Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Ke Alehdi Ire Mehlel kan Koaros?

Ke Alehdi Ire Mehlel kan Koaros?

“Ni emen eh sapeng ire ehu mwohn eh rong ire mehlel kan, ih aramas pweipwei oh kanamenek men.”​—LEP. PAD. 18:13, NW.

KOUL KAN: 126, 95

1, 2. (a) Koahiek kesempwal dahieu me kitail anahne kakairada, oh dahme kahrehda? (b) Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet?

KITAIL koaros anahne kakairada koahiek en kasawih ire kan oh doadoahngki pwehn ahneki madamadau pwung. (Lep. Pad. 3:21-23; 8:4, 5) Ma soh, e pahn mengeiong Sehdan oh eh sampah en pitihkitaildi. (Ep. 5:6; Kol. 2:8) Ei, pwe kitail en ahneki madamadau pwung, kitail anahne rapahki mahs ire mehlel kan. Lepin Padahk 18:13 (NW) mahsanih, “ni emen eh sapeng ire ehu mwohn eh rong ire mehlel kan, ih aramas pweipwei oh kanamenek men.”

2 Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene dahme kak kahrehda en apwal en ale ire mehlel kan oh ahneki madamadau pwung. Patehng met, kitail pahn koasoiapene kaweid oh mehn kahlemeng mwahu kan sang Paipel me kak sewese kitail en kasawih ire kan.

DEHR KAMEHLELE “MEHKOAROS”

3. Dahme kahrehda kitail anahne doadoahngki ire mehlel me dierek nan Lepin Padahk 14:15? (Menlau kilang tepin kilel.)

3 Rahnwet, mie soangsoangen ire kan me kitail kin alehdi sang wasa koaros. Kitail kin alehdi mepwukat sang nan Internet, TV, oh pil palien rohng teikan. Kitail pil kak alehdi e-mail, text, oh koasoi tohto sang kompoakepatail kan. Ekei pak, e mwomwen me soahng pwukat sohte pahn uhdi. Eri kitail anahne kanahieng. Mwein kompoakepatail kan ahneki kahrepe mwahu en kapehsehiong kitail, ahpw mie ekei aramas me kin nsenki kihpeseng ire kan me sohte mehlel de kasapwungehla ire mehlel kan. Kaweid en Paipel dahieu me kak sewese kitail kasawih mwahu dahme kitail en rong? Lepin Padahk 14:15 mahsanih: “Aramas pweipwei kin kamehlele mehkoaros; aramas loalokong kin kanahieng arail kahk koaros.”

4. Ia duwen Pilipai 4:8, 9 eh kak sewese kitail en pilada dahme kitail en wadek? Dahme kahrehda e uhdahn kesempwal en alehdi ire kan me pwung? (Pil kilang kakon me oaralape “ Soahng kei me Pahn Sewesekin Kitail Ire Mehlel kan.”)

4 Pwehn wiahda pilipil mwahu, kitail anahne ire mehlel kan me kitail kak likih. Kahrehda, kitail anahne uhdahn kanahieng ni atail kin pilada dahme kitail en wadek. (Wadek Pilipai 4:8, 9.) Kitail en dehr kauwehla mwahl atail ahnsou kilikilang rohng kan nan Internet me kitail sohte uhdahn likih, de wadewadek e-mail kan me kin kihpeseng likamw. Keieu kesempwal, kitail en soikala soangen website kan me irail me kesehla oh uhwongada kaudok mehlel kan kin wiahda pwehn padahki dahme re kamehlele. Irail kin men kaluwetehla pwoson en sapwellimen Koht aramas akan oh pil kasapwungehla de kahrehiong padahk mehlel en mwomwen likamw. Ire kan me sohte likilik kin kahrehiong kitail en wiahda pilipil sapwung. Dehr medewe me ke sohte pahn mwekidki ire likamw kan.​—1 Tim. 6:20, 21.

5. Koasoi likamw dah me mehn Israel ko rongada, oh ia duwen arail mwekidki met?

5 Koasoi likamw kak kahrehda imwila suwed. Ni mwehin Moseso, lipoahrok 12 kohla nan Sapwen Inowo. Me ehk pwurodo ndinda soahng likamw kan. (Nemp. 13:25-33) Irail kapatahiong soahng likamw kei ong dahme mehlel, oh kahrehiong sapwellimen Siohwa aramas ako en masepwehkada oh mwoarosala. (Nemp. 14:1-4) Dahme kahrehda aramas ako ahneki pepehm pwukat? Mwein re medewe me koasoi ko mehlel pwehki pali laud en lipoahrok ko ndinda soahng tehieu. Eri re kahng rong soahng mwahu kan me lipoahrok riemeno koasoiahki Sapwen Inowo. (Nemp. 14:6-10) Re sohte alehdi ire mehlel kan koaros oh likih Siohwa, ahpw ni pweipwei aramas ako pilada en kamehlele koasoi likamw ko.

6. Dahme kahrehda kitail en dehr pwuriamweila ni atail rong koasoi kapwuriamwei kan duwen sapwellimen Siohwa aramas akan?

6 Kitail uhdahn anahne kanahieng ni atail kin rong koasoi kan duwen sapwellimen Siohwa aramas akan. Tamataman me atail imwintihtio Sehdan adaneki “sounkedip en riatail kan.” (Kaud. 12:10) Sises mahsanih me soun uhwong kan pahn “kinehda soangen suwed koaros” duwen kitail. (Mad. 5:11) Ma kitail uhdahn kamehlele dahme e mahsanih, kitail sohte pahn pwuriamweila ni atail rong koasoi kapwuriamwei kan duwen sapwellimen Siohwa aramas akan.

7. Dahme kitail en pein idek rehtail mwohn atail kadarpeseng e-mail de text?

7 Ke kin perenki kadarala e-mail de text ong kompoakepahmw kan? Ni omw kin kilang koasoi ehu nan nuhs de rong duwen koasoipen dahme wiawi, ke kin pehm me ke duwehte soun ripoht en nuhs men me men mwadangete kadarpeseng rohngo? Mwohn omw pahn kadar e-mail de text, pein idek rehmw: ‘I uhdahn ese me koasoi pwoatet mehlel? I alehdi ire mehlel kan koaros?’ Ma ke ekis peikasal, ke kakete kihpeseng koasoi likamw kan. Eri ma ke sohte uhdahn ese me koasoio mehlel, dehr kadarpeseng. Alehte irisala!

8. Dahme soun uhwong kan nan ekei sahpw wiahda, oh ia duwen atail kakete sewese irail ni atail sasairki?

8 Pil mie ehu keperpen en kadarpeseng e-mail oh text kan ahpw sohte medewe mahs. Nan ekei sahpw, atail doadoahk kin keinapwidi. Soun uhwong kan sang sahpw pwukat kak kadarpeseng koasoi kan me wiawihda pwehn kamasak kitail de kahrehiong kitail en lemelemehk suwedki emenemen. Medewehla dahme wiawi nan Soviet Union en mahso. Pilismen kan me kin doadoahk ni rir, me adaneki KGB, kihpeseng koasoi likamw kan me dene ekei riatail brother kan me me tohto ese, pangalahr sapwellimen Siohwa aramas akan. * E kansensuwed me tohtohn riatail Kristian ko kamehlele koasoi likamw pwukat oh kohkohsang sapwellimen Siohwa pwihn. Ahpw mwuhr, me tohto rehrail pwurodo, ahpw ekei soh. Irail kan me sohte pwurodo mweidohng koasoi likamw pwukat en kauwehla arail pwoson. (1 Tim. 1:19) Ia duwen atail kak soikala soangen kahpwal wet? Dehr kadarpeseng koasoi likamw de koasoi kan me sohte mie kadehdehpe. Dehr kamehlele mehkoaros me ke rong. Ahpw tehk mwahu me ke alehdi ire mehlel kan koaros.

IRE KAN ME EKEITE ME MEHLEL

9. Dahme pil kin kahrehda en apwal en ahneki madamadau pwung?

9 Ekei pak kitail kin rong koasoi kan me ekeite me mehlel. Ekei koasoi sohte kin kasalehda ire mehlel kan koaros. Met pil kahrehda en apwal en ahneki madamadau pwung. Kitail en dehr likih koasoi pwoat me ekeite ire ko mehlel! Dahme kitail kak wia pwe kitail en dehr pitida pahn koasoi pwukat?​—Ep. 4:14.

10. Dahme kahrehda mehn Israel kan kereniong tepida mahweniong riarail kan, oh dahme sewese irail en soikala met?

10 Kitail kak sukuhlki sang dahme wiawihong mehn Israel ko ni mwehin Sosua me mihmi palikapi en Pillap Sordan. (Sos. 22:9-34) Re rong me mehn Israel ko me mihmi palimese en Sordan kauwadahr pei sarawi laud ehu karanih pillapo. Ire wet mehlel, ahpw e sohte koasoiahda pwon dahme uhdahn wiawi. Met kahrehda mehn Israel ko me mihmi palikapi en pillapo en medewe me riarail ko me mihmi palimese peliandahr Siohwa, irail eri pokonpene pwehn tepida mahweniong irail. (Wadek Sosua 22:9-12.) Ahpw mwohn re tepida mahwen, mehn Israel ko sang palikapi kadarala ohl kei pwe ren diarada ire mehlel kan. Dahme ohl ako esehda? Re esehda me mehn Israel ko me mihmi palimese sohte kauwada pei sarawi ehu pwehn wia meirong ong koht likamw kan. Re kauwada pei sarawio nin duwen mehn kataman ehu pwehn kehsehki koaruhsie me re kin kaudokiong Siohwa. Ia uwen mehn Israel ko ar perenkihda arail sohte mahweniong riarail ko, ahpw re kihong ahnsou en alehdi ire mehlel kan koaros.

11. (a) Ia duwen Mepiposed eh lelohng wiewia sapahrek? (b) Ia duwen Depit eh kakete kauhdi wiewia sapahrek wet?

11 Ele e pahn mie ahnsou ehu me kitail pahn medengkihla wiewia sapahrek pwehki ekei aramas ar kihpeseng koasoi kan duwen kitail me ekeite ire me mehlel. Medewehla dahme wiawihong Mepiposed. Nanmwarki Depit kihong Mepiposed sahpw kan koaros me eh pahpa kahlapo, Sohl, sapweniki. (2 Sam. 9:6, 7) Ahpw mwuhr, Depit rongada koasoi likamw kei duwen Mepiposed. Depit sohte tehk mwahu ma koasoi ko mehlel, ih eri kihsang soahng koaros me Mepiposed ahneki. (2 Sam. 16:1-4) Ni ahnsou me Depit koasoiong ih mwuhr, e esehda me e wiadahr sapwung ehu. Ih eri kapwurehiong Mepiposed ekei sahpw ko. (2 Sam. 19:24-29) Ma Depit kihongete ahnsou en alehdi ire mehlel kan koaros ahpw dehr mwadang en mwekidki ire kan me ekeite me mehlel, Mepiposed sohte pahn lokolongki wiewia sapahrek wet.

12, 13. (a) Dahme Sises ketin wia ni aramas akan ar karaun likamwih ih? (b) Dahme kitail kak wia ma emen karaun likamwih kitail?

12 Dahme ke kak wia ma emen karaun likamwih iuk? Met wiawihong Sises oh pil Sohn Sounpapidais. (Wadek Madiu 11:18, 19.) Dahme Sises ketin wia? E sohte ketin doadoahngkihla sapwellime ahnsou oh kehl koaros pwehn song en kamehlelehiong aramas akan me koasoi ko likamw. Ahpw e ketin kangoange aramas ako en rapahki ire mehlel kan. E kupwurki irail en kilang sapwellime wiewia kan oh dahme e kin ketin padahngki. Sises mahsanih: “Erpit kin dehdehda sang ni wiewia.”

13 Kitail kak sukuhlki mehn kasukuhl kesempwal ehu sang rehn Sises. Ekei pak aramas pahn nda soahng kan duwen kitail me likamw de sohte pahrek, oh met kak kauwehla atail adamwahu. Ia duwe, mie mehkot me kitail kak wiahiong met? Ma emen karaun likamwih kitail, kitail kak mour ni ahl ehu me aramas akan pahn uhdahn kilang soangen aramas dah kitail. Nin duwen me kitail sukuhlkihsang sapwellimen Sises mehn kahlemeng, mwomwen atail mour kak kadehdehda me koasoi ko sohte mehlel.

KE KIN NOHN KOAPWOROPWORKI PEIN UHK?

14, 15. Dahme kahrehda kitail en dehr koapworopworki pein kitail?

14 Kitail kilangehr me e kak apwal en alehdi ire kan me kitail kak likih. Pil ehu kahpwal iei pein atail soh unsek. Ele kitail papahkiher Siohwa erein sounpar tohto oh ele loalokonglahr nan soangen irair kei. Meteikan ele kin wauneki kitail pwehki kitail kak dehdehki irair kan. Ia duwe, met kak wiahla kahpwal ehu rehtail?

15 Ei, atail nohn koapworopworki pein kitail kak wiahla kahpwal ehu rehtail. Kitail kakete mweidohng atail pepehm oh madamadau en kaunda mwomwen atail lamalam. Ele kitail kak tepida kamehlele me kitail uhdahn wehwehki irair ehu mehnda ma kitail sohte alehdi ire mehlel kan koaros. Met inenen keper! Paipel katamankihong kitail me kitail en dehr koapworopworki mehkan me kitail pein ese, de pil nohn koapworopworki pein kitail.​—Lep. Pad. 3:5, 6; 28:26.

16. Nan karasaraso, dahme wiawi nan wasahn mwengeo, oh dahme Tom medewehda?

16 Medewehla karasaras wet: Medewehla me ehu ni soutik, elder koahiek men me ede Tom kohla ni wasahn mwenge ehu oh kilangada emen elder, me ede John, mwomwohd ni tehpel ehu rehn lih emen me kaidehn eh pwoud. John oh liho mwomwen pereperenpene. Tom kilang ara kouruhr oh pwoalehdi emenemen. Tom uhdahn pwunodada oh medewe: ‘Ia duwe, John oh eh pwoudo pahn mweipeseng? Ia duwen neira seri ko?’ Tom kilangehr soangen irair wet wiawi mwoweo. Ia pahn omw pepehm ma kowe Tom?

17. Nan karasaraso, dahme Tom diarada mwuhr, oh dahme kitail kak sukuhlkihsang met?

17 Ahpw awih mahs. Mendahki Tom medewe me John sohte kin lelepek ong eh pwoudo, ia duwe, e ese ire mehlel kan koaros? Nipwongohte, Tom eker John ni delepwohn oh diarada me liho uhdahn rien John, me mwemweitdo wasao sang wasa doh. Erein sounpar tohto, John oh rie liho sohte tuhpene. Oh pwehki liho pahn mihmihki erein awa keite, ihte ahnsowo me John kak iang ih mwenge nan wasahn mwengeo. En John eh pwoudo sohte kak iang ira ahnsowo. Tom uhdahn kalahnganki eh sohte ndaiong emen dahme e medeweo! Dahme kitail kak sukuhlkihsang met? Sohte lipilipil ia uwen werei me kitail papahkiher Siohwa, kitail anahnehte en alehdi ire mehlel kan koaros mwohn atail kak ahneki madamadau pwung.

18. Dahme kak kahrehiong kitail en kamehlele mehkot suwed duwen riatail Kristian men?

18 E kak apwal en kasawih irair ehu ni pwung ma irairo pidada riatail Kristian men me kitail sohte kin ehuong. Ma kitail kin medemedewehte atail kahpwalo, kitail kak tepida lemelemehk suwedki riatailo. Eri, ni atail rongada mehkot suwed duwen ih, ele kitail men kamehlele, mendahki sohte mie mehn kadehde. Dahme kitail sukuhlkihsang met? Ma atail pepehm ong riatailo sohte mwahu, e kak kahrehiong kitail en ahneki madamadau sapwung me sohte poahsoankihda ire mehlel kan. (1 Tim. 6:4, 5) Eri kitail en dehr kolokol pepehm suwed kan nan mohngiongitail. Tamataman me Siohwa kin ketin kupwurki kitail en poakohng riatail Kristian kan oh mahkohng irail sang nan mohngiongitail.​—Wadek Kolose 3:12-14.

KAWEID KAN EN PAIPEL PAHN PERE KITAIL

19, 20. (a) Kaweid en Paipel dah kan me pahn sewese kitail en kasawih ire kan ni pwung? (b) Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop en mwuhr?

19 Rahnwet, e uhdahn apwal en alehdi ire mehlel likilik kan oh kasawih ire pwukat ni pwung. Dahme kahrehda? Pali laud en ire pwukat sohte kin sansalda ni pwon oh ekeite wasa me mehlel, oh kitail pil sohte unsek. Dahme kak sewese kitail? Kaweid kan me kitail diar nan Mahsen en Koht! Karasepe, ehu kaweid padahkihong kitail me e wia mehkot pweipwei en sapeng ire ehu mwohn atail rong ire mehlel kan. (Lep. Pad. 18:13) Pil ehu kaweid sewese kitail en kilang me kitail en dehr kamehlele mehkoaros me kitail rong ni atail sohte tehk mwahu ma e mehlel de soh. (Lep. Pad. 14:15) Oh sohte lipilipil ia uwen werei me kitail papahkiher Siohwa, kitail sohte kak koapworopworki dahme pein kitail ese. (Lep. Pad. 3:5, 6) Kaweid kan en Paipel pahn pere kitail ma kitail kin doadoahngki ire mehlel kan pwe kitail en ahneki madamadau pwung oh wiahda pilipil loalokong kan.

20 Ahpw pil mie kahrepe tohrohr ehu me kitail kak apwalki en diarada mehlelpen irair ehu. Kitail kin mwadang en kadeikada soahng kan me poahsoankihda dahme kitail kak kilang. Nan iren onop en mwuhr, kitail pahn koasoiapene soangen irair kan me kakete kahrehiong kitail en wiahda soangen sapwung wet, oh pil sukuhlki ia duwen atail en soikala met.

^ par. 8 Menlau kilang pwuhken pahr (Yearbook) en Sounkadehdehn Siohwa kan en 2004, pali 111-112, oh pil pahr 2008, pali 133-135.