Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Ka bu julga pa kuzas ki bu ta odja

Ka bu julga pa kuzas ki bu ta odja

‘Nhos para di julga pa kuzas ki nhos ta odja, má nhos faze un julgamentu justu.’ — JOÃO 7:24.

KÁNTIKUS: 142, 123

1. Kuzê ki profesia di Izaías fla sobri Jizus i pamodi ki el ta konsola-nu?

PROFESIA di Izaías sobri Jizus ta da-nu speransa. El fla ma Jizus ‘ka ta ben julga sô pa kel ki ta parse, nen el ka ta ben da reprenson sô pa kel ki el ta obi’ i ‘el ta ben julga kes ki é koitadu ku justisa’. (Isa. 11:3, 4) Pamodi ki kel-li ta konsola-nu? Pamodi nu sta ta vive na un mundu xeiu di diskriminason. I pesoas ta julga kunpanheru pa kuzas ki es ta odja. Pur isu, nu meste di un Juís perfetu ki nunka ka ta julga-nu pa kuzas ki el ta odja!

2. (a) Ki órdi Jizus da? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na es studu?

2 Tudu dia nu ta julga otus algen. Má nos é ka perfetu sima Jizus, pur isu nu ka ta konsigi julga otus sima el. Nos tendénsia é julga pa kuzas ki nu ta odja. É pur isu ki Jizus fla: ‘Nhos para di julga pa kuzas ki nhos ta odja, má nhos faze un julgamentu justu.’ (João 7:24 ) Órdi di Jizus é klaru, nu ten ki ser sima el i ka julga otus algen pa kuzas ki nu ta odja. Na kel studu li, nu sta ben odja três kuza ki pode pô-nu ta julga otus: (1) ses rasa ô ses país, (2) kantu dinheru ki es ten i (3) ses idadi. Na tudu kes situason li, nu sta ben odja modi ki nu pode sigi órdi ki Jizus da.

KA BU JULGA OTUS PA SES RASA Ô SES PAÍS

3, 4. (a) Pamodi ki Pedru muda se manera di pensa sobri pesoas di otu rasa? (Odja dizenhu na komésu di studu.) (b) Kuzê ki Jeová djuda Pedru ntende?

3 Imajina modi ki apóstlu Pedru xinti kantu el fladu pa el bai pa Sezarea, kaza di un ómi ki txomaba Kornéliu, ki éra di otu rasa. (Atos 10:17-29 ) Sima tudu judeus di kel ténpu, Pedru désdi pikinoti ta kriditaba ma kes ki ka éra judeu éra inpuru. Má, kontise alguns kuza ki pô-l ta muda se manera di pensa. Pur izénplu, Deus pô-l ta ten un vizon. (Atus 10:9-16, BPK ) Kuzê ki Pedru odja? El odja ta dixi di Séu un lansol ku txeu tipu di animal na el. Nton, el obi un vós di Séu ta fla: ‘Labanta Pedru, mata i bu kume’! Pedru nega faze kel-la. Má, kel vós di Séu fla-l: ‘Ka bu atxa ma kes kuza ki Deus dja bira puru é suju’. Dipôs di kel vizon, Pedru fika konfuzu. Kuzê ki kel vós krê flaba el? Na kel óra txiga alguns ómi ki Kornéliu manda. Kantu Pedru resebe orientason di spritu santu, el bai ku kes ómi ti kaza di Kornéliu.

4 Si Pedru julgaba kel vizon pa kel ki el odja, nunka el ka ta entraba na kaza di Kornéliu. Judeus ka ta entraba na kaza di algen di otu rasa. Nton pamodi ki Pedru bai? Mésmu ki el ta xintiba diskriminason pa pesoas di otu rasa, kel vizon ki el odja i orientason ki spritu santu da-l, muda se manera di pensa. Dipôs ki Pedru obi Kornéliu, el fla: ‘Dimé-divéra, dja N odja ma Deus ka ta faze skodjénsa di algen, má di tudu kantu di mundu el ta seta ken ki ta ruspeta-l i ki ta faze kel ki é justu.’ (Atus 10:34, 35, BPK ) Kel novu ntendimentu li toka korason di Pedru. Tudu kel ki kontise, ta sirbi pa inxina un lison inportanti pa tudu sigidoris di Jizus. Modi?

5. (a) Kuzê ki Jeová krê pa tudu se povu ntende? (b) Sikrê dja nu konxe verdadi, kuzê ki inda nu pode xinti?

5 Jeová uza Pedru pa djuda tudu se sérvus ntende, ma pa el tudu algen é igual. Pa Jeová, ka ta nporta nos é di ki rasa, tribu ô língua ki nu ta pâpia. El ta seta tudu algen ki ta ruspeta-l i ta faze kel ki é dretu. (Gál. 3:26-28; Apo. 7:9, 10) Talvês kel-li é un kuza ki dja bu sabe dretu. Má i si bu kria na un família ô un país ki ta diskrimina otus algen? Bu pode atxa ma bu ka ta mostra diskriminason. Má bu ta xinti algun diskriminason déntu bo? Nbóra Pedru odja ma pa Deus tudu algen é igual, el mostra ma inda el ta xintiba algun diskriminason. (Gál. 2:11-14) Nton, modi ki nu pode obi ku Jizus i para di julga otus pa kel ki nu ta odja?

6. (a) Kuzê ki nu pode faze si inda nu ta xinti algun tipu di diskriminason? (b) Kuzê ki un rilatóriu ki un irmon manda mostra sobri el?

6 Pa nu sabe si inda nu ta xinti algun diskriminason, nu pode konpara nos atitudi ku kel ki nu prende na Palavra di Deus. (Sal. 119:105) Nu pode pergunta un amigu di kunfiansa si el odja-nu ta mostra algun tipu di diskriminason. (Gál. 2:11, 14) Talvês, nu sta txeu kustumadu na aji di un manera, ki nen nu ka ta da kónta si nu sta mostra diskriminason. É kel-li ki kontise ku un ansion ki ten txeu responsabilidadi na organizason. El manda un rilatóriu sobri un kazal ki ten txeu zelu i ki staba na sirvisu di pioneru. Kel maridu éra di un rasa ki txeu algen ta disprezaba. Kel ansion skrebe txeu kuza dretu sobri kel maridu i na fin el fla: “Nbóra el é di [kel rasa] se konportamentu i se manera di vive ta djuda otus algen odja ma ser di [kel rasa] ka krê fla ma un algen ten un manera di vive suju ô más baxu sima txeu algen di [kel rasa] ten.” Kuzê ki nu ta prende ku kel-li? Ka ta nporta si nu ten txeu responsabilidadi na organizason di Jeová, nu meste ser umildi i djobe si nu ka sta xinti algun kuza ki ta pô-nu ta trata otus ku diskriminason. Kuzê más ki nu pode faze?

7. Modi ki nu pode mostra ma nu ‘abri nos korason más txeu’?

7 Si ‘nu abri nos korason más txeu’ kel amor ta kaba ku kel diskriminason. (2 Cor. 6:11-13) Bu ta kustuma sta sô djuntu ku kes ki nhos é di mésmu rasa, país, tribu ô nhos ta pâpia mésmu língua? Pamodi ki bu ka ta tenta pasa más ténpu ku otus algen? Bu pode konvida irmons di otu país pa nhos sai na pregason, pa es bai bu kaza i pa nhos kume djuntu. (Atos 16:14, 15 ) Si bu faze si, bu korason ta fika xeiu di amor i ka ta ten lugar pa diskriminason. Má, nu ben odja otu manera ki nu pode julga otus pa kuzas ki nu ta odja.

KA BU JULGA PA KUZAS MATERIAL KI ALGEN TEN

8. Di akordu ku Levítico 19:15, modi ki nu pode trata un algen pamodi kuzas ki el ten?

8 Otu manera ki nu pode julga un algen é pa kantu dinheru ki el ten. Levítico 19:15 ta fla: ‘Ka bu faze skodjénsa pa djuda algen póbri nen pa djuda algen riku. Bu debe julga bu kunpanheru ku justisa.’ Modi ki nu pode julga un algen pa dinheru ki el ten?

9. Ki verdadi tristi Salumon skrebe i kuzê ki nu ta prende?

9 Jeová orienta Salumon pa skrebe un verdadi tristi sobri nos inperfeson. Na Provérbios 14:20 el fla: ‘Algen póbri é odiadu ti pa se kunpanheru, má amigus di algen riku é txeu.’ Kuzê ki nu ta prende ku kes palavra li? Si nu ka toma kuidadu, nu ta krê ser amigu sô di algen riku i nu ta dispreza kes algen póbri. Pamodi ki é prigozu nu julga algen pa kuzas material ki el ten?

10. Tiagu aviza kristons kóntra ki prubléma?

10 Si nu faze diferénsa di nos irmons sô pamodi es é riku ô póbri, nu sta ta dividi kongregason. Kel prubléma li, kontise na alguns kongregason na ténpu di apóstlus. Tanbê, disiplu Tiagu aviza kristons sobri kel asuntu li. (Lé Tiago 2:1-4.) Nu ka pode dexa kongregason fika divididu. Kuzê ki pode djuda-nu ka julga otus pa kuza ki es ten?

11. Modi ki nu sabe ma nos amizadi ku Jeová ka ta dipende di kantu dinheru ki nu ten?

11 Nu debe odja nos irmons sima Jeová ta odja-s. É ka nos rikéza ô nos pobréza ki ta pô-nu ten valor pa Jeová. Nos amizadi ku Jeová ka ta dipende si nu ten dinheru ô nau. Nbóra Jizus fla ma é ‘difísil pa un riku entra na Reinu di Séu’, el ka fla ma ta sérba inposível. (Mat. 19:23) Tanbê el fla: ‘Filís é nhos koitadu, pamodi Reinu di Deus é di nhos.’ (Lúkas 6:20, BPK ) Má kel-li ka krê fla ma tudu algen ki é koitadu ta obiba ku el ô ta resebeba se bensons di un manera spesial. Txeu algen póbri ka bira sigidor di Jizus. Nton, nu ka debe julga amizadi di un algen ku Jeová, pa kuzas ki el ten.

12. Ki konsedju Bíblia ta da pa tudu algen, ka ta nporta si el é riku ô póbri?

12 Nu ta fika kontenti di ten na kongregasons irmons i irmans ki ta ama Jeová i ta sirbi-l, ka ta nporta si es é riku ô póbri. Bíblia ta fla kes algen ki é riku ‘pa es ka poi ses speransa na rikéza ki é ka sértu, má na Deus’. (Lé 1 Timóteo 6:17-19.) Tanbê, Bíblia ta fla tudu algen pa toma kuidadu pa ka ama dinheru, ka ta nporta si el é riku ô póbri. (1 Tim. 6:9, 10) Óras ki nu ta odja nos irmons sima Jeová ta odja-s, nu ka ta julga-s pa kuzas ki es ten. Má, alvês nu pode julga un algen pa idadi ki el ten. Nu ben odja modi ki kel-li pode kontise.

KA BU JULGA ALGEN PA SE IDADI

13. Kuzê ki Bíblia ta fla sobri ruspeta kes algen bédju?

13 Txeu bês Bíblia ta fla pa nu mostra ruspetu pa kes algen ki é más grandi ki nos. Levítico 19:32 ta fla: ‘Labanta dianti di kabélu branku, onra ómi bédju i ten grandi ruspetu pa bu Deus.’ Tanbê Provérbios 16:31 ta fla: ‘Kabélus branku é un koroa bunitu óras ki es ta sta na kaminhu di justisa.’ Polu fla Timótiu pa el ka kritika un ómi bédju, má pa el trata-l sima un pai. (1 Tim. 5:1, 2) Nbóra Timótiu tinha algun autoridadi sobri irmons di más idadi, el debe trataba es ku konpaxon i ruspetu.

14. Na ki situason nu meste koriji un algen di idadi?

14 Má, imajina ma un irmon di idadi sta ta faze un kuza mariadu ô el sta poi otus algen ta faze kuzas ki Jeová ka gosta. Ka ta fazedu nada ku el sô pamodi dja el sta grandi? Repara kuzê ki Jeová fla na Isaías 65:20 : ‘Pekador ta ser maldisuadu, sikrê el ten 100 anu.’ Tanbê nu ta atxa kel mésmu ideia na vizon di Ezekiel. (Eze. 9:5-7) Jeová ka ta dexa pasa pekadu di un algen sô pamodi dja el sta di idadi. Nu ten ki lenbra ma kuza más inportanti é ruspeta Jeová ki é kel algen más bédju ki ten. (Dan. 7:9, 10, 13, 14) Si nu lenbra di kel-li, nu ka ta xinti medu di koriji un algen ki meste konsedju, ka ta nporta kantu anu el ten. — Gál. 6:1.

Bu ta ruspeta irmons más jóven? (Odja parágrafu 15.)

15. Kuzê ki nu ta prende di apóstlu Polu sobri mostra ruspetu pa irmons más jóven?

15 Má i si kel irmon é jóven? Modi ki bu ta trataba el? Apóstlu Polu skrebe pa Timótiu: ‘Nunka ka bu dexa ningen dispreza-u sô pamodi bo é jóven. Má bira un izénplu pa kes ki é fiel na bu manera di pâpia, na konportamentu, na amor, na fé, na puréza.’ (1 Tim. 4:12) Kantu Polu skrebe kes palavra li, Timótiu talvês tinha uns 30 anu. Má simé, Polu skodje-l pa kuida di txeu responsabilidadi. Kuzê ki nu ta prende? Nu ka debe julga un irmon jóven sô pamodi se idadi. Ka bu skese ma Jizus finda tudu se trabadju na Téra kantu el tinha sô 33 anu.

16, 17. (a) Modi ki ansions ta disidi si un irmon sta priparadu pa ser ajudanti di kongregason ô ansion? (b) Modi ki nos opinion ô nos kultura pode ser diferenti di kel ki Bíblia ta fla?

16 Na alguns kultura pesoas ka ta ruspeta kes algen ki é más jóven. Pur isu, ansions na kongregason ka ta skodje un irmon jóven pa ser ajudanti di kongregason ô ansion, sikrê el ten tudu kes kualidadi ki Bíblia ta fla. Má, ansions debe lenbra ma, Bíblia ka ta fla ku ki idadi un algen debe ser ajudanti di kongregason ô ansion. (1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9) Si un ansion disidi kria régra pamodi se kultura, el ka sta sigi kel ki Bíblia ta fla. Ansion ka debe julga un jóven ku bazi na se opinion ô kultura, má pa kel ki sta na Bíblia. — 2 Tim. 3:16, 17.

17 Si ansions ka sigi kel ki Bíblia ta fla, es pode ka skodje un irmon ki sta priparadu pa ser un ajudanti di kongregason ô ansion. Odja kuzê ki kontise ku un ajudanti di kongregason na un país. El ta kuidaba dretu di txeu responsabilidadi na kongregason i ansions odja ma el staba priparadu pa ser un ansion. Má, alguns ansion di más idadi ta atxaba ma el éra jóven dimás pa ser ansion. Kel-li é sô un situason ki ta mostra ma na txeu kongregason irmons ta pensa si. Nton, é txeu inportanti nu kúnfia na Bíblia, envês di nu kúnfia na nos opinion ô na nos kultura. Si nu faze si, nu sta ta obi ku Jizus i para di julga otus pa kuzas ki nu ta odja.

FAZE UN JULGAMENTU JUSTU

18, 19. Kuzê ki nu ten ki faze pa nu odja nos irmons sima Jeová ta odja-s?

18 Nbóra nos é inperfetu, nu pode prende odja otus algen sima Jeová ta odja-s, sen mostra diskriminason. (Atos 10:34, 35 ) Má nu ten ki kontinua ta sforsa i presta atenson na kuzê ki Palavra di Deus ta fla. Asi nu ta sigi órdi di Jizus, nu ka ta julga pa kuzas ki nu ta odja. — João 7:24.

19 Ka ta dura, nos Rei Jizus Kristu ta ben julga tudu algen. El ka ta ben julga pa kuzas ki el ta odja i ki el ta obi, má ku justisa. (Isa. 11:3, 4) Nu tene gana pa kel dia txiga!