1. Ta eo rũkanaan Aiseia ear kanaan kake kõn Jesus, im etke men in ej kõkajoor kõj?

KANAAN eo an Aiseia kõn Jesus Christ ej kõkajoor kõj im letok juon kõjatdikdik ñan kõj. Aiseia ear kanaan bwe Jesus eban “ekajet kõn wõt men ko im mejãn rej loi, ak pepe kõn wõt men ko im lo̦jilñin rej roñ.” Bõtab, enaaj jim̦we an “ekajete ro rijjeram̦õl.” (Ais. 11:3, 4) Etke men in ej kõkajoor kõj? Kõnke jej mour ilo juon lal̦ me el̦ap an armej kalijekl̦o̦k, im rej ekajete ro jet ekkar ñan men ko rej loi kõn er. Kõn men in, jelukkuun aikuji RiEkajet eo ewãnõk im jim̦we, Jesus, eo me ejãmin ekajete kõj kõn paotokid!

2. Ta eo Jesus ear kakien kõj bwe jen kõm̦m̦ane, im ta eo jenaaj etale ilo katak in?

² Kajjojo raan, jej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko ad kõn ro jet im ekajete er. Bõtab, kõj armej jejjab weeppãn, im ejjab maroñ jim̦we wãween ad l̦õmn̦ak im ekajete ro jet ãinwõt Jesus. Eitok wõt bwe jen ekajet ekkar ñan men ko jej loi. Bõtab, ke Jesus ear pãd ioon lal̦ in, ear kakien im ba: “Kom̦win jab ekajet kõn men eo ilikin, a kom̦win ekajete ekajet eo em̦ool.” (Jon 7:24) Innem elukkuun alikkar bwe Jesus ekõn̦aan bwe jen ãinwõt e im jab ekajete ro jet ekkar ñan paotokier. Ilo katak in, jenaaj etale jilu wãween ko me ekkã  an armej ekajete ro jet kõn men ko rej loi kõn er: (1) kil ak aelõñ eo aer, (2) joñan an lõñ aer jããn, im (3) joñan iiõ ko aer. Ilo ad naaj etale kajjojo iaan wãween kein, jenaaj lale wãween ko jej aikuj kõm̦m̦ani ñan pokake kien eo an Jesus ñan jab ekajete ro jet kõn paotokier.

3, 4. (1) Ta ko rar wal̦o̦k im kõm̦m̦an bwe rijjilõk Piter en kajim̦we l̦õmn̦ak eo an kõn riaelõñ ko? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.) (2) Ta l̦õmn̦ak eo ekããl Jeova ear jipañ Piter ñan mel̦el̦e kake?

³ L̦õmn̦ak m̦õk kõn eñjake eo an rijjilõk Piter ke kar kajjitõk bwe en etal ñan m̦weo im̦õn Korniliõs ilo Seseria. Korniliõs ekar juon armejin aelõñ ko jet. (Jrb. 10:17-29, UBS) Wãween an kar Piter dik im rũttol̦o̦k ear jelõt wãween an l̦õmn̦ak kõn armej ro jãn aelõñ ko jet. Ekar watõk rein bwe rettoon. Ijoke, ewõr jet men ko rar wal̦o̦k im rar kajim̦we l̦õmn̦ak eo an. Ñan waanjoñak, Anij ear kõm̦m̦an bwe Piter en lo juon pijen. (Jrb. 10:9-16, UBS) Im ilo pijen eo, Piter ear lo juon ko̦o̦j ej wanlal̦tak jãn lañ im elõñ aolep kain menninmour ko rar watõk bwe rettoon rej pãd ilowaan. Innem ear roñ juon ainikien jãn lañ ej ba: “Piter, jerkak; m̦ani im kañi!” Ak ear m̦akoko in kõm̦m̦ane men in. Innem, ainikien eo ear ba ñane: “Kwõn jab kattoon men eo em̦õj an Anij kaalikkar ke erreo.” Ãlikin an lo pijen eo, ear pok wõt im ear jab mel̦el̦e ta eo ainikien eo ej kajjioñ in ba ñane. Ilo iien in, l̦õm̦aro Korniliõs ear jilkinl̦o̦k er rej jãdel̦o̦k ñan ippãn. Jetõb kwõjarjar ear jiroñ Piter bwe en etal ñan m̦weo im̦õn Korniliõs, im kõn men in ear etal ippãn rũkarejar ro an Korniliõs.

⁴ El̦aññe Piter ear ekajete Korniliõs kõn “men eo ilikin” ak paotokin, eban kar etal ñan m̦weo im̦õn Korniliõs. RiJu ro rejjañin kar etal ñan m̦õko im̦õn riaelõñ ko. Innem etke Piter ear etal? Meñe ear kwal̦o̦k an kalijekl̦o̦k ilo an kar watõk riaelõñ ko bwe rettoon, ak pijen eo ear loe im naanin jiroñ eo jãn jetõb kwõjarjar rar kajim̦we wãween an l̦õmn̦ak. Ãlikin an kar Piter roñjake an Korniliõs kwal̦o̦k kõn men ko rar wal̦o̦k ñane, ear ba: “Kiiõ ij kile bwe em̦ool Anij ej kõm̦m̦an ñan armej otemjej ilo ejjel̦o̦k kalijekl̦o̦k. Jabdewõt eo ej kautieje im kõm̦m̦an jim̦we, ej kabuñbũruon, jekdo̦o̦n riaelõñ et.” (Jrb. 10:34, 35, UBS) L̦õmn̦ak in ekããl ear lukkuun jelõt bũruon Piter, im ear bar jelõt Kũrjin ro ilo raan ko an im bar kõj ilo raan kein. Ewi wãween?

5. (1) Ta eo Jeova ekõn̦aan bwe aolep Kũrjin ro ren mel̦el̦e kake? (2) Meñe jejel̦ã m̦ool eo, ta eo emaroñ pãdwõt ilo bũruod?

⁵ Jeova ear kõjerbal Piter bwe en jipañ aolep Kũrjin ro ñan mel̦el̦e bwe Ejjab kalijekl̦o̦k. Jekdo̦o̦n ta kil eo kilid, aelõñ eo ad, bwij eo ad, im kajin eo ad, ak im̦aan mejãn Jeova kõj aolep jej joñan wõt juon im jej aorõk ippãn. Jabdewõt em̦m̦aan ak kõrã eo ej mijak Anij im kõm̦m̦ani men ko rejim̦we ej kabuñbũruon. (Ga. 3:26-28, UBS; Rev. 7:9, 10) Ejjel̦o̦k pere bwe kwõjel̦ã kadede bwe em̦ool men in. Ak ta el̦aññe kwaar dik im rũttol̦o̦k ilo juon jikin ak ilo juon baam̦le me el̦ap aer kalijekl̦o̦k? Meñe kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe kwõjjab kalijekl̦o̦k, ak emaroñ ke wõr wõt jidik kalijekl̦o̦k ilo bũruom̦? L̦õmn̦ak m̦õk kõn Piter. Meñe ear jipañ ro jet ñan kile bwe Anij ejjab kalijekl̦o̦k, ak tokãlik ear kwal̦o̦k wõt an kalijekl̦o̦k. (Ga. 2:11-14) Innem, ewi wãween ad pokake Jesus im jab ekajete ro jet kõn paotokier?

6. (1) Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan jol̦o̦k ad kalijekl̦o̦k? (2) Ta eo ripoot eo an em̦m̦aan eo me ewõr an eddo ilo doulul in ear kwal̦o̦k kõn e make?

⁶ Ñan lale el̦aññe ewõr wõt jidik eñjake ak l̦õmn̦ak in kalijekl̦o̦k ilo bũruod, jej aikuj lukkuun etale kõj make im keidi ippãn men ko jaar katak jãn Naanin Anij. (Sam 119:105) Jemaroñ bar kajjitõk ippãn eo m̦õttad me jej lõke bwe en kwal̦o̦k el̦aññe ej loe ad kwal̦o̦k  kalijekl̦o̦k, kõnke epen ad make kile men in. (Ga. 2:11, 14) Joñan ad lukkuun imminene kõn wãween ad l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an, jemaroñ jab kile bwe wãween kein rej kwal̦o̦k ke jekalijekl̦o̦k. Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan juon em̦m̦aan me ewõr an eddo ilo doulul in. Ear je juon ripoot kõn ruo rippãlele me relukkuun niknik ilo jerbalin full-time ilo jerbal eo an Jeova. Bõtab, em̦m̦aan eo pãleen kõrã eo ej jãn juon aelõñ ettã me ekkã an armej reilal̦l̦o̦k ñan er. Elukkuun lõñ men ko rem̦m̦an eo jeid im jatid ear jei kõn em̦m̦aan in, bõtab ear jab kile ke men ko jet ear ba rej kwal̦o̦k bwe ewõr jidik kalijekl̦o̦k ippãn. Ear ba: “Meñe ej jãn [aelõñ jab in], ak kõm̦m̦an ko an im wãween an mour ej jipañ ro jet ñan mel̦el̦e bwe an juon itok [jãn aelõñ in] ejjab mel̦el̦ein bwe ekattoonon, im ettã wãween an mour, ãinwõt enañin aolep armej ro ilo [aelõñ in].” Ta eo jej katak jãn men in? Eñin bwe jekdo̦o̦n ta ñe ewõr ad eddo im jerbal ilo doulul eo an Jeova, ak jej aikuj kõttãik bũruod im m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãn ro jet bwe jen lale ñe ewõr wõt jidik kalijekl̦o̦k ippãd. Bar ta eo juon jemaroñ kõm̦m̦ane?

7. Ewi wãween ad kwal̦o̦k bwe jej ‘kõpel̦l̦o̦k bũruod’ ñan ro jet?

⁷ El̦aññe jej ‘kõpel̦l̦o̦k bũruod’ ñan ro jet, jenaaj jol̦o̦k ad kalijekl̦o̦k im kwal̦o̦k yokwe. (2 Ko. 6:11-13) Em̦m̦anl̦o̦k ke ippam̦ ñan iiãio wõt ippãn ro me juon wõt kil, aelõñ, bwij, im kajin eo ami? El̦aññe aet, kajjioñ kõpel̦l̦o̦k bũruom̦ ñan ro jet im bar jol̦o̦k iien ippãer. Bõlen kwõmaroñ kajjitõk ippãn ro eoktak wãween aer mour jãn kwe ñan kwal̦o̦k naan ippam̦. Ak kwõmaroñ kũrwaj er ñan m̦weo im̦õm̦ bwe kom̦win m̦õñã ippãn doon ak kobawaj ippemi ilo iien iiãio ko. (Jrb. 16:14, 15) El̦aññe kwõj kõm̦m̦ane men in, enaaj obrak bũruom̦ kõn yokwe, im enaaj ejjel̦o̦k jikin kalijekl̦o̦k ilo bũruom̦ ñan jidik. Kiiõ jen etale wãween eo juon me ej kõm̦m̦an bwe jen ekajete ro jet kõn paotokier.

8. Ta eo Livitikõs 19:15 ej ba kõn wãween an juon m̦weiie ak jeram̦õl maroñ jelõt wãween ad watõke?

⁸ Wãween eo juon ej jelõt wãween ad watõk ro jet ej kõn joñan aer m̦weiie ak jeram̦õl. Livitikõs 19:15 (UBS) ej ba: “Kom̦win jab kõm̦m̦an kalijekl̦o̦k ñan ro rejeram̦õl im jab jeb ñan ro rem̦weiie.” Alikkar bwe an juon armej m̦weiie ak jeram̦õl emaroñ jelõt wãween ad watõke. Ewi wãween?

9. Ta men eo ekabũrom̦õjm̦õj Solomon ear jeje kake, im ta eo jej katak jãn men in?

⁹ Jetõb kwõjarjar ear kõm̦akũt Solomon ñan je men in ekabũrom̦õjm̦õj kõn armej ro rejjab weeppãn. Ear ba: “Ejjel̦o̦k juon ej yokwe juon rijjeram̦õl, ak elõñ armej rej jerãik ro rũm̦weiie.” (JK. 14:20, UBS) Ta eo jej katak jãn jabõn kõnnaan in? El̦aññe jejjab kõjparok, jemaroñ kõn̦aan m̦õttãiki ro jeid im jatid me rem̦weiie im kõjekdo̦o̦n ro jeid im jatid me rejeram̦õl. Etke elukkuun kauwõtata ñan ad ekajete ro jet ekkar ñan joñan an lõñ aer jããn ak men ko m̦weieer?

10. Ta men eo ekauwõtata Jemes ear kakkõl Kũrjin ro kake?

¹⁰ El̦aññe eoktak wãween ad kõm̦m̦an ñan ro jeid im jatid kõn aer m̦weiie ak jeram̦õl, jemaroñ kõm̦m̦an bwe en wõr jepel ilowaan eklejia eo. Men in ear wal̦o̦k ilo jet eklejia ko ilo kar raan ko an rijjilõk ro, im Jemes ear kakkõl Kũrjin ro kake. (Riit Jemes 2:1-4, UBS.) Jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõtl̦o̦k an wal̦o̦k l̦õmn̦ak rot in ilowaan eklejia eo ad. Innem, ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen jab ekajete ro jet ekkar ñan joñan men ko ewõr ippãer?

11. An lõñ men ko m̦weien juon armej ej ke jelõt kõtaan eo an ippãn Jeova? Jouj im kõmel̦el̦e.

¹¹ Jej aikuj watõk ro jeid im jatid ãinwõt an Jeova watõk er. Jeova ejjab kaorõk juon armej kõn an m̦weiie ak kõn an jeram̦õl. Kõtaan eo ad ippãn Jeova ejjab pedped ioon  ewi joñan an lõñ ad jããn ak lõñ men ko m̦weied. Em̦ool bwe Jesus ear ba bwe “enaaj kanooj in pen an juon rũm̦weiie del̦o̦ñ ilo Aelõñin lañ,” bõtab ear jab ba bwe rejjab maroñ del̦o̦ñ ie. (Matu 19:23, UBS) Bareinwõt Jesus ear ba, ‘Em̦õn̦õn̦õ kom̦ ro rejeram̦õl, bwe ami aelõñin Anij.’ (Luk 6:20) Ak ejjab mel̦el̦ein men in bwe aolep ro rejeram̦õl renaaj kar roñjake Jesus im bõk jeraam̦m̦an ko rejejuwaer. Ilo m̦ool, elukkuun kar lõñ armej ro rejeram̦õl me rar jab l̦oore Jesus. Kõn men in, jejjab maroñ ekajete kõtaan eo an juon armej ippãn Jeova ekkar ñan joñan lõñin men ko m̦weien.

12. Ta eo Baibõl̦ ej jiroñ ro rem̦weiie im ro rejeram̦õl jim̦or?

¹² Jelukkuun jeraam̦m̦an bwe elõñ em̦m̦aan im kõrã ro jeid im jatid, ro rem̦weiie im ro rejeram̦õl, me rej yokwe im karejar ñan Jeova kõn aolepen bũrueer. Baibõl̦ ej jiroñ ro rem̦weiie bwe ren “jab likũt aer kõjatdikdik ioon men ko remaroñ m̦õkaj aer jako, ãinwõt m̦weiuk in lal̦ in, ak ren likũt aer kõjatdikdik ioon Anij.” (Riit 1 Timote 6:17-19, UBS.) Naanin Anij ej bareinwõt kakkõl aolep rũkarejar ro an Jeova, ro rem̦weiie im ro rejeram̦õl jim̦or, bwe ren kõjparok er jãn arõk m̦ani. (1 Ti. 6:9, 10) Kõn men in, ñe jej kalimjek ro jeid im jatid ãinwõt an Jeova kalimjek er, jeban ekajete er kõn ewi joñan an lõñ m̦weieer ak ejjel̦o̦k m̦weieer. Ak ta kõn joñan iiõ eo an juon armej? Ejim̦we ke ad ekajete kõn an rũtto ak dik? Eokwe jen lale.

13. Ta eo Baibõl̦ ej katakin kõj kõn ad aikuj kwal̦o̦k kautiej ñan ro rerũtto?

¹³ Elõñ alen an Baibõl̦ ba bwe jen kwal̦o̦k kautiej ñan ro rerũtto. Livitikõs 19:32 (UBS) ej ba: “Kom̦win kautiej ro rerũtto, im kom̦win bareinwõt kautiej eõ im pokake eõ.” Im Jabõn Kõnnaan 16:31 (UBS) ej ba: “Armej eo eaetok an mour ej bõk leen an wãnõk; uwan̦ ko an rej juon kũrawũn eo eaiboojoj.” Bareinwõt, Paul ear jiroñ Timote bwe en jab luuki em̦m̦aan ro rerũtto ak en watõk er ãinwõt ro jemãn. (1 Ti. 5:1, 2, UBS) Meñe ear wõr an Timote maroñ ioon em̦m̦aan ro rerũtto jãne, ak aolep iien ear aikuj kwal̦o̦k kautiej im jouj ñan er.

14. Ñããt eo jenaaj aikuj peran in kajim̦we ak kauweiki juon armej me erũtto jãn kõj?

¹⁴ Ak ta el̦aññe juon eo erũtto ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane juon jerawiwi ak kowõnm̦aanl̦o̦k juon l̦õmn̦ak me Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ kake? Eokwe, Jeova eban kõjekdo̦o̦n bõd eo an armej in, jekdo̦o̦n ñe erũtto im ro jet el̦ap aer kautieje. Lale m̦õk naanin kakapilõklõk eo ilo bokin Aiseia 65:20. Ej ba: “Rijjerawiwi eo jibukwi an iiõ, enaaj lia.” Pijen eo an Ezekiel ej bar kwal̦o̦k kõn juon men ejja ãinl̦o̦k wõt men in. (Ezk. 9:5-7) Men eo el̦apl̦o̦k ad aikuj in kõm̦m̦ane ej kwal̦o̦k ad kautiej Jeova, Eo jãn indeeo im Erũttotata iaan aolep. (Dan. 7:9, 10, 13, 14) El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, jenaaj peran in kajim̦we jabdewõt armej me ej aikuj naanin kauwe, jekdo̦o̦n ewi joñan iiõ eo an.​—Ga. 6:1.

15. Ta eo jej katak jãn rijjilõk Paul ikijjeen ad kwal̦o̦k kautiej ñan likao ro reddik?

¹⁵ Ta kõn likao ro reddik ilo eklejia eo? Ewi wãween am̦ watõk er? Ke Timote ear juon likao, rijjilõk Paul ear jeje ñane im ba: “Ejjel̦o̦k armej en kõjekdo̦o̦n eok kõn am̦ likao, a kwõn juon joñak ñan ro rej tõmak, ilo naan, ilo kõm̦anm̦an, ilo yokwe, ilo tõmak, im ilo kwõjarjar.” (1 Ti. 4:12) Timote emaroñ kar 30 an iiõ ilo iien eo Paul ear je naan kein. Bõtab, Paul ear lel̦o̦k eddo ko raorõk ñane. Ta eo men in ej katakin kõj? Ej katakin kõj bwe jejjab aikuj ekajete likao ro kõn an dik iiõ ko aer jãn kõj. Jej aikuj bar keememej bwe meñe Jesus ear 33 wõt an iiõ, ak elõñ men ko ear katõpraki ke ear kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo an ijin ioon lal̦.

16, 17. (1) Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kããlõt juon eo ej tõllo̦kũn an rijjipañ ilo eklejia ak juon eo ej lale eklejia? (2) Ewi wãween an l̦õmn̦ak ko ad ak m̦anit eo an aelõñ eo ad jum̦ae ta eo Baibõl̦ ej ba?

 ¹⁶ Ilo jet aelõñ, ejjab juon m̦anit ñan kwal̦o̦k kautiej ñan likao ro reddik. Tokjãn men in, jet em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ jab kããlõt juon likao bwe en juon rijjipañ ilo eklejia ak juon eo ej lale eklejia, jekdo̦o̦n ñe ej tõllo̦kũn ñan an bõk eddo kein. Bõtab, aolep em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj keememej bwe Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k joñan iiõ eo me juon ej aikuj tõpare, m̦okta jãn aer jitõñe bwe en rijjipañ ilo eklejia ak bwe en juon eo ej lale eklejia. (1 Ti. 3:1-10, 12, 13, UBS; Tai. 1:5-9, UBS) El̦aññe juon em̦m̦aan ej lale eklejia ej kõm̦m̦ane juon kien kõn men in ekkar ñan m̦anit eo aer, eokwe ejjab l̦oore Naanin Anij. Ro rej lale eklejia rejjab aikuj ekajete likao ro reddik ekkar ñan l̦õmn̦ak ko aer ak m̦anit eo an aelõñ eo aer. Bõtab rej aikuj in l̦oore Naanin Anij ñe rej etale er im lale el̦aññe ekkar ñan aer bõk eddo ko ilo eklejia eo.​—2 Ti. 3:16, 17, UBS.

¹⁷ El̦aññe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rejjab l̦oore Naanin Anij ñe rej kajjioñ jitõñ ro jet bwe ren rijjipañ ilo eklejia ak bwe ren juon eo ej lale eklejia, remaroñ bõbraik an em̦m̦aan ro jet bõk jerbal kein meñe ej tõllo̦kier. Ilo juon aelõñ, ear wõr juon rijjipañ ilo eklejia me em̦m̦an an kajejjet eddo ko an, im em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar errã bwe ej kõm̦m̦ani aolep men ko Baibõl̦ ej ba juon ej aikuj kõm̦m̦ani ñan an maroñ lale eklejia. Bõtab, jet iaan em̦m̦aan ro rerũtto me rej lale eklejia rar ba bwe ej mejãn ajri wõt ñan an bõk eddo in. Kõn men in, rar jab kããlõte. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe unin aer kar jab kããlõte likao in ej kõnke emejãn ajri. Im eñin baj juon waanjoñak wõt. Ripoot ko jãn aelõñ ko jet rej kaalikkar bwe l̦õmn̦ak in ej wal̦o̦k ilo elõñ jikin ko ipel̦aakin lal̦ in. Innem, elukkuun aorõk bwe jen atartar ioon Baibõl̦ im jab ioon l̦õmn̦ak ko ad ak m̦anit eo an aelõñ eo ad. Eñin wãween eo wõt jenaaj pokake Jesus im jab ekajete ro jet ekkar ñan paotokier.

18, 19. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan kalimjek ro jet ãinwõt an Jeova kalimjek er?

¹⁸ Em̦ool bwe jejjab weeppãn, bõtab jemaroñ kammineneik kõj ñan kalimjek ro jet ãinwõt Jeova ilo ad jab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k. (Jrb. 10:34, 35, UBS) Innem aolep iien jej aikuj roñjake naanin kakeememej ko jãn Naanin Anij kõn men in. Ñe jej l̦oore naanin kakeememej kein, jej pokake kien eo an Jesus ñan “jab ekajet kõn men eo ilikin.”​—Jon 7:24.

¹⁹ M̦õttan wõt jidik, Kiiñ eo ad Jesus Christ, enaaj ekajete aolep armej. Im ñe enaaj ekajet, eban ekajet ekkar ñan ta ko ej loi im roñ ak enaaj kõm̦m̦ane men in ekkar ñan kien ko rejim̦we im wãnõk an Anij. (Ais. 11:3, 4) Jej lukkuun kijooror im reim̦aanl̦o̦k ñan iien in ekanooj in em̦m̦an!