Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ungahluleli Ngokwalokho Okubonako Kwaphela

Ungahluleli Ngokwalokho Okubonako Kwaphela

“Lisani ukwahlulela ngokuqaleka kwangaphandle, kodwana yahlulelani ngesahlulelo esilungileko.”—JWA. 7:24.

IINGOMA: 142, 123

1. U-Isaya waphorofida wathini ngoJesu begodu kubayini lokhu kusikhuthaza?

U-ISAYA waphorofida ngeKosethu uJesu Krestu, begodu isiphorofidweso siyasikhuthaza. Kazi isiphorofidweso sithi uJesu ‘akazukugweba ngokubona kwakhe namkha aqunte ngezwabethi.’ Kunalokho ‘uzakugweba abadududu ngokulunga.’ (Isa. 11:3, 4) Kubayini amezwi la asikhuthaza kangaka? Kwenziwa kukuthi siphila nabantu abanebandlululo. Yeke soke simlindele ngabovu umahluleli ongeze asahlulela ngokwendlela esiqaleka ngayo.

2. Yini uJesu athi siyenze, begodu sizokucoca ngani esihlokwenesi?

2 Ilanga elinye nelinye sahlulela abantu. Kodwana ngebanga lokuthi sinesono asikghoni ukwahlulela kuhle njengoJesu. Thina sinomukghwa wokwahlulela abantu ngokwendlela esibabona bangayo. Kungebangelo ngesikhathi uJesu asephasini athi: “Lisani ukwahlulela ngokuqaleka kwangaphandle, kodwana yahlulelani ngesahlulelo esilungileko.” (Jwa. 7:24) Kuyatjho ukuthi uJesu ufuna sifane naye ngokuthi singahluleli abantu ngokwendlela abaqaleka ngayo. Esihlokwenesi sizokufunda ngezinto ezintathu ezenza abantu bangahluleli kuhle, yokuthoma libandlululo, bese kuba yindaba yokuthi umuntu unemali namkha akanayo, siswaphelise ngeyomnyaka. Kizo zontathu izintwezi, sizokubona ukuthi singakulalela njani lokho uJesu asitjela khona.

UNGABANDLULULI!

3, 4. (a) Yini eyasiza uPitrosi wangasabandlululi eminye imihlobo yabantu? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Yini uJehova ayambulela uPitrosi?

3 Njengombana umpostoli uPitrosi aya eKhesariya emzini kaKorneliyasi obekangasimJuda, akhuzibuze ukuthi yini ebekayicabanga. (IzE. 10:17-29) AmaJuda wangesikhathi sakaPitrosi bewathi eminye imihlobo yabantu ayikahlwengeki, uPitrosi naye wakhula akukholelwa lokho. Kodwana kunezinto ezenzekako ezamenza watjhugulula indlela acabanga ngayo. Isibonelo salokho kungesikhathi azakubona umbono. (IzE. 10:9-16) Yini ayibonako embonweni loyo? Wabona into enjengetjhila izele iinlwana ezingakahlwengeki yehla ivela ezulwini, njengombana yehliselwa kuPitrosi njalo kwezwakala ilizwi elivela ezulwini lithi: “Pitrosi, sikima, hlaba udle!” UPitrosi walandula amahlandla amathathu. Bekuthi qobe nakalandulako ezwe ilizwi elivela ezulwini lithi “lisa ukubiza izinto uZimu azihlwengisileko ngokuthi zisilaphele.” Kwathi ngemva kokuthi abone umbono loyo, wasala abambe wangenzasi azibuza ukuthi yini uZimu afuna ukumtjela yona ngombono lo. Kwathi kusese njalo kwafika iinthunywa ezibuya kuKorneliyasi. Wabe wafumana nesinqophiso sommoya ocwengileko, ngemva kwalokho akhenge asariyada wavele wakhamba neenthunyweza kuKorneliyasi.

4 Nangabe uPitrosi bekahlulela abantu ngokwendlela abaqaleka ngayo bengeze angena emzini kaKorneliyasi. Phela amaJuda bewangalibeki emzini yabantu abangasimaJuda. Yini engakangaka eyenza uPitrosi waya emzini kaKorneliyasi ngitjho nanyana bekabandlulula kangaka? Into eyamthinta khulu mbono awubonako loya nesinqophiso sommoya ocwengileko. Wathi nakezwa izinto uKorneliyasi amtjela zona, watjho amezwi naka: “Nje ngiyazwisisa kwamambala bona uZimu akakhethi, kodwana kizo zoke iintjhaba umuntu omesabako begodu enze okulungileko uyamukeleka kuye.” (IzE. 10:34, 35) Kwamambala kwamthabisa khulu uPitrosi lokho akuzwako, kazi indaba le beyiyitja kuye. Alo indaba yokungabandlululi le iwathinta njani amaKrestu namhlanjesi?

5. (a) Yini uJehova afuna amaKrestu ayizwisise? (b) Yini esingayifukamela eenhliziyweni zethu?

5 UJehova wasebenzisa uPitrosi bona atjengise amaKrestu ukuthi akasinguZimu onebandlululo. Akathatheli omunye umhlobo wabantu phezulu begodu alikho ilimi elingcono ukudlula elinye kuye. Woke umuntu uyamukeleka kuye kungakhathaliseki bona ngowengubo namkha ngowembaji, ikani nakamlalelako. (Gal. 3:26-28; IsAm. 7:9, 10) Asingabazi ukuthi nawe lokhu ukubona kuliqiniso. Alo ithiwani-ke nakhibe endaweni okhulele kiyo namkha ekhenu ibandlululo bekuyinto ethandwako? Wena ungazitjela ukuthi awunabandlululo kodwana ufumane ukuthi ehliziywenakho lifukamile. Ngitjho noPitrosi imbala waba nalo ibandlululo nanyana uZimu asebenzisa yena ukutjengisa bona ibandlululo ulihloyile. (Gal. 2:11-14) Thina-ke singamlingisa njani uJesu begodu silise ukwahlulela abantu ngokwendlela abaqaleka ngayo?

6. (a) Yini engasisiza sisiphule ibandlululo elingeenhliziyweni zethu? (b) Umbiko owatlolwa ngomunye umnakwethu wavezani?

6 Asizihloleni ukuthi asinabandlululo na ngeenhliziyweni zethu. IliZwi lakaZimu lingasikhanyisela sikghone ukubona kuhle ukuthi sizizwa njani ngeminye imihlobo yabantu. (Rhu. 119:105) Mhlamunye singatlhoga nokusizwa babanye abantu, ngombana kungenzeka bayalemuka ukuthi sinebandlululo kodwana thina nasiziqalako sizibona singanalo. (Gal. 2:11, 14) Kazi ibandlululo lingangenelela khulu eenhliziyweni zethu kangangokuthi singasalemuka ukuthi sinalo. Isibonelo salokho nginasi, omunye umnakwethu owenza imisebenzi eminengi ehlanganweni kaZimu wathumela umbiko ngabatjhadikazi abasebenzela uZimu isikhathi esizeleko. Abatjhadikazaba banesizinda esingafani, indoda beyivela kwesinye isitjhaba esiqalelwa phasi khulu. Umnakwethu loya kungenzeka bekangalemuki bona uyasibandlulula isitjhaba sendoda le. Iye khona embikweni awutlolako zinengi izinto ezihle azitjho ngendoda le, kodwana wathi nakaphetha umbikwakhe watlola naka amezwi: “Ngitjho nanyana [amhlobo lo] kodwana indlela aziphatha ngayo isiza inengi libone ukuthi akusiliqiniso bona [umhlobo onje] wabantu awuzithandi begodu uyatlhaga njengombana waziwa njalo.” Uyizwa kuhle na indaba le? Kutjho ukuthi kungakhathaliseki bona ihlangano kaZimu isisebenzisa kangangani, kufuze sizihlolisise begodu sivume ukusizwa bona sikghone ukuhlula ibandlululo. Kukhona okhunye esingakwenza na?

7. Yini esingayenza ukutjengisa bona sithanda abantu ngeenhliziyo zethu zoke?

7 Nange singathanda abantu ngokusuka eenhliziyweni zethu, angeze saba nebandlululo. (2 Kor. 6:11-13) Kghani unomukghwa wokwakha ubungani nabantu besitjhaba sekhenu namkha abakhuluma ilimi lakho kwaphela? Nangabe ngilokho okwenzako, akhe wazane nabanye abantu. Kungaba njani nawungabiza abantu abavela kwezinye iintjhaba bona bazokusebenza nawe esimini namkha ubameme bazokudla nawe kwakho? (IzE. 16:14, 15) Nawenza njalo uzokuthanda abantu khulu kangangokuthi ibandlululo angeze laba nendawo ehliziywenakho. Kunokhunye godu okwenza sahlulele abantu ngokwendlela abaqaleka ngayo. Kwanjesi akhesidembe yokwahlulela abantu ngokwezinto zakanokutjho.

UKWAHLULELA NGOKUTHI UMUNTU UNEMALI NAMKHA AKANAYO

8. Ngokuya ngokomtlolo kaLevitikusi 19:15, izinto zakanokutjho zingayithinta njani indlela esiqala ngayo abantu?

8 Izinto zakanokutjho zingasenza sibandlulule abanye. Umtlolo kaLevitikusi 19:15 uthi: ‘Ungakhethi ubuso besichaka namkha ujamele onothileko. Gweba abantu bekhenu ngokulunga.’ Alo, izinto zakanokutjho zingayithinta njani indlela esiqala ngayo abanye abantu?

9. Ngiliphi iqiniso elatlolwa nguSolomoni, begodu lisifundisani?

9 Ummoya ocwengileko wasiza uSolomoni bona atlole iqiniso elibuhlungu ngabantu. Encwadini yezAga 14:20, uthi: “Abachakileko bagegedwa ngitjho nababantu bekhabo, kodwana abanjingileko banabangani abanengi.” Usifundisani umtlolo lo? Nasingakatjheji singazithola sifisa ukuba bangani nabafowethu abanemali kwaphela, sifulathele abanganayo imali. Kubayini kuyingozi ukwahlulela abantu ngekwalokho abanakho?

10. Ngiwuphi umraro uJakopo akhuluma ngayo?

10 Nasingathoma ukwahlulela abantu ngokuthi banemali namkha abanayo, ebandleni kuzokuba neenqhema ezinengi. Kazi umfundi uJakopo wakhe wayikhalima indaba le, watjho nokuthi umraro lo uphadlhula ibandla. (Funda uJakopo 2:1-4.) Asitjhejeni, singathomi sivumele ukucabanga okunjalo kulimaze amabandlethu namhlanjesi. Alo singayibalekela njani into le?

11. Izinto zakanokutjho ziyabuthinta na ubuhlobo bomuntu noJehova? Hlathulula.

11 Kufuze siqale abafowethu ngendlela uJehova abaqala ngayo. Umuntu nakazakuqakatheka kuJehova akuyi ngokuthi unemali namkha utlhagile. Ukuthi sinezinto zakanokutjho ezingangani namkha ukuthi sitlhaga kangangani, akubuthinti ubuhlobo bethu noJehova. Iye khona uJesu watjho ukuthi “kuzokuba budisi ngomuntu onjingileko ukungena emBusweni wezulu,” kodwana bekangatjho ukuthi angeze kwakghonakala ukuthi angene. (Mat. 19:23) UJesu wabuye wathi: “Niyathaba nina enidududu, ngombana umBuso kaZimu ngewenu.” (Luk. 6:20) Kodwana nala bekangatjho ukuthi abantu abatlhagileko bazokubusiswa ukudlula abanye namkha bazomlalela nakatjhumayelako. Phela banengi abantu abatlhagileko abangazange bamlalele. Into esiyifundako la kukuthi angeze sahlulela ubuhlobo bomuntu noJehova ngezinto zakanokutjho.

12. IBhayibheli lithi yini abantu bakaZimu ekufuze bayilemuke?

12 Siyathaba ngokuba nabafowethu nabodadwethu abathanda uJehova ngeenhliziyo zabo zoke, kungakhathaliseki ukuthi batlhagile namkha badla kusale. Nokho iBhayibheli lithi abantu abanjingileko kufuze “bangabeki ithemba labo ebunjingeni obungakaqinisekiswa, kodwana balibeke kuZimu.” (Funda yoku-1 kaThimothi 6:17-19.) Libuye litjele abantu bakaZimu ukuthi kungakhathaliseki bona banjingile namkha batlhagile kufuze bangathomi bathande imali. (1 Thim. 6:9, 10) Yeke nasiqala abafowethu ngendlela uJehova abaqala ngayo, angeze sabahlulela ngokwalokho abanakho. Alo, ithiwani-ke yeminyaka? Kghani kulungile na ukwahlulela umuntu ngokomnyakakhe? Akhe sinabe nendaba le.

UKWAHLULELA NGEMINYAKA

13. ImiTlolo isifundisani ngokuhlonipha abantu abadala?

13 IBhayibheli ihlala isikhumbuza bona sihloniphe abantu abadala. UmTlolo kaLevitikusi 19:32 uthi: “Ngokwesaba uZimu, thulelani othukgheleko ingwani, nihloniphe omdala.” Bese emTlolweni wezAga 16:31 irage ngokuthi ‘iinhluthu ezimhlophe zisihlohlo sedumo, nazifumaneka endleleni yokulunga.’ UPowula wayala uThimothi bona angayirharameji indoda edala kodwana ayiphathe njengobaba. (1 Thim. 5:1, 2) Ngitjho nanyana uThimothi bekaphathiswe amalungelo amanengana ukudlula abanye abafowethu abakhulileko, kodwana bekufuze abahloniphe begodu abe nomusa kibo.

14. Kunini lapho umuntu singameluleka khona ngitjho nanyana amdala kithi?

14 Ikambiso le kufuze siyilalele kufikela kuphi? Inga-kghani kufuze sizithobe emntwini omdala nange enza isono namkha enza izinto ezingathabisi uJehova? UJehova angeze ahlulele umuntu ngendlela aqaleka ngayo namkha enze ngasuthi akaboni umuntu nakenze isono ngombana akhulile ngeminyaka. Yelela lokho okutjhiwo mtlolo ka-Isaya 65:20 nawuthi: “Umuntu owonako ngitjho nanyana aneminyaka eli-100 uzakuthuweleliswa, NW.” Ikambiso le iyafana naleyo esembonweni kaHezekiyeli. (Hez. 9:5-7) Umnqophwethu kufuze ube kuhlonipha oMdala weMinyaka uJehova. (Dan. 7:9, 10, 13, 14) Nasenza njalo, angeze sisabe ukukhalima umuntu otlhoga isiluleko kungakhathaliseki bona uneminyaka emingakhi.—Gal. 6:1.

Uyabahlonipha na abafowethu abancani kuwe? (Qala isigaba 15)

15. Ngisiphi isifundo esisithola endleleni umpostoli uPowula ahlonipha ngayo abafowethu abasesebatjha?

15 Kuthiwani-ke ngabafowethu abancani kithi ebandleni? Sibaqala njani? Nakatlolela uThimothi, umpostoli uPowula wathi: “Ungavumeli muntu bona aqalele phasi ubutjha bakho. Kunalokho, yiba sibonelo sabathembekileko ekukhulumeni, ekuziphatheni, ethandweni, ekukholweni nekubeni msulwa.” (1 Thim. 4:12) Ngesikhathi uPowula atlola amezwi la, kungenzeka uThimothi bekaneminyaka engaba ma-30. Nanyana kunjalo, uPowula bekamabele bona atlhogomele imisebenzi emikhulu. Kungakhathaliseki bona yini eyamenza wamluleka ngalendlela, isifundo siyasithola. Akukafuzi sahlulele abafowethu ngebanga lokuthi bancani kithi. Kunalokho, kufuze sikhumbule bona neKosethu uJesu yathoma umsebenzayo wokutjhumayela nayineminyaka engaba ma-30.

16, 17. (a) Abadala bebandla babona njani ukuthi umuntu uyafaneleka bona abe yinceku esizako namkha umdala? (b) Amasiko kunye nendlela esicabanga ngayo, kungaphikisana njani nemiTlolo?

16 Kungenzeka lisiko lethu ukuqalela phasi abantu abancani kithi. Nangabe kunjalo, abadala bebandla bangadosa iinyawo nakufuze babeke abafowethu abasakhulako bona babe badala namkha iinceku ezisizako. Abadala bebandla kufuze bangakhohlwa ukuthi imiTlolo ayitjho bona umuntu kufuze abe neminyaka emingakhi nakazakuba yinceku esizako namkha umdala ebandleni. (1 Thim. 3:1-10, 12, 13; Tit. 1:5-9) Nange abadala benza izinto ezisekelwe emasikweni, abenzi lokho okutjhiwo miTlolo. Abantu abatjha kufuze bahlolwe kusetjenziswa iliZwi lakaZimu, ingasi lokho umuntu akucabangako namkha lokho okutjhiwo masiko.—2 Thim. 3:16, 17.

17 Akhucabange ukuthi ukwenza izinto ngokusekelwe emasikweni kubakhandela kangangani abafowethu abafanelekela ukuba badala neenceku ezisizako. Kwenye inarha omunye umfowethu oyinceku esizako wanikelwa umsebenzi omkhulu. Ngitjho nanyana abadala ebandleni ebekakilo bebavuma bona ngokwemiTlolo uyafaneleka bona angaba mdala webandla, akhenge bamnikele amalungelo lawo. Abanye abadala abakhulileko bebathi umfowethu lo uqaleka amncani khulu bona angaba mdala ebandleni. Kuyadanisa ukuthi wakhandelwa bona abe mdala ngebanga leminyakakhe. Nanyana sisebenzise isibonelo senarha yinye, kodwana imibiko iveza ukuthi indaba le iyikinga eenarheni ezinengi. Yeke kuqakatheke khulu bona silalele lokho okutjhiwo miTlolo ingasi amasiko namkha indlela esicabanga ngayo. Le yindlela esingalalela ngayo uJesu, silise ukwahlulela abantu ngendlela abaqaleka ngayo.

YAHLULELANI NGESAHLULELO ESILUNGILEKO

18, 19. Yini esiyitlhogako bona siqale abantu ngendlela uJehova abaqala ngayo?

18 Ngitjho nanyana sinesono, singakghona ukuqala abantu ngendlela uJehova abaqala ngayo. (IzE. 10:34, 35) Kodwana lokho kutlhoga ukuzimisela nokufunda iliZwi lakhe qobe. Nasiphila ngokwalokho esikufundako, sizokuthuthuka endleleni esilalela ngayo umyalo kaJesu wokungahluleli ngokuqaleka kwangaphandle.—Jwa. 7:24.

19 Esikhathini esingaphelisi ihliziyo, iKosethu uJesu Krestu izokwahlulela abantu, ingasi ngendlela abaqaleka ngayo namkha iqunte ngezwabethi kodwana izokwahlulela ngokulunga. (Isa. 11:3, 4) Lokho kuthabisa kwamanikelela!