Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Dehr Kadeik Meteikan Sang ni Pali Liki

Dehr Kadeik Meteikan Sang ni Pali Liki

“Uhdihsang amwail kadeik ni pali liki, ahpw kadeingki kadeik pwung.”​—SOHN 7:24.

KOUL KAN: 142, 123

1. Dahme Aiseia kohpada duwen Sises, oh dahme kahrehda kokohp wet kin kansenamwahu ong kitail?

KOKOHP en Aiseia duwen Sises Krais kin kansenamwahwih kitail oh kihong kitail koapworopwor. Aiseia kohpada me Sises “sohte pahn ketin kadeikada sang ni me e kin mahsanihete de ketin karongehte” oh e pahn “ketin kadeik me semwehmwe kan nin duwen me pwung.” (Ais. 11:3, 4) Dahme kahrehda met kansenamwahu en ese? Pwehki kitail mi nan sampah ehu me madamadau en lipilipilki aramas uhdahn rek, me aramas kin kadeik emenemen sang dahme re kak kilang. Kitail uhdahn anahne Sounkopwung unseko, Sises, me sohte pahn ketin kadeik kitail sang ni pali liki!

2. Dahme Sises ketin kehkehlikihong kitail en wia, oh dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet?

2 Rahn koaros, kitail kin pein lemehda dahme kitail medewehki meteikan. Ahpw kitail sohte duwehte Sises me ketin unsek, eri atail lamalam sohte kin unsek. E kin mengei en mwekidki dahme kitail kilang. Ahpw Sises mahsanih: “Uhdihsang amwail kadeik ni pali liki, ahpw kadeingki kadeik pwung.” (Sohn 7:24) Eri Sises kupwurki kitail en duwehte ih oh dehr kadeik meteikan sang ni pali liki. Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene soahng siluh me kak kamwakid atail madamadau: aramaso kohsang ia de ih mehn ia, ia uwen mwohni me e naineki, oh e sounpar depe. Kitail pahn sukuhlki sang ehuehu soahng pwukat ia duwen atail kak peikiong Sises oh dehr kadeik meteikan sang ni pali liki.

DEHR KADEIK METEIKAN PWEHKI WASA ME RE KOHSANG DE IRAIL MEHN IA

3, 4. (a) Dahme wiawi me kahrehda wahnpoaron Piter en wekidala eh madamadau duwen mehn liki kan? (Menlau kilang tepin kilel.) (b) Padahk kapw dahieu me Siohwa ketin padahkihong Piter?

3 Medewehla ahn wahnpoaron Piter pepehm ni ahnsou me Koht ketin poaronehla ih Sesaria, wasa me mehn likio Kornilius kin kousoan ie! (Wiewia 10:17-29) Piter tikida kamehlele me mehn liki kan kin samin. Ahpw soahng kei wiawi me kahrehda e wekidala eh madamadau. Karasepe, e alehdi kaudiahl ehu sang rehn Koht. (Wiewia 10:9-16) Nan kaudiahlo, Piter kilangada mehkot me mwomwen tehi ehu me kohkohdihdo sang nanleng me diren soangen mahn samin kan. Ngihl ehu ahpw mahsanihong: “Uhda Piter, kemehla oh kang!” Piter sohte wia met. Ngihlo eri mahsanih: “Dehr nda me soahng kan me Koht ketin kamwakeledahr me samin.” Mwurin kaudiahlo, Piter sohte wehwehki dahme ngihlo nannanti en ketin padahkihong ih. Ahpw ahnsowohte, meninkeder kei sang Kornilius lel wasao. Sapwellimen Koht manaman kaweid Piter en kohla ni imwen Korniliuso, ih eri iangada meninkeder ko.

4 Ma Piter kadeik Kornilius “ni pali liki,” e sohte pahn kohla ni imweo. Mehn Suhs kan sohte kin kohla ni imwen mehn liki kan. Eri dahme kahrehda Piter kohkihla wasao? Mendahki e kin lipilipilki mehn liki kan, kaudiahl me e kilangadao oh pil kaweid sang sapwellimen Koht manaman wekidala eh madamadau. Mwurin Piter rong Kornilius, e nda: “Met I uhdahn wehwehkidahr me Koht sohte kin ketin lipilipilki aramas, ahpw nan wehi koaros, e kin ketin kupwurperenki aramas emen me kin lemmwiki ih oh wia dahme pwung.” (Wiewia 10:34, 35) Piter uhdahn perenkihda kawehwe kapw wet, oh padahk kapw wet pahn kamwakid Kristian koaros. Ia duwen?

5. (a) Dahme Siohwa ketin kupwurki Kristian koaros en wehwehki? (b) Mendahki kitail eseier padahk mehlel, soangen pepehm dahieu me kitail kak ahnekihte?

5 Siohwa ketin doadoahngki Piter en sewese Kristian koaros en wehwehki me E sohte kin ketin lipilipilki aramas. Siohwa sohte kin ketin lipilipilki kitail mehn ia, mehnia keinek, lokaia, de sahpw me kitail kohsang ie. Ahpw kitail kak kenikenla rehn Koht ma kitail kin lemmwiki ih oh wia dahme pwung. (Kal. 3:26-28; Kaud. 7:9, 10) Mwein ke eseier duwen met. Ahpw ia duwen ma ke tikida nan sahpw ehu de nan peneinei ehu me kin kalapw lipilipilki aramas? Mwein ke medewe me ke sohte kin lipilipilki aramas, ahpw ia duwe, e kak miehte soangen pepehm wet rehmw? Pil mwurin Piter eh sewese meteikan en kilang me Koht sohte kin ketin lipilipilki aramas, e ahnekihte soangen pepehm wet. (Kal. 2:11-14) Eri ia duwen atail kak peikiong Sises oh uhdihsang kadeik meteikan pwehki mwomwarail?

6. (a) Dahme kak sewese kitail en kihsang pepehm en lipilipilki aramas? (b) Dahme ripoht me emen brother wiahda kasalehda duwen ih?

6 Pwehn diarada ma kitail ahneki pepehm en lipilipilki aramas, ele kitail kak kapahrekihpene atail madamadau ong dahme kitail sukuhlki sang Mahsen en Koht. (Mel. 119:105) Kitail pil kak peki rehn kompoakepatail men me kitail likih ma e tehkada me kitail kin lipilipilki aramas, pwehki pein kitail sohte kak kilang. (Kal. 2:11, 14) Ele kitail ahnla soangen pepehm pwukat eri kitail sohte kin uhdahn pohnese me kitail kin lipilipilki aramas! Met wiawihong emen brother me ahneki pwukoa nan mwomwohdiso. E ripohtki duwen pwopwoud ehu me kin pwerisek ni ara kin kihong ara ahnsou laud ong papah Koht. Ohl pwopwoudo kohsang keinek ehu me aramas tohto kin kilengdiong. E mwomwen me brother koahieko sohte pohnese me pein ih pil ahneki soangen madamadau wet ong keineko. Brothero nda soahng mwahu tohto duwen ohl pwopwoudo ahpw e pil nda: “Mendahki ih [mehn wasaht], eh tiahk oh elen mour kin sewese meteikan en wehwehki me en wia emen [sang wasao] sohte kin wehwehki me e samin de ahneki mour mwahl, duwehte dahme me tohto sang keinek [wet] kin kalapw ahneki.” Dahme kitail sukuhlki sang met? Sohte lipilipil ia uwen tohtohn pwukoa me kitail ahneki nan sapwellimen Siohwa pwihn, kitail en aktikitik oh ale sawas pwehn esehda pepehm koaros en lipilipilki aramas me ele mihmihte rehtail. Dahme kitail pil kak wia?

7. Ia duwen atail kak kasalehda me kitail ‘kin ritingada douluhl atail mohngiong’?

7 Ma kitail ‘kin ritingada douluhl atail mohngiong,’ atail limpoak pahn wiliandi pepehm en lipilipilki aramas. (2 Kor. 6:11-13) Ia duwe, ke kin mwahuki werekiongete irail kan me kohsang omw wasa, keinek, de kin lokaiahki omw lokaia? Ma ei, song en werekiong meteikan. Ke kak luke irail Kristian kan me kohsang ehu wasa pwehn iang uhk kalohk. De ke kak luke irail en kohdo iang uhk mwenge de werekiong meteikan ni imwomwo. (Wiewia 16:14, 15) Ehu rahn, limpoak en omw mohngiong pahn uhdahn laudla me kahrehda ke sohla pahn lipilipilki aramas. Met kitail pahn koasoiapene pil ehu ahl me kitail kakete kadeik meteikan “ni pali liki.”

DEHR KADEIK METEIKAN PWEHKI IRAIL KEPWEHPWE DE SEMWEHMWE

8. Dahme Lipai 19:15 mahsanihki duwen ahn emen kepwehpwe de semwehmwe eh kak kamwakid atail kilangwohng ih?

8 Ia uwen kepwehpwe de semwehmwe en emen kakete kamwakid atail kin kilangwohng ih. Lipai 19:15 mahsanih: “Kumwail wia dahme mehlel oh pwung ni amwail kin koasoanehdi pwunglahn kopwung kan nan mwoalen kopwung; dehr uhpalihki me semwehmwe kan, de masak me kepwehpwe kan.” Ia duwen ahn emen kepwehpwe de semwehmwe eh kak kamwakid atail kin kilangwohng ih?

9. Mahsen kansensuwed dah kan me Solomon ntingihedi, oh dahme met padahkihong kitail?

9 Sapwellimen Koht manaman kamwakid Solomon en ntingihedi mahsen kansensuwed pwukat: “Sohte me kin men kompoakepahnki me semwehmwe, pil mehn mpe kan sohte kin men patehng, ahpw kompoakepahn me kepwehpwe kan kin ngeder.” (Lep. Pad. 14:20) Dahme lepin padahk wet padahkihong kitail? Ma kitail sohte kanahieng, kitail kakete men kompoakepahnki me kepwehpwe kan ahpw kaidehn me semwehmwe kan. Dahme kahrehda e uhdahn keper en kadeik aramas akan pwehki dahme re ahneki?

10. Kahpwal dahieu me Seims kaweidki Kristian kan?

10 Ma kitail kin kadeik meteikan pwehki irail kepwehpwe de semwehmwe, kitail kakete kahrehda saminimin nan mwomwohdiso. Met wiawi nan ekei mwomwohdiso ni mwehin tepin Kristian kan, oh Seims kaweidki irail duwen met. (Wadek Seims 2:1-4.) Kitail sohte kak mweidohng saminimin en wiawi nan atail mwomwohdiso. Eri ia duwen atail kak soikala kadeik meteikan sang ni dahme re ahneki?

11. Kepwe kan kak kamwakid ahn emen eh nanpwungmwahu rehn Siohwa? Menlau kawehwehda.

11 Kitail anahne kilangwohng riatail Kristian kan ni ahlohte me Siohwa kin ketin wia. Aramas emen sohte kin kesempwal ong Siohwa pwehki e kepwehpwe de pwehki e semwehmwe. Atail nanpwungmwahu rehn Siohwa sohte kin pidada ia uwen tohtohn neitail mwohni de ia uwen tohtohn atail kepwe. Mehlel me Sises mahsanih me “e pahn apwal ong aramas kepwehpwe men en pedolong nan Wehin nanleng,” ahpw e sohte mahsanih me met sohte pahn kak wiawi. (Mad. 19:23) Sises pil mahsanih: “Meid pai kumwail me semwehmwe, pwe amwail wehi iei Wehin Koht.” (Luk 6:20) Ahpw met sohte wehwehki me aramas semwehmwe koaros pahn rong Sises oh alehdi kapai tohrohr kan. Mie aramas semwehmwe tohto me sohte idawehnla Sises. Ni mehlel, kitail sohte kak kadeikada ahn emen nanpwungmwahu rehn Siohwa sang dahme e ahneki.

12. Dahme Paipel kin padahngki duwen aramas kepwehpwe oh semwehmwe kan?

12 Nanpwungen sapwellimen Siohwa aramas akan, mie riatail kan me kepwehpwe oh mie me semwehmwe. Ahpw irail koaros poakohng Siohwa oh kin papah ih sang mohngiongirail unsek. Paipel mahsanihong aramas kepwehpwe kan ren “dehr kin koapworopworki kepwe kan me pahn sohrala, ahpw ren koapworopworki Koht.” (Wadek 1 Timoty 6:17-19.) Mahsen en Koht pil katamankihong sapwellimen Siohwa ladu kan koaros, me kepwehpwe oh me semwehmwe kan, me e keper en poakohng mwohni. (1 Tim. 6:9, 10) Ni atail kin kilangwohng riatail Kristian kan ni ahl me Siohwa kin ketin wia, kitail sohte pahn kadeik irail sang ni dahme re ahneki de dahme re sohte ahneki. Ahpw ia duwen ahn emen sounpar? E wia ahl mwahu ehu en kadeik meteikan pwehki arail sounpar?

DEHR KADEIK EMEN PWEHKI EH SOUNPAR

13. Dahme Paipel padahkihong kitail duwen en wauneki me mah kan?

13 Paipel kin kalapw mahsanih me kitail en wauneki me mah kan. Lipai 19:32 mahsanih: “Kahkahki oh wauneki me mah kan. Kumwail lemmwikin ie oh peikiong ie.” Lepin Padahk 16:31 mahsanih: “Mour werei iei ketingpen pwung; moangepwet iei kapwat lingan ehu.” Pohl ndaiong Timoty en dehr kauwe ohl mah kan ahpw en wiahkin irail pahpa. (1 Tim. 5:1, 2) Mendahki Timoty ahneki ekis manaman pohn ohl mah ko, e kin ahnsou koaros anahne kasalehda limpoak oh wahu.

14. Iahd me kitail ele anahne kapwungala emen me mah sang kitail?

14 Ia duwen ma emen me mah kin nsenki wia dihp de kin wia mehkot me sohte kin kaperenda Siohwa? Siohwa sohte pahn ketin mahkohng emen me kin nsenki wia dihp, mehnda ma e wia aramas mah men de meteikan kin wauneki ih. Tehk ire mehlel wet me kileldi nan Aiseia 65:20: “Ma emen pahn mehla mwohn eh lel sounpar 100, met kasalehda me I kaloke.” Kitail pil diar ire mehlel ehu me duwehte met nan kaudiahl me Esekiel kilangada. (Esek. 9:5-7) Eri, dahme keieu kesempwal iei me kitail en wauneki Siohwa, “Mehmeno me ahneki mour poatopoat.” (Dan. 7:9, 10, 13, 14) Atail wauneki ih pahn kihong kitail eimah me kitail anahne pwehn kapwungala emen me anahne sawas, sohte lipilipil e sounpar depe.​—Kal. 6:1.

Ke kin wauneki brother pwulopwul kan? (Menlau kilang parakrap 15)

15. Dahme kitail sukuhlki sang wahnpoaron Pohl duwen en wauneki brother pwulopwul kan?

15 Ia duwen ma brothero pwulopwul? Met wehwehki me e sohte warohng ale wahu sang meteikan? Soh. Pohl ntingkihlahng Timoty: “Ke dehr mweidohng emen en kilengdiong uhk pwehki omw pwulopwul. Ahpw ke en wiahla mehn kahlemeng ehu ong irail kan me lelepek ni lokaia, ni wiewia, ni limpoak, ni pwoson, oh ni mwakelekel.” (1 Tim. 4:12) Ni ahnsou me Pohl ntingihedi met, ele Timoty mpen sounpar 30, ahpw Pohl kihongehr pwukoa kan me uhdahn kesempwal. Dahme kitail sukuhlkihsang met? Kitail en dehr kadeik brother pwulopwul kan pwehki arail sounpar. Medewehla soahng koaros me Sises ketin wiahda ni eh sounparte 30 samwa!

16, 17. (a) Ia duwen elder kan ar pilada ma brother men warohng wiahla sounsawas de elder men? (b) Ia duwen pein ahn emen madamadau de pil tiahk en ehu sahpw eh kak uhwong dahme Paipel mahsanih?

16 Nan ekei tiahk, aramas akan sohte kin wauneki mwahnakapw kan. Pwehki met, ekei elder ele sohte kin kasalehda me re medewe me brother pwulopwul men konehng en papah nin duwen sounsawas de elder men, mehnda ma brother pwulopwulo ahneki koahiek en wia met. Ahpw Paipel sohte mahsanih me brother men anahne lel sounpar mwohn eh kak idihdida nin duwen sounsawas de elder men. (1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Taitus 1:5-9) Ma elder men wiahda kosonned ehu duwen met pwehki eh tiahk, e sohte kin idawehn Mahsen en Koht. Elder kan en dehr kadeik brother pwulopwul kan poahsoankihda pein arail madamadau de tiahk en wasao, ahpw arail pilipil anahne poahsoankihda Mahsen en Koht.​—2 Tim. 3:16, 17.

17 Ma elder kan sohte idawehn koasoandi en Paipel ong idihdahn sounsawas de elder kan, re kakete kahrehiong brother kan me koahiek en sohte idihdida. Nan ehu sahpw, emen sounsawas kin apwalihala mwahu pwukoa kesempwal kan, oh elder ko pwungkipene me, nin duwen me Paipel kaweidki, e warohng wiahla elder men. Ahpw ekei elder ko nda me e mwomwen nohn pwulopwul en wiahla elder, eri re sohte kasalehda me re medewe me brothero konehng wiahla elder. E kansensuwed me brothero sohte idihdida, ihte pwehki mwomweo. Oh mwomwen me elen madamadau wet pil kin wiawi nan sahpw tohto. E uhdahn kesempwal kitail en koapworopworki Paipel ahpw kaidehn pein atail madamadau de madamadau en atail wasa. Eri kitail pahn peikiong Sises oh uhdihsang kadeik meteikan sang ni mwomwarail.

KADEINGKI KADEIK PWUNG

18, 19. Dahme pahn sewese kitail en kilangwohng riatail Kristian kan ni ahlohte me Siohwa kin ketin wia?

18 Kitail sohte unsek, ahpw kitail kakete sukuhlki en dehr lipilipilki aramas, duwehte Siohwa eh sohte kin ketin lipilipilki aramas. (Wiewia 10:34, 35) Eri kitail anahne ahnsou koaros kapwaiada mehn kataman kan sang Mahsen en Koht. Ni atail doadoahngki mehn kataman pwukat, kitail kin peikiong sapwellimen Sises kehkehlik en ‘uhdihsang atail kadeik ni pali liki.’​—Sohn 7:24.

19 Ahnsou keren, atail Nanmwarkio, Sises Krais, pahn ketin kadeikada aramas koaros. Sapwellime kadeik pahn poahsoankihda sapwellimen Koht koasoandi pwung kan, kaidehn sang ni dahme e kin mahsanihete de karongehte. (Ais. 11:3, 4) Kitail kin uhdahn kasikasik ahnsou kaselel wet!