KÕNKE epenl̦o̦k mour ilo ‘raan kein ãliktata,’ el̦apl̦o̦k ad aikuj jel̦ã kijenmej. (2 Ti. 3:1-5) Jej mour ibwiljin armej ro me rejaje kijenmej. Armej rein el̦ap aer l̦õmn̦ak kõn er make, rekõn̦aan wõt akwããl, im rejaje kõmmaanwa. Kõn men in, jej aikuj kajjitõk ippãd make: ‘Ij ke ãinwõt armej ro ilo lal̦ in me rejaje kwal̦o̦k kijenmej? Ta mel̦el̦ein an juon kwal̦o̦k kijenmej? Ewi wãween imaroñ kõm̦m̦an bwe kijenmej en juon iaan kadkad ko kadkadũ?’

Ta mel̦el̦ein “kijenmej” ilo Baibõl̦? Ñe Baibõl̦ ej kõjerbal naan in kijenmej, ejjab mel̦el̦ein wõt bwe juon ej meanwõd kõn juon apañ. Ak ej kijenmej kõn juon un aorõk, im ej kõjatdikdik bwe men otemjej renaaj em̦m̦anl̦o̦k. Ejjab l̦õmn̦ak wõt kõn e make ak ej l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an ro jet, ekoba ro me rar kalluuki ak nana aer kõm̦m̦an ñan e. Im ej bar kõjatdikdik bwe enaaj em̦m̦anl̦o̦k kõtaer. Eñin unin jejjab bwilõñ ñe Baibõl̦ ej ba bwe kijenmej ej itok jãn yokwe. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (1 Ko. 13:4, UBS) Bareinwõt, kijenmej ej m̦õttan “leen jetõb” eo an Anij. (Ga. 5:22, 23, UBS) Kiiõ, ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane bwe jen juon eo ej m̦ool ilo an kwal̦o̦k kijenmej?

Bwe jen juon eo me ejel̦ã kwal̦o̦k kijenmej, jej aikuj jar im kajjitõk ippãn Jeova kõn jetõb eo an me ej lel̦o̦k ñan ro rej lõke e. (Luk 11:13, UBS) Meñe elukkuun kajoor jetõb eo an Anij, ak eaorõk bwe jen bar kate kõj ñan jerbale jar ko ad. (Sam 86:10, 11, UBS) Mel̦el̦ein bwe jej aikuj in kate kõj ñan kwal̦o̦k kijenmej kajjojo raan im kõm̦m̦an bwe en juon iaan kadkad ko kadkadid. Ak jet iien jejaje kijenmej. Ta eo emaroñ jipañ kõj?

Bwe jen maroñ kwal̦o̦k kijenmej, jej aikuj etale waanjoñak eo em̦m̦antata an Jesus im anõke. Ke rijjilõk Paul ear kõnono kõn “armej eo ekããl,” me ej kitibuj ad kwal̦o̦k kijenmej, ear rõjañ kõj im ba: “Aenõm̦m̦an an Christ en irooj ilo bũruomi.” (Kol. 3:10, 12, 15, UBS) Jemaroñ kõtl̦o̦k bwe aenõm̦m̦an eo an Christ en “irooj” ilo bũruod ikijjeen ad anõke Jesus im lukkuun tõmak bwe Jeova enaaj kõm̦adm̦õdi apañ ko jej iiooni ilo iien eo ekkar. El̦aññe jej tõmak bwe Jeova enaaj kõm̦m̦ane men in, jenaaj kijenmej wõt jekdo̦o̦n ta wãween ko jej iiooni.​—Jon 14:27, UBS; 16:33, UBS.

Kõj aolep jekõn̦aan bwe lal̦ eo ekããl en itok kiiõ wõt. Ak ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn an Jeova kijenmej ippãd, men in ej katakin kõj ñan jel̦ãl̦o̦k kijenmej. Baibõl̦ ej kõkajoor kõj ilo an ba: “Jet armej rej l̦õmn̦ak bwe erum̦wij an Irooj kõm̦m̦ani men ko ear kallim̦ur kaki, bõtab ejjab m̦ool men in. Ak el̦ap an kijenmej, kõnke ejjab kõn̦aan bwe en jorrããn jabdewõt armej, ak ekõn̦aan bwe aolep armej ren oktak jãn jerawiwi ko aer.” (2 Pi. 3:9, UBS) Innem ñe jej l̦õmn̦ak kõn joñan an Jeova kijenmej ippãd, men in enaaj bar kõm̦akũt  kõj ñan kijenmej ippãn ro jet. (Rom 2:4, UBS) Ta jet iaan wãween ko jemaroñ iiooni im jej aikuj kwal̦o̦k wõt kijenmej?

Elõñ kain wãween ko jemaroñ iiooni me jej aikuj kwal̦o̦k ad kijenmej. Ñan waanjoñak, ñe juon ej kõnono ak elõñ men en̦ jej aikuj in ba, jej aikuj kijenmej im kõttar m̦ae iien em̦õj an armej eo kõnnaan. (Jem. 1:19) Jej aikuj bareinwõt kwal̦o̦k ad kijenmej ippãn ro me remaroñ kõm̦m̦an menin ad illu. Ijello̦kun ad m̦õkaj in illu ippãer, em̦m̦an jen keememej wãween an Jeova im Jesus watõk m̦õjn̦o̦ ko ad. Rejjab kalimjek aolep bõd ko reddik jej kõm̦m̦ani. Ijoke, rej kalimjek wõt kadkad ko rem̦m̦an ippãd im kijenmej ilo aer letok iien ñan ad kakõm̦anm̦anl̦o̦k likjab ko ad make.​—1 Ti. 1:16, UBS; 1 Pi. 3:12, UBS.

Bar juon wãween jemaroñ iioone im jej aikuj kwal̦o̦k ad kijenmej ej ñe juon ej ba bwe ebõd men eo jaar ba ak kõm̦m̦ane. Bõlen jemaroñ m̦õkaj in illu im jojomare kõj make, bõtab eoktak wãween eo Baibõl̦ ej rõjañ kõj bwe jen kõm̦m̦ane. Ej ba: “Eo ej kijenmej ilo bũruon, em̦m̦an jãn eo eutiej bũruon. Kwõn jab m̦õkaj in illu ilo bũruom̦, bwe illu ej pãdwõt ilo bũruon ro rũbwebwe.” (Ekl. 7:8, 9) Kõn men in, el̦aññe juon ej ba juon men kõn kõj ak ejjab m̦ool ñan jidik, jej aikuj in kijenmej im l̦õmn̦ak m̦okta jãn ad ba ak kõm̦m̦an jabdewõt. Eñin men eo Jesus ear kõm̦m̦ane ke armej ro rar kõnanaiki im ba men ko rejjab m̦ool kõn e.​—Matu 11:19.

El̦apl̦o̦k an aorõk bwe jemãn im jinen ajri ro ren kwal̦o̦k kijenmej. Ñe rej lo bwe ewõr men ko ajri ro nejier rej kõm̦m̦ani im rejjab jim̦we, ikijjeen wãween aer l̦õmn̦ak, aer kõnono, m̦wilier, ak kõm̦m̦an ko aer, eaorõk bwe ren kwal̦o̦k kijenmej ñe rej kajim̦weiki er. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Mattias, eo ej jerbal ilo Betel̦ eo ilo Scandinavia. Ke Mattias ear juon jo̦dikdik, rijikuul̦ ro rekõn kajjirere kake kõn an oktak tõmak eo an. Ilo jinoin, jemãn im jinen rar jab jel̦ã bwe men kein rej wal̦o̦k ñan e ilo jikuul̦. Ak tokãlik rar lo an jino pere m̦ool eo. Gillis, jemãn Mattias, ear ba bwe erro lio ippãn ar aikuj in lukkuun kijenmej ippãn l̦adik in nejierro ilo kar iien eo. Elukkuun kar lõñ an kajjitõk, ekõn kajjitõk im ba: “Wõn in Anij? Ak ta el̦aññe Baibõl̦ eo ejjab lukkuun Naanin Anij? Ewi wãween ad jel̦ã bwe eñin men eo Anij ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane ak jab kõm̦m̦ane?” Ekõn bar kajjitõk ippãn jemãn: “Etke kwõj ekajete eõ ke eoktak wãween aõ eñjake im tõmak jãn kwe?”

Gillis ej kõmel̦el̦e im ba: “Jet iien l̦adik in nejũm̦ro ear kwal̦o̦k kajjitõk ko ilo an illu, ejjab illu ippemro jinen ak ellu bwe ear l̦õmn̦ak m̦ool eo ej kõm̦m̦an bwe en pen ñane.” Ewi wãween an kar Gillis jipañ l̦adik eo nejin? Ej ba: “Ekkã am̦ro kar l̦adik in nejũ jijet im kõnono ippãn doon ium̦win elõñ awa.” Ke Gillis im Mattias rar kõnono ippãn doon, Gillis ekõn roñjake an l̦adik in nejin kõmel̦el̦e im ãlikin ej kwal̦o̦k kajjitõk ko ñan kajjioñ mel̦el̦e kõn l̦õmn̦ak im eñjake ko an. Jet iien Gillis ear kõmel̦el̦eik Mattias kõn juon men im ear ba en l̦õmn̦ak kake ium̦win juon ak ruo raan im erro naaj bar kõnono kake tokãlik. Ak jet  iien, Gillis ear aikuj bar bõk jet raan ñan an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn juon men l̦adik in nejin ear ba ñane. Ilo aerro kar bwebwenato ippãn doon aolep iien, Mattias ear jino mel̦el̦e im tõmak katak ko, ãinwõt kõn katok in mour eo an Jesus, im kõn jim̦we im maroñ eo an Jeova ñan tõl, im kõn yokwe eo an ñan kõj. Jemãn Mattias ej bar ba: “Ear bõk iien, im ekar pen, bõtab jidik kõn jidik yokwe eo an ñan Jeova ekar eddekl̦o̦k ilo bũruon. Kõm̦ro lio ippa lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe ewõr tokjãn am̦ro kar kijenmej im jipañ l̦adik eo nejũm̦ro ilo tõre ko ej jo̦dikdik.”

Gillis im lio ippãn rar lukkuun lõke bwe Jeova enaaj kar jipañ erro ilo aerro kijenmej im jipañ l̦adik eo nejierro. Gillis ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ekkã aõ kar ba ñan Mattias bwe kõn am̦ro jinen lukkuun yokwe e, kom̦ro ar lukkuun jar ñan Jeova bwe en jipañe mel̦el̦e.” El̦ap an rũtto rein m̦õn̦õn̦õ bwe erro kar kijenmej wõt im jab ebbeer!

Ãinwõt Kũrjin ro rem̦ool, jej aikuj bar jel̦ã kijenmej ñe jej lale im jipañ ro uwaan baam̦le eo ad ak ro m̦õttad me etto aer nañinmej. L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak eo an Ellen, juon jeid im jatid kõrã me ej jokwe ilo Scandinavia. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

Enañin ralitõk iiõ ko remootl̦o̦k, ruo alen an kar l̦eo pãleen Ellen mej rãjetin ãnbwinnin (stroke), im men in ear kõm̦m̦an bwe en jorrããn kõmãlij eo an. Kõn men in, ejjab maroñ bõk eñjake in m̦õn̦õn̦õ, bũrom̦õj, ak tũriam̦o. El̦ap an pen men in ñan Ellen. Ej ba: “Iar aikuj lukkuun kijenmej im jar.” Ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Eoon eo me em̦m̦an ippa im el̦ap an kaenõm̦m̦an eõ ej Pilippai 4:13, me ej ba: ‘Imaroñ in kõm̦m̦an men otemjej ilo Eo ej kõkajoor eõ.’” Kõn kajoor eo an Jeova, Ellen ej maroñ kijenmej wõt kõn wãween in epen ej iioone.​—Sam 62:5, 6, UBS.

Ñe ej itok ñan kwal̦o̦k kijenmej, Jeova ej waanjoñak eo em̦m̦antata ñan ad anõke. (2 Pi. 3:15, UBS) Elõñ bwebwenato ko ilo Baibõl̦ rej kwal̦o̦k kõn an kar Jeova kijenmej. (Nih. 9:30; Ais. 30:18, UBS) Kwõj ke keememej ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ke Ebream ear kajitũkini kõn an naaj ko̦kkure Sodom? M̦oktata, Jeova ear jab kabõjrak Ebream ilo iien eo ear kõnono. Ak ear kijenmej wõt im roñjake aolep kajjitõk ko an im an kwal̦o̦k kõn men ko ej inepata kaki. Innem, Jeova ear kwal̦o̦k an kar lukkuun roñjake Ebream ilo An kar ãliji men ko Ebream ear kwal̦o̦k an inepata kaki, im Ear kaalikkar ñane bwe Eban ko̦kkure Sodom el̦aññe en kar wõr joñoul wõt riwãnõk ie. (Jen. 18:22-33) Em̦m̦an waanjoñak in an Jeova ikijjeen an kar kwal̦o̦k kijenmej im jab m̦õkaj in illu!

Kijenmej ej m̦õttan men ko ej aikuj wõr ippãn Kũrjin ro ilo aer kõn̦ak armej eo ekããl. El̦aññe jej kate kõj bwe en wõr kadkad in ippãd, jenaaj kaiboojoje Jemãdwõj ilañ, eo el̦ap an kijenmej im kaorõk kõj. Ilo ad kate kõj ñan kõm̦m̦ane men in, jenaaj juon iaan ‘ro rej tõmak im kijenmej, innem jenaaj bũki men ko Anij ear kallim̦ur kaki.’​—Hi. 6:10-12, UBS.