Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukubekezela

Ukubekezela

SIPHILA “emihleni yokuphela,” kungebangelo sigandeleleka ngalendlela begodu nezinto zithuwelela. Lokho kwenza sitlhoge ukubekezela. (2 Thim. 3:1-5) Kazi siphila nabantu abangakwazi ukubekezela, abamarhamaru, abathanda ukuphikisana banjalo nje abakwazi nokuzibamba. Kungebangelo kufuze sizibuze imibuzo nasi: ‘Kghani nami sengiphelelwa kubekezela njengabantu bephaseli? Kuhlekuhle khuyini ukubekezela? Begodu yini engangisiza ngibe mumuntu obekezelako?’

KUHLEKUHLE KHUYINI UKUBEKEZELA?

IBhayibheli lithi umuntu obekezelako akamane ayane nezinto ezimlingako, kodwana ubekezela ngombana anethemba lokuthi izinto zizokuba ngcono ngelinye ilanga. Akazicabangeli yena kwaphela, esikhundleni sokwenza njalo uzwela ngitjho nomuntu omtjhapheleko. Akalilahli itewu, uhlala anethemba lokuthi ngelinye ilanga yena nomuntu agadangene naye amakhona bazokulungisa, izinto zibuyele esigeni. Kungebangelo iliZwi lakaZimu nalihlathulula ukuthi ithando linjani lithome ngokuthi “liyabekezela.” * (1 Kor. 13:4) Libuye libale ‘ukubekezela’ hlangana ‘neenthelo zommoya.’ (Gal. 5:22, 23) Alo yini esingayenza bona sibe babantu ababekezelako?

YINI ENGANGISIZA NGIBE MUMUNTU OBEKEZELAKO?

Nasizakuba babantu ababekezelako kufuze sibawe uJehova asiphe ummoyakhe ocwengileko. Boke abantu abamthembako ubapha wona. (Luk. 11:13) Iye khona ummoyakhe unamandla tle, kodwana nathi kufuze sidlale yethu indima, silinge ukwenza ngokwemithandazwethu. (Rhu. 86:10, 11) Lokhu kutjho bona kufuze sisebenze ngamandla ilanga nelanga bona sibe babantu ababekezelako. Kazi ukubekezela akusimdlalo wabentwana, nasifuna ukuba babantu ababekezelako kufuze sisebenze budisi. Yini engasisiza endabeni le?

UJesu wasibekela isibonelo esiphuma phambili endabeni yokubekezela le. Umpostoli uPowula naye wafunda esibonelweneso, wathi nakakhuluma ‘ngobuntu obutjha’ wafaka ‘nokubekezela’ phakathi. Ngemva kwalokho wasikhuthaza ukuthi sivumele ‘ukuthula kwakaKrestu kubuse eenhliziyweni [zethu].’ (Kol. 3:10, 12, 15) Singakwenza njani ukuthulokho ‘kubuse’ eenhliziyweni zethu? Ngokulingisa ukukholwa kwakaJesu, sihlale sazi ukuthi izinto ezingakhambi kuhle uZimu uzozilungisa ngesikhathi sakhe. Nasilingisa uJesu angeze sasilingeka msinya namkha sibhalelwe kubekezela, kungakhathaliseki bona kwenzekani.—Jwa. 14:27; 16:33.

Njengombana silindele iphasi lakaZimu elitjha, asizifundiseni ukubekezela. Sikhumbule ukuthi uJehova usibekezelela kangangani. IBhayibheli lithi: “UJehova akariyadi malungana nesithembiso sakhe, njengombana abanye bacabanga bona uyariyada, kodwana uyanibekezelela ngombana angafisi ukuthi namunye atjhabalale kodwana ufisa bona boke batjhuguluke.” (2 Pit. 3:9) Kghani awuzizwa ufuna ukubekezelela abanye njengombana ucabangisisa indlela uJehova asibekezelela ngayo? (Rom. 2:4) Alo ngiziphi ezinye zezinto ezitlhoga bona ubekezele?

LAPHO KUTLHOGEKA KHONA UKUBEKEZELA

Zinengi izinto ezitlhoga sibekezele. Akhesithi kunento eqakathekileko ofuna ukuyitjho, kuzokutlhogeka bona ubekezele ungangeni abanye emlonyeni. (Jak. 1:19) Isineke uzositlhoga nalokha nawunamaKrestu okungenzeka anemikghwa ekusilingako. Kunokuthi usilingeke, kungaba kuhle ukhumbule indlela uJehova noJesu abasibekezelela ngayo nasitjhaphako. Abahlali baqale imitjhaphwethu namkha baqalisise ngitjho nezinto ezincani esingazenzi kuhle. Kunokwenza njalo, baqala izinto ezihle esizenzako, basibekezelele njengombana silinga ukwenza okulungileko.—1 Thim. 1:16; 1 Pit. 3:12.

Akhesithi kunomuntu othi senze namkha sikhulume kumbi. Singakhubeka msinya besizivikele. Kodwana iliZwi lakaZimu lithi akakafuzi kube njalo. Lithi: ‘Ukubekezela kungcono kunokuziphakamisa. Ungarhabi ukuthukuthela ehliziywenakho ngombana itukuthelo ihlala esifubeni seendlhadlha.’ (UMtj. 7:8, 9) Ngitjho nanyana abakutjho ngathi kungasiliqiniso kufuze sibekezele. NoJesu abantu nabakhuluma amala ngaye walandela yona ikambiso le, wabekezela.—Mat. 11:19.

Ngasikhathi kungenzeka abantwana babe nemikghwa engakalungi, ababelethi nabazakulungisa ubujamobo kufuze babekezele. Akhesicoce ngoMattias oseBethel yeScandinavia. Ngesikhathi asafunda isikolo, abantwana bebahlekisa ngaye ngebanga lekolwakhe. Ekuthomeni akhenge abatjele ababelethi bakhe. Kodwana kwafuze bamsize ngombana bekangasalikholwa kuhle iqiniso. Ubaba kaMattias uGillis uthi, “Bekubudisi tle ukusiza indodanethu, kwangikosa ukuba nesineke. UMattias bekabuza izinto ezinjengokuthi: ‘Ngubani uZimu? Nizokuthini nakungathiwa uZimu akusuye owatlola iBhayibheli? Sazi ngani ukuthi uZimu ufuna simenzele izinto ezithileko? Kubayini kufuze ngahlulelwe ngokuthi ngingakholelwa izinto enizikholelwako?’”

UGillis uthi, “Indodanethu beyibuza imibuzo le isilingekile kodwana beyingakasilingekeli mina namkha unina, beyisilingwa maqiniso ngombana beyizizwa ngasuthi enza ipilwayo ibe budisi.” Wenza njani uGillis? Uthi, “Bengihlala nendodanethu phasi sikhulume. Kanengi bengingayingeni emlonyeni kodwana bengiyilalela ngenzelela bona ngizwisise indlela ezizwa ngayo. Ngasikhathi bengiyihlathululela ngiyinikele ilanga bona izindle ngalokho ngaphambi kobana sicoce godu. Okhunye ebengikwenza kukuthi ngiyitjele bona ngitlhoga amalangana ngicabange ngendlela ezizwa ngayo. Ngebanga lokuthi besikhuluma qobe, kancanikancani uMattias wathuthuka wamukela ifundiso yesihlengo, yobukhosi bakaZimu nendlela asithanda ngayo. Khona khenge kube yinto ethatha amalangana begodu bekungasi bulula kodwana indlela athanda ngayo uJehova yathuthuka. Sinomkami sithabe khulu ngokuthi sabekezela begodu salinga ngamandla ukusiza indodanethu eminyakeni yobutjha bayo.”

UGillis nomkakhe bebathembele kuJehova ngesikhathi basiza indodanabo. Uthi: “Bengimtjela uMattias bona ngebanga lokuthi siyamthanda, besithandaza ngamalanga sibawa uJehova amsize akghone ukuzwisisa.” Ngebanga lokuthi babekezela, ababelethaba bathabe khulu sikhuluma nje.

Kufuze sibekezele nakunesihlobo namkha umngani ogulako nofana orholopheleko ekufuze simtlhogomele. Akhesicoce ngo-Ellen * weScandinavia.

Eminyakeni ebubane edlulileko indoda ka-Ellen yabetjhwa sitrowugu kabili. Umphumela walokho kukuthi ayisakghoni ukurhawukela, ukuthaba nokudana. Lobo bujamo u-Ellen ekufuze aqalane nabo. Uthi, “Kufuze ngithandaze qobe begodu ngihlale ngibekezela. Umtlolo engiwuthandako nongiduduzako ngewebeFilipi 4:13 othi, ‘Nginamandla kikho koke ngebanga lalowo ongipha amandla.’” U-Ellen ukghona ukubekezela nokuthembela kuZimu ngebanga lamandla awathola emtlolweni lo.—Rhu. 62:6, 7.

BEKEZELA NJENGOJEHOVA

Kuliqiniso bona naziza endabeni yokubekezela, uJehova sibonelo ekufuze sisilandele. (2 Pit. 3:15) Kunengi lapho iBhayibheli ikhuluma khona ngokubekezela kwakaJehova. (Nerh. 9:30; Isa. 30:18) Isibonelo salokho: uJehova wazizwa njani lokha u-Abrahamu angazwisisi bona kubayini afuna ukubhubhisa iSodoma? Esikufundako kukuthi uJehova akhenge angene u-Abrahamu emlonyeni nakakhulumako. Kunalokho, walalelisisa yoke imibuzo ka-Abrahamu nalokho okumtshwenyako. Ukutjengisa bona bekamlalele, wabuyelela koke u-Abrahamu akutjhoko begodu wamqinisekisa bona angeze abhubhisa iSodoma ngitjho nanyana bekungaba nabantu abalitjhumi kwaphela abalungileko edorobhenelo. (Gen. 18:22-33) UJehova sibonelo esihle sokubekezela nesokulalela begodu akenziswa mimizwa.

Ukubekezela bubuntu obutjha obuqakatheke khulu ekufuze woke umKrestu abe nakho. Nange senza koke okusemandlenethu bona sibe babantu ababekezelako, sisuke sihlonipha uBabethu wezulwini obekezelako nosithandako begodu nathi sizokuba hlangana nalabo “abazuza iinthembiso njengelifa ngokukholwa nangokubekezela.”—Heb. 6:10-12.

^ isig. 4 Ithando kwakhulunywa ngalo kokuthoma eenhlokweni ezimlandelande ezikhuluma ngobuntu obuza nommoya kaZimu ocwengileko.

^ isig. 15 Ibizo litjhentjhiwe.