Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kubeketela—Kucinisela Unemgomo

Kubeketela—Kucinisela Unemgomo

NJENGOBE kuphila kuba matima kakhulu ‘kulamalanga ekugcina,’ bantfu baJehova kufanele babeketele ngelizinga labangakase babeketela ngalo. (2 Thim. 3:1-5) Kulesikhatsi lesiphila kuso, bantfu batitsandza bona, abafuni kwenta tivumelwane futsi bete kutibamba. UmKhristu ngamunye kufanele atibute kutsi: ‘Angisakhoni yini kubeketela njengobe kwenta bantfu lesiphila nabo? Kusho kutsini kubeketela mbamba? Yini lengingayenta kuze ngikhone kubeketela?’

KUYINI KUBEKETELA?

Ngekusho kweliBhayibheli, kubeketela kusho lokungetulu kwemetamo yekubhekana nesimo lesitsite. Umuntfu lobeketela mbamba ucinisela ngenjongo letsite. Akaticabangeli yena kuphela, kepha uyamcabangela nemuntfu lokungenteka angevani naye. Nangabe umuntfu lobeketelako bamona nobe bamsukela, uchubeka acabanga lokuhle ngalabo labamonako. NeliBhayibheli litsi “kubeketela” kuhlobene kakhulu nelutsandvo. * (1 Khor. 13:4) Liphindze litsi “kubeketela” kuyincenye ‘yetitselo temoya.’ (Gal. 5:22, 23) Yini ledzingekako kute sisebentele lobuntfu bebuKhristu?

UNGAKHONA NJANI KUBEKETELA?

Kuze sisebentele lobuntfu bekubeketela, kufanele sithantaze sicele Jehova asisite ngoba uyabasita labo labametsembako. (Luk. 11:13) Nanobe umoya longcwele waJehova unemandla, natsi kufanele sente lokutsite kuze utewusebenta ngekuvumelana nemithandazo yetfu. (Hla. 86:10, 11) Loku kusho kutsi kufanele setame kubeketela ngaso sonkhe sikhatsi kute lobuntfu bube yincenye yekuphila kwetfu. Kodvwa ngalesinye sikhatsi kungase kube matima kwenta njalo. Yini lenye lengasisita?

Kufanele sifundze siphindze silingise sibonelo lesihle saJesu. Ngesikhatsi umphostoli Pawula aphefumulelwe kutsi akhulume ‘ngebuntfu lobusha’ lobufaka ekhatsi “kubeketela,” wasikhutsata kutsi sivumele “kuthula kwaKhristu kubuse tinhlitiyo” tetfu. (Khol. 3:10, 12, 15) Kuze sente njalo, kufanele silingise Jesu ngoba bekakholwa ngalokucinile kutsi Jehova bekatatilungisa tintfo ngesikhatsi lesifanele. Nasilingisa sibonelo saJesu, sitawukhona kubeketela ngisho noma ngabe kungatsiwa kwentekani ekuphileni kwetfu.​—Joh. 14:27; 16:33.

Sonkhe siyalilangatelela live lelisha leletsenjisiwe, kepha sifundza kubeketela nasizindla ngendlela Jehova naJesu labasibeketelela ngayo. ImiBhalo iyasicinisekisa nayitsi: “Jehova akephuti macondzana nesetsembiso sakhe njengobe labanye bacabanga kanjalo, kodvwa uyanibeketelela ngobe akafisi kutsi kubhubhe ngisho namunye, kepha ufisa kutsi bonkhe bantfu baphendvuke.” (2 Phet. 3:9) Kucabanga ngendlela Jehova lasibeketelela ngayo, akusenti yini kutsi sifune kubabeketelela labanye? (Rom. 2:4) Ngutiphi letinye timo letidzinga kutsi sibeketele?

TIMO LETIDZINGA KUBEKETELA

Timo letinyenti tekuphila namuhla tidzinga kutsi sibeketele. Ase sibekise, kungenteka kukhona lokutsite lofuna kukusho kumuntfu losematasa, kungahle kudzingeke kutsi ubeketele kuze ungaphatamisi labanye. (Jak. 1:19) Kufanele ubeketele ngisho nalapho unebazalwane nobe bodzadze labenta tintfo ngendlela longayitsandzi. Kunekutsi usheshe ucasuke etimeni letinjalo, cabanga ngendlela Jehova naJesu labativa ngayo nababona butsakatsaka betfu. Abatinaki tintfo letimbi lesitentako. Kunaloko, banaka kakhulu buntfu lobuhle lesibukhombisako kanye nemetamo lesiyentako kuze sibutfutfukise.​—1 Thim. 1:16; 1 Phet. 3:12.

Lesinye simo lesingavivinya kubeketela kwetfu kungaba ngulesikhatsi lapho lotsite atsi sente intfo lembi nobe sikhulume kabi. Kungekwemvelo kutsi sifune kutivikela nobe sitfukutsele. Nobe kunjalo, liVi laNkulunkulu lisitjela kutsi: “Kubeketela kuncono kuneligcabho. Ungasheshi ucansuke emoyeni wakho, ngobe intfukutselo ihlala esifubeni sesilima.” (Shu. 7:8, 9) Ngisho noma basicalela emanga, kufanele sicabangisise ngaloko lesifuna kukusho. Jesu usibonelo lesihle kuloko ngoba naye ngesikhatsi bamcambela emanga, wabeketela.​—Mat. 11:19.

Batali kufanele bababeketelele bantfwana babo nababasita kutsi balungise simo sabo sengcondvo nobe babasita kutsi bagweme tintfo letimbi. Asesicoce ngesibonelo saMattias lolilunga lemndeni waseBethel e-Scandinavia. Ngesikhatsi aseminyakeni yekutfomba, bontsanga yakhe bebahlekisa ngaye esikolweni ngenca yaloko bekakukholelwa. Batali bakhe bebangati ngalesimo. Kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi babona kutsi kukhona lokungahambi kahle ngoba besekacala kungabata tinkholelo takhe. Babe waMattias, Gillis utsi: “Lesimo besibitela kutsi sibeketele mbamba.” Mattias bekasibuta kutsi: “Ngubani Nkulunkulu? Kungatsiwani nje kube liBhayibheli alisilo liVi laNkulunkulu? Sati ngani kutsi nguJehova lofuna sente titfo letitsite futsi singakwenti lokunye?” Bekaphindze atsi kubabe wakhe: “Kungani mine kufanele ngehlulelwe nangabe ngingatikholwa tintfo nine lenitikholelwako?”

Babe wakhe uchubeka utsi: “Ngaletinye tikhatsi lemibuto yaMattias beyinekutfukutsela ekhatsi, hhayi ngoba abetfukutselele mine noma make wakhe, kodvwa besekamelene neliciniso ngoba bekacabanga kutsi ngilo lelimentela kuphila kube matima.” Wenta njani Babe wakhe kulesimo lesi? Utsi: “Mine naMattias besihlala phasi sicoce sikhatsi lesidze. Esikhatsini lesinyenti bengilalela ngiphindze ngimbute nemibuto kute ngitfole loko lakucabangako nendlela lativa ngayo. Ngaletinye tikhatsi bengimcela kusasele emalanga lamabili nobe linye kutsi ayocabanga ngaphambi kwekutsi sicale kucoca. Ngesikhatsi lesifanako, bengimcela kutsi angiphe sikhatsi kuze ngiyocabanga ngendzaba layivetile. Njengoba besichubeka sicoca, Mattias watfutfuka endleleni lebekacondza ngayo tintfo waphindze watemukela timfundziso letimayelana nenhlawulo, bukhosi baNkulunkulu kanye nendlela Jehova lasitsandza ngayo. Kwatsatsa sikhatsi futsi bekumatima, kodvwa kancane kancane wacala kumtsandza Jehova. Nyalo, mine nemkami sijabula kakhulu ngoba kubeketela kwasisita kutsi sikhone kusita indvodzana yetfu kutsi itsandze Jehova.”

Gillis kanye nemkakhe bametsemba Jehova futsi kubeketela kwabo kwabasita kutsi bakhone kusita indvodzana yabo. Gillis utsi: “Bengihlale ngimtjela Mattias kutsi indlela lesimtsandza ngayo beyisenta simthandazele, sicele Jehova kutsi amsite alati liciniso.” Labatali bambonga kakhulu Jehova ikakhulukati ngoba bakhona kubusebentisa lobuntfu lobubaluleke kangaka bekubeketela.

Nasisita emalunga emindeni lagula kakhulu nobe bangani, kufanele sibeketele, ikakhulukati nasibasita kutsi bacinise buhlobo babo naNkulunkulu. Cabanga ngesibonelo sa-Ellen * lohlala e-Scandinavia.

Eminyakeni lengu-8 leyengcile, indvodza ya-Ellen yashaywa-stroke kabili futsi samlimata ingcondvo. Nyalo sekute lakuvako, kujabula, buhlungu nobe luvelo. Lesimo simatima kakhulu ku-Ellen. Utsi: “Kudzinga kutsi ngibeketele mbamba futsi ngithandaze njalo. Ngiyawutsandza umbhalo waFiliphi 4:13, ngoba uyangidvudvuta, utsi: ‘Nginemandla kuto tonkhe tintfo ngenca yaloyo longipha emandla.’” Ngalamandla kanye nekusitwa nguJehova, Ellen uyakhona kusibeketelela lesimo.​—Hla. 62:5, 6.

LINGISA INDLELA JEHOVA LABEKETELA NGAYO

Liciniso likutsi, Jehova usibonelo lesihle sekubeketela. (2 Phet. 3:15) Tinyenti tibonelo letiseBhayibhelini letikhuluma ngetimo lapho Jehova abeketela khona kakhulu. (Neh. 9:30; Isa. 30:18) Nasi sibonelo, wenta njani Jehova ngesikhatsi Abrahama ambuta ngesincumo sakhe sekubhubhisa iSodoma? Kwekucala, Jehova akazange amhlabe lulwimi Abrahama ngesikhatsi asakhuluma, kunaloko wamlalelisisa. Jehova wakhombisa kutsi bekamlalele Abrahamba ngoba watsi bekangeke ayibhubhise iSodoma nakungatsiwa kutfolakala bantfu labalishumi labalungile kuyo. (Gen. 18:22-33) Lesi sibonelo lesihle sekubeketela Jehova lasikhombisa!

Kubeketela kubuntfu lobubalulekile lokufanele emaKhristu alwele kuba nabo. Nasisebenta kamatima kuze sitfutfukise lobuntfu lobubaluleke kangaka, sisuke sikhombisa kutsi siyamhlonipha Babe wetfu wasezulwini futsi sitawubalwa emkhatsini walabo labatawutfola “letetsembiso ngekukholwa nangekubeketela.”​—Heb. 6:10-12.

^ sig. 4 Lutsandvo kwacocwa ngalo esihlokweni sekucala kuloluchungechunge lwetihloko letingu-9 letikhuluma ngebuntfu baNkulunkulu.

^ sig. 15 Ligama lishintjiwe.