Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

Natu lineekeleni Omuwiliki wetu Kristus

Natu lineekeleni Omuwiliki wetu Kristus

“Omupukululi [ile “Omuwiliki,” NW] weni umwe aeke, Oye Kristus.” — MAT. 23:10.

OMAIMBILO: 16, 14

1, 2. Eshongo lilipi Josua a li a taalela konima yefyo laMoses?

JOSUA natango okwa li a fa e udite eendjovo daJehova odo da ti: “Omupiya wange Moses okwa fya. Fikama hano, taulula Jordan, nye novanhu aveshe, mu ye moshilongo Ame handi ke shi pa ovana vaIsrael.” (Jos. 1:1, 2) Kala li tuu elunduluko lombadilila kuJosua, oo a kala omuyakuli waMoses hanga oule womido 40!

2 Molwaashi Moses okwa kala omuwiliki woshiwana shaIsrael oule wefimbo, otashi dulika Josua a li te lipula nghee oshiwana shaKalunga tashi ke linyenga kewiliko laye. (Deut. 34:8, 10-12) Embo limwe lomauyelele Ombiibeli ola popya kombinga yaJosua 1:1, 2, la ti: “Pefimbo lonale nopefimbo letu, ngeenge tapa ningwa omalunduluko e na sha novawiliki, onghalo i na sha neameno moshilongo ohai kala monghuwo i na onghambe.”

3, 4. Otu shi shii ngahelipi kutya elineekelo laJosua muKalunga kala li la pingenwa po, notashi dulika tu lipule epulo lilipi?

3 Josua oku na okukala a li a tila, ashike konima yomafiku manini, okwa li a katuka pandunge. (Jos. 1:9-11) Ka li a efa elineekelo laye muKalunga li pingenwe po. Ngaashi Ombiibeli ye shi ulika, Jehova okwa li a wilika Josua nosho yo oshiwana shaYe, Israel, okupitila momweengeli oo e li omukalelipo waye. Oshi li pandunge okudiladila kutya omweengeli oo okwa li Ondjovo, Omona waKalunga woshiveli. — Ex. 23:20-23; Joh. 1:1.

4 Kekwafo laJehova, oshiwana shaIsrael osha li sha tambula ko Josua e li omuwiliki washo konima yefyo laMoses. Nafye otu li pefimbo opo tapa ningwa omalunduluko, notashi dulika tu lipule kutya, ‘Eshi ehangano laKalunga tali xumu komesho meendelelo, mbela otu na ngoo omatomheno mawa okukala twe lineekela muJesus oo a nangekwa po e li Omuwiliki wetu?’ (Lesha Mateus 23:10.) Diladila kunghee Jehova a li a yandja ewiliko li shii okulineekelwa monakudiwa eshi pa li pa ningwa omalunduluko.

OKUTWALA OSHIWANA SHAKALUNGA MUKANAAN

5. Josua okwa li a shakeneka shike eshi a li pokufika muJeriko? (Tala efano pehovelo loshitukulwa.)

5 Diva konima eshi oshiwana shaIsrael sha tauluka Jordan, Josua okwa li a shakeneka omulumenhu ine shi teelela. Eshi Josua a li ta hale okufika muJeriko, okwa li a mona omulumenhu a pweya mo eongamukonda. Molwaashi Josua ka li e shii kutya omulumenhu oo olyelye, okwa li e mu pula a ti: “Ove wa ama kufye ile okovatondadi vetu?” Josua okwa li a kumwa eshi omulumenhu oo e mu lombwela kutya oye lyelye. Omulumenhu oo okwa li “ondjai yomatanga ovakwaita vOmwene,” oo a li e lilongekida okupopila oshiwana shaKalunga. (Lesha Josua 5:13-15.) Nonande ehokololo peemhito dimwe ola yukifa kuJehova ta popi naJosua odikilila, kape na omalimbililo kutya Jehova okwa li ta popi okupitila momweengeli oo e li omukalelipo waye, ngaashi a li he shi ningi luhapu monakudiwa. — Ex. 3:2-4; Jos. 4:1, 15; 5:2, 9; Oil. 7:38; Gal. 3:19.

6-8. (a) Omolwashike omalombwelo aJehova amwe a li taa monika a fa itaa longo pataleko lopanhu? (b) Ongahelipi omalombwelo oo a ulika kutya oku li pandunge nosho yo pefimbo? (Tala eshangelo lopedu.)

6 Josua okwa li a mona omalombwelo a yela a dja komwengeli oo e li Omuwiliki e na sha nanghee e na okukwata ko oshilando shaJeriko. Potete, otashi dulika omalombwelo amwe a li taa monika a fa itaa longo. Pashihopaenenwa, Jehova okwa li a lombwela ovalumenhu aveshe va pite etanda, osho sha li tashi dulu oku va ningifa vaha ye molwoodi oule womafiku onhumba. Mbela osha li ngoo efimbo la wa­pala okupitifa etanda ovalumenhu ovo ve shii okulineekelwa? — Gen. 34:24, 25; Jos. 5:2, 8.

7 Ovakwaita voshiwana shaIsrael otashi dulika va li tave lipula nghee tava ka amena omaukwaneumbo avo ngeenge ovatondi vavo ova ponokele okamba yavo. Ashike ombadilila, onghundana oya li ya tandavela kutya Jeriko “osha idila po oshivelo ndele sha kala sha idilwa molwovana vaIsrael.” (Jos. 6:1) Mbela elineekelo lavo momalombwelo aKalunga kala li la pamekwa koiningwanima ya tya ngaho inai teelelwa?

8 Shikwao vali, Ovaisrael ova li va lombwelwa vaha ponokele Jeriko ndele va kale nokudingilila oshilando lumwe mefiku oule womafiku ahamano nosho yo luheyali mefiku etiheyali. Otashi dulika ovakwaita vamwe va li tava diladila kutya, ‘Osho okumana po ashike efimbo neenghono.’ Ashike Omuwiliki wOvaisrael ihaa monika okwa li e shii filufilu osho a li ta ningi. Ewiliko laye kala li ashike la pameka eitavelo lOvaisrael ndele ola li yo le va amena vaha ponokelwe kovakwaita ovanaenghono vaJeriko. — Jos. 6:2-5; Heb. 11:30. *

9. Omolwashike tu na okulandula omalombwelo oo hatu pewa kehangano laKalunga? Yandja oshihopaenenwa.

9 Oshike hatu lihongo mehokololo olo? Otashi dulika omafimbo amwe tuha ude ko filufilu omalunduluko mape oo ta ningwa mehangano. Pashihopaenenwa, otashi dulika potete twa li hatu lipula shi na sha nokulongifa oikwaelektronika pekonakono lopaumwene, moukalele, nosho yo pokwoongala. Paife otwa mona omauwa oku i longifa peemhito opo tashi shiiva. Ngeenge otwa mono oidjemo iwa i na sha nexumokomesho nonande otu na omalimbililo, otashi ka pameka eitavelo nosho yo oukumwe wetu.

EWILIKO LAKRISTUS MEFELEMUDO LOTETE

10. Olyelye a li ta wilike okwoongala kwa fimana kwolutuwiliki oko kwa ningilwa muJerusalem?

10 Omido 13 lwaapo konima eshi Kornelius e lidilulula, ovaitaveli Ovajuda vamwe ova li natango tava xumifa komesho epitotanda. (Oil. 15:1, 2) Eshi muAntiokia mwa li mwa holoka eenhamanana, opa li pa ningwa omalongekido opo Paulus a twale oshinima osho kolutuwiliki lokuJerusalem. Ndele mbela olyelye a li odjo yelombwelo olo? Paulus okwa ti: “Onda ya ko omolwelihololelo.” Kristus okwa li a yukifa oinima opo olutuwiliki li dule okupongolola po eenhamanana. — Gal. 2:1-3.

Ewiliko laKristus la denga mbada ola li li liwetikile mefelemudo lotete (Tala okatendo 10, 11)

11. (a) Onghalo ilipi i na sha nepitotanda ya li mokati kovaitaveli Ovajuda? (b) Ongahelipi ehalo laPaulus lokuyambidida ovakulunhu vokuJerusalem la li la yelekwa? (Tala eshangelo lopedu.)

11 Koshi yewiliko laKristus, olutuwiliki ola li la yelifa nawa kutya Ovakriste ovo vehe fi Ovajuda inava pumbwa okupita etanda. (Oil. 15:19, 20) Ashike konima yomido eshi etokolo olo la ningwa, ovaitaveli vahapu Ovajuda ova twikila okupitifa ovana vavo etanda. Eshi ovakulunhu vokuJerusalem va uda oinima ihe li paushili ya li tai tandavele kombinga yaPaulus, kutya ka li ta dulika kOmhango yaMoses, ova li ve mu pa omalombwelo inashi teelelwa. * (Oil. 21:20-26) Ova li va lombwela Paulus a kufe ovalumenhu vanhe a ye navo kotembeli opo ovanhu va fike pexulifodiladilo kutya oha “kala momhango.” Paulus okwa li ta dulu okupula kutya okuninga osho ve mu lombwela oku na ouwa wa shike, noku va lombwela kutya oupyakadi owa etifwa po kOvakriste Ovajuda ovo vehe udite ko filufilu oshinima shi na sha nepitotanda. Ashike opo Paulus a ulike kutya ota yambidida ovakulunhu mokuxumifa komesho oukumwe mokati kovaitaveli, okwa li a dulika nelininipiko komalombwelo oo a li a pewa. Otashi dulika tu lipule kutya, ‘Omolwashike Jesus a efa oshinima osho shi kale inashi pongololwa po efimbo lile eshi efyo laye la pingena po Omhango yaMoses?’ — Kol. 2:13, 14.

12. Oshike tashi dulu okuyelifa kutya omolwashike Kristus a efa pa pite efimbo ina pongolola po oshinima shi na sha nepitotanda?

12 Kuvamwe, ohashi pula efimbo opo va ninge omalunduluko e na sha neudeko la pepalekwa. Ovakriste Ovajuda ova li va pumbwa efimbo la wana opo va lundulule etaleko lavo. (Joh. 16:12) Vamwe ova li va mona shidjuu okwiitavela kutya epitotanda kali li vali edidiliko lokuulika kutya ou na ekwatafano le likalekelwa naKalunga. (Gen. 17:9-12) Vamwe, ovo va li va tila omahepeko, ova li va ongaonga okulimonikifa momudingonoko wOvajuda. (Gal. 6:12) Mokweendela ko kwefimbo, Kristus okwa li a yandja vali ewiliko okupitila meenhumwafo da nwefwa mo da shangwa kuPaulus. — Rom. 2:28, 29; Gal. 3:23-25.

KRISTUS NATANGO OTA WILIKE EONGALO

13. Oshike tashi dulu oku tu kwafela tu kale tu na olupandu li na sha newiliko laKristus kunena?

13 Shimha tuhe udite ko filufilu omalunduluko amwe oo taa ningwa mehangano, oshiwa okudiladila kunghee Kristus a li ha wilike monakudiwa. Kutya nee opefimbo laJosua ile omefelemudo lotete, Kristus okwa kala alushe ha yandje omalombwelo opandunge opo a amene oshiwana shaKalunga shi li ongudu, a pameke eitavelo lasho nokukaleka po oukumwe mokati kovapiya vaYe. — Heb. 13:8.

14-16. Okunakonasha kwaJesus nonghalonawa yetu yopamhepo oku liwetikile ngahelipi momalombwelo e li pefimbo oo haa yandjwa ‘komupiya omudiinini nomunaendunge’?

14 Okunakonasha kwaJesus nonghalonawa yetu yopamhepo oku liwetikile momalombwelo e li pefimbo oo haa yandjwa ‘komupiya omudiinini nomunaendunge.’ (Mat. 24:45) Marc, xe younona vanhe, okwa ti: “Satana oha kendabala okunghundipaleka eongalo mokuponokela omaukwaneumbo. Osha yela kutya omitwe domaukwaneumbo odi na okwaamena omaukwaneumbo ado ngeenge tadi kwatele komesho elongelokalunga loukwaneumbo oshivike keshe.”

15 Ngeenge hatu dulika komalombwelo aKristus, ohatu mono kutya oku na ko nasha nexumokomesho letu lopamhepo. Patrick, oo e li omukulunhuongalo, okwa ti: “Potete, vamwe ohava teka omukumo ngeenge ohava ongala ashike vanini pongudu yoilonga yomomapya momaxuliloshivike. Ndele oukwatya umwe womomaukwatya aJesus a denga mbada, okukala e na ko nasha novafininikwa, ou liwetikile melongekido olo. Ovamwatate novamwameme ovalininipiki ile ovo inave lipyakidila unene ohava kala ve udite ve niwe ko nasha navo unene nove na oshilonga, noshidjemo ohava kulu pamhepo.”

16 Shikwao vali shi na sha nokunakonasha neemhumbwe detu dopamhepo, Kristus ohe tu kwafele tu kale hatu yandje elitulemo koilonga ya fimanenena oyo tai longwa kombada yedu kunena. (Lesha Markus 13:10.) André, omukulunhuongalo oo opo a nangekwa po, okwa kala alushe ha yandje elitulemo komalunduluko oo taa ningwa mehangano laKalunga. Okwa ti: “Eninipalo loitaimbelewa otali tu dimbulukifa kutya efimbo olo tu li mulo ola endelela nosho yo omhumbwe yokuyandja elitulemo koilonga yokuudifa.”

YAMBIDIDA NOUDIININI EWILIKO LAKRISTUS

17, 18. Omolwashike shiwa okudiladila komauwa oo hatu mono mokutambula ko omalunduluko oo opo a ningwa?

17 Ngaashi shi liwetikile momalombwelo ayo taa longo, Ohamba yetu, Jesus Kristus, oya teelela nodjuulufi onakwiiwa. Onghee hano, natu hafele omauwa oo hatu mono mokutambula ko omalunduluko oo opo a ningwa. Otashi dulika u mone tashi tu omukumo okukundafana pelongelokalunga loukwaneumbo nghee wa mona ouwa momalunduluko oo a ningwa e na sha nokwoongala kwokoshivike ile noukalele.

Oto kwafele ngoo oukwaneumbo weni nosho yo vamwe va endele pamwe netemba laJehova? (Tala okatendo 17, 18)

18 Ohatu ka landula ewiliko olo nehafo ngeenge otu shii elalakano lomalombwelo oo hatu pewa mehangano laJehova nosho yo kutya omauwa ao okwe tu kuma. Otwa pandula unene eshi omuvalu woishangomwa oyo hai pilindwa wa ninipala nosho yo elongifo loinima yopashinanena molwaashi ohaku xupifa oshimaliwa nohaku tu kwafele tu xumife komesho oilonga yOuhamba mounyuni aushe. Tu na osho momadiladilo, ohatu dulu okulongifa oishangomwa oyo i li moikwaelektronika yetu nosho yo ouvidio pomhito keshe ngaashi tashi shiiva. Kungaho, ohatu ka hopaenena okunakonasha kwaKristus shi na sha nokulongifa pandunge oiniwe yehangano.

19. Omolwashike tu na okuyambidida ewiliko laKristus?

19 Ngeenge otwa yambidida nomutima aushe ewiliko laKristus, ohatu ka pameka eitavelo lavamwe nohatu ka xumifa komesho oukumwe. André okwa popya shi na sha nokuninipala oko kwa ningwa momaukwaneumbo aBetel mounyuni aushe, a ti: “Omhepo iwa yaavo va li nale hava longo kObetel ovo va tambula ko omalunduluko a tya ngaho oya kwafela nge ndi kale ndi na elineekelo nosho yo efimaneko. Ohava endele pamwe netemba laJehova mokutambula ko nehafo oshinakuwanifwa keshe tava pewa.”

NOMESHO EITAVELO, NATU LINEEKELE OMUWILIKI WETU

20, 21. (a) Omolwashike hatu dulu okulineekela muKristus, oo e li Omuwiliki wetu? (b) Epulo lilipi hatu ka kundafana moshitukulwa tashi landula ko?

20 Omuwiliki wetu oo a nangekwa po, Jesus Kristus, mafiku ota ‘ka findana’ nota ka longa “oilonga yoitilifa.” (Eh. 6:2; Eps. 45:4) Paife ota longekidile oshiwana shaKalunga efimbo liwa li dulife e li lopaife eshi keshe umwe womufye ta ka kufa ombinga moilonga inene yokuhonga nokutunga oyo tai ka longwa pefimbo lenyumuko.

21 Ohamba yetu otai ka pondola moku tu twala mounyuni mupe, onghee natu kaleni twe lineekela muyo nonande eenghalo otadi lunduluka. (Lesha Epsalme 46:1-3.) Omafimbo amwe, otashi dulika tu mone shidjuu okutambula ko omalunduluko, unene tuu ngeenge ka twa li twe shi teelela. Ongahelipi hatu dulu okukaleka po ombili yokomutima nosho yo eitavelo muJehova? Epulo olo otali ka nyamukulwa moshitukulwa tashi landula ko.

^ par. 8 Ovalafululi voikulunima ova li va hanga oilya meemhungulilo doiteyaukila yaJeriko, osho tashi ulike kutya oshilando kasha li naanaa sha kondekwa efimbo lile; oikulya yasho kaya li ya pwa po. Molwaashi Ovaisrael kava li va pitikwa okukwata ko Jeriko, osha li efimbo la wapala okuponokela oshilando osho, molwaashi osha li efimbo lokuteya nomomapya omwa li mu na oikulya ihapu. — Jos. 5:10-12.

^ par. 11 Tala oshimhungu Paulus ta shakenene eyeleko e na elininipikomOshungonangelo ye 1 Aprili 2003, epandja 16.