Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Lõke Ri-Tõl eo Ad Ekijejeto​—Jesus Christ

Lõke Ri-Tõl eo Ad Ekijejeto​—Jesus Christ

“Juon wõt ami ri-tõl, Messaia.”​—MATU 23:10, UBS.

AL: 14, 30

1, 2. Ta wãween eo eppen Joshua ear jelm̦aiki ãlikin an kar Moses mej?

JEOVA ear ba ñan Joshua: “Ri-karejera Moses emej. Kiiõ, kwe im ri-Israel otemjej, kom̦win kõppojak im kijoone Reba Jordan l̦o̦k ñan ãneo ij lewaj ñan kom̦.” (Jos. 1:1, 2, UBS) Ejjel̦o̦k pere bwe men in ear juon oktak el̦ap ñan Joshua, kõnke ium̦win enañin 40 iiõ ear juon rijjipañ ñan Moses.

2 Moses ear tõl ri-Israel ro ium̦win juon iien aetok, ak kiiõ Joshua enaaj tõl er. Kõn men in, emaroñ kar inepata im l̦õmn̦ak el̦aññe armej ro renaaj m̦õn̦õn̦õ in bõke bwe en aer ri-tõl. (Dt. 34:8, 10-12) Juon bokin kõmel̦el̦e kõn Baibõl̦ ej ba bwe juon iaan iien ko repentata im lukkuun kauwõtata ñan juon aelõñ, ilo kar iien ko etto im bar raan kein, ej ñe juon armej ej bõk jikin bar juon ri-tõl.

3, 4. Ewi wãween an kar Jeova kõjeraam̦m̦an Joshua kõn an kar lõke e, im ta kajjitõk eo jet iien jemaroñ kajjitõk ippãd make kake?

3 Emaroñ kar wõr unin an Joshua inepata. Bõtab, ear kwal̦o̦k wõt an lõke Jeova kõnke jejjo raan tokãlik ear m̦õkaj im l̦oore naanin jiroñ ko An. (Jos. 1:9-11) Kõn men in, Anij ear kõjeraam̦m̦ane im ear jilkinl̦o̦k juon enjel̦ bwe en tõl Joshua im ri-Israel ro. Jemaroñ ba bwe enjel̦ in ej Naan eo, ak M̦aanje eo Nejin Anij.​—Ex. 23:20-23, UBS; Jon 1:1.

4 Kõn jipañ eo an Jeova, ri-Israel ro rar maroñ kõm̦m̦an oktak ke ear oktak ri-tõl eo aer jãn Moses ñan Joshua. Kõj bareinwõt jej mour ilo juon iien me elõñ oktak ko rel̦l̦ap rej wal̦o̦k. Kõn men in, jet iien jemaroñ kajjitõk ippãd make: ‘Ilo an doulul eo an Anij wõnm̦aanl̦o̦k wõt im wõr oktak ko rej wal̦o̦k ie, jemaroñ ke lõke wõt ri-Tõl eo ad, Jesus? (Riit Matu 23:10, UBS.) Ñan uwaake kajjitõk in, jen etale ewi wãween an kar Jeova tõl armej ro an ilo iien ko etto ke ear wõr oktak ko rar wal̦o̦k.

WÕN EO EAR TÕL ARMEJ RO AN ANIJ ÑAN ÃNEEN KALLIM̦UR EO?

5. Ta men eo Joshua ear iioone ke ear pãd iturin Jeriko? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

5 Jejjo iien ãlikin an kar ri-Israel ro kijoone Reba Jordan, Joshua ear iioone juon men me ejjel̦o̦k an kar kõtmãne kake. Ke ear pãd iturin Jeriko, ear iioon juon em̦m̦aan ej jibwe juon jãje. Kõn an jaje kajjien, Joshua ear kajjitõk ippãn im ba: “Ta kwõj juon iaam ke, ak juon iaan ri-kõjdat ro am?” Joshua ear ilbõk ke ri-tarin̦ae in ear kwal̦o̦k wõn e. Em̦m̦aan in ej juon enjel̦ im ej “ri-tõl eo an jarin tarin̦ae eo an Irooj,” im ear itok bwe en tarin̦ae im jojomare armej ro an Anij. (Riit Joshua 5:13-15, UBS.) Meñe eoon ko jet rej ba bwe Jeova ear kõnono ñan Joshua, ak ejjel̦o̦k pere bwe Jeova ear kõjerbal enjel̦ in ñan kõnono ikijjeen, ãinwõt an kõn kõm̦m̦ane ilo iien ko m̦oktal̦o̦k.​—Ex. 3:2-4; Jos. 4:1, 15; 5:2, 9, UBS; Jrb. 7:38; Ga. 3:19, UBS.

6-8. (1) Etke armej ro remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ejjab em̦m̦an jet iaan men ko enjel̦ eo ear ba bwe ren kõm̦m̦ani? (2) Ak ewi wãween an kar naanin tõl ko kaalikkar bwe ear menin mãlõtlõt im lukkuun jejjet iien eo ñan aer pokake? (Bar lale kõmel̦el̦e eo.)

6 Enjel̦ eo me ej juon ri-Tõl ear lukkuun kaalikkar ta ko Joshua ej aikuj in kõm̦m̦ani ñan aer maroñ bõk anjo̦ ioon jikin kweilo̦k Jeriko. Ilo jinoin, jet iaan men ko ear ba ñan Joshua emaroñ kar juon pepe ejjab em̦m̦an. Ñan waanjoñak, enjel̦ eo ear ba ñan Joshua bwe aolep rũttarin̦ae ro rej aikuj m̦wijm̦wij. Mel̦el̦ein bwe reban maroñ tarin̦ae ium̦win jejjo raan. Kõn men in, remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ejjab juon iien em̦m̦an ñan an aolep em̦m̦aan m̦wijm̦wij.​—Jen. 34:24, 25; Jos. 5:2, 8, UBS.

7 Bõlen rũttarin̦ae ro remaroñ kar l̦õmn̦ak im ba: ‘Enaaj ewi wãween ad kõjparok baam̦le ko ad el̦aññe ri-kõjdat ro renaaj itok im tarin̦aeik kõj?’ Bõtab, juon men ekabwilõñlõñ me rar jab kõtmãne kake ear wal̦o̦k! Ijello̦kun an kar ri-Jeriko tarin̦aeik ri-Israel ro, rar mijake er. Baibõl̦ ej ba: “Kõjãm ko otemjej ilo Jeriko rar kilõk kõnke ri-Israel ro ren jab del̦o̦ñ. Ejjel̦o̦k en̦ ear maroñ diwõj del̦o̦ñe jikin kweilo̦k eo.” (Jos. 6:1, UBS) Ejjel̦o̦k pere bwe ennaan in emaroñ kar kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an ri-Israel ro lõke naanin tõl ko jãn Anij!

8 Bareinwõt, enjel̦ eo ear jiroñ Joshua bwe ri-Israel ro ren jab tarin̦aeik Jeriko, ak ren m̦aaj im kaapool̦e jikin kweilo̦k in juon alen ilo juon raan, ium̦win jiljino raan. Ak ilo raan eo kein kajimjuon, ren m̦aaj im kaapool̦e 7 alen. Bõlen remaroñ kar l̦õmn̦ak im ba, ‘Elukkuun ejjel̦o̦k tokjãn ad ko̦kkure iien im maroñ ko ad waan!’ Ak ri-Tõl eo an ri-Israel ro, Jeova, ear lukkuun jel̦ã ta eo ej kõm̦m̦ane. Pepe in ear jab kõkajoor wõt tõmak eo an ri-Israel ro, ak ear bar jipañ er bwe ren jab aikuj tarin̦ae ippãn rũttarin̦ae ro rekajoor an Jeriko.​—Jos. 6:2-5, UBS; Hi. 11:30. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

9. Etke jej aikuj l̦oore jabdewõt naanin jiroñ jãn doulul eo an Anij? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

9 Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato in? Eokwe, jet iien doulul eo an Jeova ej kõm̦m̦ani karõk ko rekããl im jemaroñ jab aolep iien mel̦el̦e kõn unin aer kõm̦m̦ane men in. Ñan waanjoñak, bõlen ilo jinoin jaar l̦õmn̦ak bwe ejjab em̦m̦an ñan kõjerbal jeel̦boon ak tablet ko nejid ilo ad katak ippãd make, ilo kwal̦o̦k naan, im ilo kweilo̦k ko. Ak kiiõ jej bõk tokjãn jãn ad kõjerbali men kein ñe ewõr ad. Ñe jej lo tokjãn ko rem̦m̦an kõn karõk kein rekããl me ilo jinoin ear wõr ad pere kaki, men in ej kõkajoorl̦o̦k tõmak eo ad im ej kal̦apl̦o̦k ad bõrokuk ippãn doon.

EWI WÃWEEN AN KAR CHRIST TÕL KŨRJIN RO ILO RAAN KO AN RIJJILÕK RO?

10. Wõn eo ear pãd ilikin karõk eo bwe en wõr juon kweilo̦k ippãn kumi in em̦m̦aan ro rar tõl ilo Jerusalem ikijjeen apañ eo kõn m̦wijm̦wij?

10 Enañin 13 iiõ ãlikin an kar Korniliõs oktak im juon Kũrjin, jet iaan ri-Ju ro me rej Kũrjin rar ba bwe ej menin aikuj wõt ñan an aolep m̦wijm̦wij. (Jrb. 15:1, 2) Ke Kũrjin ro ilo Antiok rar akwããl kõn men in, kar karõk bwe Paul en bõkl̦o̦k abn̦õn̦õ in aer ñan kumi in em̦m̦aan ro rar tõl aolep eklejia, ilo Jerusalem. Ak wõn ear pãd ilikin kajjitõk in? Paul ear ba bwe ‘ear wanlõñl̦o̦k ekkar ñan revelesõn,’ mel̦el̦ein bwe kar ba ñane bwe en ilo̦k. Alikkar bwe Christ ear tõl Paul bwe en bõkl̦o̦k kajjitõk eo ñan kumi in em̦m̦aan ro rej tõl bwe ren kõm̦adm̦õde apañ eo ear wal̦o̦k.​—Ga. 2:1-3.

Ear alikkar an Christ tõl ilo raan ko an rijjilõk ro (Lale pãrokõrããp10, 11)

11. (1) Ta apañ eo ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im wal̦o̦k ibwiljin ri-Ju ro rej Kũrjin? (2) Ewi wãween an kar Paul kwal̦o̦k an kõttãiki im rejetake wõt em̦m̦aan ro rej tõl ilo Jerusalem? (Bar lale kõmel̦el̦e jidikdik eo.)

11 Ium̦win tõl eo an Christ, kumi in em̦m̦aan ro rej tõl rar kaalikkar ñan aolep bwe ejjab menin aikuj bwe Kũrjin ro me rejjab ri-Ju ren m̦wijm̦wij. (Jrb. 15:19, 20) Bõtab jet iiõ tokãlik, elõñ ri-Ju ro rej Kũrjin rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore kien eo bwe l̦adik ro nejier rej aikuj m̦wijm̦wij. Ilo iien in, em̦m̦aan ro rej tõl ilo Jerusalem rar roñ aer kõnnaan im ba bwe Paul ejjab pokake Kien Moses. Kõn men in, rar kajjitõk ippãn Paul bwe en kõm̦m̦ane juon men me enaaj kaalikkar an pokake Kien eo. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Jrb. 21:20-26, UBS) Rar ba ñan Paul bwe en bõk 4 em̦m̦aan ñan tampel̦ eo bwe armej ro ren loe ke ej “kõjparok wõt Kien Moses.” Paul emaroñ kar ba: ‘Ãinwõt ijjab mel̦el̦e! Etke rejaam̦ kajjitõk bwe in kõm̦m̦ane men in? En kar ri-Ju ran̦ eo rej kõm̦m̦an oktak bwe apañ eo epãd ippãer kõn aer jañin mel̦el̦e bwe jejjab aikuj m̦wijm̦wij kiiõ.’ Bõtab, Paul ear mel̦el̦e bwe em̦m̦aan ro rej tõl rar kõn̦aan bwe en wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk ibwiljin rũttõmak ro, innem ear kõttãik bũruon im l̦oore naanin jiroñ ko aer. Ak jemaroñ l̦õmn̦ak ippãd make im ba, ‘Etke Jesus ear kõtl̦o̦k bwe apañ in en wõnm̦aanl̦o̦k wõt ium̦win juon iien eaetok ke em̦õj an kar mej eo an kõjem̦l̦o̦k Kien Moses?’​—Kol. 2:13, 14.

12. M̦okta jãn an kar Christ lukkuun kõm̦adm̦õde apañ eo kõn m̦wijm̦wij, ta un ko emaroñ kar unin an kõtl̦o̦k bwe apañ eo en wõnm̦aanl̦o̦k wõt ium̦win juon iien eaetok?

12 Ñan jet armej, ebõk iien ñan aer kõm̦m̦an oktak kõn juon mel̦el̦e ekããl. Jet iaan ri-Ju ro rej Kũrjin rar aikuj iien ñan ukot wãween aer l̦õmn̦ak im tõmak bwe ejako kiiõ aer pãd ium̦win Kien Moses. (Jon 16:12, UBS) Ear pen aer tõmak bwe ejako an m̦wijm̦wij juon kõkal̦l̦en bujen jem̦jerã me epaak ippãn Anij. (Jen. 17:9-12, UBS) Ak jet rar mijak ñe renaaj jum̦ae im matõrtõr er kõn aer oktak jãn enañin aolep ri-Ju ro jet ilo bukwõn ko aer. (Ga. 6:12, UBS) Bõtab tokãlik, Christ ear lel̦o̦k naanin tõl ko ralikkarl̦o̦k ikijjeen lõta ko Paul ear jei.​—Rom 2:28, 29, UBS; Ga. 3:23-25.

CHRIST EJ TÕL WÕT EKLEJIA KO AN

13. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan rejetake wãween an Christ tõl kõj ilo raan kein?

13 Christ ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tõl eklejia ko ilo raan kein. Kõn men in, ñe doulul eo ej kõm̦m̦ane juon oktak me jejjab lukkuun mel̦el̦e kake, jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Christ tõl ilo iien ko etto. Meñe ilo kar raan ko an Joshua ak ilo raan ko an rijjilõk ro, aolep iien Christ ear lel̦o̦k naanin tõl ko rejim̦we ñan kõjparok armej ro an Anij ãinwõt juon kumi, ñan kõkajoor tõmak eo aer, im ñan jipañ er bwe ren bõrokuk wõt ippãn doon.​—Hi. 13:8, UBS.

14-16. Ewi wãween an naanin tõl ko jãn “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” kam̦ool bwe Christ ekõn̦aan jipañ kõj bwe en kajoor wõt tõmak eo ad?

14 Rainin, “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” ej letok naanin tõl ko jej aikuji ilo iien eo ejejjet. (Matu 24:45, UBS) Naanin tõl kein rej kam̦ool bwe Jesus elukkuun yokwe im kaorõk kõj. Juon em̦m̦aan etan Marc, me ewõr emãn nejin ajri, ej ba: “Setan ej kajjioñ kam̦õjn̦o̦ik eklejia ko ikijjeen an kõjorrããn baam̦le ko. Ak kõn karõk eo ekããl ñan kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le eo kajjojo wiik, men in ej juon naanin rõjañ ealikkar ñan bõran baam̦le ko bwe rej aikuj kõjparok baam̦le ko aer im kõtaan eo aer ippãn Jeova!”

15 Ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an Christ tõl kõj, jenaaj loe bwe ekõn̦aan jipañ kõj bwe en kajoor wõt tõmak eo ad. Patrick, eo im ej juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia, ej ba: “Ilo jinoin, jet rar ebbeer kõn karõk eo ekããl bwe en wõr kumi ko reddik me rej kweilo̦k in kwal̦o̦k naan ippãn doon ilo wiikããn.” Bõtab ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba bwe oktak in ej kwal̦o̦k joñan an Jesus kaorõk aolep ilo eklejia eo. Ñan waanjoñak, jet jeid im jatid em̦m̦aan im kõrã me rejjookok ak rejjab niknik ilo kwal̦o̦k naan el̦apl̦o̦k kiiõ aer kile bwe raorõk im rej m̦õttan eklejia eo. Men in ej kõkajoor er bwe en l̦apl̦o̦k aer kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.

16 Bareinwõt, Christ ej jipañ kõj ñan poub wõt ilo jerbal eo eaorõktata me ej wal̦o̦k ipel̦aakin lal̦ in, ej jerbalin kwal̦o̦k naan. (Riit Mark 13:10, UBS.) André, eo me rej kab jitõñe bwe en juon em̦m̦aan ej lale eklejia, aolep iien ej kate ñan l̦oore jabdewõt karõk ko rekããl jãn doulul eo an Jeova. Ej ba: “Ke rar kaietl̦o̦k oran ri-jerbal ro ilo ra eo, men in ear kakeememej kõj bwe jej mour ilo juon iien ekkaiuriur im bwe jej aikuj kõmaat aolepen ad maroñ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.”

EWI WÃWEEN AD REJETAKE TÕL EO AN CHRIST?

17, 18. Etke ekanooj wõr tokjãn bwe jen l̦õmn̦ak kõn tokjãn ko jaar bũki jãn ad l̦oore oktak ko rekããl?

17 Naanin tõl ko jej bũki jãn Kiiñ eo ad Jesus Christ, renaaj jipañ kõj kiiõ im ilo raan ko rej pãd im̦aan. Em̦m̦an kwõn l̦õmn̦ak kõn tokjãn ko kwaar bũki jãn am̦ kar kajim̦we l̦õmn̦ak eo am̦ im l̦oore karõk ko rekããl. Ilo iien kabuñ an baam̦le eo, kom̦ maroñ kõnono ippãn doon kõn ewi wãween an karõk ko rekããl kõn kweilo̦k ko ak kõn jerbalin kwal̦o̦k naan kar jipañ baam̦le eo ami.

Kwõj ke jipañ baam̦le eo am̦ im ro jet ñan l̦oore oktak ko doulul eo an Jeova ej kõm̦m̦ani? (Lale pãrokõrããp 17, 18)

18 El̦aññe jej keememej bwe ad l̦oore naanin jiroñ ko jãn doulul eo an Jeova ej bõktok elõñ tokjãn ko rem̦m̦an, enaaj pidodol̦o̦k ad l̦oore oktak ko rekããl im jenaaj m̦õn̦õn̦õ. Ñan waanjoñak, jem̦õn̦õn̦õ bwe el̦apl̦o̦k kiiõ ad kõjparok jããn kõn ad kõjerbal wõt kein jerbal ko rekapeel ilo raan kein im kõn an dikl̦o̦k ad bũriin bok ko im kein katak ko jet jãn kar m̦okta. Men in ej kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an doulul eo kõjerbal jããn ko ñan tõpar elõñl̦o̦k armej kõn nuuj eo em̦m̦aan. Ñe jej keememej men in, enaaj l̦apl̦o̦k ad kate kõj ñan kõjerbal bok ko im pija ko jaar taunl̦outi ñan tablet im jeel̦boon ko nejid. Juon in wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad rejetake Christ, eo ekõn̦aan bwe jen kõjerbal jããn ko an doulul eo ilo mãlõtlõt.

19. Etke jej aikuj l̦oore wõt tõl eo an Christ?

19 Ñe jej kate kõj ñan l̦oore wõt tõl eo an Christ, jej kõkajoorl̦o̦k tõmak eo an ro jet im kõm̦m̦an bwe en wõr bõrokuk. André ej ba kõn oktak ko rekããl rar wal̦o̦k ke doulul in ear kaietl̦o̦k ri-jerbal ro ilo Betel̦ ipel̦aakin lal̦ in: “Kõn an kar ro rar jerbal ilo Betel̦ m̦okta m̦õn̦õn̦õ in l̦oore oktak ko rekããl, men in ej kõm̦akũt eõ ñan lõke tõl eo an Christ im ej kal̦apl̦o̦k aõ kautiej rein. Rein rej l̦oore wõt jariot eo an Jeova ilo aer m̦õn̦õn̦õ wõt kõn jabdewõt jerbal kar lel̦o̦k ñan er.”

TÕMAK IM LÕKE RI-TÕL EO AD

20, 21. (1) Etke jemaroñ lõke ri-Tõl eo ad Christ? (2) Ta kajjitõk eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

20 M̦õttan jidik, ri-Tõl eo ad Jesus Christ enaaj “wõnm̦aanl̦o̦k bwe en bõk anjo̦” im katõprak “men ko rel̦l̦ap.” (Rev. 6:2; Sam 45:4) Bõtab kiiõ ej kõpooje kõj ñan wãween mour eo ilo naaj lal̦ eo ekããl im ñan jerbal eo jenaaj kõm̦m̦ane, ñe jenaaj katak ippãn ro renaaj jerkakpeje im kõm̦m̦an bwe lal̦ in en juon pedetaij.

21 Jekdo̦o̦n ta ko renaaj wal̦o̦k, ak el̦aññe jenaaj lõke wõt ri-Tõl im Kiiñ eo ad, enaaj tõl kõj ñan lal̦ eo ekããl. (Riit Sam 46:1-3, UBS.) Ewõr jet iien, oktak ko renaaj pen ñan kõj, el̦aptata ñe rej jelõt kõj ilo juon wãween ejjel̦o̦k ad kar kõtmãne kake. Ñe men in ej wal̦o̦k, ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k wõt ineem̦m̦an im lukkuun lõke Jeova? Eokwe, jenaaj etale kajjitõk in ilo katak eo tok juon.

^ par. 8 Ke ro rej ekkatak kõn mour an armej in etto rar kõb ijo Jeriko ear pãd ie, rar loe bwijin wiit ko kar kakon̦i. Men in ej rejetake bwebwenato eo ilo Baibõl̦ me ej kwal̦o̦k bwe ekadu kũtien aer kar tarin̦aeik im bõk anjo̦ ioon jikin in im bwe ri-Israel ro rar jab aikuj m̦õñã jãn wiit ko ilo Jeriko. Meñe ãindein ak ear jejjet iien eo ñan an ri-Israel ro bõk anjo̦ ioon Jeriko kõnke ear juon iien m̦adm̦õd jonikkan im epidodo aer naaj kar m̦õñã jãn mel̦aaj ko.​—Jos. 5:10-12.

^ par. 11 Lale bo̦o̦k eo etan, “Ilo Ettã Buru Paul Ej Anjo Ion Juõn Melejoñ” ilo Im̦õniaroñroñ eo an Jul̦ae 1, 2003, peij 16.