Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yaa Nɔ Osɔmɔ Yehowa Kɛ Miishɛɛ Kɛ́ Oshihilɛ Tsake Po

Yaa Nɔ Osɔmɔ Yehowa Kɛ Miishɛɛ Kɛ́ Oshihilɛ Tsake Po

“Mijɔɔ misusuma he, ni mihã efee diŋŋ.”​—LALA 131:2.

LALAI: 128, 129

1, 2. (a) Kɛ́ wɔshihilɛ tsake trukaa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ ená wɔnɔ hewalɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Lala 131 lɛ naa lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔkpee shihilɛ lɛ naa kɛ miishɛɛ?

LLOYD kɛ eŋa Alexandra kɛ nɔ ni fe afii 25 sɔmɔ yɛ Betel. No hewɔ lɛ, be ni ahã amɛle akɛ amɛbaashi Betel lɛ, shishijee lɛ, edɔ amɛ waa. Lloyd wie akɛ: “Minu he tamɔ nɔ ni Betel kɛ nitsumɔ ni mitsuɔ yɛ jɛmɛ lɛ ni hãa mihe baa sɛɛnamɔ. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ minu nɔ hewɔ ni afee tsakemɔ lɛ shishi moŋ, shi minu he bei komɛi akɛ akwa mi.” Ewie akɛ bei komɛi lɛ, enáa tsakemɔ lɛ he miishɛɛ, kɛkɛ lɛ nɔŋŋ lɛ, emiishɛɛ fɛɛ etã. Enɛ tee nɔ nyɔji abɔ.

2 Kɛ́ wɔshihilɛ tsake trukaa lɛ, bei komɛi lɛ wɔhaoɔ ni wɔyeɔ wɔtsui waa. (Abɛi 12:25) Bei komɛi po lɛ, efeɔ wɔ tamɔ nɔ ni wɔmiila, ni ewaa kɛhãa wɔ akɛ wɔbaatsake wɔhe wɔwo shihilɛ lɛ mli. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee ‘kɛjɔɔ wɔsusuma he, ni wɔhã efee diŋŋ’? (Kanemɔ Lala 131:1-3.) Yehowa tsuji komɛi ni hi shi yɛ blema lɛ ashihilɛ tsake trukaa, ni nakai nɔŋŋ etsuji komɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu ashihilɛ etsake. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni ye ebua anɔkwafoi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ni amɛnyɛ amɛkpee shihilɛ lɛ naa kɛ miishɛɛ.

BƆ NI “NYƆŊMƆ TOIŊJƆLƐ” LƐ YEƆ EBUAA WƆ

3. Mɛɛ shihilɛ mli Yosef yaje?

3 Susumɔ Yosef he okwɛ. Lɛ ji epapa Yakob bii lɛ ateŋ mɔ ni esumɔɔ fe fɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Yosef nyɛmimɛi lɛ ye ehe awuŋa, ni be ni eye aaafee afii 17 lɛ, amɛhɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ. (1 Mo. 37:2-4, 23-28) Ena nɔ akɛ nyɔŋ kɛ gboklɛfonyo aaafee afii 13 yɛ Ejipt, ni ekɛ epapa ni esumɔɔ esane waa lɛ teŋ jekɛ. Kulɛ Yosef mli baanyɛ afu ni enu he akɛ ehiɛnɔkamɔ fɛɛ etã, shi enuuu he nakai. Mɛni ye ebua lɛ?

4. (a) Be ni awo Yosef tsuŋ lɛ, mɛni efee? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa hã Yosef sɔlemɔi lɛ hetoo?

4 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni Yosef naa nɔ yɛ tsuŋwoohe lɛ, esusu odaseyelii ni tsɔɔ akɛ Yehowa miiye eebua lɛ lɛ ahe. (1 Mo. 39:21; Lala 105:17-19) Agbɛnɛ hu, eeenyɛ efee akɛ, esusu lamɔi ni ela afii komɛi ni eho ni kɔɔ nibii ni baaba wɔsɛɛ lɛ ahe lɛ ahe, ni no hã ená nɔmimaa akɛ esane kã Yehowa tsui nɔ. (1 Mo. 37:5-11) Ekolɛ esɔle shii abɔ, ni efɔse etsuiŋ saji fɛɛ eshwie Yehowa hiɛ. (Lala 145:18) Yehowa bo Yosef sɔlemɔi lɛ toi ni ehã ená nɔmimaa akɛ, ekɔɔɔ he eko naagbai ni ekɛbaakpe lɛ, ‘ekɛ lɛ yɛ.’​—Bɔf. 7:9, 10. *

5. Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa?

5 Ŋmɛnɛ hu lɛ, ekɔɔɔ he eko naagbai ni wɔkɛbaakpe lɛ, “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ baanyɛ abu wɔjwɛŋmɔi ahe, koni wɔkahao fe nine. (Kanemɔ Filipibii 4:6, 7.) Kɛ́ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ su wɔtsui, shi wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ baawaje wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ lɛ ni wɔnijiaŋ akaje wui. Nyɛhãa wɔsusua nyɛmimɛi komɛi ni ená enɛ mli niiashikpamɔ lɛ ahe wɔkwɛa.

KPA YEHOWA FAI NI EYE EBUA BO NI OKAHAO FE NINE

6, 7. Kɛ́ wɔtsĩ nibii pɔtɛi ni haoɔ wɔ lɛ atã yɛ wɔsɔlemɔi amli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua wɔ ni wɔkahao fe nine? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

6 Be ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Ryan kɛ eŋa Juliette ná amɛle akɛ, amɛnitsumɔ akɛ be kukuoo gbɛgbalɔi krɛdɛi lɛ eba naagbee lɛ, amɛnijiaŋ je wui. Ryan wie akɛ: “Amrɔ nɔŋŋ ni wɔsɔle wɔhã Yehowa yɛ sane lɛ he. Wɔna akɛ, enɛ ji hegbɛ krɛdɛɛ ni wɔná ni wɔkɛbaatsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ. No mli lɛ, mɛi ni yɔɔ wɔsafo lɛ mli lɛ ateŋ mɛi pii ba anɔkwale lɛ mli etsɛko. No hewɔ lɛ, wɔsɔle wɔbi Yehowa ni eye ebua wɔ koni wɔná hemɔkɛyeli, ni wɔfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa wɔhã nyɛmimɛi nɛɛ.”

7 Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa hã amɛsɔlemɔ lɛ hetoo? Ryan wie akɛ: “Be ni wɔsɔle wɔgbe naa nɔŋŋ lɛ, bɔ ni wɔyeɔ wɔtsui kɛ bɔ ni wɔhaoɔ yɛ tsakemɔ lɛ he lɛ fɛɛ sɛɛ fo. Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ bu wɔtsuii kɛ wɔjwɛŋmɔi ahe. Wɔna akɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔná jwɛŋmɔ kpakpa yɛ tsakemɔ lɛ he lɛ, Yehowa baaya nɔ ekɛ wɔ atsu nii.”

8-10. (a) Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ? (b) Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ, mɛɛ gbɛi anɔ Yehowa baanyɛ atsɔ eye ebua wɔ?

8 Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkahao fe nine. Agbɛnɛ hu, ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔjwɛŋmɔ aya ŋmalɛi komɛi ni baaye abua wɔ ni wɔyɔse nibii ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ anɔ. (Kanemɔ Yohane 14:26, 27.) Susumɔ nɔ ni ba nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Philip kɛ eŋa Mary nɔ lɛ he okwɛ. Gbalashihilɛ mli bii nɛɛ esɔmɔ yɛ Betel nɔ ni miihe ashɛ afii 25. Yɛ nyɔji ejwɛ pɛ mli lɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛmamimɛi gboi, ni Philip wekunyo ko hu gbo. Agbɛnɛ hu, no mli lɛ, Mary papa miiye hela ko ni hãa ehiɛ kpaa nii anɔ waa, ni ehe bahia ni amɛyakwɛ lɛ.

9 Philip wie akɛ: “Minu he akɛ miikpee shihilɛ lɛ naa fiofio, shi mina akɛ loloolo lɛ, eshwɛ mi nɔ ko. Miikase Buu-Mɔɔ lɛ ni mina ŋmalɛ ni yɔɔ Kolosebii 1:11 lɛ.” Ŋmalɛ nɛɛ hã Philip yɔse akɛ, eyɛ mli akɛ eefi shi moŋ, shi efeee lɛ jogbaŋŋ. Ehe bahia ni ‘ekɛ tsuishitoo kɛ miishɛɛ afi shi shiŋŋ.’ Ewie akɛ: “Ŋmalɛ nɛɛ hã mina akɛ, ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni mikɛkpeɔ lɛ, kɛ́ mihã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsu nii yɛ mishihilɛ mli lɛ, manyɛ maná miishɛɛ.”

10 Akɛni Philip kɛ Mary kɛ amɛjwɛŋmɔ ma Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ amɛ yɛ gbɛi pii anɔ. Be ni amɛshi Betel lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, amɛná Biblia mli nikaselɔi ni miiya amɛhiɛ, ni Biblia mli nikaselɔi nɛɛ shwe po akɛ amɛkase nii lɛ shii enyɔ loo nɔ ni fe nakai yɛ otsi mli. Mary kɛɛ enɛ hã amɛná miishɛɛ waa ni amɛna faŋŋ akɛ Yehowa baaye abua amɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli.

TSU NƆ NI OBAANYƐ KONI YEHOWA AJƆƆ BO

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yosef ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔbaayaje? (Kwɛmɔ kuku 11-13)

11, 12. (a) Mɛni Yosef fee ni hã Yehowa jɔɔ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa jɔɔ Yosef?

11 Kɛ́ wɔshihilɛ tsake trukaa lɛ, ebaanyɛ ehã wɔye wɔtsui aahu akɛ, wɔnaagbai lɛ baahe wɔjwɛŋmɔ fɛɛ. Shi susumɔ Yosef he okwɛ. Nɔ najiaŋ ni ebaahã enaagbai lɛ ahe ejwɛŋmɔ fɛɛ lɛ, ekwɛ nɔ ni ebaanyɛ etsu yɛ shihilɛ mli ni eyaje lɛ mli, ni ekɛ enyɛmɔ fɛɛ tsu. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ awo lɛ tsuŋ moŋ, shi ekɛ ehewalɛ fɛɛ tsu nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni akɛhã lɛ lɛ, tamɔ bɔ ni efeɔ be ni eyɔɔ Potifar shĩa lɛ. Nɔ ni efee nɛɛ hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ lɛ.​—1 Mo. 39:21-23.

12 Gbi ko lɛ, atu gboklɛfoi enyɔ ni be ko ni eho lɛ amɛsɔmɔɔ Farao lɛ awo Yosef dɛŋ, ni Yosef kɛ amɛ hi shi jogbaŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, gbɛkɛ ko be ni amɛla lamɔi komɛi ni amɛnuuu shishi lɛ, enɔ jetsɛremɔ lɛ, amɛbagba lɛ. (1 Mo. 40:5-8) Yosef leee akɛ sane ni amɛ kɛ lɛ gba nakai gbi lɛ ji nɔ ni wɔsɛɛ ko lɛ, ebaahã aŋmɛɛ ehe. Afii enyɔ sɛɛ lɛ, ajie lɛ kɛje tsuŋwoo mli, ni nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, ebatsɔ nɔyelɔ yɛ Ejipt, mɔ ni kɛ́ Farao bɛ lɛ, lɛ eyɔɔ.​—1 Mo. 41:1, 14-16, 39-41.

13. Ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni Yehowa ajɔɔ wɔ?

13 Tamɔ bɔ ni eba lɛ yɛ Yosef gbɛfaŋ lɛ, ekolɛ wɔ hu wɔbaayaje shihilɛ ko ni wɔnyɛŋ he nɔ ko wɔfee lɛ mli. Shi kɛ́ wɔto wɔtsui shi, ni wɔmia wɔhiɛ wɔtsu nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ shihilɛ mli ni wɔyaje lɛ mli lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ. (Lala 37:5) Kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe, ni ‘wɔyiŋ fee wɔ kɔshikɔshi’ po lɛ, ‘wɔnijiaŋ ejeŋ wui.’ (2 Kor. 4:8; shn.) Yehowa baaye ebua wɔ, titri lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ.

KAAHÃ NƆ KO NƆ KO GBALA OJWƐŊMƆ KƐJE SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ NƆ

14-16. Mɛni hãa wɔnaa akɛ sane kpakpa shiɛlɔ Filipo hãaa eshihilɛ ni tsake shii abɔ lɛ agbala ejwɛŋmɔ kɛje sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ?

14 Susumɔ sane kpakpa shiɛlɔ Filipo he okwɛ. Eshihilɛ tsake shii abɔ, kɛ̃lɛ, ehãaa no agbala ejwɛŋmɔ kɛje sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Be ko lɛ, atu nitsumɔ hee ko awo Filipo dɛŋ yɛ Yerusalem, ni ekɛ miishɛɛ tsu nitsumɔ nɛɛ. (Bɔf. 6:1-6) Shi trukaa lɛ, shihilɛ lɛ tsake kwraa. Agbe Stefano, ni no sɛɛ lɛ, abɔi kaselɔi lɛ ayi waa yɛ Yerusalem. * Yiwaa lɛ hewɔ lɛ, Kristofoi lɛ jo foi kɛje Yerusalem. Agbɛnɛ mɛni Filipo baafee? Ani ebaata shi efolo? Dabi efeee nakai. Etee Samaria, ni ji maŋ ko ni yɛ nakai beiaŋ lɛ ashiɛko sane kpakpa lɛ yɛ jɛmɛ ekpakpa ko lɛ, ni eyashiɛ.​—Mat. 10:5; Bɔf. 8:1, 5.

15 Filipo shashaooo shi kwraa akɛ ebaaya he fɛɛ he ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baatsɔɔ lɛ gbɛ akɛ eya lɛ. No hewɔ lɛ, Yehowa hã eyashiɛ yɛ hei ni ashiɛko yɛ. Yudafoi lɛ ebuuu Samariabii lɛ amɛhãaa nɔ ko. Shi akɛni Filipo kwɛɛɛ hiɛiaŋ hewɔ lɛ, Samariabii lɛ nya ehe waa, ni “amɛkɛ jwɛŋmɔ kome” bo lɛ toi jogbaŋŋ.​—Bɔf. 8:6-8.

16 Enɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kɛ Filipo tee Ashdod kɛ Kaisarea, ni ji maji enyɔ ni Jeŋmajiaŋbii fa waa yɛ lɛ. (Bɔf. 8:39, 40) Kɛkɛ ni Filipo shihilɛ tsake ekoŋŋ. Ebote gbalashihilɛ mli ni efɔ bii, ni ekɛ eweku lɛ hi he ni eshiɛɔ yɛ lɛ. Filipo shihilɛ tsake shii abɔ, shi ehãaa nɔ ko nɔ ko agbala ejwɛŋmɔ kɛje sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ lɛ kɛ eweku lɛ waa.​—Bɔf. 21:8, 9.

17, 18. Kɛ́ wɔshihilɛ tsake lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔjwɛŋmɔ ni wɔkɛbaama sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ baaye abua wɔ?

17 Be fɛɛ sɔɔlɔi pii ekpa shi amɛna akɛ, kɛ́ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ma sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, eyeɔ ebuaa amɛ koni amɛkaye amɛtsui tuutu kɛ́ amɛshihilɛ tsake po. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Osborne lɛ kɛ eŋa Polite, ni jɛ South Africa lɛ shi Betel lɛ, amɛsusu akɛ etsɛŋ kwraa, amɛbaaná nitsumɔ ní amɛkɛ be fã pɛ baatsu kɛ he ko ni amɛbaahi. Shi eyabaaa lɛ nakai. Osborne wie akɛ: “Wɔnáaa nitsumɔ mra tamɔ bɔ ni wɔsusu lɛ.” Eŋa Polite wie akɛ: “Nyɔji etɛ baho ni wɔnáaa nitsumɔ, ni wɔshika fɛɛ tã. Wɔnáaa nibii mlɛo kwraa.”

18 Mɛni ye ebua amɛ yɛ shihilɛ ni wa nɛɛ mli? Osborne fo lɛ kuku akɛ: “Wɔkɛ nyɛmimɛi lɛ fee ekome kɛshiɛ, ni enɛ ye ebua wɔ waa ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ ni wɔná miishɛɛ. Wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaata shi wɔye wɔtsui yɛ wɔnaagbai lɛ ahe lɛ, wɔkɛ be lɛ baashiɛ, ni enɛ hã wɔná miishɛɛ waa. Wɔkpa shi wɔtao nitsumɔ aahu, ni naagbee lɛ, wɔná eko.”

OKƐ OHIƐ AFƆ̃ YEHOWA NƆ KWRAA

19-21. (a) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkaye wɔtsui tuutu? (b) Kɛ́ wɔshihilɛ tsake trukaa, shi wɔtee nɔ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ?

19 Nɔkwɛmɔnii ni wɔsusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ ehã wɔna akɛ, kɛ́ wɔtsu nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ shihilɛ mli ni wɔyaje lɛ mli, ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kwraa lɛ, wɔyeŋ wɔtsui tuutu ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba. (Kanemɔ Mika 7:7.) Ekolɛ wɔbaana po akɛ, bɔ ni wɔtsu wɔshihilɛ ni tsake lɛ he nii wɔhã lɛ ehã wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli ewa waa. Polite wie akɛ: “Be ni wɔshi Betel lɛ, ehã minu nɔ ni atsɔɔ kɛji akɛɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe lɛ shishi jogbaŋŋ. Wekukpaa ni yɔɔ mi kɛ Yehowa teŋ lɛ mli ewa waa.”

20 Mary, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ miikwɛ epapa ni egbɔ lɛ, ni eesɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ lolo. Ewie akɛ: “Kɛ́ minu he akɛ miiye mitsui yɛ nɔ ko he lɛ, nɔ ni mifeɔ ji, miheɔ be fioo kɛsɔleɔ, kɛkɛ lɛ, mijie mijwɛŋmɔ yɛ naagba lɛ nɔ. Efeɔ mi akɛ, nibii ni mikase yɛ shihilɛ mli lɛ ateŋ nɔ ni fe fɛɛ ji akɛ, esa akɛ mikɛ minaagbai lɛ awo Yehowa dɛŋ ni mashi mahã lɛ, ni enɛ baaye abua mi waa wɔsɛɛ.”

21 Lloyd kɛ Alexandra, ni wɔtsĩ amɛtã yɛ nikasemɔ nɛɛ shishijee lɛ wie akɛ, amɛshihilɛ ni tsake lɛ ka amɛhemɔkɛyeli lɛ yɛ gbɛi ni amɛkpaaa gbɛ kwraa anɔ. Shi amɛná he sɛɛ. Amrɔ nɛɛ, amɛle akɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli wa bɔ ni kɛ́ amɛkɛ shihilɛ ko ni mli wa kpe lɛ, amɛyeŋ amɛtsui tuutu. Amɛwie akɛ, naagbai ni amɛkɛkpe lɛ esaa amɛ jogbaŋŋ.

Kɛ́ wɔshihilɛ tsake trukaa, shi wɔtee nɔ wɔkɛ miishɛɛ sɔmɔ Yehowa lɛ, wɔbaaná jɔɔmɔi ni wɔjwɛŋmɔ shɛɛɛ he! (Kwɛmɔ kuku 19-21)

22. Kɛ́ wɔtsu nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ shihilɛ mli ni wɔyaje lɛ mli lɛ, mɛni Yehowa baafee ehã wɔ?

22 Nibii pii baanyɛ ahã oshihilɛ atsake trukaa yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli. Abaanyɛ atsake nitsumɔ ni otsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, hela baanyɛ amɔ bo, loo ekolɛ obaaná weku sɔ̃i hei. Shi ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ, ná nɔmimaa akɛ, Yehowa jwɛŋɔ ohe ni ebaaye ebua bo yɛ be ni sa mli. (Heb. 4:16; 1 Pet. 5:6, 7) Bɔɔ mɔdɛŋ ni otsu nɔ ni obaanyɛ yɛ shihilɛ mli ni oyaje lɛ mli. Sɔlemɔ ohã Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, ni okɛ ohiɛ afɔ̃ enɔ kwraa. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni oshihilɛ baatsake ahã lɛ, Yehowa baawa bo ni okaye otsui tuutu.

^ kk. 4 Afii komɛi asɛɛ lɛ, Yosef wo ekromɔ binuu lɛ Manase, ejaakɛ ekɛɛ: “Nyɔŋmɔ ehã mihiɛ ekpa mihaomɔ lɛ . . . fɛɛ nɔ.” Enɛ hãa wɔnaa akɛ, Yosef yɔse akɛ Yehowa ji mɔ ni edro lɛ binuu lɛ koni ekɛshɛje emii.​—1 Mo. 41:51, shn.

^ kk. 14 Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Ani Ole?” ni yɔɔ Buu-Mɔɔ nɛɛ mli lɛ.