Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Hlala Unokuthula Ngitjho Nanyana Uqalene Namatjhuguluko

Hlala Unokuthula Ngitjho Nanyana Uqalene Namatjhuguluko

“Ngizehlisile, ngathulisa umphefumulwami.”—RHU. 131:2.

IINGOMA: 128, 129

1, 2. (a) Amatjhuguluko esingakawalindeli angakuthinta njani ukuphila kwethu? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Ngokuya ngokomtlolo weRhubo 131 khuyini engasisiza sihlale sinokuthula?

ULLOYD no-Alexandra bathi nabathola ukuthi bathunyelwe esimini badana khulu. Ungabazwisisa ngombana besele basebenze iminyaka engaphezu kwema-25 eBethel. ULloyd uthi: “Bengiyithanda khulu iBethel nomsebenzi ebengiwenza nawo bengiwuthanda tle. Iye khona bengiwezwa amabanga wamatjhuguluko la kodwana kwathi ngemva kwesikhathi esithileko ngazizwa ngilahliwe. Kuhlekuhle bengizizwa ngihlangahlangene. Njenjenje kwanga koke kukhamba kuhle kungasikade sengizizwa ngidanile begodu ngigandelelekile.”

2 Nasihlangabezana namatjhuguluko ebesingakawalindeli singagandeleleka khulu. (IzA. 12:25) Kungaba budisi khulu ukwamukela amatjhuguluko lawo. Khuyini-ke engasisiza ‘sehlise umphefumulwethu besiwuthulise’? (Funda iRhubo 131:1-3.) Akhesibone ukuthi abantu bakaJehova bakghone njani ukuhlala banokuthula naphezu kwamatjhuguluko ebebaqalana nawo. Sizokukhuluma ngebakade sibuye sikhulume nangebanamhlanjesi.

“UKUTHULA KWAKAZIMU” KUSISIZA NJANI?

3. Khuyini uJosefa aqalana nayo?

3 Abafowabo lakaJosefa bamthengisa bona abe sigqila, ngesikhatheso bekaneminyaka eli-17. Koke lokho bakwenza ngebanga lokumfela umona. Phela uJakopo bekayithanda khulu indodanakhe le uJosefa. (Gen. 37:2-4, 23-28) Yeke iminyaka engaba li-13 yoke uJosefa bekasigqila begodu asibotjhwa eGibhide kunjalo nje akude noyise. Alo yini eyamsiza wangalahla ithemba namkha ahlale anelaka?

4. (a) Ngesikhathi uJosefa avalelwe ejele kungenzeka bekacabanga ngani khulu? (b) UJehova wayiphendula njani imithandazo kaJosefa?

4 Ngesikhathi uJosefa avalelwe ejele kungenzeka bekacabanga khulu ngendlela uJehova amsiza ngayo. (Gen. 39:21; Rhu. 105:17-19) Kungenzeka ibhudango aba nalo asesemncani lamenza waba nethemba lokuthi uJehova usesenaye. (Gen. 37:5-11) Mhlamunye wathandaza kanengi kuJehova amtjela bona uzizwa njani. (Rhu. 145:18) UJehova wawuphendula umthandazo kaJosefa, wamqinisekisa ukuthi uzokuba “naye” kikho koke ebekazokuqalana nakho.—IzE. 7:9, 10. *

5. “Ukuthula kwakaZimu” kungasisiza njani?

5 Kungakhathaliseki bona siqalana nobudisi obungangani, “ukuthula kwakaZimu” kungasisiza sehlise ummoya begodu sibe nokuthula. (Funda kwebeFilipi 4:6, 7.) Yeke nasiqalana nemiraro asibaweni uJehova asisize, yena-ke uzosipha ukuthula. Ukuthulokho kuzosisiza bona sizimisele ukufinyelela imigomo yokumsebenzela begodu singapheli amandla. Akhesikhulumeni ngabantu banamhlanjesi abaziimbonelo zalokho.

BAWA UJEHOVA AKUSIZE UBE NOKUTHULA

6, 7. Imithandazo ingasisiza njani sibe nokuthula? Akhuze nesibonelo.

6 URyan noJuliette bebamaphayona akhethekileko wesikhatjhana, yeke nabatjelwa bona ngeze basaba ngiwo bazizwa banganabuyo. URyan uthi: “Indaba le savele sayitjela uJehova. Sabona ukuthi leli lona lithuba lokutjengisa uJehova ukuthi simthemba kangangani. Inengi labantu ebesinalo ebandleni belisanda ukuba boFakazi yeke sabawa uJehova bona asisize sibe sibonelo esihle kilo.”

7 UJehova wawuphendula njani umthandazwabo? URyan uthi: “Sathi nasiqeda ukuthandaza ukungazizwa kamnandi nokutswenyeka kwakhamba. Ukuthula kwakaZimu kwasisiza sehlisa ummoya begodu saba nokuthula. Sabona ukuthi uJehova usazosisebenzisa begodu sizokuhlala siqakathekile kuye kwaphela nasiqala izinto kuhle.”

8-10. (a) Ummoya kaZimu ungasisiza njani nasigandelelekileko? (b) UJehova uzoyibusisa njani imizamwethu yokuhlala simlotjha?

8 Bona sibe nokuthula ummoya kaJehova uzosikhumbuza imitlolo ezosisiza sizwisise bona yini eqakathekileko ekuphileni. (Funda uJwanisi 14:26, 27.) Akhucabange ngoPhilip noMary abatjhadikazi abasebenze eBethel pheze iminyaka engaba ma-25. Kungakapheli iinyanga ezine bobabili bahlongakalelwa bonina nesinye isihlobo sabo. Kwathi kusesenjalo kwakosa bayokutlhogomela ubaba kaMary obekanokugula kokulibala.

9 UPhilip uthi: “Bengizitjela bona koke kukhamba kuhle kodwana kukhona ebekutjhoda. Ngahlangana nomtlolo webeKolose 1:11 esiThaleni esifundwa ebandleni. Iye khona bengikghodlhelela, kodwana ingasi ngendlela ebekufuze ngikghodlhelele ngayo. Bekufuze ‘ngikghodlhelele ngokuzeleko nangethabo.’ Umtlolo lo wangikhumbuza bona ukuthaba kwami akukadzimeleli ebujamweni bami kodwana kilokho ummoya kaZimu ongenzela khona.”

10 UJehova wababusisa khulu ngebanga lezinto abazenzileko bona bahlale bamlotjha nalokha baqalene neentjhijilo. Msinyana ngemva kobana baphumile eBethel bafumana iimfundo ebezithuthuka khulu begodu zifuna ukufunda iinkhathi ezinengi ngeveke. UMary uthi: “Bebasithabisa begodu le bekuyindlela kaJehova yokusiqinisekisa bona koke kuzokukhamba kuhle.”

YENZA IZINTO EZIZOKWENZA UJEHOVA AKUBUSISE

Singamlingisa njani uJosefa kungakhathaliseki bona siqalene nani? (Qala iingaba 11-13)

11, 12. (a) Khuyini uJosefa ayenzako eyenza uJehova wambusisa? (b) UJehova wambusisa njani uJosefa?

11 Nasifikelwa matjhuguluko esingakawalindeli, singatshwenyeka khulu ngengomuso besigqine sicabanga ngemiraro esingaqalana nayo kwaphela. Ngilokho uJosefa ebekangakwenza. Kodwana kunalokho wakhetha ukwenza izinto ezihle ngobujamo aqalene nabo, lokho kwanikela uJehova amabanga wokumbusisa. Ngitjho nanyana bekasejele wasebenza budisi bona enze yoke imisebenzi umphathijele ebekamnikele yona, njengombana bekenza nakasebenzela uPothifara.—Gen. 39:21-23.

12 Ngelinye ilanga uJosefa waphathiswa umsebenzi wokutlhogomela amadoda amabili ebewaziinduna ezikulu zakaFaro. Ngebanga lomusa kaJosefa amadoda la amthemba kangangobana amtjela ngemirarwawo kunye namabhudango ababenawo ngayizolo. (Gen. 40:5-8) UJosefa bekangazi bona ikulumiswano le ngiyo ezomenza atjhatjhululwe. Ngemva kweminyaka emibili watjhatjhululwa ejele begodu ngalo ilangelo wabekwa bona angamele yoke inarha yeGibhide, okutjho bona bekadlulwa nguFaro kwaphela ngesikhundla.—Gen. 41:1, 14-16, 39-41.

13. Singenzani bona uJehova asibusise kungakhathaliseki bona siqalene nani?

13 Nathi singazifumana sisebujamweni obunjengebakaJosefa kunganalitho esingalenza. Kodwana nasikghodlhelela begodu sisebenza budisi bona siqalane nobujamo esikibo, sizabe senza izinto ezizokwenza uJehova asibusise. (Rhu. 37:5) Liqiniso bona ngasikhathi singazizwa “sirarekile,” kodwana njengombana umpostoli uPowula atjho angeze ‘salahla ithemba.’ (2 Kor. 4:8; ftn.) Amezwi kaPowula angaba liqiniso nakithi nange sihlala senza umsebenzi kaZimu.

UKUSEBENZISA ISIKHATHI ESINENGI SITJHUMAYELA KUNGASISIZA

14-16. UFlebhe wahlala njani asebenzela uZimu ngitjho naphezu kobujamo bakhe obatjhugulukako?

14 UFlebhe usibonelo esihle sokuthi umuntu angahlala njani asebenzela uZimu ngitjho nanyana ubujamo bakhe bukhamba butjhuguluka. EJerusalema izinto zatjhuguluka, batjhutjhiswa kabuhlungu bekwafikela ezingeni lokuthi kubulawe uStefani. * Ngesikhatheso uFlebhe bekatjhumayela eJerusalema. (IzE. 6:1-6) Kodwana ngesikhathi abalandeli bakaKrestu baphadlhalala uFlebhe akhenge akghona ukuthi ase ahlale angenzi litho. Wakhamba wayokutjhumayela eSamariya idorobho ebekungakhenge kutjhunyayelwe kilo.—Mat. 10:5; IzE. 8:1, 5.

15 UFlebhe bekazimisele ukuya nanyana kukuphi lapho ummoya kaZimu umrholela khona ngikho uJehova amsebenzisa watjhumayela amasimu amatjha. Ukungabandlululi kwakhe bekubathabisa abantu beSamariya ngebanga lokuthi bese bajayele ukubandlululwa maJuda. Kungebangelo “iinqubuthu zoke bezikutjheja lokho uFlebhe akutjhoko.”—IzE. 8:6-8.

16 Ummoya kaZimu wamrholela e-Atjhidodi neKhesariya okumadorobho amabili ebewanabantu abanengi abangasimaJuda. (IzE. 8:39, 40) Ngemva kobana kudlule iminyaka ema-20 atjhumayela eSamariya, ubujamo bakhe batjhuguluka. Ngesikhatheso bese ayindoda yomuzi sekatjhumayela lapho ahlala khona kwaphela. Ngitjho nanyana ubujamo bakhe batjhuguluka nje khenge alise ukuya esimini, umphumela walokho waba kukuthi uJehova ambusise.—IzE. 21:8, 9.

17, 18. Ukuhlala sisebenzela uZimu kuzosisiza njani nakufika amatjhuguluko singakawalindeli?

17 Abantu abasebenzisa isikhathi sabo esinengi basebenzela uZimu bangavuma ukuthi ukuhlala bamsebenzela kwabasiza bakghona ukuqalana nobujamo obutjhugulukako. Ngesikhathi u-Osborne noPolite abatjhadikazi beSewula Afrika bakhamba eBethel bacabanga bona bazokufumana umsebenzi wesikhatjhana msinyana bebafumane nendawo yokuhlala. U-Osborne uthi: “Izinto akhenge zikhambe ngendlela ebesicabange ngayo.” Umka-Osborne uPolite uthi: “Kwaphela iinyanga ezintathu zoke singasebenzi begodu besinganayo imali esiyibekileko.”

18 Alo khuyini eyabasiza baqalana nobujamobu? U-Osborne uthi: “Ukutjhumayela nebandla kwasisiza khulu ekutheni sicabange ngezinto ezakhako. Saqunta ukuthi kunokusolo sicabanga ngemirarwethu asiye esimini siyokutjhumayela. Lokho kwasithabisa tle. Saqala phasi phezulu sifunana nomsebenzi kodwana okuthabisako kukuthi sawufumana.”

LINDA UJEHOVA

19-21. (a) Khuyini ezosisiza sibe nokuthula? (b) Singasizeka njani nasivumelanisa ubujamo bethu namatjhuguluko?

19 Njengombana sifunde ngeembonelwezi sibonile ukuthi nasenza okusemandlenethu ebujamweni esikibo bese silinda uJehova sizokuba nokuthula. (Funda uMikha 7:7.) Singalemuka nokuthi ngebanga lokuvumelanisa ubujamo bethu nezinto sele sitjhidelene khudlwana noZimu. UPolite esikhulume ngaye uthi: “Ukuthunyelwa esimini kungifundise ukuthi kutjho ukuthini ukuthembela kuJehova, kungifundise ukuthembela kuye ngitjho nanyana izinto zingakhambi ngendlelami. Nje ngitjhidelene khudlwana naye.”

20 UMary ekhesakhuluma ngaye phambilini usatlhogomela ubabakhe olupheleko ngapha uyaphayona. Uthi: “Ngifunde ukuthi nangizizwa ngitshwenyekile emmoyeni kufuze ngijame ngithandaze bese ngehlise ummoya. Ngifunde nokulisela izinto kuJehova begodu lokho sizokutlhoga khulu esikhathini esizako.”

21 ULloyd no-Alexandra nabo ekhesakhuluma ngabo bayavuma ukuthi ukutjhuguluka kobujamo kwalinga ukukholwa kwabo ngendlela ebebangakhenge khebayicabange. Bathi: “Ukulingwa kuveza bona ukukholwa kwethu kunzinze kangangani begodu ukukholwokho ngikho okusisiza siqalane nobujamo obubudisi, kuthuthukise nobuntu bethu.”

Amatjhuguluko esingakawalindeli azosilethela iimbusiso esingakazilindeli! (Qala iingaba 19-21)

22. Nasenza koke okusemandlenethu ebujamweni esikibo khuyini esingaqiniseka ngayo?

22 Nakungenzeka sifumane amatjhuguluko singakawalindeli kungaba semsebenzini esiwenzela uZimu, ngokwezepilo namkha kube nobujamo okufuze sibutlhogomele emndeninethu kufuze siqiniseke ukuthi uJehova uzosisiza ngesikhathi esifaneleko. (Heb. 4:16; 1 Pit. 5:6, 7) Kodwana yenza koke okusemandlenakho ebujamweni okibo. Thandaza kuJehova umthululele isifuba sakho bese ulisela koke ezandleni zakhe. Nawenza njalo uzokuba nokuthula ngitjho nanyana uqalene namatjhuguluko.

^ isig. 4 Ngemva kwesikhathi esithileko aphumile ejele uJosefa wathi uJehova umduduzile ngokumupha umntwana womsana. Izibulo lakheli walithiya ibizo elithi Manase. Kubayini alithiya ibizweli? Uthi: “UZimu ungenze ngakhohlwa boke ubudisi bami.”—Gen. 41:51.

^ isig. 14 Qala isihloko esithi “Inga-Kghani Bewazi?esiThalenesi.