Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Hlale Unekuthula Ngisho Noma Timo Takho Tingashintja

Hlale Unekuthula Ngisho Noma Timo Takho Tingashintja

“Ngiwudvudvutile futsi ngawuthulisa umphefumulo wami.”​—HLA. 131:2NW.

TINGOMA: 135, 154

1, 2. (a) Uba yini umphumela welushintjo lesingakalulindzeli? (b) Ngekusho kweTihlabelelo 131, yini lengasisita sibe nekuthula kwengcondvo?

NGEMUVA kwekutsi boLloyd na-Alexandra bakhonte eBethel iminyaka lengetulu kwalengu-25, babelwa kutsi babe ngemahlahlandlela lavamile. Lloyd utsi: “Besengetayele kakhulu eBethel, futsi umsebenti wami bengiwutsandza. Bengiticondza tizatfu talolushintjo, kodvwa ngemuva kwetinyanga letimbalwa, bengivame kutiva ngilahliwe.” Nanobe Lloyd abejabula ngalolushintjo, abephindze ative acindzetelekile.

2 Nangabe kuba netingucuko lesingakatilindzeli ekuphileni, siyadvumala futsi siphelelwe ngemandla. (Taga 12:25) Singaphindze sikutfole kumatima kwemukela letingucuko. Nasibhekene naletimo, yini lengasisita sibe nekuthula futsi sidvudvuteke? Tihlabelelo 131:1-3 (NW) titsi: “Jehova, inhlitiyo yami ayitigabatisi, nemehlo ami akaphakanyiswa ngumgcabho. Angitilibatisi ngetintfo letibonakala titinkhulu kimi nome letisimangaliso kakhulu kimi. Ngiwudvudvutile futsi ngawuthulisa umphefumulo wami; njengemntfwana lolunyulwe kunina, unjalo umphefumulo wami kimi. Israyeli yetsembela kuSimakadze, kusukela manje kuze kube phakadze.” Kulesihloko sitawucoca ngekutsi tinceku taNkulunkulu tasendvulo kanye netasesikhatsini setfu tikhone njani kulondvolota kuthula kwato nanobe tibhekana nelushintjo.

KUBA ‘NEKUTHULA KWANKULUNKULU’

3. Ngusiphi simo Josefa labekuso?

3 Cabanga ngesibonelo saJosefa. Babe wakhe bekamtsandza kakhulu kwendlula bomnakabo. Bomnakabo baba nemona ngaloko, ngako bancuma kumtsengisa nakaneminyaka lecishe ibe ngu-17. (Gen. 37:2-4, 23-28) Ngemuva kweminyaka lecishe ibe ngu-13, Josefa waba sigcili futsi ngemuva kwesikhatsi waboshwa eGibhithe. Bekakhashane kakhulu nababe wakhe lebekamtsandza. Yini leyasita Josefa kutsi angaphelelwa ngemandla futsi angatfukutseli nanobe abhekene nalesimo?

4. (a) Yini Josefa lebekacabangisisa ngayo ngesikhatsi aboshiwe? (b) Jehova wayiphendvula njani imithantazo yaJosefa?

4 Ngesikhatsi aboshiwe, kungenteka Josefa abecabangisisa ngebufakazi bekutsi Jehova bekambusisa. (Gen. 39:21; Hla. 105:17-19) Kungenteka bekacabanga nangemaphupho lebekawaphupha nakasemncane, futsi loko kwamcinisekisa kutsi Jehova unaye. (Gen. 37:5-11) Mhlawumbe bekavame kuthantaza, atfululele sifuba sakhe kuJehova. (Hla. 145:18) Jehova wayiphendvula imithantazo yaJosefa ngekutsi amcinisekise kutsi ‘utawuba naye’ kuto tonkhe tinkinga labhekana nato.​—Imis. 7:9, 10. *

5. “Kuthula kwaNkulunkulu” kungasisita njani kutsi sichubeke sikhonta Jehova ngekutimisela?

5 Nanobe singabhekana netimo letibuhlungu ekuphileni, singaba nekuthula kwaNkulunkulu lokutawuvikela tingcondvo tetfu futsi kusente sidvudvuteke. (Fundza Filiphi 4:6, 7.) Ngako nangabe sicindzetelekile futsi sikhatsatekile, kuthula kwaNkulunkulu kungasipha emandla ekuchubeka sikhonta Jehova ngekutimisela futsi singaphelelwa litsemba. Ase sicoce ngetibonelo tasesikhatsini setfu letikhombisa kutsi loku kuliciniso.

CELA JEHOVA AKUPHE KUTHULA

6, 7. Kuthantazela simo lobhekene naso kungakusita njani kutsi ube nekuthula? Shano sibonelo.

6 Ryan naJuliette badvumateka kakhulu ngesikhatsi batjelwa kutsi angeke basachubeka nekuba ngemahlahlandlela lakhetsekile esikhashana. Ryan utsi: “Savele sathantaza kuJehova sambikela ngalendzaba. Besati kutsi leli litfuba lelikhetsekile lekukhombisa kutsi siyametsemba Jehova. Ebandleni lebesikulo, bekunalabanyenti labasandza kutfola emaciniso, ngako sacela Jehova kutsi asisite sibe sibonelo lesihle kakhulu sekukholwa.”

7 Jehova wawuphendvula njani umthantazo wabo? Ryan utsi: “Ngemuva nje kwekuthantaza, imicabango lekabi lebesinayo kanye nekukhatsateka kwetfu kwaphela. Kuthula kwaNkulunkulu bekulondza tingcondvo netinhlitiyo tetfu. Sabona kutsi Jehova angachubeka asisebentisa nangabe sinembono lokahle.”

8-10. (a) Umoya waNkulunkulu ungasisita njani sibhekane nekucindzeteleka? (b) Jehova angasibusisa njani nangabe sinaka kakhulu kumkhonta?

8 Umoya waNkulunkulu ungasisita sibe nekuthula, futsi ungasicondzisa kutsi sitfole emavesi latasisita sibeke kukhonta Jehova kucala ekuphileni kwetfu. (Fundza Johane 14:26, 27.) Cabanga ngalokwenteka kuPhilip nemkakhe Mary labakhonta eBethel iminyaka lecishe ibe ngu-25. Kungakapheli tinyanga letine, bobabili bashonelwa bomake babo kanye nalesinye sihlobo sabo. Besekufanele banakekele babe waMary lobekanesifo sengcondvo lesibitwa ngekutsi yi-dementia.

9 Philip utsi: “Bengicabanga kutsi ngiyakhona kubeketelela lesimo, kodvwa kukhona lebekushoda. Kulesinye sihloko se-Sicongosekulindza lesifundvwako, ngabona umbhalo waKholose 1:11. Bengicinisela, kodvwa bengingakwenti ngalokuphelele. Bekufanele ngicinisele ‘ngalokuphelele ngekubeketela nenjabulo.’ Lelivesi langikhumbuta kutsi kujabula kwami akukasekelwa esimeni lengibhekene naso, kodvwa kungumphumela wekutsi umoya waJehova uyasebenta ekuphileni kwami.”

10 Ngenca yekutsi Philip naMary bebanake kakhulu kukhonta Jehova, babusiswa ngetindlela letinyenti. Nabasandza kuhamba eBethel, bobabili batfola tifundvo teliBhayibheli letitfutfukako, lebetifuna kufundza kanyenti ngeliviki. Mary utsi: “Loko bekusijabulisa kakhulu futsi bekuyindlela Jehova lasitjela ngayo kutsi titfo titawulunga.”

YENTA LOKUTSITE KUZE JEHOVA AKUBUSISE

Singasilingisa njani sibonelo saJosefa ngisho noma ngabe sikusiphi simo? (Buka tigaba 11 kuya ku-13)

11, 12. (a) Yini Josefa layenta kuze Jehova ambusise? (b) Jehova wambusisa njani Josefa ngekucinisela kwakhe?

11 Nangabe sibhekana netingucuko lesingakatilindzeli, kungaba melula kutsi sihlale sicabanga ngetinkinga lesinato. Bekungenteka lokufanako nakuJosefa. Kodvwa esikhundleni saloko, Josefa wakhetsa kwenta lokuhle nanobe bekabhekene nesimo lesimatima, futsi Jehova wambusisa. Nanobe abeboshiwe, Josefa bekatimisele kwenta noma ngabe ngumuphi umsebenti labewunikwa ngumgcinijele njengobe bakenta ngesikhatsi asebentela Phothifari.​—Gen. 39:21-23.

12 Ngalelinye lilanga Josefa waniketwa umsebenti wekunakekela emadvodza lamabili lebekanetikhundla letisetulu esigodlweni saFaro. Josefa waba nemusa kuwo, ngako lamadvodza abese amcocela konkhe lokufaka ekhatsi tinkinga labebhekene nato kanye nemaphupho lebekawakhatsata. (Gen. 40:5-8) Josefa bekangati kutsi lokucoca nalamadvodza bekutamenta akhululeke ngalelinye lilanga. Ngemuva kweminyaka lemibili, Josefa wakhululwa ejele futsi waba ngumbusi lonemandla eGibhithe. NguFaro kuphela lobekanesikhundla lesisetulu kunaye.​—Gen. 41:1, 14-16, 39-41.

13. Yini lesingayenta kuze Jehova asibusise ngisho noma sibhekene netimo letimatima?

13 NjengaJosefa, singahle sitikhandze sisesimeni lapho khona kute lesingakwenta noma kukuncane kakhulu lesingakwenta kuze silungise simo. Nanobe kunjalo, nangabe sibeketela futsi sisebenta kamatima kunobe ngusiphi simo lesikuso, sisuke sinika Jehova sizatfu sekutsi asibusise. (Hla. 37:5) Kuliciniso kutsi ngaletinye tikhatsi singahle ‘sicakeke’ kodvwa sinayo “indlela yekuphuma.” (2 Khor. 4:8) Lamavi lashiwo nguPawula atawugcwaliseka nasesikhatsini salamuhla, ikakhulukati nangabe sihlale sinake umsebenti wekushumayela.

HLALE UNAKE UMSEBENTI WEKUSHUMAYELA

14-16. Filiphu wahlala njani anake umsebenti wekushumayela ngisho noma timo takhe tishintja?

14 Filiphu umvangeli usibonelo lesihle sekunaka umsebenti wekushumayela ngisho noma tintfo tishintja. EJerusalema, besekwandze kuhlushwa kwebakhulekeli baNkulunkulu ngemuva kwekutsi bantfu bagcobe Stefano ngematje. * Ngaleso sikhatsi, Filiphu bekasijabulela sabelo sakhe lesisha. (Imis. 6:1-6) Kodvwa ngesikhatsi balandzeli behlukana, Filiphu akazange asibukelele lesimo. Waya kuyoshumayela eSamariya, lobekulidolobha lelikhulu futsi bekungakake kushunyayelwe tindzaba letimnandzi kulo.​—Mat. 10:5; Imis. 8:1, 5.

15 Filiphu bekafisa kuya noma ngukuphi lapho Jehova abefuna kutsi aye khona, ngako Jehova wamsebentisa kutsi ashumayele etindzaweni lapho khona bantfu bebangakake bative tindzaba letimnandzi. EmaJuda lamanyenti abewabukela phasi emaSamariya futsi awaphatsa kabi. Kodvwa Filiphu bekangawabandlululi futsi wawatjela tindzaba letimnandzi. EmaSamariya amlalela futsi ‘bekakunaka loko labekusho.’​—Imis. 8:6-8.

16 Umoya waNkulunkulu waphindze wacondzisa Filiphu kutsi ayoshumayela edolobheni lase-Ashdodi naseKhesariya labekugcwele khona bantfu betive. (Imis. 8:39, 40) Ngemuva kweminyaka lengu-20, timo taFiliphu taphindze tashintja. Besekanemndeni futsi washumayela lapho besekahlala khona. Noma timo taFiliphu tashintja, wahlale anake umsebenti wekushumayela, futsi Jehova wambusisa kanye nemndeni wakhe.​—Imis. 21:8, 9.

17, 18. Kunaka kakhulu umsebenti wekushumayela kungasisita njani kutsi sihlale sinembono lokahle nangabe timo tetfu tishintja?

17 Tisebenti letinyenti tasikhatsi sonkhe tibonile kutsi kunaka kakhulu umsebenti wekushumayela kutisitile kutsi tihlale tijabulile ngisho noma timo tato tishintja. Ngesikhatsi Osborne nemkakhe Polite labahlala eSouth Africa bahamba eBethel, bebacabanga kutsi batawusheshe bawutfole umsebenti wemalanga latsite nendzawo yekuhlala. Osborne utsi: “Asizange sisheshe siwutfole umsebenti.” Umkakhe Polite utsi: “Kwaphela tinyanga letintsatfu solo singawutfoli umsebenti futsi bekute nemali lesiyibekile. Bekumatima kakhulu.”

18 Yini leyabasita kutsi babeketelele lesimo lesimatima? Osborne utsi: “Kushumayela kanye nelibandla bekusisita kutsi sihlale sinake tintfo letibalulekile. Sancuma kutsi sishumayele sikhatsi lesinyenti kunekutsi sihlale sicabanga ngetinkinga lesinato, futsi loko kwasenta sajabula kakhulu. Sachubeka sifuna umsebenti futsi sagcine siwutfolile.”

HLALE ULINDZE JEHOVA

19-21. (a) Yini letasisita kutsi sibe nekuthula kwengcondvo? (b) Ngutiphi tinzuzo lesingatitfola nangabe sitivumelanisa netimo letinsha?

19 Njengobe sesibonile kuletibonelo, nangabe sitimisela nanobe sibhekene netimo letimatima futsi simetsemba ngalokuphelele Jehova, sitawuba nekuthula kwengcondvo noma ngabe kwentekani. (Fundza Mikha 7:7.) Ngekuhamba kwesikhatsi, sitawubona kutsi kutivumelanisa netimo kubucinisile buhlobo betfu naJehova. Polite lokukhulunywe ngaye utsi: “Kutfola sabelo lesisha kungifundzisile kutsi kusho kutsini kwetsembela kuJehova ngisho noma timo tishintja futsi loko kubucinisile buhlobo bami naye.”

20 Mary lokukhulunywe ngaye ekucaleni ulihlahlandlela futsi unakekela babe wakhe losakhulile. Utsi: “Ngifundzile kutsi nangabe ngikhatsatekile, kufanele ngitinike sikhatsi sekuthantaza bese ngishiyela tintfo kuJehova. Sifundvo lesibalulekile lengisifundzile kutsi ngishiyele tintfo kuJehova futsi loko kutawuhlale kubalulekile nasesikhatsini lesitako.”

21 Lloyd na-Alexandra lokukhulunywe ngabo ekucaleni bayavuma kutsi kushintja kwetimo tabo kuvivinye kukholwa kwabo ngetindlela lebebangakatigadzi. Kodvwa utsi: “Kuvivinywa ngiko lokuveta kutsi kukholwa kwetfu kucinile yini. Kuphindze kuvete kutsi kukholwa kwetfu kungakhona yini kusisekela kuphindze kusidvudvute nasibhekene netimo letimatima. Loko kusente saba bantfu labancono kakhulu.”

Kushintja kwetimo singakalindzeli kungasenta sitfole tibusiso lebesingaticabangi! (Buka tigaba 19 kuya ku-21)

22. Nangabe senta konkhe lesingakwenta kunoma ngusiphi simo lesibhekene naso, yini lesingaciniseka ngayo?

22 Kulelive lesiphila kulo, timo tetfu tingashintja ngekushesha. Singatfola sabelo lesehlukile kulesisentako enhlanganweni yaJehova, singaba netinkinga temphilo noma sidzingo sekunakekela imindeni yetfu. Noma kungentekani, kufanele setsembe kutsi Jehova uyasikhatsalela, futsi utasisita ngesikhatsi lesifanele. (Heb. 4:16; 1 Phet. 5:6, 7) Kufanele wente konkhe longakwenta nanobe ubhekene nesimo lesimatima. Thantaza kuBabe wakho Jehova futsi wetsembele kuye ngalokuphelele. Nawenta njalo, utawuhlale unekuthula kwengcondvo lokuvela kuJehova ngisho noma timo takho tingashintja.

^ sig. 4 Ngemuva kwesikhatsi akhululiwe, Josefa watsi Jehova umdvudvutile ngekutsi amuphe indvodzana. Wayetsa ngekutsi nguManase ngobe watsi: “Nkulunkulu ungente ngakhohlwa konkhe kuhlupheka kwami.”​—Gen. 41:51.

^ sig. 14 Buka sihloko lesitsi, “Bewati Yini?” lesikulomagazini.