STEFANOS seisis silmitsi oma vastastega. Tema vaenajad olid juudi kõrgeima kohtu sanhedrini 71 liiget, kes olid rahva hulgas väga mõjuvõimsad isikud. Neid oli kokku kutsunud ülempreester Kaifas, kes oli olnud kohtu eesistuja ka mõni kuu varem, kui Jeesus surma mõisteti. (Matt. 26:57, 59; Ap. t. 6:8–12.) Kui nad tõid valetunnistajaid oma ütlusi andma, märkasid nad Stefanose juures midagi eriskummalist: tema pale oli „otsekui ingli pale”. (Ap. t. 6:13–15.)

Kuidas suutis Stefanos sellises hirmutavas olukorras rahulikuks jääda? Enne kui Stefanos tiriti sanhedrini ette, oli ta püha vaimu abiga innukalt Jumala tööd teinud. (Ap. t. 6:3–7.) Kohtuprotsessi ajal oli seesama vaim tema lohutaja ning ka meeldetuletaja. (Joh. 14:16, allmärkus.) Kui Stefanos esitas oma julge kaitsekõne, mis on kirjas Apostlite tegude raamatu 7. peatükis, tuletas püha vaim talle meelde üle 20 mõtte pühakirja heebreakeelsest osast. (Joh. 14:26.) Stefanose usk tugevnes veelgi, kui ta sai nägemuse, kus Jeesus seisis Jumala paremal käel. (Ap. t. 7:54–56, 59, 60.)

Ükspäev võime meiegi seista silmitsi ähvarduste ja tagakiusamisega. (Joh. 15:20.) Kui toidame end korrapäraselt Jumala sõnaga ja teeme innukalt Jumala tööd, laseme pühal vaimul end mõjutada. Nii on meil piisavalt jõudu, et jääda vastupanu korral kindlaks ja säilitada meelerahu. (1. Peetr. 4:12–14.)