Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Manyiɛ Onɔkwale Lɛ Mli”

“Manyiɛ Onɔkwale Lɛ Mli”

“Ao Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ lɛ. Manyiɛ onɔkwale lɛ mli.”​—LALA 86:11.

LALAI: 31, 72

1-3. (a) Te esa akɛ wɔna nibii ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ wɔhã tɛŋŋ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã. (Kwɛmɔ mfonirii ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

ŊMƐNƐ lɛ, yɛ maji komɛi anɔ lɛ, mɛi pii kɛ nibii ni amɛyahéɔ yɛ shwapoi amli lɛ kuɔ sɛɛ kɛyaa ni amɛyaheɔ amɛshika loo amɛkɛyatsakeɔ ekroko. Akɔntaabuu tsɔɔ akɛ, yɛ maji komɛi anɔ lɛ, kɛ́ mɛi 100 yahé nii yɛ shwapo ko mli lɛ, amɛteŋ mɛi aaafee 9 kɛbaaku amɛsɛɛ. Yɛ mɛi ni héɔ nii yɛ Intanɛt lɛ nɔ lɛ agbɛfaŋ lɛ, kɛ́ mɛi 100 hé nii lɛ, bei komɛi lɛ, amɛteŋ mɛi 30 loo nɔ ni fe nakai kɛkuɔ amɛsɛɛ. Mɛni hewɔ? Yɛ amɛteŋ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, esoro nɔ ni akɛbahã amɛ lɛ yɛ nɔ ni amɛna yɛ Intanɛt lɛ nɔ lɛ he. Aloo ekolɛ be ni akɛbahã amɛ lɛ, efite.

2 Bei komɛi lɛ, wɔ hu wɔkɛ nibii ni wɔyahé lɛ kuɔ wɔsɛɛ. Shi ekã shi faŋŋ akɛ, wɔteŋ mɔ ko mɔ ko sumɔŋ ni kɛ́ wɔɔwie lɛ, ‘ehɔ̃ɔ’ “anɔkwale lɛ” loo ekɛku sɛɛ kɛya ni eyahe eshika kɔkɔɔkɔ. (Kanemɔ Abɛi 23:23; 1 Tim. 2:4) Yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔsusu nibii komɛi ni wɔkɛshã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ lɛ ahe. Wɔna akɛ wɔkɛ wɔbe shã afɔle kɛkase anɔkwale lɛ. Wɔteŋ mɛi komɛi hu kɛ hegbɛi ni wɔná akɛ wɔbaaná nii lɛ shã afɔle, wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi kɛ wɔ ehiii shi jogbaŋŋ dɔŋŋ tamɔ tsutsu ko, loo ehe bahia ni wɔtsake wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔjeŋba. Yɛ mɛi komɛi hu agbɛfaŋ lɛ, ehe bahia ni amɛtsi amɛhe kɛje kusumii kɛ nifeemɔi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ahe. Shi wɔle akɛ, nibii nɛɛ ni wɔkɛshã afɔle lɛ jeee nɔ ko kwraa kɛ́ wɔkɛto jɔɔmɔi ni wɔná lɛ ahe.

3 Yɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni Yesu gba lɛ mli lɛ, ewie jarayelɔ gbɛfãlɔ ko ni miitao adiagbai kpakpai lɛ he. Be ni eyana adiagba kome ni jara wa lɛ, eyahɔ̃ɔ enibii fɛɛ amrɔ nɔŋŋ bɔ ni afee ni enyɛ ehé. Adiagba kome ni jara wa nɛɛ damɔ shi kɛhã Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwalei lɛ. No hewɔ lɛ, Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ hãa wɔnaa bɔ ni mɛi ni taoɔ anɔkwale lɛ buɔ lɛ akɛ ejara wa hã. (Mat. 13:45, 46) Be ni wɔbana anɔkwale lɛ, ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ nibii krokomɛi ahe anɔkwa saji ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ, wɔbu lɛ akɛ nɔ ko ni jara wa waa. No hewɔ lɛ, wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔkɛ nibii pii shã afɔle amrɔ nɔŋŋ koni wɔnyɛ wɔmɔ mli. Kɛ́ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔŋ be fɛɛ be akɛ anɔkwale lɛ jara wa waa lɛ, ‘wɔhɔ̃ŋ kɔkɔɔkɔ.’ Dɔlɛ sane ji akɛ, Nyɔŋmɔ tsuji komɛi ahiɛ ekpa bɔ ni anɔkwale lɛ jara wa hã lɛ nɔ, ni amɛteŋ mɛi komɛi po ehɔ̃ɔ. Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔbaafee nakai! Moŋ lɛ, nyɛhãa wɔboa ŋaa ni awo yɛ Biblia lɛ mli akɛ ‘wɔya nɔ wɔnyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli’ lɛ toi. (Kanemɔ 3 Yohane 2-4.) Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji akɛ, esa akɛ wɔhã anɔkwale lɛ he ahia wɔ fe nibii krokomɛi fɛɛ yɛ wɔshihilɛ mli, ni wɔhã ana nakai yɛ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhãa lɛ mli. Shi mɛni kwraa baahã mɔ ko ahɔ̃ɔ anɔkwale lɛ? Ni mɛni baaye abua wɔ koni wɔkafee nɔ ko ni tamɔ nakai? Mɛni baaye abua wɔ ni wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaanyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli daa lɛ mli awa?

MƐƐ GBƐ NƆ MƐI KOMƐI “HƆ̃Ɔ” ANƆKWALE LƐ, NI MƐNI HEWƆ AMƐFEƆ NAKAI?

4. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi ni hi shi yɛ Yesu beiaŋ lɛ “hɔ̃ɔ” anɔkwale lɛ?

4 Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mɛi komɛi ni mɔ anɔkwale lɛ mli lɛ eyaaa nɔ amɛnyiɛɛɛ yɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, mɛi babaoo ko ni Yesu tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ elɛ amɛ lɛ nyiɛ esɛɛ kɛtee Galilea Ŋshɔ lɛ sɛɛ. Shi be ni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ, Yesu wie nɔ ko ni hã amɛnaa kpɛ amɛhe. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Kɛji nyɛyeee gbɔmɔ Bi lɛ heloo lɛ, ni nyɛnuuu elá lɛ, nyɛbɛ wala yɛ nyɛmli.” Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛbaabi Yesu ni egbala nɔ ni ewie lɛ mli etsɔɔ amɛ lɛ, amɛkɛɛ akɛ: “Wiemɔ ni wa nɛ; namɔ baanyɛ abo toi?” Enɛ hewɔ lɛ, “kaselɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo ku amɛsɛɛ kɛtee nibii ni yɔɔ sɛɛ lɛ ahe, ni amɛkɛ lɛ enyiɛɛɛ dɔŋŋ.”​—Yoh. 6:53-66.

5, 6. (a) Mɛni hewɔ mɛi komɛi etsi amɛhe kɛje anɔkwale lɛ he yɛ wɔbei nɛɛ amli? (b) Te ebaa lɛ tɛŋŋ ni mɔ ko jeɔ anɔkwale lɛ he fiofio?

5 Mɔbɔ sane ji akɛ, yɛ wɔbei nɛɛ amli hu lɛ, mɛi komɛi eshi anɔkwale lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi yɛ ni shishinumɔ hee ni wɔná yɛ Biblia mli sane ko he, loo nɔ ko ni nyɛmi ko ni ale lɛ waa lɛ wie loo efee lɛ ni tɔ̃tɔ amɛnane. Mɛi komɛi hu yɛ ni ajɛ Biblia lɛ mli awo amɛ ŋaa yɛ nɔ ko he shi eyaŋɔɔɔ amɛnaa, loo naagba ko ba amɛ kɛ nyɛmi ko teŋ. Yɛ mɛi komɛi hu agbɛfaŋ lɛ, amɛyanyiɛ mɛi ni ekwa anɔkwa jamɔ lɛ loo mɛi ni wieɔ amɛshiɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ asɛɛ. Mɛi ni wɔwie amɛhe nɛɛ ateŋ mɛi komɛi eje gbɛ ‘amɛtsi amɛhe kɛje’ Yehowa kɛ esafo lɛ he yɛ nibii ni wɔtsĩ tã lɛ ahewɔ. (Heb. 3:12-14) Amɛkaseee bɔfo Petro nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ. Be ni mɛi babaoo lɛ ni nyiɛ Yesu sɛɛ lɛ anaa kpɛ amɛhe yɛ sane ni ewie lɛ hewɔ ni amɛshi lɛ lɛ, Yesu bi bɔfoi lɛ kɛji amɛ hu amɛbaasumɔ ni amɛya lo. Shi Petro hã hetoo oya nɔŋŋ akɛ: “Nuŋtsɔ, namɔ ŋɔɔ wɔbaaya? Bo oyɔɔ naanɔ wala wiemɔi lɛ.”​—Yoh. 6:67-69.

6 Mɛi komɛi hu shiɔ anɔkwale lɛ fiofio ni ekolɛ amɛ diɛŋtsɛ po amɛyɔseee. Mɔ ko ni shiɔ anɔkwale lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ tamɔ lɛlɛ ni miikpalaŋ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ‘jeɔ’ anɔkwale lɛ he fiofio. (Heb. 2:1) Bei pii lɛ, mɛi ni jeɔ anɔkwale lɛ he lɛ ejeee gbɛ akɛ amɛmiishi anɔkwale lɛ. Shi akɛni amɛfeee nibii ni baahã amɛ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ mli awa be fɛɛ be hewɔ lɛ, nakai wekukpaa lɛ mli gbɔjɔɔ fiofio, ni bei komɛi lɛ, efiteɔ kwraa. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni oshãra ni tamɔ nɛkɛ akanina wɔ?

MƐNI BAAYE ABUA WƆ KONI WƆKAHƆ̃Ɔ ANƆKWALE LƐ?

7. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔkahɔ̃ɔ anɔkwale lɛ kɔkɔɔkɔ?

7 Kɛ́ wɔmiitao wɔnyiɛ anɔkwale lɛ mli be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔbo Yehowa wiemɔi lɛ fɛɛ toi ni wɔye nɔ. Esa akɛ wɔhã anɔkwale lɛ he ahia wɔ fe nibii krokomɛi fɛɛ yɛ wɔshihilɛ mli ni wɔhi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa. Maŋtsɛ David sɔle ehã Yehowa ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Manyiɛ onɔkwale lɛ mli.” (Lala 86:11) David wiemɔi lɛ hãa wɔnaa akɛ, etswa efai shi akɛ ebaanyiɛ anɔkwale lɛ mli. Esa akɛ wɔ hu wɔtswa wɔfai shi waa akɛ wɔbaanyiɛ anɔkwale lɛ mli be fɛɛ be. Kɛjeee nakai lɛ, ekolɛ wɔbaashwa wɔhe akɛ wɔkɛ nibii komɛi shã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ, ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaaku wɔsɛɛ kɛya nibii nɛɛ ahe ekoŋŋ. Esaaa akɛ wɔhalaa anɔkwalei ni wɔkase lɛ ateŋ nɔ ni wɔbaahi shi yɛ naa kɛ nɔ ni wɔhiŋ shi yɛ naa. Esa akɛ wɔnyiɛ yɛ “anɔkwale lɛ fɛɛ mli.” (Yoh. 16:13) Yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔsusu nibii enumɔ ni ekolɛ wɔkɛshã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ lɛ ahe. Amrɔ nɛɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni esa akɛ wɔfee koni ekaba lɛ akɛ wɔmiiku wɔsɛɛ kɛmiiya nibii nɛɛ ni wɔkɛshã afɔle lɛ ahe ekoŋŋ. Enɛ baahã wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaanyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ mli awa.​—Mat. 6:19.

8. Kɛ́ Kristofonyo ko kɛ ebe tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baanyɛ ahã eje anɔkwale lɛ he? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

8 Be. Kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni wɔjeɔ anɔkwale lɛ he lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔbe atsu nii jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaafite be pii yɛ Intanɛt lɛ nɔ, loo yɛ shwɛmɔ, hiɛtserɛjiemɔ, kɛ TV kwɛmɔ he. Eyɛ mli akɛ tɔmɔ ko bɛ nibii nɛɛ ahe moŋ, shi kɛ́ wɔfite be pii yɛ amɛhe lɛ, ebaasa be ni wɔnáa wɔhãa aŋkro nikasemɔ kɛ nibii krokomɛi ni wɔtsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he. Susumɔ nɔ ni ba nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Emma * lɛ nɔ lɛ he okwɛ. Kɛjɛ eblayeiaŋ tɔ̃ɔ lɛ, Emma sumɔɔ okpɔŋɔi asane waa, ni be fɛɛ be ni ebaaná dekã lɛ, eyataa okpɔŋɔ. Shi ebashɛ be ko ni Emma na akɛ eefite be tsɔ yɛ okpɔŋɔi ahe, ni enyɛɛɛ ekɛ be pii awo Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Enɛ gba enaa waa. No hewɔ lɛ, efee tsakemɔi yɛ eshihilɛ mli. Nɔ kome ni wa lɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ ji nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Cory Wells ni be ko ni eho lɛ etaa okpɔŋɔi kɛjieɔ kɛtsɛ lɛ niiashikpamɔ lɛ. * Amrɔ nɛɛ Emma nyɛɔ ekɛ be pii woɔ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni enáa dekã ehãa eweku lɛ kɛ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ. Kɛfata he lɛ, enuɔ he akɛ ekɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ mli ewa waa, ni eyɛ miishɛɛ.

9. Mɛni baanyɛ ahã wɔkɛ heloonaa nibii aye mumɔŋ nibii ahiɛ?

9 Heloonaa nibii. Kɛ́ wɔmiitao wɔya nɔ wɔnyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔhã mumɔŋ nibii ahe ahia wɔ fe heloonaa nibii. Be ni wɔkase anɔkwale lɛ, wɔna akɛ esa akɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ he ahia wɔ kwraa fe heloonaa nibii. Enɛ hewɔ lɛ, wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔkɛ wɔheloonaa nibii shã afɔle koni wɔnyɛ wɔmɔ anɔkwale lɛ mli. Shi ekolɛ amrɔ nɛɛ wɔmiina ni mɛi miihéhée ilɛtrɔniki nibii hei ni eba nɔ loo amɛmiihéhée nibii krokomɛi ni amɛtsui sumɔɔ, shi ekolɛ wɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔhé eko. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ekolɛ wɔmii shɛŋ nibii ni wɔyɔɔ lɛ ahe dɔŋŋ, ni ekolɛ wɔkɛ be kɛ hewalɛ ni wɔkɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ eko baashã afɔle kɛtao heloonaa nibii. Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko yɛ nɔ ni ba Dema nɔ lɛ mli. Dema yasumɔ “jeŋ ni yɔɔ amrɔ nɛɛ,” ni no hewɔ lɛ, eshi bɔfo Paulo ni ekɛ lɛ sɔmɔɔɔ dɔŋŋ. (2 Tim. 4:10) Ani enɛ tsɔɔ akɛ Dema yasumɔ heloonaa nibii fe Yehowa sɔɔmɔ lɛ? Ani eshɛ he ko ni enáaa he miishɛɛ dɔŋŋ akɛ ekɛ nibii baashã afɔle koni enyɛ eya nɔ ekɛ Paulo asɔmɔ? Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ. Shi nɔ ni wɔkaseɔ yɛ esane lɛ mli ji akɛ, kɛ́ ekolɛ dani wɔbaaba anɔkwale lɛ mli lɛ wɔtsui yɛ heloonaa nibii ahe waa lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ. Kɛjeee nakai lɛ, wɔtsui baaya heloonaa nibii ahe ekoŋŋ, ni suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã anɔkwale lɛ he baajɔ.

10. Namɛi esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni amɛkaná wɔnɔ hewalɛ gbonyo?

10 Wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ mɛi ateŋ. Kɛ́ wɔmiitao wɔya nɔ wɔnyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ, belɛ esaaa akɛ wɔhãa mɛi ni sɔmɔɔɔ Yehowa lɛ náa wɔnɔ hewalɛ gbonyo. Eyɛ mli akɛ be ni wɔba anɔkwale lɛ mli ehee lɛ, ekolɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi ni jeee Odasefoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ewieee amɛshiii wɔ moŋ, shi amɛteŋ mɛi komɛi hu te shi amɛwo wɔ waa. Anɔkwa, bɔ ni wɔ kɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi lɛ ateŋ yɔɔ be ni wɔbaleko anɔkwale lɛ, jeee nakai eyɔɔ bianɛ. (1 Pet. 4:4) Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ wɔwekumɛi lɛ ahi shi jogbaŋŋ, ni wɔjieɔ mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ. Shi esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni ekaba lɛ akɛ amɛhiɛ ni wɔtaoɔ wɔsa lɛ hewɔ lɛ, wɔbaafee nɔ ko ni esaaa Yehowa hiɛ. Eyɛ mli akɛ wɔbaaya nɔ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ amɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli moŋ, shi tamɔ bɔ ni Ŋmalɛ lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ 1 Korintobii 15:33 lɛ, wɔkɛ mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ pɛ baabɔ naanyo gbagbalii.

11. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔhã wɔsusumɔi kɛ wɔjeŋba he atse be fɛɛ be?

11 Susumɔi gbohii kɛ jeŋba sha. Esa akɛ mɛi fɛɛ ni nyiɛɔ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ afee krɔŋkrɔŋ. (Yes. 35:8; kanemɔ 1 Petro 1:14-16.) Be ni wɔba anɔkwale lɛ mli lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ fee tsakemɔi komɛi bɔ ni afee ni wɔhi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa. Tsakemɔi ni wɔteŋ mɛi komɛi fee lɛ da waa diɛŋtsɛ. Kɛ̃lɛ, tsakemɔ bibioo wɔfee jio, tsakemɔ wulu wɔfee jio lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkɛ wɔjeŋba kpakpa lɛ akayatsake jeŋba sha ni ehe shi yɛ je nɛɛ mli lɛ. Mɛni baaye abua wɔ ni ekaba lɛ nakai yɛ wɔgbɛfaŋ? Esa akɛ wɔjwɛŋ nɔ ni Yehowa kɛshã afɔle koni wɔhe anyɛ atse yɛ ehiɛ lɛ he. Ehã e-Bi koome Yesu Kristo fɔse elá ni jara wa lɛ eshwie shi yɛ wɔhewɔ. (1 Pet. 1:18, 19) Kɛ́ wɔmiitao ni wɔhe atse yɛ Yehowa hiɛ be fɛɛ be lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ kɛ bɔ ni ejara wa hã lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.

12, 13. (a) Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔna Blonya kɛ gbii juji krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu amrɔ nɛɛ?

12 Kusumii kɛ nifeemɔi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ. Ekolɛ wɔwekumɛi, mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii, kɛ mɛi ni wɔkɛyaa skul lɛ baasumɔ ni wɔfata amɛhe kɛhã amɛgbii juji lɛ kɛ nifeemɔi krokomɛi. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkahã amɛnyɛ wɔnɔ ni wɔkɛ wɔhe wo nifeemɔi nɛɛ ni esaaa Yehowa hiɛ lɛ amli? No ji ni wɔbaahã yiŋtoi ahewɔ ni Yehowa sumɔɔɔ nifeemɔi nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ. Nɔ kome ni baaye abua wɔ ni wɔfee nakai ji, ni wɔbaatao nii amli yɛ asafo lɛ woji lɛ amli koni wɔkɛkai wɔhe hei ni aná gbii juji nɛɛ ekomɛi yɛ. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔjwɛŋ ŋmalɛi ni hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni esaaa akɛ wɔyeɔ gbii juji nɛɛ anɔ, ejaakɛ no baahã wɔná nɔmimaa akɛ wɔmiifee “nɔ ni sa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ.” (Efe. 5:10) Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa kɛ e-Wiemɔ lɛ nɔ lɛ, ‘wɔsheŋ gbɔmɛi gbeyei.’​—Abɛi 29:25.

13 Wɔmiisumɔ ni wɔnyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli kɛya naanɔ, aloo jeee nakai? No hewɔ lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔhã wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaafee nakai lɛ mli awa? Naa nibii etɛ ni baaye abua wɔ.

HÃ OFAI SHI NI OTSWA AKƐ OBAANYIƐ YƐ ANƆKWALE LƐ MLI LƐ MLI AWA

14. (a) Kɛ́ wɔtee nɔ wɔkase Biblia lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua wɔ ni wɔhã wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔhɔ̃ŋ anɔkwale lɛ kɔkɔɔkɔ lɛ mli awa? (b) Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔná hiɛshikamɔ, tsɔsemɔ, kɛ niiashishinumɔ lɛ?

14 Klɛŋklɛŋ lɛ, yaa nɔ okase Biblia lɛ ni ojwɛŋ nibii ni okaseɔ lɛ anɔ. Jee gbɛ oto be daa kɛhã enɛ feemɔ. Kɛ́ okase Biblia lɛ be fɛɛ be lɛ, suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã anɔkwale lɛ kɛ shwelɛ ni oyɔɔ akɛ obaanyiɛ yɛ mli lɛ mli baawa waa. Abɛi 23:23 lɛ kɛɔ akɛ: “Hemɔ anɔkwale, ni kaahɔ̃ɔ kɔkɔɔkɔ.” Ekɛɔ hu akɛ ‘wɔhé hiɛshikamɔ, kɛ tsɔsemɔ, kɛ niiashishinumɔ.’ Enɛ hãa wɔnaa akɛ, le ni wɔbaale nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ pɛ kɛkɛ faaa. Esa akɛ wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli. Kɛ́ wɔnu nɔ ni wɔkaseɔ lɛ shishi lɛ, wɔbaana akɛ tsakpãa yɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ kɛ nibii ni wɔkase momo lɛ ateŋ. Kɛ́ wɔhiɛ kã shi lɛ, no baatsirɛ wɔ ni wɔkɛ nilee ni wɔná lɛ atsu nii. Bei komɛi lɛ, anɔkwale lɛ tsɔseɔ wɔ kɛ shishinumɔ lɛ akɛ, ehãa wɔnaa tsakemɔi ni esa akɛ wɔfee. Biblia lɛ kɛɔ akɛ tsɔsemɔ nɛɛ hi kwraa fe jwiɛtɛi. No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni wɔbaana akɛ esa akɛ wɔfee tsakemɔ ko lɛ, nyɛhãa wɔfea oya nɔŋŋ.​—Abɛi 8:10.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwale lɛ buɔ wɔhe tamɔ bɛlti?

15 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, tswaa ofai shi akɛ okɛ anɔkwale lɛ ni okase lɛ baatsu nii yɛ oshihilɛ mli daa gbi. Biblia lɛ kɛ anɔkwale lɛ toɔ asraafoi abɛlti he. (Efe. 6:14) Yɛ blema lɛ, bɛlti ni asraafoi lɛ fiɔ lɛ yeɔ ebuaa amɛ ni ebuɔ amɛgbɔmɔtso lɛ fãi komɛi ahe. Shi dani asraafonyo lɛ baaná bɛlti lɛ he sɛɛ lɛ, esa akɛ efi lɛ kpɛŋŋ. Kɛ́ efeee nakai lɛ, bɛlti lɛ he baŋ sɛɛnamɔ kɛhãŋ lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwale lɛ buɔ wɔhe tamɔ bɛlti? Kɛ́ wɔkɛ anɔkwale lɛ tsu nii yɛ wɔshihilɛ mli be fɛɛ be lɛ, ebaabu wɔhe ni wɔkasusu nii ahe yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni ebaaye ebua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ ni ja yɛ saji ahe. Kɛ́ wɔkɛ kaa loo shihilɛ ko ni wa kpe lɛ, nibii ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ baahã wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaafee nɔ ni ja lɛ mli awa. Asraafonyo eyaŋ ta ni efiii bɛlti. Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔkɛ anɔkwale lɛ baatsu nii yɛ wɔshihilɛ mli be fɛɛ be. Yɛ blema lɛ, he ko yɛ asraafoi abɛlti he ni amɛnyɛɔ amɛkɛ amɛklante tsɛkɛɔ. Enɛ kɛ wɔ baa oti ni ji etɛ lɛ nɔ.

16. Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no hãa wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaanyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ mli waa?

16 Nɔ ni ji etɛ lɛ, tsɔɔmɔ mɛi anɔkwalei ni okase yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ni ofee nakai kɛ onyɛmɔ fɛɛ. Tamɔ bɔ ni asraafoi hiɛɔ amɛklante jogbaŋŋ bɔ ni afee ni ekaje amɛdɛŋ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔhiɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔ” lɛ mli kpɛŋŋ. (Efe. 6:17) Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔya wɔhiɛ yɛ bɔ ni wɔtsɔɔ nii wɔhãa lɛ mli, koni ‘wɔhiɛ anɔkwale lɛ wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.’ (2 Tim. 2:15) Kɛ́ wɔkɛ Biblia lɛ tsu nii kɛye wɔbua mɛi koni amɛbale anɔkwale lɛ, ehãa anɔkwale lɛ kaa wɔjwɛŋmɔ mli, ni suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã nibii ni wɔkase lɛ mli waa. Enɛ hãa wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaanyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ mli waa.

17. Mɛni hewɔ anɔkwale lɛ jara wa kɛhã bo lɛ?

17 Anɔkwale lɛ ji nikeenii ko ni jara wa ni Yehowa kɛhã wɔ. Anɔkwale lɛ hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, wɔnyɛ wɔkɛ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ebɔ naanyo, ni naanyobɔɔ nɛɛ ji nibii ni wɔyɔɔ lɛ ateŋ nɔ ni jara wa fe fɛɛ. Yehowa etsɔɔ wɔ nibii babaoo, shi pii yɛ lolo! Ewo shi akɛ ebaatsɔɔ wɔ nii kɛya naanɔ. No hewɔ lɛ, buu anɔkwale lɛ akɛ adiagba ko ni jara wa ni onine eshɛ nɔ. David wo Yehowa shi akɛ ‘ebaanyiɛ anɔkwale lɛ mli.’ Kɛ́ otee nɔ ‘ohé anɔkwale lɛ, ni ohɔ̃ɔɔ kɔkɔɔkɔ’ lɛ, wiemɔi nɛɛ baaba mli yɛ bo hu ogbɛfaŋ.​—Lala 86:11.

^ kk. 8 Atsake gbɛ́i lɛ.

^ kk. 8 Eyɛ JW Broadcasting; yaa NIIASHIKPAMƆI KƐ SAJI NI ABIBII MƐI > ANƆKWALE LƐ TSAKEƆ SHIHILƐ.