Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ngizokukhamba “Eqinisweni Lakho”

Ngizokukhamba “Eqinisweni Lakho”

“Ngifundise indlelakho Somnini, ukuze ngikhambe eqinisweni lakho.”—RHU. 86:11.

IINGOMA: 31, 72

1-3. (a) Kufuze sizizwe njani ngeqiniso? Fanekisa. (Qala iinthombe ezisekuthomeni.) (b) Sizokucoca ngamiphi imibuzo esihlokwenesi?

KUJAYELEKILE ukuthi nawuthenga into esitolo wangayithanda, uyibuyisele. Isibalo siveza ukuthi eenarheni ezinengi abantu abangaba maphasenti ali-9 bayazibuyisela izinto abazithengileko. Kuthi abathenga nge-inthanethi bamaphesenti angaphezu kwama-30 abazibuyiselako. Izinto ezibenza bazijikise kungenzeka ukuthi into abayithengileko ayisingendlela abayilindele ngayo, iphukile namkha ase abayithandi. Ngikho bazibuyisela izintwezi esitolo bathathe okhunye namkha babawe imalabo.

2 Ngitjho nanyana singakghona ukubuyisela izinto esizithengileko esitolo bese sithola imalethu, kuhlukile ngeqiniso asikwazi ukuthi singathengisa ‘ilwazi elinembileko’ leqiniso leBhayibheli ‘esilizuzileko.’ (Funda izAga 23:23; 1 Thim. 2:4) Njengombana sibonile esihlokweni esidlulileko sifumana iqiniso ngokusebenzisa isikhathi sethu esinengi sifunda. Ukungezelela kilokho, nasizakuthenga iqiniso kungatlhogeka sidele amabizelo abhadelako, silahlekelwe bangani namkha amalunga womndeni, sitjhugulule indlela esicabanga ngayo namkha silise imikghwa namasiko angakhambisani neBhayibheli. Nanyana yini ekungafuze siyidele yincani khulu nasiyimadanisa nendlela uJehova asibusisa ngayo.

3 Naziza eqinisweni sizizwa njengendoda uJesu ayihlathulula emfanekiswenakhe. Ukutjengisa ukuthi iqiniso liqakatheke kangangani uJesu wakhuluma ngomrhwebi okhamba iindawo ngeendawo obekafuna amaparele, wathola linye. Kuhlekuhle wafumana iparele elihle khulu nelidurako kangangobana “msinyana wathengisa” koke ebekanakho walithenga. (Mat. 13:45, 46) Kuyafana nangamaqiniso esiwatholileko womBuso kaZimu, aligugu kithi kungebangelo sizimisela ukutjhiya koke nokudela nanyana yini bona siwafumane. Ikani nasiwathanda amaqiniso ‘sizowagugudlhela.’ Kodwana kuyadanisa ukuthi abanye abantu bakaZimu akhenge basakubona ukuqakatheka kwamaqiniso abawatholileko la bakhetha ukuwathengisa. Thina kufuze sikubalekele lokho, sitjengise ukuthi amaqiniso la siwathanda kangangani nokuthi ngeze savuka siwathengisile, kufuze silandele lokho iBhayibheli ekutjhoko nayithi: ‘Siragele phambili sikhamba eqinisweni.’ (Funda yesi-3 kaJwanisi 2-4.) Ukukhamba eqinisweni kutjho ukuphila ngalo, ukudela koke ngebanga lalo nokwenza izinto ngokuvumelana nalo. Akhesicoce nganasi imibuzo: Kubayini abantu bangathengisa iqiniso begodu lokho bangakwenza njani? Singakubalekela njani ukwenza iphoso leyo? Yini engasisiza sizimisele ‘ukuragela phambili sikhamba eqinisweni’?

ABANYE BALITHENGISA NGAYIPHI INDLELA IQINISO BEGODU KUBAYINI?

4. Ngeenkhathi zabapostoli kubayini abanye bathengisa iqiniso?

4 Ngeenkhathi zabapostoli kunabantu abawathanda amaqiniso abawafundiswa nguJesu ekuthomeni kodwana akhenge bawagugudlhele. Isibonelo salokho kungesikhathi uJesu aqeda ukupha isiqubuthu sabantu ukudla, samlandela besayokufika ngakelinye ihlangothi leLwandle leGalile. Nabafika lapho uJesu wabatjela into eyabarara tle nakazakuthi: “Ngaphandle kokuthi nidle inyama yeNdodana yomuntu nisele neengazi zayo, aninakuphila kini.” Kunokuthi bambawe abahlathululele ukuthi bekatjho ukuthini base bathi: “Ikulumo le ihlahlathelisa umzimba; ngubani ongayilalela?” Kungebangelo “inengi labafundi bakhe labuyela ezintweni elizitjhiyileko azange lisakhamba naye.”—Jwa. 6:53-66.

5, 6. (a) Khuyini ebangale abantu babhalelwa ukubambelela emaqinisweni? (b) Umuntu angamtjhiya njani uJehova kancanikancani?

5 Kuyadanisa ukuthi abanye babhalelwe ukubambelela eqinisweni. Kunabalinyazwa kuvela kwamaqiniso amatjha namkha balinyazwa mfowethu odumileko ngamezwi namkha ngezenzo. Abanye bezwa ubuhlungu khulu ngemva kobana bakhalinyelwe ngeBhayibheli namkha balise iqiniso ngebanga lokungazwani nomunye umKrestu. Bese kuthi abanye bona bakhetha ukuba ngehlangothini lamahlubuka ebawahlanekezela iimfundiso zakaZimu. Koke lokho kwababangela bona ‘batjhide’ kuJehova nebandleni lakhe. (Heb. 3:12-14) Bekungaba kuhle ngathana balingisa isibonelo sakampostoli uPitrosi baqina ekukholweni bathembela nakuJesu. Ngesikhathi uJesu abuza abapostoli ukuthi nabo bafuna ukumtjhiya na, uPitrosi akhenge ariyade waphendula uJesu wathi: “Kosi, sizokuya kubani? Nguwe onamezwi wokuphila okungapheliko.”—Jwa. 6:67-69.

6 Abanye batjhiya iqiniso kancanikancani, kungenzeka bebangaboni nokuthi kwenzakalani. Umuntu otjhiya iqiniso singamfanisa nesikepe esisuka eligwini singene ngemanzini kancanikancani bese siphetjhulwa mmoya. IBhayibheli nayikhuluma ngalokho ithi ‘kutjhida’ kuZimu. (Heb. 2:1) Kunabantu abatjhiya uJehova ngehloso kodwana kube nabanye abamtjhiya bangaboni. Nanyana bakwenza bangaboni lokho kodwana iqiniso kukuthi bayamtjhiya uJehova begodu bangalahlekelwa bungani naye. Singakubalekela njani lokho?

SINGAKUBALEKELA NJANI UKUTHENGISA IQINISO?

7. Ngiliphi igadango lokuthoma ekufuze silithathe elizosisiza singathengisi iqiniso?

7 Nawuzakukhamba ngokuphumelelako eqinisweni kufuze wamukele bewulalele koke uJehova akutjhoko. Iqiniso kufuze lize qangi ekuphileni kwethu begodu kufuze senze izinto ngokuya ngokweenkambiso zeBhayibheli. IKosi uDavida yathandaza kuJehova yathi: ‘Ngizokukhamba eqinisweni lakho.’ (Rhu. 86:11) UDavida bekazimisele. Nathi kufuze sizimisele ukukhamba ngeqiniso lakaZimu. Nakungasinjalo singagcina sesizisola bona silithengeleni iqiniso, sithathe lokho ebesele sikuphe uJehova. Kunokwenza njalo sifuna ukubambelela eqinisweni. Siyazi nokuthi nasizakukhamba eqinisweni kufuze samukele woke amaqiniso. Kufuze ‘sizwisise iqiniso ngokuzeleko.’ (Jwa. 16:13) Asicoceni ngezinto ezihlanu okungenzeka sibhadele ngazo nasithenga iqiniso. Nasenza njalo sizokukhuthazeka bona singathomi sifune ukuthathela uJehova ebesele simuphe khona.—Mat. 6:19.

8. Ukusebenzisa kumbi isikhathi kungamenza njani umuntu adede eqinisweni? Iza nesibonelo.

8 Isikhathi. Okuzosisiza singakhambeli kude neqiniso kukuthi sisisebenzise kuhle isikhathi sethu. Nasingakatjheji singazifumana sesisebenzisa isikhathi esinengi khulu ezintweni zokuzithabisa njengaku-inthanethi namkha sibukela i-TV. Ngitjho nanyana izintwezi zingasizimbi kodwana ukuzenza khulu kungagcina sele kuthatha isikhathi sokwakha ubungani bethu noZimu. Akhesicoce ngokwenzeka kudadwethu u-Emma. * Bekathanda iimpera kusukela asesemncani. Bekuthi nakathola isikhathi ayozikhwela. Kwathi ngokukhamba kwesikhathi besele abona ukuthi usebenzisa isikhathi sakhe esinengi aneempera. Wahlela izinto zakhe kuhle wenza izinto ezizokwakha ubungani bakhe noZimu zeza phambili. Okhunye okwamkhuthazako nguCory Wells obekanelemuko endabeni yokukhwela iimpera. * Sikhuluma nje u-Emma unesikhathi sokufunda, sokuya esifundweni, sokuya esimini nesokuba nebandla nabangani bakhe. Uzizwa atjhidelene noJehova begodu kuyamthabisa ukwazi ukuthi usebenzisa isikhathi sakhe kuhle.

9. Ukugijimisa izinto zakanokutjho kungabenza njani abanye babekele izinto zakaZimu eqadi?

9 Izinto zakanokutjho. Nasifuna ukuragela phambili sikhamba eqinisweni kufuze sazi bona izinto zakanokutjho singazithanda ukufikaphi. Nasithoma ukufunda iqiniso uZimu weza qangi ekuphileni kwethu kunezinto zakanokutjho. Bekusithabisa ukudela izintwezo ukwenzela bona sikhambe eqinisweni. Ngokukhamba kwesikhathi kungenzeka sibone abantu bathenga amafowunu wamuva, ama-TV neenkoloyi zesimanjemanje. Singazizwa ngasuthi sisalela emuva. Lokho kungasenza singasaneliswa zizinto esinazo sithome sibekele izinto zakaZimu eqadi sisebenzise isikhathi sethu esinengi bona sithole izinto zakanokutjho. Lokho kusikhumbuza uDemasi. Ngebanga lokuthi bekathanda izinto ‘zephaseli’ walisa ukusebenza noPowula emsebenzini kaZimu. (2 Thim. 4:10) Kubayini uDemasi atjhiya uPowula? IBhayibheli ayitjho, kodwana kungenzeka bekungebanga lokuthi wathanda izinto zakanokutjho namkha bekangasafuni ukudela izinto azithandako. Sifuna ukukubalekela ukubuyela ezintweni ebesizithanda kade njengezinto zakanokutjho ngombana zingasenza singasathandi iqiniso.

10. Kufuze silwisane nani nasizakuhlala emaqinisweni?

10 Abantu esijayelene nabo. Into ezokusiza ukhambe eqinisweni kukuthi ungavumi abantu bakwenzise. Nasithoma ukukhamba eqinisweni ubungani bethu nabantu abangasiboFakazi batjhuguluka. Abanye kungenzeka bakwamukela lokho kodwana abanye basiphikisa kabuhlungu. (1 Pit. 4:4) Siyayithanda imindenethu begodu sifuna ukuyiphatha kuhle kodwana asifuni ukwenza iphoso yokuthi siyivumele isenzise izinto uZimu angazithandiko. Sizokuhlala silinga ukuba nokuthula nemindenethu. Sizokwenza ngokuvumela nomtlolo woku-1 kwebeKorinte 15:33, sizokuba bangani nabantu abathanda uJehova.

11. Khuyini engasisiza senze izinto ngendlela kaZimu?

11 Ukungenzi izinto ngendlela kaZimu. Boke abakhamba eqinisweni kufuze bacwengeke. (Isa. 35:8; funda yoku-1 kaPitrosi 1:14-16.) Sathi nasithoma ukwazi iqiniso satjhugulula indlela ebesiphila ngayo ukwenzela bona siphile ngokwalokho iBhayibheli ekutjhoko. Abanye bethu kwafuze benze amatjhuguluko athe tjha. Kungakhathaliseki bona senze amatjhuguluko angangani, asingathomi silise ukuziphatha kuhle bese sithoma ukuphila ngokwendlela yabantu abakhohlakeleko bephaseli. Alo yini engasisiza sihlule isilingo sokuziphatha kumbi? Akhuziphe isikhathi ucabange ngesipho uJehova asiphe sona bona sibe babantu abacwengileko, ukuphila kweNdodanakhe ayithanda khulu uJesu Krestu. (1 Pit. 1:18, 19) Yeke nasizakuhlala sicwengile kuJehova kufanele sihlale sikhumbula ukuthi uJesu wasihlenga njani.

12, 13. (a) Kubayini kufuze siqale amaholideyi ngendlela uJehova awaqala ngayo? (b) Khuyini esizoyidemba nje?

12 Imikghwa namasiko angakhambisani neBhayibheli. Amalunga womndeni, abantu esisebenza nabo nesifunda nabo bangafuna sizokuba nabo emnyanyenabo. Bangasigandelela ukuthi sigidinge nabo iminyanya namkha amaholideyi angakhambisani nentando kaJehova. Alo yini engasisiza sihlule ukugandelelwa okunjalo? Kukhumbula indlela uJehova aziqala ngayo izintwezo. Mhlamunye ungabuyekeza neencwadi zehlangano eziveza umsuka wamaholideyi lawo. Nasihlala sizikhumbuza ukuthi kubayini kungakafuzi sizibandakanye emaholideyini anjalo sizokukhamba ngendlela ‘eyamukelekako eKosini.’ (Efe. 5:10) Ukuthemba uJehova neliZwi lakhe kuzosisiza bona ‘singasabi’ abantu.—IzA. 29:25.

13 Sizimisele ukukhamba eqinisweni ukuphila kwethu koke. Alo yini engasisiza senze njalo? Akhesicoceni ngezinto ezintathu ezingasisiza.

ZIMISELE UKUHLALA UKHAMBA EQINISWENI

14. (a) Ukufunda iBhayibheli kungasisiza njani bona sithande iqiniso? (b) Kubayini ukuhlakanipha, ukuyalwa nokuzwisisa kuqakathekile?

14 Kokuthoma, hlala ufunda iliZwi lakaZimu begodu uzindle ngalo. Lokho kuzokutlhoga bona ubekele eqadi isikhathi sokufunda nokuzindla ngeliZwi lakaZimu. Njengombana wenza njalo uzolithanda khulu iqiniso begodu angeze walithengisa. Akukafaneli sithenge iqiniso kwaphela, kungebangelo incwadi yezAga 23:23 ithi kufuze ‘sifumane ukuhlakanipha, ukuyalwa kanye nokuzwisisa.’ Kuyatjho bona ilwazi lilodwa alikaneli. Kunalokho kufanele siphile ngendlela etjengisa ukuthi sikhamba eqinisweni. Ukuzwisisa kuzosisiza sikghone ukuhlobanisa izinto esizifundako nesele sizazi. Bese kuthi ukuhlakanipha kusisize senze lokho esikufundako. Ngasikhathi kungaba nezinto ekufanele sizilungise ekuphileni kwethu. Kwanga singahlala silalela nasiyalwako. Ukuyalwa kuqakathekile kungebangelo iBhayibheli ikufanisa nesiliva.—IzA. 8:10.

15. Ibhande leqiniso lisivikela njani?

15 Kwesibili, yenza koke okusemandlenakho bona ilanga elinye nelinye uphile ngendlela etjengisa ukuthi ukhamba eqinisweni. Thatha ibhande leqiniso ulibophe edinini. (Efe. 6:14) Ekadeni ibhande lesotja belisekela belivikele isotja nalisepini. Kodwana ibhandeli nabelizakuvikela isotja bekufanele libotjhwe liqiniswe. Nalingakabotjhwa laqiniswa belingeze lasekela isotja kuhle. Yeke neqiniso nalo lisivikela njengebhandeli. Njani? Nange silibopha liqine lizosivikela emicabangweni emimbi belisisize senze iinqunto ezivuthiweko. Ngitjho nanyana silingwa iqiniso leBhayibheli lizosisiza siqine begodu sizimisele ukwenza izinto ezilungileko ngitjho nanyana kwenzekani. Isotja bengeze lathoma litjhinge epini lingakabophi ibhande lalo, nathi kufanele siqiniseke bona ilanga elinye nelinye siphila ngokweqiniso esilifunda eBhayibhelini. Kazi isotja bekufanele liphathe nesabula, nalapho ibhandeli belisiza ngombana isotja beliyilengisa kilo ibhandeli. Kwanjesi akhesiboneni ukuthi singakwenza njani lokho.

16. Ukufundisa abanye iqiniso kusisiza njani bona siragele phambili sikhamba kilo?

16 Kwesithathu, sebenzisa isikhathi esinengi ngendlela ongakghona ngayo ufundise abanye iqiniso leBhayibheli. Nawenza njalo uzokuhlala uyibambile isabula yommoya ‘okulilizwi lakaZimu.’ (Efe. 6:17) Asithuthukiseni indlela esitjhumayela ngayo begodu ‘siphathe ilizwi leqiniso kuhle.’ (2 Thim. 2:15) Nasizipha isikhathi sifundise abanye ngeBhayibheli sizolazi kuhle iqiniso begodu sizolithanda khulu. Lokho kuzosisiza bona sizimisele ukukhamba eqinisweni.

17. Kubayini iqiniso liqakathekile kuwe?

17 Iqiniso sisipho esiligugu esisiphiwe nguJehova. Ngalo sinobuhlobo noBabethu wezulwini, okuyinto eqakatheke ukuzidlula zoke ekuphileni kwethu. Koke asifundise khona bekube nje kuhlekuhle kusesekuncani khulu. Phela usithembise ukuthi uzosifundisa ngokungapheliko angezelele kilokho esesikwazi ngaye. Lithande iqiniso, alibe ligugu kwanga liparele. Ragela phambili ‘uzuza iqiniso bewuligugudlhele.’ Nawenza njalo uzokutjho amezwi atjhiwo nguDavida nakazakuthi: ‘Ngizokukhamba eqinisweni lakho.’—Rhu. 86:11.

^ isig. 8 Igama litjhugululiwe.

^ isig. 8 Iya ku-JW Broadcasting uqale ngaphasi kwesithi IMIKHULUMISWANO NABANELEMUKO > IQINISO LITJHUGULULA AMAPHILO.