Skip to content

Skip to table of contents

ESPERIÉNSIA

“Jeová hatudu ona laran-diʼak” ba ami

“Jeová hatudu ona laran-diʼak” ba ami

MAIZUMENUS tinan 40 liubá bainhira haʼu ho haʼu-nia feen Danièle toʼo iha otél ida, resepsionista hatete mai haʼu: “Señór, favór ida telefone polísia fronteira.” Oras balu antes neʼe, ami toʼo iha rai-Gabaun, iha Áfrika Oeste. Iha tempu neʼebá governu bandu Testemuña sira-nia atividade iha rai neʼe.

Danièle koʼalia bisubisu ba haʼu: “Ó lalika telefone polísia tanba sira iha neʼe ona!” Iha ami-nia kotuk iha otél nia oin, karreta ida para. Minutu balu depois neʼe, sira kaer ami. Maibé tanba Danièle fó avizu ona mai haʼu, haʼu iha tempu atu fó dokumentu balu ba irmaun ida.

Bainhira ami atu bá sede-polísia, haʼu sente kontente tebes tanba iha feen neʼebé brani no tau fokus ba serbisu ba Jeová. Tuir loloos, iha situasaun barak tan neʼebé Danièle ho haʼu serbisu hamutuk. Haʼu sei konta oinsá mak ikusmai ami vizita rai sira neʼebé Testemuña sira ladún iha liberdade atu halaʼo serbisu haklaken.

JEOVÁ HO LARAN-DIʼAK AJUDA HAʼU KOMPRENDE LIA-LOOS

Haʼu moris iha tinan 1930 iha sidade kiʼik ida naran Croix, iha rai-Fransa parte norte. Haʼu-nia família laran-metin ba Katólika. Ami tuir misa semana-semana, no haʼu-nia aman hola parte iha atividade oioin iha parókia. Maibé bainhira haʼu besik tinan 14, haʼu haree igreja nia hahalok neʼebé laran-makerek.

Durante Funu Mundiál Segundu, tropa Alemaña mak okupa rai-Fransa. Bainhira ami-nia padre hatoʼo ninia omilia, nia anima beibeik ami atu apoia governu neʼebé apoia Nazi. Ami hakfodak ho buat neʼebé nia koʼalia. Hanesan ho ema barak iha rai-Fransa, ami mós rona subasubar rádiu BBC husi rai-Bretaña, neʼebé fó sai notísias husi forsa Aliadas. Liutiha tempu balu iha Setembru 1944, padre neʼe troka ninia hanoin, no halo misa atu fó agradese fali ba Maromak tanba forsa Aliadas komesa manán. Neʼe halo haʼu la fiar tan ulun-naʼin relijiaun sira.

Lakleur depois funu, haʼu-nia aman mate. Haʼu-nia biin kaben ona no hela iha rai-Béljika, tan neʼe haʼu sente haʼu mak tenke tau matan ba haʼu-nia inan. Haʼu hetan serbisu diʼak. Haʼu-nia patraun no ninia oan-mane sira mós fiar metin ba Katólika. Maski haʼu iha esperansa kapás atu hetan susesu iha kompañia neʼe, maibé lakleur tan haʼu hetan koko.

Iha tinan 1953, haʼu-nia biin Simone neʼebé sai ona Testemuña vizita ami. Nia uza Bíblia hodi esplika katak Igreja Katólika nia doutrina mak sala, hanesan infernu, Trindade, no mate-klamar. Foufoun, haʼu protesta haʼu-nia biin katak nia la uza Bíblia Katólika nian, maibé lakleur haʼu hatene ona nia koʼalia buat neʼebé loos. Tuirmai, nia fó Livru Haklaken neʼebé tuan, no haʼu lee ho laran-manas iha kalan. Haʼu rekoñese kedas katak neʼe mak lia-loos, maibé haʼu taʼuk atu lakon serbisu se haʼu komesa serbí Jeová.

Ba fulan balu, haʼu kontinua estuda mesak Bíblia no Livru Haklaken, no ikusmai haʼu deside atu bá Reuniaun-Fatin. Domin neʼebé irmaun-irmán sira hatudu iha kongregasaun book haʼu-nia laran. Haʼu estuda Bíblia ba fulan neen ho irmaun ida neʼebé iha ona esperiénsia barak, no haʼu hetan batizmu iha Setembru 1954. Lakleur, haʼu-nia inan no alin-feto mós sai Testemuña no ida-neʼe halo haʼu kontente.

TAU FIAR BA JEOVÁ KUANDU SERBÍ TEMPU TOMAK

Iha tinan 1958, haʼu-nia inan mate, no semana balu liutiha, haʼu tuir reuniaun boot internasionál iha Novaiorke. Bainhira haʼu fila fali, haʼu la iha tan responsabilidade atu tau matan ba família, tan neʼe haʼu para haʼu-nia serbisu no komesa pioneiru. Lakleur, haʼu troka prenda ho irmán pioneiru ida naran Danièle Delie, no nia sai haʼu-nia feen doben iha Maiu 1959.

Danièle komesa pioneiru iha área Brittany iha rai-Fransa, neʼebé dook husi ninia uma. Nia presiza aten-brani atu haklaken iha área Katólika neʼe no saʼe bisikleta atu haklaken iha área foho. Hanesan ho haʼu, nia fiar katak haklaken mak serbisu neʼebé urjente no mundu neʼe besik loos ona atu remata. (Mateus 25:13) Nia la buka diʼak deʼit ba ninia an, no ida-neʼe ajuda ami atu kontinua serbí tempu tomak.

Loron balu depois ami kaben, haʼu hetan knaar atu serbí nuʼudar katuas área. Ami adapta an atu moris simples. Kongregasaun primeiru neʼebé ami vizita iha deʼit haklaken-naʼin 14, no sira hotu moris susar no labele simu ami iha sira-nia uma. Tan neʼe ami presiza toba iha Reuniaun-Fatin nia palku. Ami sente susar atu toba, maibé neʼe diʼak tanba bele halo loos ami-nia kotuk!

Ami vizita kongregasaun sira ho ami-nia karreta kiʼik

Maski ami-nia moris okupadu, Danièle sai toman lalais ho ami-nia knaar. Bainhira haʼu iha enkontru ho katuas sira, Danièle presiza hein haʼu iha karreta laran, maibé nia nunka muramura. Ami serbí nuʼudar katuas área ba tinan rua deʼit, maibé durante tempu neʼe ami aprende katak importante duni ba feen-laʼen atu koʼalia nakloke ba malu no apoia malu.​—Eclesiastes 4:9.

HAKSOLOK HO KNAAR FOUN

Iha tinan 1962, ami hetan konvite atu tuir Eskola Gilead klase 37, neʼebé halaʼo ba fulan 10 iha Brooklyn, Novaiorke. Klase neʼe iha estudante naʼin-100, maibé iha deʼit kaben-naʼin 13, entaun ami sente priviléjiu duni tanba ami bele tuir eskola hamutuk. Haʼu sei hanoin-hetan nafatin tempu diʼak neʼebé ami ransu ho irmaun fiar-metin sira, hanesan irmaun Frederick Franz, Ulysses Glass, no Alexander H. Macmillan.

Ami kontente tebes tanba bele tuir Eskola Gilead hamutuk!

Iha eskola, ami hetan laran-manas atu aumenta ami-nia kbiit atu observa buat oioin. Iha loron-sábadu lokraik, treinamentu neʼebé ami simu inklui pasiar iha sidade Novaiorke, no iha loron-segunda ami iha ezame kona-ba buat neʼebé ami haree. Bainhira ami fila ba Betel iha sábadu kalan, ami sente kole tebes, maibé irmaun neʼebé lori ami bá pasiar husu pergunta balu ba ami atu prepara ba ezame iha loron-segunda. Iha loron-sábadu ida, ami bá vizita fatin observatóriu no aprende kona-ba meteoru no meteoritu. Tuirmai ami bá muzeu ida no aprende kona-ba lafaek oioin. Bainhira ami fila fali ba Betel, irmaun neʼebé lori ami bá pasiar husu: “Entaun, saida mak la hanesan entre meteoru no meteoritu?” Danièle kole ona, no nia hatán: “Meteoritu mak ida neʼebé iha nehan naruk!”

Ami haksolok hodi vizita ita-nia irmaun-irmán sira iha Áfrika

Ami hakfodak hetan knaar atu serbí iha sukursál Fransa, no ami serbí ona iha neʼe tinan 53 liu. Iha tinan 1976, haʼu hetan knaar nuʼudar koordenadór ba Komisaun Sukursál no hetan mós knaar atu vizita rai oioin iha Áfrika no Médiu Oriente, neʼebé governu bandu ka Testemuña la iha liberdade atu haklaken. Nuneʼe mak ami vizita rai-Gabaun no hasoru susar hanesan foin temi ona. Tuir loloos, dala barak haʼu sente haʼu-nia kbiit la toʼo atu kumpre responsabilidade sira hanesan neʼe. Maibé ho Danièle nia apoia, haʼu bele kumpre knaar naran deʼit.

Tradús irmaun Theodore Jaracz nia diskursu iha reuniaun boot iha París, tinan 1988

TAHAN HASORU SUSAR BOOT HAMUTUK

Husi uluk kedas, ami kontente tebes ho ami-nia moris iha Betel. Danièle aprende didiʼak lian Inglés ba fulan lima antes ami tuir Gilead, no nia sai tradutora neʼebé matenek atu tradús ita-nia livru sira. Ami gosta ami-nia serbisu iha Betel, maibé ami mós hetan haksolok boot ho kongregasaun. Haʼu hanoin-hetan ami naʼin-rua saʼe komboiu iha París hodi fila ba uma Betel iha kalan-boot, ami kole maibé sente haksolok tanba bele halaʼo estuda Bíblia ho ema neʼebé laʼo ba oin iha lia-loos. Maibé derrepente deʼit, Danièle sai moras no ida-neʼe halo susar ba nia atu halaʼo atividade oioin hanesan uluk.

Iha tinan 1993, Danièle hetan kankru iha susun. Nia hetan operasaun no kimioterapia neʼebé makaʼas. Liutiha tinan 15, doutór dehan nia iha fali kankru neʼebé aat liután. Maibé nia hafolin duni ninia knaar nuʼudar tradutora, no nia fila fali ba serbisu bainhira ninia saúde sai diʼak uitoan.

Maski Danièle moras loos, maibé ami nunka hanoin atu sai husi Betel. Maibé serbí nafatin iha Betel mós la fasil, liuliu kuandu ema seluk ladún hatene ninia situasaun susar. (Provérbios 14:13) Maski Danièle tinan 75 liu ona, ninia oin bonita la hatudu sai nia iha moras todan. Nia la hanoin deʼit ba ninia an, maibé hanoin uluk oinsá atu ajuda ema seluk. Nia hatene katak importante atu rona didiʼak ba ema neʼebé iha susar laran. (Provérbios 17:17) Danièle nunka hanoin nia mak matenek atu fó konsellu ba ema seluk, maibé nia uza ninia esperiénsia rasik atu ajuda irmán barak hodi la taʼuk ba moras kankru.

Ami mós tenke tahan hasoru situasaun foun. Bainhira Danièle labele ona halo serbisu tempu tomak, nia hakaʼas an duni atu apoia liután haʼu. Nia halo buat barak ba haʼu atu haʼu bele kontinua serbí nuʼudar koordenadór ba Komisaun Sukursál ba tinan 37. Porezemplu, nia prepara buat hotu atu ami bele han iha meiudia no ami bele iha tempu atu deskansa hamutuk loron-loron.​—Provérbios 18:22.

TAHAN HASORU LARAN-SUSAR LOROLORON

Danièle sempre iha hanoin neʼebé pozitivu kona-ba moris. Bainhira nia hetan kankru ba dala tolu, ami sente la iha kbiit tan. Tratamentu kimioterapia no radioterapia halo ninia isin sai fraku loos toʼo dala ruma nia laʼo ladiʼak. Haʼu sente triste tebes tanba uluk haʼu-nia feen doben matenek atu tradús maibé agora atu koʼalia mós susar.

Maski ami sente la iha kbiit, maibé ami harohan ba Jeová no fiar metin katak Jeová sei nunka husik ami atu hasoru susar liu fali ami-nia kbiit. (1 Korinto 10:13) Ami sempre hatudu agradese nafatin ba Jeová nia ajuda liuhusi ninia Liafuan, médiku sira iha Betel, no mós apoia neʼebé ami hetan husi irmaun-irmán sira.

Ami husu beibeik ba Jeová atu fó matadalan ba ami kona-ba tratamentu ida neʼebé mak ami bele simu. Loron ida la iha ona tratamentu ida neʼebé bele ajuda nia. Danièle nia doutór neʼebé tau matan nia ba tinan 23 ona la hatene tanbasá nia oin-nakukun beibeik depois simu tiha kimioterapia. No doutór neʼe mós la iha tratamentu seluk. Ami sente mesak no hanoin barak kona-ba situasaun neʼe. Tuirmai doutór onkolojista seluk oferese atu tau matan ba Danièle. Ami sente katak Jeová hatudu dalan ba ami atu tahan hasoru ami-nia laran-susar sira.

Ami aprende atu tahan hasoru ami-nia laran-susar sira hodi la hanoin barak kona-ba loron aban. Jesus dehan: “Loron ida-idak iha ninia problema rasik.” (Mateus 6:34) Buat seluk neʼebé ajuda ami mak ami iha hanoin neʼebé pozitivu no gosta hamnasa. Porezemplu, bainhira Danièle la simu kimioterapia ba fulan rua, nia hatete ba haʼu ho komik: “Haʼu sente haʼu diʼak loos ona!” (Provérbios 17:22) Maski nia moras loos, nia hetan haksolok hodi kanta knananuk foun ho lian makaʼas.

Nia ajuda haʼu atu tahan haʼu-nia problema rasik tanba nia iha hanoin neʼebé pozitivu. Ami kaben ba tinan 57 no durante tinan sira-neʼe nia tau matan didiʼak ba haʼu-nia presiza oioin. Nia mós lakohi hanorin haʼu oinsá atu sona manu-tolun! Entaun bainhira nia sai moras loos, haʼu tenke aprende oinsá atu fase bikan, fase roupa no mós prepara hahán neʼebé simples. Dala ruma haʼu halo kopu rahun, maibé haʼu sente haksolok tanba haʼu bele halo buat oioin neʼebé halo nia sente kontente. *

AGRADESE BA JEOVÁ NIA LARAN-DIʼAK HO DOMIN

Haʼu aprende lisaun importante oioin husi ami-nia susar sira, hanesan problema saúde no mós idade aumenta. Primeiru, ita labele sai okupadu demais toʼo haluha atu hatudu domin ba ita-nia kaben. Ita presiza uza didiʼak ita-nia tempu kuandu ita sei iha kbiit no saúde diʼak hodi tau matan ba ema neʼebé ita hadomi. (Eclesiastes 9:9) Segundu, keta hanoin barak kona-ba buat neʼebé ladún importante, se lae dala ruma ita la hanoin kona-ba bensaun sira neʼebé ita simu loroloron.​—Provérbios 15:15.

Bainhira haʼu hanoin filafali kona-ba haʼu-nia serbisu tempu tomak, haʼu sente katak Jeová haraik bensaun barak ba ami, ami nunka hanoin atu hetan bensaun barak hanesan neʼe. Haʼu sente hanesan ho ema neʼebé hakerek salmo neʼebé dehan: “Jeová hatudu ona laran-diʼak ba haʼu.”​—Salmo 116:7.

^ par. 32 Irmán Danièle Bockaert mate ho tinan 78 kuandu esperiénsia neʼe sei prepara hela.