Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bantu Abatjha Ningaphila Kamnandi

Bantu Abatjha Ningaphila Kamnandi

“Wena ungikhombisa indlela yokuphila.”—RHU. 16:11.

IINGOMA: 133, 89

1, 2. Indaba kaTony itjengisa njani bona singakghona ukutjhugulula ukuphila kwethu?

UTONY wakhula anganababa. Bekafunda esikolweni samabanga aphezulu kodwana bekangasithandisisi kuhle isikolo begodu afuna ukusilisa. Ngeempelaveke bekabukela amamuvi namkha abe nabangani bakhe. Nokho yena bekangananturhu begodu angabhemi neendakamizwa. Bekangazi ukuthi uphilelani begodu angakholwa nokuthi uZimu ukhona. Ngelinye ilanga wahlangana naboFakazi begodu wacoca nabo ngemibuzo ebekanayo, wabatjela nezinto ezimenza athi uZimu akekho. Bamupha incwajana ethi-The Origin of Life—Five Questions Worth Asking nethi-Ukuphila Kwabunjwa Na Nofana Kwazivela?

2 Kwathi aboFakazabo nababuya uTony besele acabanga ngenye indlela. Wafunda iincwajaneza kangangobana besele zitjhwabene nokutjhwabana. Wathi: “UZimu ukhona.” Wavuma ukufundelwa iBhayibheli begodu nendlela ebekaqala ngayo ukuphila yatjhuguluka. Wathoma ukusebenza kuhle khulu nesikolweni. Ngitjho noprinsipali warareka, wabe wathi: “Uthuthuke khulu emsebenzinakho nendleleni oziphatha ngayo. Inga-kghani lokho kubangwa kukuthi sewukhamba naboFakazi bakaJehova?” UTony wavuma wabe wasebenzisa ithubelo bona atjhumayele. Wasiqeda isikolo begodu namhlanjesi uliphayona lesikhathi esizeleko nenceku esizako. UTony uthabile ngombana unoBaba onethando uJehova.—Rhu. 68:6.

LALELA UJEHOVA UZOKUPHUMELELA

3. UJehova ukhuthaza abantu abatjha bona benzeni?

3 Indaba kaTony isikhumbuza ukuthi uJehova unendaba nabantu abatjha. Ufuna bathabele ukuphila bebaphumelele. Kungebangelo abakhuthaza ukuthi: ‘Bakhumbule umdali wabo emalangeni wobutjhababo.’ (UMtj. 12:1) Lokho akusibula kodwana kuyakghonakala. Nawuvumela uZimu akusize ungaphumelela njengombana usesemutjha ngitjho nesikhathini esizako. Ukufanekisa lokho, akhesicoce ngalokho esikufunda endabeni kaDavida noGoliyadi nokuthi ama-Israyeli akghona njani ukufika eNarheni yesiThembiso.

4, 5. Khuyini esiyifundako endleleni ama-Israyeli ahlula ngayo amaKanana nendleleni uDavida ahlula ngayo uGoliyadi? (Qala iinthombe ezisekuthomeni.)

4 Ngesikhathi ama-Israyeli sewazokufika eNarheni yesiThembiso uJehova wawayala ukuthi angazibanduleli ipi. (Dut. 28:1, 2) Kunalokho wawatjela bona amlalele begodu athembele kuye. (Jotj. 1:7-9) Ama-Israyeli bewacabanga bona lokho uZimu awatjela khona angeze kwawasebenzela. Kodwana bekuhlakaniphile ngombana kwawasiza ahlula amaKanana kanengi. (Jotj. 24:11-13) Kutlhogeka ukukholwa bona silalele uZimu ngombana ngikho okuzosenza sihlale siphumelela. Lokho bekusolo kuliqiniso, kusese njalo nanamhlanjesi.

5 UGoliyadi bekanamandla khulu, ubude bakhe bumamitha angaba yi-2.9, begodu ahlomile ngeenkhali zakhe. (1 Sam. 17:4-7) Kodwana uDavida bekanezinto ezimbili kwaphela: Isarwayi nokukholwa kuZimakhe uJehova. Ebantwini ebebanganakukholwa uDavida bekabonakala asidlhadlha. Kodwana bebangakabuzi elangeni! UGoliyadi nguye obekasidlhadlha.—1 Sam. 17:48-51.

6. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

6 Esihlokweni esigadungileko sicoce ngezinto ezine ezingasisiza sithabe begodu siphumelele. Sifunde ukuthi kufuze sithuthukise ubuhlobo bethu noZimu, sithokoze ngabangani uZimu asiphe bona, sizibekele imigomo eqakathekileko begodu sihloniphe itjhaphuluko uZimu asipha yona. Esihlokwenesi sizokucoca ngokuthi sizuzani ngokwenza izintwezi, besidembe neenkambiso esizifumana encwadini yamaRhubo 16.

TLHOGOMELA UBUHLOBO BAKHO NOZIMU

7. (a) Ungamhlathulula njani umuntu otlhogomela itjhebiswano lakhe noZimu? (b) Besiyini ‘isabelo’ sakaDavida begodu samthinta njani?

7 Umuntu otlhogomela ubungani bakhe noZimu ukholelwa kuZimu begodu ulinga ngamandla ukucabanga njengaye. Uhlala afuna ukwelulekwa nguZimu begodu uzimisele ukumlalela. (1 Kor. 2:12, 13) UDavida wabeka isibonelo esihle. Wabhina wathi: “USomnini usisabelo sami, iye, ulilifa lami nekaphami, wena Somnini ungilondele ifumbe yami.” (Rhu. 16:5) ‘Isabelwesi’ besihlanganisa netjhebiswano lakaDavida noZimu njengombana uZimu bekasivikelo sakhe. (Rhu. 16:1) Waba yini umphumela? Wathi: “Ihliziywami yenamile.” Akunanto ebeyithabisa uDavida ukudlula itjhebiswano ebekanalo noZimu.—Funda iRhubo 16:9, 11.

8. Khuyini eyenza umuntu aneliseke?

8 Abantu abaphilela ukuzithabisa noburego abathabi ngendlela uDavida ebekathabe ngayo. (1 Thim. 6:9, 10) Umfowethu weCanada uthi, “ukwaneliseka asikufumani ezintweni esinazo kodwana sikufumana ngalokho thina esikunikela umuphi wazo zoke izipho esinazo uJehova uZimu.” (Jak. 1:17) Ukuthuthukisa indlela esikholwa ngayo kuJehova nokumlotjha kuzokwenza saneliseke. Ungakwenza njani lokho? Kufuze ufunde iliZwi lakhe, ubukele indalo, ucabange ngobuntu bakhe obuhlanganisa indlela akuthanda ngayo.—Rom. 1:20; 5:8.

9. Ungalivumela njani iliZwi lakaZimu bona likubumbe njengombana lenza ngoDavida?

9 Ngasikhathi uZimu usitjengisa indlela asithanda ngayo ngokuthi asilungise lapho sitjhaphe khona njengombana kwenza ubaba othanda abantwana bakhe. UDavida bekakuthanda ukulungiswa ngendlela leyo, watlola wathi: “Ngidumisa uSomnini ongilulekako, ngitjho nebusuku ihliziywami iyangikhalima.” (Rhu. 16:7) Bekazindla ngemicabango kaZimu, enze ngokuvumelana nayo ayivumele nokuthi imbumbe. Nawe nawenza njalo, indlela othanda ngayo uZimu izokuthuthuka kuzokwenzeka okufanako nangesifiso sakho sokumlalela. Uzokuthuthuka endleleni othanda ngayo uZimu nowenza ngayo izinto. UChristin uthi: “Nangirhubhulula ngengikufundako bengizindle ngakho kuba kwanga uZimu ukutlolele mina.”

10. Ngokuya ngomtlolo ka-Isaya 26:3, khuyini esizoyifumana nange siqala izinto njengoZimu?

10 Nawuhlala ucabanga ngoZimu uzokubona iphaseli nengomuso ngendlela uZimu azibona ngayo. Kubayini uZimu akunikela ilwazi nokuhlakanipha okunjalo? Ufuna uzibekele imigomo emihle ekuphileni, uthathe iinqunto ezihlakaniphileko begodu uthabele ingomuso. (Funda u-Isaya 26:3.) Umfowethu uJoshua ohlala e-United States uthi, “Ukuhlala utjhidelene noJehova kwenza izinto zakho zikhambe kuhle.” Lokho kuliqiniso begodu kwenza saneliseke.

IBA NABANGANI BAMAMBALA

11. UDavida wathi singabenza njani abangani beqiniso?

11 Funda iRhubo 16:3. UDavida bekazi bona bafunyanwa njani abangani beqiniso. “Bekathatjiswa, NW” kukuba nabantu abathanda uJehova. Bahlathululwa ngokuthi “ngabacwengekileko, NW,” abaziphethe kuhle nabalungileko. Nomunye umrhubi wazizwa ngendlela efanako ngabangani bakhe. Watlola wathi: “Ngisinini sabo boke abakwesabako, iye, boke abalonda iimfundiso zakho.” (Rhu. 119:63) Njengombana sibonile esihlokweni esidlulileko nawe ungafumana abangani beqiniso ebantwini abasaba nabahlonipha uJehova. Lokho kuhlanganisa iminyaka ehlukahlukeneko.

12. Khuyini ebeyihlanganisa uJonathani noDavida?

12 Umrhubi uDavida akhenge abe nabangani abalingana naye kwaphela. Uyalikhumbula na ibizo lomuntu “onamandla, NW” obe mnganakhe? Ibizo lakhe nguJonathani. Kuhlekuhle ubungani babo bebuqine kangangobana kwatlolwa ngabo eBhayibhelini. Bewazi na bona uJonathani bekadlula uDavida ngeminyaka ema-30? Alo khuyini ebeyibenza babe bangani? Kukholwa kwabo kuZimu, ukuhloniphana nokubona isibindi komunye nomunye nabalwa namanaba kaZimu.—1 Sam. 13:3; 14:13; 17:48-50; 18:1.

13. Ungabakhetha njani abangani abahlukahlukeneko? Nikela isibonelo.

13 Nathi silingisa uDavida noJonathani, ‘sithatjiswa’ babantu abathanda uJehova nabanokukholwa kuye. UKiera ose kusikhathi alotjha uZimu uthi, “Ngenze ubungani nabantu ephasini loke, abantu beenzinda ezihlukahlukeneko.” Nawungalinga ukwenza njengaye uzokubona ukuthi ummoya kaZimu neliZwi lakhe lenza abantu babumbane.

ZIBEKELE IMIGOMO YOKUSEBENZELA UZIMU

14. (a) Khuyini engakusiza uzibekele imigomo yokusebenzela uZimu? (b) Abanye abantu abatjha bazizwa njani ngokubeka imigomo yokusebenzela uZimu?

14 Funda iRhubo 16:8. Into ebeyiqakatheke khulu kuDavida bekukulotjha uZimu. Yeke nawe nawufuna ukwaneliseka ekuphileni ukulotjha uZimu akube yinto eqakathekileko ekuphileni kwakho begodu nawuzibekela imigomo ungathomi ulibale uJehova. Omunye umnakwethu ibizo lakhe elinguSteven uthi: “Ukulwela ukufinyelela umgomo, kungenza ngizizwe nganelisekile, ayisaphathwa yokuwufinyelela. Ngithi nangiqala emuva ngibone indlela engithuthuke ngayo ngizizwe nganeliseka.” Omunye umnakwethu osesemutjha obuya eJarimani, njenganje utjhumayela kwenye inarha uthi, “Angifuni ukuthi ngithi nasele ngiluphele ngizibuza ukuthi ngenzeni ngepilwami ngithole ukuthi akunalitho engilenzele uJehova nabantu bakhe.” Siyaqiniseka bona nawe uzizwa ngendlela efanako. Lokho kuzokubonakala ngezinto ozozenzela uJehova, uzokusebenzisa amakghonwakho bona udumise uZimu bewusize nabanye abantu. (Gal. 6:10) Akhuzibekele imigomo yokusebenzela uZimu begodu umbawe akusize uyifinyelele. Kumthabisa khulu ukuphendula imithandazo enjalo.—1 Jwa. 3:22; 5:14, 15.

15. Ngimiphi imigomo ongazibekela yona? (Qala ibhoksi elithi “ Imigomo Esingazibekela Yona.”)

15 Ngimiphi imigomo ongazibekela yona? Ungazibekela umgomo wokuphendula esifundweni usebenzisa amezwakho, wokuphayona namkha wokuya eBethel. Godu ungafunda nelinye ilimi ngehloso yokuyokutjhumayela abantu abakhuluma ilimelo. UBarak usebenzela uZimu isikhathi esizeleko begodu usesemutjha, uthi, “Nawuvukako ekuseni uvuka wazi ukuthi uyokusebenzisa amandlakho woke emsebenzini kaJehova, akunanto engangenza ngizizwe ngendlela le.”

ITHOKOZELE ITJHAPHULUKO UZIMU AKUPHE YONA

16. UDavida bekazizwa njani ngemithetho neenkambiso zakaJehova begodu kubayini?

16 Funda iRhubo 16:2, 4Njengombana sibonile esihlokweni esigadungileko, nasiphila ngemithetho neenkambiso zakaZimu sizokuba netjhaphuluko yamambala. Ngombana sizokufunda ukuthanda okuhle begodu sihloye okumbi. (Amo. 5:15) UDavida watjela uJehova wathi “anginakho okuhle ngaphandle kwakho.” Ubuhle butjho ukuziphatha ngendlela efaneleko. UDavida wenza koke angakwenza bona alingise uZimakhe ngokwenza okuhle. Wabuye wahloya nezinto uZimu azihloyako. Okuhlanganisa ukulotjha iinthombe namkha abosingazimu, ngombana lokho kuthatha idumo ekufuze liye kuJehova.—Isa. 2:8, 9; IsAm. 4:11.

17, 18. (a) UDavida wathi uyini umphumela wokuba sekolweni yamala? (b) Esikhathini sethwesi khuyini ebangela abantu bona ‘bazandisele isizi’?

17 Ekadeni ngesikhathi okwatlolwa ngaso iBhayibheli ikolo yamala beyihlanganisa nokuziphatha kumbi ngokwamabhayi. (Hos. 4:13, 14) Kungebangelo abantu abanengi bebayithanda kangaka ikolo yamala, bebafuna ukuziphatha kumbi bacabanga bona lokho kuzobathabisa. Kodwana lokho kwabathabisa na? Awa akhenge. UDavida wathi: ‘Abazikhethela abosingazimu bazandisela isizi.’ Abantwaba bebabe benze imihlatjelo ngabantwana babo. (Isa. 57:5) Intweleyo yamnyenyisa khulu uJehova. (Jor. 7:31) Akhesithi bewuphila ngesikhatheso, bengeze wathaba na ababelethi bakho nabalotjha uJehova begodu bamlalela?

18 Namhlanjesi ikolo yamala isakuvumela bona bantu baziphathe kumbi ngokwamabhayi, ayipheleli lapho kodwana ibuye ivumele nokulalana kwabantu bobulili obufanako. Lokho kwenza abantu bacabange ukuthi batjhaphulukile kodwana iqiniso kukuthi abakathabi. (1 Kor. 6:18, 19) Kuhlekuhle “bazandisela isizi” okungenzeka nawe ukubonile. Yeke bantu abatjha lalelani uBabenu wezulwini, nihlale nazi ukuthi ukulalela uZimu kuzokusiza nina. Niziphe isikhathi nicabangisise ngemiphumela yokuziphatha kumbi, nanenza njalo nizokubona ukuthi ukuziphatha kumbi nje kuzokulimaza ingomuso lenu. (Gal. 6:8) UJoshua ekhesakhuluma ngaye uthi, “Itjhaphuluko esinayo le singayisebenzisa ngananyana ngiyiphi indlela kodwana kufuze singayisebenzisi kumbi.”

19, 20. Abantu abatjha abanokukholwa nabalalela uJehova bazokufumana ziphi iimbusiso?

19 UJesu watjela abalandeli bakhe wathi, “Nanihlala elizwini lami, kwamambala nibafundi bami, nizolazi iqiniso, begodu iqiniso lizonitjhaphulula.” (Jwa. 8:31, 32) Okutjho ukuthi sizokuba nelwazi, sitjhaphuluke ekolweni yamala nakwezinye iinkolelo zobudimoni. Kuhlekuhle sitjhaphuluka ezintweni ezinengi, kanti esikhathini esizako sizokufumana “netjhaphuluko ephazimulako yabantwana bakaZimu.” (Rom. 8:21) Ngitjho nanje ungayizwa itjhaphuluko leyo ‘ngokuhlala elizwini lakaKrestu.’ Nawenza njalo ‘uzolazi iqiniso’ ingasi ngokulifunda kwaphela kodwana nangokuphila ngalo.

20 Bantu abatjha ithokozeleni itjhaphuluko uZimu anipha yona. Isebenziseni kuhle ngombana izonisiza nithathe iinqunto ezihlakaniphileko nezizonisiza nibe nekusasa elihle. Omunye umnakwethu osesemutjha uthi: “Nawusebenzisa itjhaphulukwakho kuhle nawusesemutjha, uzokuphumelela nalokha sewumkhulu nakufuze uthathe iinqunto eziqakathekileko, njengokukhetha umsebenzi, ukuthi uzokutjhada namkha awa.”

21. Khuyini engakusiza uhlale endleleni ezokusa ‘ekuphileni kwamambala’?

21 Esikhathini esiphila kiswesi ngitjho nabantu ababonakala baphila kamnandi abaphili isikhathi eside begodu abalazi ikusasa labo. Angeze sazi ukuthi ingomuso lisiphatheleni. (Jak. 4:13, 14) Yeke into ehlakaniphileko ekufuze siyenze kuhlala endleleni le ngombana izosisa ‘ekuphileni kwamambala,’ okungapheliko. (1 Thim. 6:19) Nokho uZimu akakateleli muntu bona amlotjhe kodwana ufuna sizikhethele. UJehova ‘akabe sisabelo’ sakho. Zithokozele khulu zoke izinto ‘ezihle’ akuphe zona. (Rhu. 103:5) Ukholelwe ukuthi uzokwenza ‘uthabe . . . isiphelani.’—Rhu. 16:11.