Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 2

Jiemɔ Yehowa Yi Yɛ Asafo Lɛ Mli

Jiemɔ Yehowa Yi Yɛ Asafo Lɛ Mli

“Majie oyi yɛ asafo lɛ teŋ.”—LALA 22:22.

LALA 59 Nyɛbaa Wɔjiea Yehowa Yi!

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Te David nu he ehã tɛŋŋ yɛ Yehowa he? Ni mɛni no tsirɛ lɛ ni efee?

MAŊTSƐ DAVID wie akɛ: “Yehowa je agbo, ni esa yijiemɔ babaoo.” (Lala 145:3) Be kroko lɛ, ewie akɛ: “Ajie Yehowa, wɔtsɛ Israel Nyɔŋmɔ lɛ yi kɛya naanɔi anaanɔ.” (1 Kro. 29:10-13) David sumɔ Yehowa, ni no tsirɛ lɛ ni ejie Nyɔŋmɔ yi “yɛ asafo lɛ teŋ.” (Lala 22:22; 40:5) Ekã shi faŋŋ akɛ, bo hu osumɔɔ Yehowa, ni onuɔ he tamɔ David.

2. (a) Mɛni ji nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛjie Yehowa yi? (b) Mɛni mɛi komɛi sheɔ gbeyei akɛ amɛbaafee? Ni mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Ŋmɛnɛ lɛ, nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛjie Yehowa yi ji, ni wɔbaahã saji ahetoo kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei. Shi enɛ feemɔ etsɔ naagba kɛhã nyɛmimɛi komɛi. Yɛ amɛtsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ, amɛmiisumɔ ni amɛhã saji ahetoo, shi amɛnáaa ekãa lɛ ni amɛkɛbaafee nakai. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaahã sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo: Mɛni baanyɛ aye abua mɛi ni sheɔ gbeyei akɛ amɛbaahã saji ahetoo lɛ ni amɛnyɛ amɛfee nakai? Mɛni baanyɛ aye abua wɔ fɛɛ ni wɔhã saji ahetoo ni mɔɔ shi? Shi dani wɔbaahã sanebimɔi nɛɛ ahetoo lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa yiŋtoi titrii ejwɛ ahewɔ ni wɔhãa saji ahetoo kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei.

NƆ HEWƆ NI WƆHÃA SAJI AHETOO KƐ́ WƆTEE ASAFOŊ KPEEI

3-5. (a) Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Hebribii 13:15 lɛ, mɛni hewɔ wɔhãa saji ahetoo kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei? (b) Ani esa akɛ hetoi ni wɔ fɛɛ wɔbaahã lɛ aye egbɔ? Tsɔɔmɔ mli.

3 Yehowa ehã wɔ fɛɛ hegbɛ akɛ wɔjie eyi. (Lala 119:108) Saji ahetoohamɔ fata “yijiemɔ afɔle” ni wɔkɛhãa Yehowa lɛ he, ni afɔle nɛɛ lɛ, mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ekɛhã Yehowa yɛ wɔnajiaŋ. (Kanemɔ Hebribii 13:15.) Ani Yehowa miikpa gbɛ akɛ wɔ fɛɛ wɔkɛ afɔle kome too lɛ nɔŋŋ baaba? Ani eekpa gbɛ akɛ saji ahetoo ni wɔ fɛɛ wɔbaahã lɛ baaye egbɔ? Dabi kwraa!

4 Yehowa le akɛ esoro wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ shihilɛ kɛ enyɛmɔ, ni enɛ hewɔ lɛ, ehiɛ sɔɔ afɔlei fɛɛ ni wɔkɛhãa lɛ lɛ waa diɛŋtsɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ blema Israel lɛ, mɛi nyɛɔ amɛkɛ gwantɛŋ loo abotia shãa afɔle amɛhãa Yehowa. Shi Yehowa wie akɛ kɛ́ mɔ ko miiye ohia, ni ebɛ gwantɛŋ loo abotia ni ekɛbaashã afɔle lɛ, ebaanyɛ ekɛ “ŋa mli okpoi enyɔ loo shĩa okpoi bibii enyɔ” aba. Ni kɛ́ mɔ lɛ hewalɛ shɛɛɛ no hu? No lɛ, ebaanyɛ ekɛ “ashikishaŋ kpakpa efa mlijai nyɔŋma mli ekome” aba ni Yehowa baakpɛlɛ nɔ. (3 Mo. 5:7, 11) Eyɛ mli akɛ ashikishaŋ lɛ jara shɛɛɛ nɔ ko moŋ, shi akɛni eji “ashikishaŋ kpakpa” hewɔ lɛ, Yehowa hiɛ sɔ.

5 Ŋmɛnɛ hu lɛ, Nyɔŋmɔ kpaaa gbɛ akɛ saji ahetoo ni wɔbaahã lɛ baaye egbɔ. Wɔteŋ mɛi komɛi anaa tse waa tamɔ Apolo, ni wɔteŋ mɛi komɛi hu tamɔ Paulo; wɔbaanyɛ wɔwie ni mɛi ayiŋ atsɔ. (Bɔf. 18:24; 26:28) Shi akɛni Yehowa le akɛ jeee wɔ fɛɛ wɔyɔɔ hesai nɛɛ hewɔ lɛ, nɔ pɛ ni ekpaa gbɛ ji, ni hetoo ni wɔbaahã lɛ afee nɔ ni hi fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔhã. Ani okaiɔ yoo okulafo lɛ ni kɛ kapɛji bibii enyɔ yawo onia adeka lɛ mli lɛ? Yehowa hiɛ sɔ lɛ waa, ejaakɛ nɔ fɛɛ nɔ ni eyɔɔ lɛ ni ekɛtsu onia lɛ.​—Luka 21:1-4.

Kɛ́ wɔhã saji ahetoo lɛ, wɔ kɛ mɛi ni boɔ wɔ toi lɛ fɛɛ náa he sɛɛ (Kwɛmɔ kuku 6-7) *

6. (a) Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Hebribii 10:24, 25 lɛ naa lɛ, kɛ́ mɛi hã saji ahetoo lɛ, te onuɔ he ohãa tɛŋŋ? (b) Mɛni obaanyɛ ofee kɛtsɔɔ akɛ ohiɛ sɔɔ saji ahetoi ni woɔ mɔ hewalɛ ni mɛi hãa lɛ?

6 Kɛ́ wɔhã saji ahetoo lɛ, ewoɔ wɔnyɛmimɛi lɛ hewalɛ. (Kanemɔ Hebribii 10:24, 25.) Kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ, wɔnuɔ hetoi srɔtoisrɔtoi, ni fɛɛ hãa wɔnáa miishɛɛ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ gbekɛ ko jɛ etsuiŋ ehã sane ko hetoo kuku lɛ, ani wɔmii shɛɛɛ wɔhe? Kɛ́ mɔ ko kɛ miishɛɛ miiwie Biblia mli sane ko loo nɔ ko ni ekase lɛ he lɛ, ani etaaa wɔtsuiŋ? Ni kɛ́ mɔ ko ni hiɛ gboɔ waa loo mɔ ko ni miikase wɔwiemɔ lɛ ‘ná ekãa’ ni ehã sane hetoo lɛ, ani efeee wɔ fɛo? (1 Tes. 2:2) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ mɛi nɛɛ fɛɛ waa yɛ hetoo ni amɛhã lɛ hewɔ? Kɛ́ akpa asafoŋ kpee lɛ, wɔbaanyɛ wɔda amɛ shi ni wɔhã amɛle akɛ hetoo ni amɛhã lɛ wo wɔ hewalɛ. Agbɛnɛ hu, wɔ diɛŋtsɛ wɔbaanyɛ wɔhã saji ahetoo kɛwo amɛ hewalɛ. Kɛkɛ lɛ, ebaŋ lɛ akɛ daa nɛɛ aawo wɔ hewalɛ shi wɔ lɛ wɔwooo mɛi hewalɛ.​—Rom. 1:11, 12.

7. Kɛ́ wɔhã saji ahetoo lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa he sɛɛ?

7 Kɛ́ wɔhã saji ahetoo lɛ, wɔ diɛŋtsɛ hu wɔnáa he sɛɛ. (Yes. 48:17) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, kɛ́ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaahã sane hetoo lɛ, wɔbaasaa wɔhe jogbaŋŋ kɛhã asafoŋ kpee lɛ. Ni kɛ́ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ nakai lɛ, wɔbaanu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. Ni kɛ́ wɔnu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, wɔkɛbaatsu nii jogbaŋŋ yɛ wɔshihilɛ mli. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, akɛni wɔkɛ wɔhe wo nikasemɔ lɛ mli hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ wɔbaaná miishɛɛ waa. Nɔ ni ji etɛ lɛ, akɛni sane hetoohamɔ kãaa shi akɔɔɔ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmia wɔhiɛ wɔhã eko lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, ebaatsɛ waa dani wɔhiɛ baakpa nɔ ni wɔwie lɛ nɔ.

8-9. (a) Yɛ sane ni yɔɔ Maleaki 3:16 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔhã saji ahetoo lɛ, te Yehowa nuɔ he ehãa tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ nyɛmimɛi komɛi nyɛɛɛ ahã saji ahetoo lɛ?

8 Kɛ́ wɔhã saji ahetoo lɛ, Yehowa náa miishɛɛ. Wɔle akɛ Yehowa boɔ wɔ toi, ni ehiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔhã saji ahetoo yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ waa. (Kanemɔ Maleaki 3:16.) Mɛni efeɔ kɛtsɔɔ akɛ ehiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ lɛ? Ejɔɔ wɔ.​—Mal. 3:10.

9 Eyɛ faŋŋ akɛ, wɔyɛ yiŋtoi kpakpai pii ahewɔ ni esa akɛ wɔhã saji ahetoo yɛ asafoŋ kpeei ashishi. Shi loloolo lɛ, nyɛmimɛi komɛi sheɔ gbeyei akɛ amɛbaafee nakai. Ani nakai eji yɛ ogbɛfaŋ? Kɛ́ nakai ni lɛ, kaashe gbeyei kwraa. Wɔbaasusu Biblia mli shishitoo mlai kɛ nɔkwɛmɔnii enyɔoo ko he, ni wɔkwɛ nibii komɛi ni baanyɛ aye abua wɔ fɛɛ ni wɔfɔ saji ahetoohamɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi.

NƆ NI BAAYE ABUA BO NI OKASHE GBEYEI

10. (a) Mɛni wɔteŋ mɛi pii sheɔ gbeyei akɛ wɔbaafee? (b) Kɛ́ wɔsheɔ gbeyei akɛ wɔbaahã saji ahetoo lɛ, mɛɛ su kpakpa eeenyɛ efee akɛ wɔyɔɔ?

10 Ani be fɛɛ be ni obaanu he akɛ owó onine nɔ ni ohã sane hetoo lɛ, otsui fãa? Jeee bo pɛ onuɔ he nakai. Anɔkwa, wɔteŋ mɛi pii atsui fãa fioo kɛ́ wɔyaahã sane hetoo, ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, eji nɔ kpakpa. Etsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi ni wɔnaa mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe wɔ. Yehowa sumɔɔ mɛi ni baa amɛhe shi. (Lala 138:6; Fip. 2:3) Shi mɛni tuuntu hewɔ otsui fãa lɛ? Ani eeenyɛ efee akɛ osheɔ gbeyei akɛ ohiɛ baakpa nɔ ni otaoɔ owie lɛ nɔ, aloo akɛ nɔ ni otaoɔ owie lɛ ejaaa? Ani osheɔ gbeyei akɛ ohetoo lɛ mɔŋ shi jogbaŋŋ tamɔ hetoi ni nyɛmimɛi krokomɛi lɛ hãa lɛ? Kɛ́ onyɛ ona nɔ tuuntu hewɔ ni otsui fãa lɛ, no dani obaanyɛ otsu he nii. Yehowa miisumɔ ni ojie eyi ni owo onyɛmimɛi Kristofoi lɛ hewalɛ kɛ́ otee asafoŋ kpeei. (1 Tes. 5:11) Esumɔɔ bo ni ebaadro bo ekãa koni onyɛ ohã saji ahetoo.

11. Mɛɛ ŋmalɛi baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkashe gbeyei?

11 Naa ŋmalɛi komɛi ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkashe gbeyei. Biblia lɛ kɛɔ akɛ wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ yɛ wiemɔ mli; jeee be fɛɛ be nibii ni wɔwieɔ kɛ bɔ ni wɔwieɔ lɛ wɔhãa lɛ ja. (Yak. 3:2) Yehowa le akɛ wɔyeee emuu, ni wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ hu le nakai. (Lala 103:12-14) Wɔnyɛmimɛi lɛ ebatsɔmɔ wɔwekumɛi yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, ni amɛsumɔɔ wɔ waa. (Mar. 10:29, 30; Yoh. 13:35) Amɛle akɛ bei komɛi lɛ, bɔ ni wɔtaoɔ wɔwie sane lɛ, jeee nakai ejeɔ kpo yɛ wɔnaa.

12-13. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Nehemia kɛ Yona sane lɛ mli?

12 Susumɔ mɛi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli ni tsui fã shi amɛnyɛ amɛfee ekãa lɛ hu ahe okwɛ. Amɛteŋ mɔ kome ji Nehemia. Nehemia sɔmɔ yɛ maŋtsɛ ko ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ shĩa. Be ko lɛ, enu akɛ akumɔ Yerusalem gbogboi lɛ, ni akɛ la eshã egbói lɛ hu. Enɛ hã eye awerɛho. (Neh. 1:1-4) Maŋtsɛ lɛ na akɛ ebɛ miishɛɛ, no hewɔ lɛ, ebi lɛ nɔ hewɔ ni ewerɛ eho ehe nakai lɛ. Nehemia tsui fã waa! Shi esɔle ehã Yehowa amrɔ nɔŋŋ ni ehã maŋtsɛ lɛ hetoo. Nɔ ni ekɛɛ lɛ tsirɛ maŋtsɛ lɛ ni eye ebua Nyɔŋmɔ webii lɛ waa. (Neh. 2:1-8) Mɔ kroko hu ji Yona. Be ni Yehowa kɛɛ lɛ akɛ eyashiɛ ehã Ninivebii lɛ, etsui fã aahu akɛ ejo foi kɛtee he kroko kwraa. (Yona 1:1-3) Shi Yehowa ye ebua Yona ni enyɛ etsu nitsumɔ ni ekɛwo edɛŋ lɛ. Ni Ninivebii lɛ ná enɛ he sɛɛ waa. (Yona 3:5-10) Nehemia sane lɛ hãa wɔnaa akɛ, ehe miihia ni wɔsɔle dani wɔhã hetoo. Ni Yona sane lɛ hu hãa wɔnaa akɛ kɛ́ wɔsheɔ gbeyei waa po lɛ, Yehowa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔsɔmɔ lɛ. Kɛ́ Yona nyɛ efee ekãa ni eshiɛ ehã Ninivebii lɛ, belɛ esa akɛ wɔ hu wɔnyɛ wɔhã saji ahetoo yɛ asafoŋ kpeei ashishi, aloo jeee nakai?

13 Mɛni ji nibii komɛi ni baanyɛ aye abua bo ni onyɛ ohã saji ahetoo kɛ́ otee asafoŋ kpeei? Nyɛhãa wɔsusua enyɔoo ko he wɔkwɛa.

14. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ dani wɔya asafoŋ kpeei lɛ? Ni mɛɛ be wɔbaanyɛ wɔfee nakai?

14 Saamɔ ohe kɛhã asafoŋ kpeei lɛ fɛɛ. Kɛ́ oto be ni otsɔ hiɛ okase nɔ ni abaafee yɛ asafoŋ kpeei lɛ ashishi lɛ jogbaŋŋ lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ bo akɛ obaahã saji ahetoo. (Abɛi 21:5) Esoro wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ be ni eto ni ekɛsaa ehe kɛhã asafoŋ kpeei. Nyɛmi yoo okulafo ko ni atsɛɔ lɛ Eloise, ni eye fe afii 80 lɛ jeɔ Buu-Mɔɔ lɛ kasemɔ shishi yɛ otsi lɛ shishijee gbɛ. Ewie akɛ, “Kɛ́ mitsɔ hiɛ mikase nii dani mitee asafoŋ kpeei lɛ, mináa kpeei lɛ ahe sɛɛ waa.” Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Joy lɛ tsuɔ nii kɛjɛ Ju kɛyashi Sohaa. No hewɔ lɛ, Hɔɔ ji be ni eto ni ekɛkaseɔ Buu-Mɔɔ lɛ. Ewie akɛ, “Kɛ́ mikase nii lɛ ni bei pii eshwieee mli dani mitee asafoŋ kpeei lɛ, minyɛɔ mikaiɔ nibii ni mikase lɛ.” Asafoŋ onukpa daa gbɛgbalɔ ko ni bɛ dekã kwraa ni atsɛɔ lɛ Ike lɛ hu wie akɛ, “Mina akɛ kɛ́ mikase nii lɛ fiofio yɛ otsi lɛ mli lɛ, no yeɔ ebuaa mi fe ni mata shi makase nii muu lɛ fɛɛ shi kome.”

15. Te obaafee tɛŋŋ osaa ohe jogbaŋŋ kɛhã asafoŋ kpeei?

15 Te obaafee tɛŋŋ osaa ohe jogbaŋŋ kɛhã asafoŋ kpeei lɛ? Be fɛɛ be kɛ́ oyaaje nikasemɔ lɛ shishi lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa ni edro bo emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Luka 11:13; 1 Yoh. 5:14) No sɛɛ lɛ, hemɔ be fioo ni okɛsusu nɔ ni okaseɔ lɛ saneyitso lɛ, saneyitsei bibii ni yɔɔ mli lɛ, mfonirii lɛ, kɛ akrabatsai ni yɔɔ mli lɛ ahe. Kɛ́ ogbe naa lɛ, obaanyɛ obɔi kukuji lɛ kasemɔ ni be ni ofeɔ nakai lɛ, kanemɔ ŋmalɛi ni yɔɔ mli lɛ fɛɛ, kɛ́ ebaahi nakai feemɔ. Jwɛŋmɔ nɔ ni okaseɔ lɛ nɔ, ni okɛ ojwɛŋmɔ ama otii ni obaasumɔ ni owie he kɛ́ otee asafoŋ kpee lɛ anɔ. Kɛ́ osaa ohe jogbaŋŋ lɛ, obaaná he sɛɛ waa, ni ewaŋ kɛhãŋ bo akɛ obaahã saji ahetoo.​—2 Kor. 9:6.

16. Te nibii ni Yehowa asafo lɛ kɛdro wɔ lɛ ateŋ nɔ ni oyɔɔ? Ni te okɛtsuɔ nii ohãa tɛŋŋ?

16 Kɛ́ ebaahi lɛ, okɛ JW Library® lɛ kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai ni asafo lɛ efee lɛ atsu nii, kɛ́ eko yɛ wiemɔ ko ni obaanyɛ onu shishi lɛ mli. Yehowa etsɔ esafo lɛ nɔ ehã wɔ nibii ni akɛwoɔ fon, tablɛti, kɛ amɛhenɔi lɛ anɔ ni baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔmiisaa wɔhe kɛhã asafoŋ kpeei. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔdaunlodi woji ni akaseɔ yɛ asafoŋ kpeei lɛ ashishi lɛ yɛ JW Library® lɛ mli. Kɛkɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkane, wɔtswa wɔbo toi, loo wɔkase po be fɛɛ be ni wɔsumɔɔ. Mɛi komɛi feɔ nakai yɛ amɛnitsumɔhe loo yɛ skul shwane kɛ́ amɛyaaye nii, loo be ni amɛmiifã gbɛ. Watchtower Library lɛ kɛ Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHElɛ hãa efeɔ mlɛo kwraa kɛhãa wɔ akɛ wɔbaapɛi nikasemɔ lɛ mli otii komɛi ni wɔbaasumɔ ni wɔpɛi mli lɛ amli.

Mɛɛ be oto ni okɛsaa ohe kɛhã asafoŋ kpeei? (Kwɛmɔ kuku 14-16) *

17. (a) Mɛni hewɔ ehi akɛ obaakase hetoi pii lɛ? (b) Mɛni okase yɛ vidio ni yitso ji, Okɛ Yehowa Abɔ Naanyo​—Kasemɔ Koni Ohã Hetoo lɛ mli?

17 Kɛ́ ebaahi lɛ, kasemɔ hetoi pii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ bei komɛi lɛ kɛ́ abi sane lɛ, jeee bo pɛ obaawó onine nɔ; mɛi krokomɛi hu baawó amɛnine nɔ, ni mɔ ni kwɛɔ nɔ lɛ baanyɛ atsɛ amɛteŋ mɔ kome moŋ. Agbɛnɛ hu, akɛni esa akɛ akpa kpee lɛ yɛ be naa hewɔ lɛ, jeee mɛi fɛɛ ni wóɔ amɛnine nɔ kɛhã sanebimɔ ko lɛ baaná hegbɛ amɛwie. No hewɔ lɛ, kɛ́ owó onine nɔ mra mli shi atsɛɛɛ bo lɛ, kaahã omli fu loo onijiaŋ je wui. Kɛ́ okase hetoi pii lɛ, obaaná hegbɛ owie dani akpa. Hetoi ni obaakase lɛ eko baanyɛ afee ŋmalɛ ko ni obaasumɔ ni okane. Shi kɛ́ obaanyɛ lɛ, kasemɔ hetoo ko ni obaanyɛ ohã ni okaneee tɛ̃ɛ kɛjɛɛɛ wolo lɛ mli hu ofata he. *

18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhã wɔhetoi lɛ afee kuku lɛ?

18 Hã ohetoi lɛ afee kuku. Bei pii lɛ, hetoi ni yɔɔ kuku ni shishinumɔ waaa lɛ woɔ mɔ hewalɛ waa. No hewɔ lɛ, okɛfee oti akɛ obaahã ohetoi lɛ afee kuku, kɛ́ ebaahi lɛ, amɛkaye fe sɛkɛnsii 30. (Abɛi 10:19; 15:23) Kɛ́ ohi asafo lɛ mli etsɛ ni ohã hetoo aahu afii pii lɛ, ehe miihia waa ni ohã ohetoi lɛ afee kuku, ejaakɛ no baafee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã mɛi krokomɛi. Kɛ́ hetoi ni ohãa lɛ ashishinumɔ wa ni oowie fɛɛ ogbeee naa lɛ, ekolɛ mɛi krokomɛi kɛ amɛhe baato ohe ni no baawo amɛhe gbeyei ni amɛhãŋ sane hetoo. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔhã wɔhetoi lɛ fee kuku lɛ, mɛi pii baanyɛ aná hegbɛ amɛwie. Kɛ́ bo ji mɔ klɛŋklɛŋ ni abaatsɛ kɛhã sanebimɔ ko lɛ, ehe miihia waa ni ohã ohetoo lɛ afee kuku, ni efee tɛ̃ɛ. Kaawie otii fɛɛ ni yɔɔ kuku lɛ mli lɛ ahe. Kɛ́ oti ni yɔɔ kuku lɛ mli lɛ eje kpo momo lɛ, obaanyɛ owie nibii krokomɛi ni yɔɔ kuku lɛ mli lɛ ahe.​—Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “ Mɛni Manyɛ Mawie?

19. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ni kwɛɔ nɔ lɛ baanyɛ aye abua bo? Shi mɛni esa akɛ bo hu ofee?

19 Hã mɔ ni kwɛɔ nɔ lɛ ale akɛ kɛ́ ashɛ kuku pɔtɛɛ ko lɛ, obaasumɔ ni ohã hetoo. Kɛ́ okpɛ oyiŋ akɛ obaafee nakai lɛ, no lɛ, esa akɛ otsɔ hiɛ kwraa ohã mɔ ni kwɛɔ nɔ lɛ ale dani aje asafoŋ kpeei lɛ shishi. Kɛ́ ashɛ kuku ni obaasumɔ ni ohã hetoo lɛ nɔ lɛ, wó onine nɔ oya ni owó nɔ waa koni mɔ ni kwɛɔ nɔ lɛ anyɛ ana.

20. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ asafoŋ kpeei lɛ ato henaabuamɔi ni nyɛmimɛi feɔ lɛ he?

20 Wɔbaanyɛ wɔkɛ asafoŋ kpeei lɛ ato henaabuamɔi ni nyɛmimɛi feɔ lɛ ahe. Kɛ́ nyɛmimɛi ni yɔɔ osafo lɛ mli lɛ ateŋ mɔ ko fɔ̃ bo kɛ nyɛmimɛi krokomɛi nine kɛhã henaabuamɔ ko, ni ekɛɛ bo akɛ ohoo niyenii fioo ko kɛba lɛ, te obaanu he ohã tɛŋŋ? Ekolɛ otsui baafã fioo, shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ, obaabɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni obaanyɛ ni ohoo niyenii ko ni ŋɔɔ waa ni mɔ fɛɛ mɔ baanya he. Nakai nɔŋŋ eji yɛ asafoŋ kpeei lɛ agbɛfaŋ. Yehowa miifɔ̃ wɔ nine ni wɔbaná nibii kpakpai ni esaa eto wɔ yɛ asafoŋ kpeei lɛ ashishi lɛ ahe sɛɛ. (Lala 23:5; Mat. 24:45) Ni kɛ́ wɔkɛ nikeenii ko ni bɛ haŋtsii ba, ni no ji nɔ ni hi fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛba lɛ, Yehowa hiɛ sɔɔ waa. No hewɔ lɛ, saamɔ ohe jogbaŋŋ dani oya asafoŋ kpeei, ni kɛ́ otee lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ohã saji ahetoo. Kɛ́ ofee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ, ooye nii yɛ Yehowa okpɔlɔ lɛ nɔ, ni agbɛnɛ hu, okɛ nikeenii ko eba koni asafo muu lɛ fɛɛ aná he sɛɛ.

LALA 2 Ogbɛ́i Ji Yehowa

^ kk. 5 Wɔ fɛɛ wɔsumɔɔ Yehowa ni wɔmiisumɔ ni wɔjie eyi, ni nakai nɔŋŋ David hu nu he. Kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ, wɔnáa hegbɛ krɛdɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ, ni no ji, ni wɔbaahã saji ahetoo. Shi enɛ feemɔ wa kɛhã wɔteŋ mɛi komɛi. Kɛ́ nakai eji yɛ ogbɛfaŋ lɛ, nikasemɔ nɛɛ baaye abua bo ni ona nɔ hewɔ ni ewa kɛhã bo lɛ, kɛ nɔ ni obaanyɛ ofee koni onyɛ ohã saji ahetoo.

^ kk. 17 Kwɛmɔ vidio ni yitso ji, Okɛ Yehowa Abɔ Naanyo​—Kasemɔ Koni Ohã Hetoo lɛ yɛ jw.org lɛ nɔ. Yaa BIBLIA TSƆƆMƆI > GBEKƐBII.

^ kk. 63 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Asafo ko mli bii ehole amɛniji anɔ koni amɛhã saji ahetoo be ni akaseɔ Buu-Mɔɔ lɛ.

^ kk. 65 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Nyɛmimɛi ni kɛ amɛhe miiwo Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ mli yɛ mfoniri ni yɔɔ baafa 9 lɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi. Eyɛ mli akɛ esoro amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ shihilɛ moŋ, shi amɛ fɛɛ amɛto be ni amɛkɛkaseɔ Buu-Mɔɔ lɛ dani amɛyaa asafoŋ kpeei.