Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 2

Lova Jeová na kongregason

Lova Jeová na kongregason

‘N ta lova-u na meiu di kongregason.’ — SALMO 22:22.

KÁNTIKU 59 Lova Jeová djuntu ku mi

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki Davidi ta xintiba pa Jeová i kel-li pô-l ta faze kuzê?

REI DAVIDI skrebe: ‘Jeová é grandi i el merese tudu lovor’. (Sal. 145:3) El ta amaba Jeová, pur isu el ta lovaba Deus ‘na meiu di kongregason.’ (Sal. 22:22; 40:5) Di sertéza bu ta ama Jeová i bu ta konkorda ku palavras di Davidi: ‘Pa bu ser lovadu, ó Jeová, Deus di Israel, nos pai, pa tudu ténpu.’ — 1 Cró. 29:10-13.

2. (a) Modi ki nu pode lova Jeová? (b) Ki prubléma alguns irmon ta pasa pa el i kuzê ki nu sta ben odja otu bês?

2 Oji, un di kes manera di nu lova Jeová é óras ki nu ta da komentárius na runion. Má, pa alguns irmon kel-li é difísil. Es krê partisipa na runion, má medu ka ta dexa-s. Modi ki es pode lida ku kel medu? Kuzê ki pode djuda-s da komentárius ki ta nkoraja otus algen? Antis di nu responde kes pergunta li, nu ben odja otu bês kes kuatu motivu inportanti pa nu da komentáriu na runion.

PAMODI KI NU TA DA KOMENTÁRIUS NA RUNION

3-5. (a) Di akordu ku Hebreus 13:15, pamodi ki nu ta da komentárius na runion? (b) Nos tudu nu debe da mésmu tipu di komentáriu? Splika.

3 Nos tudu nu ten un priviléjiu ki Jeová da-nu pa nu lova-l. (Sal. 119:108) Nos komentáriu na runion ta faze párti di nos ‘sakrifisiu di lovor’ i ningen ka pode oferese es sakrifisiu pa nos. (Lé Hebreus 13:15.) Má, Jeová ta spéra ma nos tudu ten ki oferese mésmu tipu di sakrifisiu ô komentáriu? Klaru ki nau!

4 Jeová sabe ma nos kapasidadi i situason di vida é diferenti. Pur isu, el ta da txeu valor pa sakrifisius ki kada un di nos ta pode oferese-l. Pensa na kes tipu di sakrifisius ki Jeová ta setaba di israelitas. Alguns di es ta podia ofereseba un korderu ô un bódi. Má, un israelita póbri, podia ofereseba sô dôs pasu pikinoti. Si un israelita ka ta podia ofereseba dôs pasu, Jeová ta setaba un bokadinhu di farinha finu. (Lev. 5:7, 11) Farinha éra más baratu. Má Jeová ta daba valor pa kel sakrifisiu, sikrê es ofereseba un bokadinhu di farinha finu.

5 Nos Deus di amor ta pensa mésmu kuza oji. Óras ki nu ta da un komentáriu, el ka ta spéra ma nu ten ki ser bon na pâpia sima Apolu ô bon na konvense algen sima apóstlu Polu. (Atos 18:24; 26:28 ) Tudu kel ki Jeová krê é pa nu da bons komentáriu sima nu ta pode. Lenbra di kel viúva ki oferese dôs muéda pikinoti. Jeová da-l txeu valor pamodi el da se midjór. — Luc. 21:1-4.

Nos komentáriu ta djuda-nu i ta djuda otus (Odja parágrafus 6 i 7.) *

6. (a) Di akordu ku Hebreus 10:2425, modi ki nu ta xinti óras ki nu ta obi komentárius di otus? (b) Modi ki bu pode mostra ma bu fika kontenti ku komentárius ki nkoraja-u?

6 Nu ta nkoraja kunpanheru ku nos komentáriu. (Lé Hebreus 10:24, 25.) Nos tudu nu gosta di obi txeu tipu di komentáriu. Nu ta fika kontenti óras ki nu obi komentárius sinplis di korason di un mininu pikinoti. Nu ta fika nkorajadu óras ki nu ta obi un algen ta da un komentáriu kontenti sobri un verdadi ki el prende. Tanbê nu ta fika dimiradu di odja kes algen ki é tímidu ô ki sta prende un otu língua ta ‘fitxa koraji’ pa da un komentáriu. (1 Tes. 2:2; nóta di rodapé) Modi ki nu pode mostra ma nu fika kontenti ku sforsu ki es faze? Nu pode agradise-s pa ses komentáriu, dipôs di runion. Un otu manera di nu nkoraja-s é óras ki nos tanbê nu ta da komentáriu. Asi, é ka sô nos ki ta resebe nkorajamentu na runion, má tanbê nu ta nkoraja otus. — Rom. 1:11, 12.

7. Modi ki nos komentárius ta djuda-nu?

7 Nos komentárius tanbê ta djuda-nu. (Isa. 48:17) Di ki manera? Primeru, si nu krê da un komentáriu nu ta xinti vontadi di pripara dretu pa runion. Óras ki nu ta pripara dretu, nu ta ntende Palavra di Deus más midjór. Kada bês ki nu ganha más ntendimentu, nu ta konsigi aplika-l más midjór na nos vida. Sugundu, nu ta gosta más txeu di runion óras ki nu ta partisipa. Tirseru, dja ki nu ten ki faze sforsu pa da un komentáriu, é más difísil nu skese komentáriu ki nu da.

8-9. (a) Sima sta na Malaquias 3:16, modi ki bu ta atxa ma Jeová ta xinti óras ki nu ta da komentárius? (b) Má kuzê ki alguns algen ta xinti simé?

8 Nu ta lova Jeová óras ki nu ta pâpia di nos fé. Nu pode ten sertéza ma Jeová ta obi-nu i el ta da txeu valor pa sforsu ki nu ta faze pa da komentáriu na runion. (Lé Malaquias 3:16.) Jeová ta abensua-nu óras ki nu ta faze txeu sforsu pa agrada-l. — Mal. 3:10.

9 Nu ten bons motivu pa da komentáriu na runion. Má simé, alguns algen ta xinti medu di labanta mô. Si bu ta xinti si, ka bu fika dizanimadu. Nu ben odja alguns testu di Bíblia, alguns izénplu i alguns kuza ki pode djuda tudu algen da más komentáriu na runion.

VENSE MEDU

10. (a) Ki tipu di medu txeu di nos ta xinti? (b) Pamodi ki pode ser un bon sinal xinti medu di da komentáriu?

10 Bu ta xinti bariga ta korta-u sô di pensa na labanta mô pa da komentáriu na runion? Si bu ta xinti si, é ka sô bo. Na verdadi, kuazi nos tudu ta xinti un poku di medu óras ki nu ta da komentáriu. Má pa bu konsigi vense kel medu, bu ten ki sabe pamodi ki bu ta xinti medu. Bu ten medu di skese kuzê ki bu krê fla ô di fla algun kuza mariadu? Bu ta atxa ma bu ka ta konsigi da bons komentáriu sima kes otu irmon? Na verdadi, kes medu li pode ser un bon sinal. Es ta mostra ma bo é umildi i ma bu ta atxa ma kes otu irmon é más midjór di ki bo. Jeová gosta txeu di algen umildi. (Sal. 138:6; Fil. 2:3) Jeová tanbê krê pa bu lova-l i pa bu nkoraja bus irmon na runion. (1 Tes. 5:11) Jeová gosta txeu di bo i el ta da-u koraji ki bu meste.

11. Ki testus di Bíblia pode djuda-nu?

11 Pensa na alguns testu di Bíblia. Bíblia ta fla ma nos tudu ta fadja na kuzas ki nu ta fla i na manera ki nu ta fla-s. (Tia. 3:2) Nen Jeová nen nos irmons ka ta spéra pa nu ser perfetu. (Sal. 103:12-14) Nos irmons é nos família na fé i es krê-nu txeu. (Mar. 10:29, 30; João 13:35) Es ta ntende ma alvês nos komentáriu ka ta sai sima nu kreba.

12-13. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Neemias i Jonas?

12 Pensa na alguns izénplu di Bíblia ki pode djuda-u vense medu. Lenbra di Neemias. El ta sirbiba na palásiu di un rei poderozu. Neemias staba tristi pamodi el obi ma kes paredi i portons di Jiruzalen staba distruídu. (Nee. 1:1-4) Imajina modi ki el fika nervozu i ku medu kantu rei pergunta-l pamodi ki el staba tristi! Kel óra Neemias faze orason i el responde. Kal ki foi rezultadu? Rei faze txeu kuza pa djuda povu di Deus. (Nee. 2:1-8) Tanbê pensa na Jonas. Kantu Jeová pidi-l pa el ba pâpia ku gentis di Nínivi, Jonas fika ku txeu medu ki el fuji pa otu lugar. (Jonas 1:1-3 ) Má ku ajuda di Jeová, Jonas konsigi prega pa gentis di Nínivi. I kuzas ki el fla salva kel sidadi. (Jonas 3:5-10 ) Izénplu di Neemias ta inxina-nu ma é inportanti nu faze orason antis di nu da un komentáriu. I tanbê ku Jonas nu ta prende ma Jeová pode djuda-nu sirbi-l sikrê nu tene txeu medu. Di sertéza, bu ta xintiba mutu más medu si bu fladu pa bai prega pa gentis di Nínivi di ki óras ki bu ta komenta na runion.

13 Kuzê ki pode djuda-u da komentárius na runion ki ta nkoraja otus? Nu ben odja.

14. Pamodi ki nu debe pripara dretu pa nos runion, i ki óra nu pode faze kel-li?

14 Pripara pa kada runion. Si bu krê da komentáriu i bu pripara dretu, bu ta xinti más kunfiansa. (Prov. 21:5) É klaru ki kada un di nos ten se óra di pripara pa runion. Un viúva di uns 80 anu ki txoma Eloise, ta kumesa pripara Sentinéla lógu na komésu di simana. El fla: “N ta prende más txeu óras ki N sta ben priparadu.” Un irmon ki txoma Joy, ki ta trabadja dia interu, ta tra un ténpu na sábadu pa el studa Sentinéla. El fla: “N gosta pa N tene matéria frésku na kabésa.” Un ansion pioneru ki txoma, Ike tanbê fla: “N ta atxa ma é midjór pa mi si N studa poku-poku duránti simana envês di N studa tudu di un bês.”

15. Modi ki bu pode pripara dretu pa runion?

15 Modi ki nu ta pripara dretu pa runions? Pidi spritu santu di Jeová antis di bu kumesa kada studu. (Luc. 11:13; 1 João 5:14 ) Dipôs, tra alguns minutu pa pensa na téma, na subtéma, na ilustrasons i na kuadrus. Sima bu ta ba ta studa kel parágrafu, tenta lé tudu testu ki bu ta pode. Midita na kuzê ki bu sta lé, prinsipalmenti kes ki bu krê faze komentáriu. Sénpri ki bu pripara más dretu, bu ta prende más txeu i ta fika más faxi da komentárius. — 2 Cor. 9:6.

16. Ki feraméntas di studu bu pode uza i modi ki bu sta uza-s?

16 Si ta da, uza kes feraménta iletróniku na língua ki bu konxe. Através di se organizason, Jeová sta ta da-nu feraméntas iletrónikus pa djuda-nu pripara pa runions. Na aplikativu JW Library® nu ta konsigi diskarega publikasons na nos tablet ô telemóvel. Asi, nu ta pode studa kes informason ô peloménus lé ô obi-s na kalker lugar. Alguns ta faze kel-li, óras ki es ta bai trabadju ô skóla ô na intervalu di trabadju ô skóla. Ku ajuda di Watchtower Library i di BIBLIOTECA ON-LINE da Torre de Vigia, ta fika más faxi nu piskiza más dretu sobri un asuntu ki nu krê ntende midjór.

Ki óra ki bu ta tra ténpu pa bu pripara pa runion? (Odja parágrafus 14 ti 16.) *

17. (a) Pamodi ki é bon pripara más di ki un komentáriu? (b) Kuzê ki bu prende na vídiu Ben ser amigu di Jeová — Pripara bu komentáriu?

17 Si ta da, pripara más di ki un komentáriu. Pamodi? Pamodi es pode ka txoma-u lógu ki bu labanta mô. Otus algen ta labanta mô na mésmu pergunta i ken ki sta faze studu di Sentinéla pode txoma-s. Pa runion ka atraza, talvês kel irmon ta txoma poku algen pa komenta na un parágrafu. Pur isu, ka bu fika xatiadu nen ka bu dizanima si el ka txoma-u lógu. Si bu pripara más ki un komentáriu, bu pode ten más xansi di partisipa. Talvês un di bus komentáriu pode ser lé un testu di Bíblia. Má si bu pode, pripara un komentáriu na bus própi palavra. *

18. Pamodi ki é bon da komentárius kurtu?

18 Da komentáriu kurtu. Txeu bês, komentárius ki más ta nkoraja algen é kes ki é sinplis i kurtu. Pur isu, sforsa pa bu faze si. Tenta ka pasa más ki 30 sugundu. (Prov. 10:19; 15:23) Si dja bu ten txeu anu ta partisipa na runion, é inportanti bu da izénplu i da komentáriu kurtu. Si bus komentáriu é kunpridu, ki ta dura alguns minutu, otus pode fika dizanimadu pamodi es ta atxa ma nunka es ka ta pode da un komentáriu sima di bo. Tanbê, komentárius kurtu ta da más algen xansi di partisipa. Si bo é primeru algen ki txomadu, da un respósta sinplis i dirétu. Ka bu tenta pâpia di kes otu asuntu di parágrafu. Dipôs ki papiadu di ideia prinsipal, bu pode komenta otus kuza. — Djobe kuadru “ Kuzê ki N pode komenta?

19. Modi ki algen ki sta faze studu di Sentinéla pode djuda-u, má kuzê ki bu debe faze?

19 Pâpia ku ken ki ta faze studu di Sentinéla pa dexa-u komenta na kel parágrafu ki bu krê. Si bu disidi faze kel-li, pâpia ku irmon antis di runion kumesa. Óras ki txiga bu vês di komenta, labanta mô faxi i altu, asi kel irmon ta pode odja-u.

20. Pamodi ki runion é sima ki nu sta kume djuntu ku nos amigus?

20 Nos runion é sima ki nu sta kume un kumida djuntu ku nos amigus. Imajina ma alguns amigu na kongregason konvida-u pa nhos ba kume djuntu i es pidi-u pa bu leba un kumida sinplis. Modi ki bu ta xintiba? Talvês bu ta fika un bokadinhu preokupadu, má di sertéza bu ta lebaba un kuza ki tudu algen ta gostaba. Jeová ta konvida-nu pa runion i el ta pripara un méza xeiu di bons kuza. (Sal. 23:5; Mat. 24:45) El ta fika kontenti óras ki nu ta leba un prezenti sinplis, kel midjór ki nu pode da. Asi, bu ta kume na méza di Jeová i tanbê bu ta leba un prezenti pa kongregason.

KÁNTIKU 2 Bu nómi é Jeová

^ par. 5 Sima Davidi, nos tudu nu ta ama Jeová i nu gosta di lova-l. Óras ki nu ta sta na runion é un bon xansi ki nu ten di mostra nos amor pa Deus. Má, alguns algen ta atxa ma é difísil da komentáriu na runion. Si kel-li sta kontise ku bo, kel studu li ta ben djuda-u ntende pamodi ki bu ta xinti medu i modi ki bu pode vense kel medu.

^ par. 17 Na jw.org, odja vídiu Ben ser amigu di Jeová — Pripara bu komentáriu. Djobe ENSINUS DI BÍBLIA > KRIANSAS.

^ par. 63 SPLIKASON DI FOTU: Irmons ku irmans ta partisipa kontenti na studu di Sentinéla.

^ par. 65 SPLIKASON DI FOTU: Alguns irmon ki ta parse na primeru fotu sta pripara runion. Kada un ten situason di vida diferenti, má es tudu sta ta ranja ténpu pa studa pa runion.