Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 6

Mante bu lialdadi!

Mante bu lialdadi!

‘Ti N móre, N ka ta nega nha lialdadi!’ — JÓ 27:5.

KÁNTIKU 34 N ta anda ku lialdadi

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Modi ki kes três Tistimunha di Jeová li mante ses lialdadi?

IMAJINA kes três situason li ki ta nvolve Tistimunhas di Jeová. (1) Un minininha sta na skóla i se profesor pidi tudu alunu pa partisipa na un fésta ki ten aver ku feriadu. El sabe ma Jeová ka gosta di kel tipu di komemorason la. Nton, el ta fla ku ruspetu, ma el ka sta partisipa. (2) Un jóven ki é tímidu sta ta prega di kaza en kaza. El ta da kónta ma na kel otu kaza, ta mora se koléga di skóla ki antis dja fazeba trósa di Tistimunhas di Jeová. Má simé, kel jóven ta bai ti kel kaza i el ta konku na pórta. (3) Un ómi ta trabadja duru pa sustenta se família. Un dia, se xéfi ta pidi-l pa el faze algun kuza ilegal ô pa el ser dizonéstu. Nbóra el sabe ma el pode perde se trabadju, el ta fla se xéfi ma el ka pode faze kuzê ki el sta pidi-l. Pamodi Deus krê pa tudu se sérvus ser ónestu i pa es obi ku lei di govérnu. — Rom. 13:1-4; Heb. 13:18.

2. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li i pamodi?

2 Ki kualidadi kes três irmon mostra? Talvês bu repara txeu kualidadi, sima koraji i onestidadi. Má, un di kes kualidadi ki é más inportanti é lialdadi. Kada un di kes três irmon mostra lialdadi pa Jeová. Ninhun di es ka viola lei di Deus. É ses lialdadi ki djuda-s aji di kel manera la. Di sertéza, Jeová xinti orgulhu di kada un di es. Nos tanbê nu krê pa Jeová xinti orgulhu di nos. Pur isu, nu sta ben responde três pergunta: Kuzê ki é lialdadi? Pamodi ki nu meste ser lial? I modi ki nu pode kontinua ta mante nos lialdadi, sikrê nu sta ta vive na un ténpu difísil?

KUZÊ KI É LIALDADI?

3. (a) Lialdadi é un kualidadi ki ta nvolve kuzê? (b) Ki izénplus ta djuda-nu ntende kuzê ki ta nvolve mostra lialdadi?

3 Un algen lial é kel ki ta ama Jeová di tudu se korason. Óras ki el ta toma un disizon, sénpri el ta tenta sabe kuzê ki Jeová ta pensa. Lialdadi é un kualidadi ki ta nvolve ser konplétu, interu i sen defetu. Pur izénplu, lei di Muizes ta flaba ma kes animal ki israelitas ta ofereseba pa Jeová ka debe tinha ninhun defetu. * (Lev. 22:21, 22) Povu di Deus ka podia ofereseba un animal ki staba sen un pérna, sen un orédja, sen un odju ô ninhun animal ki staba duenti. Jeová ka ta setaba kel tipu di sakrifisiu la. Éra inportanti pa Jeová pa kel animal ser konplétu, interu i sen defetu. (Mal. 1:6-9) Ta da pa ntende pamodi ki Jeová ta preokupa ku kel-li. Pur izénplu, óras ki nu ta kunpra algun kuza, sima un fruta, un livru ô un feraménta, nu ka ta kunpra un fruta ki sta tradu padás, un livru ki sta falta un pájina ô un feraménta ki sta falta un pésa. Nu krê kunpra un kuza ki sta konplétu, interu ô sen defetu. É kel-li ki Jeová ta spéra di nos amor i lialdadi pa el. El debe ser konplétu, interu ô sen defetu.

4. (a) Pamodi ki un algen inperfetu pode ser lial? (b) Di akordu ku Salmo 103:12-14, kuzê ki Jeová ka ta spéra di nos?

4 Má kel-li siginifika ma nu ten ki ser perfetu pa nu konsigi ser un algen lial? Nu pode atxa ma é difísil ser un algen sen defetu pamodi nos tudu nu ta fadja txeu. Nu ben odja dôs motivu ki ta mostra ma nu ka meste ser perfetu pa nu ser lial. Primeru, Jeová ka ta konsentra na nos fadja. Se Palavra ta fla-nu: ‘Ó Jah si bu djobe érus, ó Jeová, ken ki ta pode fika sakédu?’ (Sal. 130:3) El sabe ma nos é inperfetu i pekador. Pur isu, el ta purdua-nu sénpri. (Sal. 86:5) Sugundu, Jeová sabe ma nu ten limitason. El ka ta spéra pa nu faze un kuza ki nu ka ta pode. (Lé Salmo 103:12-14.) Nton, modi ki nu pode ser konplétu, interu i sen defetu pa Jeová?

5. Pamodi ki amor é kel kualidadi más inportanti pa nu ser lial?

5 Amor é kel kualidadi más inportanti ki ta djuda sérvus di Jeová ser lial. Nos amor pa Deus i nos lialdadi pa el debe ser konplétu, interu i sen defetu. Si nos amor kontinua si, mésmu óras ki nu ta pasa pa prublémas, nu ka ta dexa di ser lial. (1 Cró. 28:9; Mat. 22:37) Pensa otu bês na kes três Tistimunha di Jeová ki nu pâpia di es na primeru parágrafu. Pamodi ki es aji di kel manera la? É pamodi kel minininha ka gosta di divirti na skóla? É pamodi kel jóven krê pa se koléga faze-l trósa na pregason? Ô é pamodi kel ómi krê fika sen trabadju? Klaru ki nau. É pamodi es sabe kuzê ki Jeová ta atxa ma é dretu ô mariadu, i es krê mante konsentradu na dexa Jeová filís. Es tudu três ta ama Jeová. Pur isu, kantu es toma kel disizon es poi Jeová na primeru lugar. Asi, es prova ma es é lial.

PAMODI KI NU MESTE SER LIAL?

6. (a) Pamodi ki nu meste ser lial? (b) Modi ki Adon ku Eva fadja na mostra lialdadi?

6 Pamodi ki kada un di nos nu meste ser lial? Nu meste ser lial pamodi Satanás dizâfia Jeová, i tanbê el dizafia-nu. É na jardin di Éden ki kel anju rebéldi bira Satanás, ki siginifika “algen ki é kóntra otu.” El tenta suja nómi di Jeová kantu el fla ma Jeová é mau Governanti, dizonéstu i ma el ta pensa sô na se kabésa. É tristi, pamodi Adon ku Eva djunta ku Satanás i es rabela kóntra Jeová. (Gén. 3:1-6) Vida ki Adon ku Eva tinha na jardin di Éden, ta daba es txeu motivu di amaba Jeová kada bês más txeu. Má kantu Satanás tenta-s, fika klaru ma ses amor pa Jeová ka éra konplétu, interu ô sen defetu. Pur isu, kel-li traze un otu pergunta: Algun umanu ta konsigiba ser lial pa Deus pamodi amor? Nu pode faze kel pergunta di otu manera: Umanus ta konsigi ser lial? Kel pergunta li fazedu na ténpu di Jó.

7. Sima Jó 1:8-11 ta mostra, kuzê ki Jeová i Satanás ta atxaba di lialdadi di Jó?

7 Jó vive na ténpu ki israelitas ta staba na Ijitu. Timenti el staba bibu, ka tinha ningen ki éra lial sima el. É klaru ki Jó éra inperfetu sima nos i el ta fadjaba. Má Jeová gostaba txeu di el pamodi el éra lial. Ta parse ma Satanás dja flaba Jeová ma ningen ka ta sérba lial. Nton, pa el mostra ma Satanás é mintirozu, el uza izénplu di Jó. Manera ki Jó ta viveba mostra klaru ma Satanás é mintirozu! Satanás ka seta kel-la i el iziji pa poi lialdadi di Jó na próva. Má Jeová ta kunfiaba txeu na se amigu Jó i El dexa pa Satanás prova-l. — Jó 1:8-11.

8. Modi ki Satanás ataka Jó?

8 Satanás é mau i el é asasinu. Primeru el toma tudu kuza ki Jó tinha, el mata se npregadus i el suja se nómi. El ataka se família i el mata se fidjus. Dipôs el ataka korpu di Jó ku un duénsa gravi ki pô-l ta sufri txeu. Mudjer di Jó fika txeu tristi i dizanimadu ki el fla-l pa el dizisti, pa el maldísua Deus i pa el móre. Jó tanbê krê moreba, má simé el kontinua lial. Nton, Satanás tenta ataka-l di un otu manera. El uza três ómi ki éra amigus di Jó pa ba vizitaba el duránti alguns dia. Má, envês di es konsola Jó, es kritika-l di un manera ki pô-l más dizanimadu. Es fla ma éra Deus ki poi tudu kes kuza la ta kontise ku el i ma Deus ka ta nportaba ku se lialdadi. Tanbê, kuzas ki es fla ta mostra ma Jó éra un algen mau i ma el mereseba tudu kel sufrimentu ki kontise ku el! — Jó 1:13-22; 2:7-11; 15:4, 5; 22:3-6; 25:4-6.

9. Nbóra Jó pasa pa tudu kes prubléma, kuzê ki el nega faze?

9 Modi ki tudu kes prubléma li poi Jó ta reaji? Dja ki el éra inperfetu, el fika ku raiba di kes amigu falsu i el fla-s kuzas ki dipôs el odja ma el ka devia flaba. El preokupa ku difende se própi justisa más di ki justisa di Deus. (Jó 6:3; 13:4, 5; 32:2; 34:5 ) Má mésmu na kes óra más difísil, Jó nega fika kóntra Jeová. El ka kridita na kes mintira di kes amigu falsu. El fla: ‘Nunka N ka ta flaba ma nhos é justu! Ti N móre, N ka ta nega nha lialdadi!’ (Jó 27:5 ) Ku kes palavra li, Jó mostra ma el staba disididu na mante se lialdadi, ka ta nporta kuzê ki podia kontiseba. Nos tanbê nu pode faze sima el.

10. Modi ki bu sta nvolvidu na kuzê ki Satanás fla kóntra Jó?

10 Anos tanbê nu sta nvolvidu na kuzê ki Satanás fla sobri Jó. Modi? Satanás fla ma bu ka ta ama Jeová di verdadi. Tanbê el fla ma si bu vida sta na prigu, bu ta para di sirbi Jeová pa bu pode salva bu vida. I ma bu lialdadi é falsu! (Jó 2:4, 5; Apo. 12:10) Modi ki bu ta xinti ku kel-li? Ta duê, ka simé? Má pensa na kel-li: Jeová ta kúnfia txeu na bo ki el sta ta dexa Satanás prova bu lialdadi. Jeová ta kúnfia ma bu ta kontinua lial i ma bu ta djuda prova ma Satanás é mintirozu. I Deus promete ma el ta djuda-u kontinua lial. (Heb. 13:6) É un priviléjiu grandi sabe ma kel algen Más Grandi di Séu ku Téra ta kúnfia na bo. Bu konsigi odja pamodi ki lialdadi é txeu inportanti? El ta djuda-nu prova ma Satanás é mintirozu i el ta mostra ma nu sta di ladu di Jeová i ma nu ta kridita ma se manera di governa é midjór pa nos. Modi ki nu pode kontinua ta mante lialdadi?

MODI KI NU PODE MANTE NOS LIALDADI NA ES TÉNPU DI FIN

11. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Jó?

11 Na es ‘ténpu di fin’, Satanás sta ta ataka sérvus di Jeová mutu más txeu. (2 Tim. 3:1) Na es ténpu difísil, modi ki nu pode bira nos lialdadi más fórti? Nu pode prende txeu ku izénplu di Jó. Txeu ténpu antis di el pasa pa kes provason, Jó dja mostraba ma el éra lial. Nu ben odja três lison ki nu pode prende ku Jó. Es pode djuda-nu mante nos lialdadi.

Kal ki é alguns kuza ki nu pode faze pa djuda-nu sta disididu na kontinua lial? (Odja parágrafu 12.) *

12. (a) Di akordu ku Jó 26:7, 8, 14, modi ki Jó dizenvolve dimirason i grandi ruspetu pa Jeová? (b) Modi ki nos tanbê nu pode faze sima Jó?

12 bira se amor pa Deus más fórti kantu el dizenvolve grandi ruspetu pa Jeová. Jó ta gastaba txeu ténpu ta pensa na kriason bunitu di Jeová. (Lé Jó 26:7, 8, 14.) Tudu bês ki Jó ta pensaba na Téra, séu, núven i otus kriason di Jeová, el ta fikaba dimiradu. Má simé, el sabia ma inda tinha txeu kuza pa el prendeba sobri kriason. Tanbê el ta daba valor pa palavras di Jeová. El fla: ‘N guarda bus palavra na korason’. (Jó 23:12 ) Kel ruspetu i dimirason ki Jó ta xintiba pa Jeová toka se korason. El ta amaba Jeová i el kria agradaba el. Pur isu, Jó staba kada bês más disididu na mante se lialdadi. Nu meste faze sima Jó. Oji, nu sabe mutu más kuza sobri kriason di Jeová, di ki pesoas na ténpu di Jó. I nu ten Bíblia interu pa djuda-nu konxe Jeová más midjór. Tudu kel ki nu ta prende ta pô-nu xinti dimiradu i grandi ruspetu pa el. Nos dimirason i ruspetu pa Jeová ta pô-nu ta ama-l i ta obi ku el. Nton, nu kontinua disididu na mante nos lialdadi. — Jó 28:28.

Nu ta bira nos lialdadi más fórti si nu ivita pornografia (Odja parágrafu 13.) *

13-14. (a) Di akordu ku Jó 31:1, modi ki Jó mostra ma el ta obiba ku Jeová? (b) Modi ki nu pode faze sima el?

13 kontinua lial pamodi el obi ku Jeová na tudu kuza. Jó sabia ma el tinha ki obiba ku Jeová pa el pode kontinuaba lial. Na verdadi, sénpri ki nu ta obi ku Jeová nu ta xinti más vontadi di kontinua lial. Jó ta sforsaba txeu pa el obiba ku Deus na se dia-dia. Pur izénplu, el ta tomaba kuidadu na se konportamentu ku otus mudjer. (Lé Jó 31:1.) Jó éra un ómi kazadu, pur isu el sabia ma el ka podia odjaba pa un otu mudjer ku intenson mariadu. Oji nu sta ta vive na un mundu ki ta tenta algen di tudu manera pa faze séksu. Si nu krê ser sima Jó, nu ta toma kuidadu pa nu ka mostra ninhun interesi mariadu pa un algen ki é ka nos maridu ô mudjer. Tanbê nu ta fika lonji di kalker tipu di imaji mariadu ô pornografia. (Mat. 5:28) Si nu sforsa sima Jó pa nu kontrola nos kabésa tudu dia, nos lialdadi ta bira más fórti.

Nu ta bira nos lialdadi más fórti si nu ka pensa sô na kuzas material (Odja parágrafu 14.) *

14 Manera ki Jó ta pensaba sobri kuzas material, ta mostra ma el ta obiba ku Jeová. Jó ntende ma si el kunfiaba sô na kuzas material ki el tinha, el staba ta faze un pekadu gravi ki ta mereseba kastigu. (Jó 31:24, 25, 28 ) Oji nu sta vive na un mundu ki pesoas ta pensa sô na kuzas material. Si nu obi ku kel ki Bíblia ta fla, nu ka ta pensa sô na kuzas material. Asi, nos disizon di mante nos lialdadi ta fika más fórti. — Pro. 30:8, 9; Mat. 6:19-21.

Nu ta bira nos lialdadi más fórti si sénpri nu lenbra di nos speransa pa futuru (Odja parágrafu 15.) *

15. (a) Ki kunfiansa djuda Jó mante se lialdadi? (b) Modi ki kel mésmu kunfiansa li pode djuda-nu?

15 mante se lialdadi pamodi el tinha kunfiansa ma Jeová ta rekonpensaba el. El ta kriditaba ma Jeová staba interesadu na se lialdadi. (Jó 31:6 ) Nbóra Jó pasa pa txeu provason, el ta kunfiaba ma Jeová ta ben abensuaba el. Kel kunfiansa li djuda-l kontinua ta sforsa pa mante lial. Jeová fika txeu kontenti ku lialdadi di Jó ki el abensua-l txeu, nbóra Jó inda éra inperfetu! (Jó 42:12-17; Tia. 5:11) Inda kes midjór rekonpénsa el ta ben resebe na futuru. Bu ta kúnfia ma Jeová ta rekonpensa-u si bu mante bu lialdadi? Nos Deus ka muda. (Mal. 3:6) Si nu lenbra sénpri ma Jeová ta rekonpensa kes ki ta mante lial, nu ta sforsa pa nu mante nos lialdadi i nu pode ten sertéza ma nu ta ben ten un futuru rei di sábi. — 1 Tes. 5:8, 9.

16. Kuzê ki nu debe sta disididu na faze?

16 Kontinua disididu na mante bu lialdadi! Alvês bu pode xinti ma ningen ki sta na bu vólta ka sta ta mante lialdadi, má nunka bu ka sta bo sô. Bu ta faze párti di kes milhon di algen na mundu interu ki ta sforsa pa mante lial. Tanbê bu ta sta entri kes ómi ku mudjer di pasadu, ki mante lialdadi mésmu ku amiasa di mórti. (Heb. 11:36-38; 12:1) Nos tudu nu debe sta disididu na vive di akordu ku kes palavra di Jó: ‘N ka ta nega nha lialdadi!’ Si nu mante nos lialdadi, nu ta da Jeová glória pa tudu ténpu!

KÁNTIKU 124 Nu ser sénpri lial

^ par. 5 Kuzê ki é lialdadi? Pamodi ki Jeová krê pa se sérvus ten kel kualidadi li? Pamodi ki lialdadi é inportanti pa kada un di nos? Kel studu li ta ben djuda-nu atxa respósta di kes pergunta li na Bíblia. Tanbê, el ta ben djuda-nu odja modi ki nu pode kontinua ta ser lial tudu dia. Si nu faze si, Jeová ta da-nu txeu benson.

^ par. 3 Kel palavra ebraiku ki uzadu na Bíblia pa pâpia di un animal “sen defetu”, tanbê uzadu pa pâpia di un algen lial.

^ par. 50 SPLIKASON DI DIZENHU: Jó sta ta inxina alguns di se fidjus sobri kriason di Jeová, kantu el éra más jóven.

^ par. 52 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon ta nega fika djuntu ku se kolégas di trabadju ki sta ta odja pornografia.

^ par. 54 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon sta luta kóntra tentason di kunpra un tilivizon grandi ki el ka meste, ki ta kusta txeu dinheru i ki el ka ta pode paga.

^ par. 56 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon sta ranja ténpu pa studa, faze orason i pensa na speransa di vive na Paraízu.