Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 6

Lama muoyo webe mutoke!

Lama muoyo webe mutoke!

“Too ne pangafua, tshiakulekela muoyo wanyi mutoke!”​—YOBO 27:5.

MUSAMBU WA 34 Nengende ne muoyo wanyi mutoke

KADIOSHA *

1. Leja mudi Bantemu ba Yehowa batudi bakuile mu tshikoso etshi bashale anu ne lulamatu kudi Yehowa.

FUANYIKIJABI ne: Bantemu ba Yehowa badi batuilangana ne nsombelu isatu eyi: 1) Muana wa bakaji kampanda udi mu kalasa, mulongeshi wabu udi wambila balongi bonso bua babuele mu tshibilu kampanda. Muana eu mmumanye ne: tshibilu atshi katshiena tshisankisha Nzambi to, nunku udi ubenga ne kanemu konso bua kubuelamu. 2) Nsongalume kampanda utu ne bundu udi wenda uyisha ku nzubu ne ku nzubu. Udi ujingulula ne: ku nzubu udi ulonda kutu mulongi wabu mukuabu utu useka Bantemu ba Yehowa. Nansha nanku, udi uya anu kukokola ku tshiibi. 3) Tatu kampanda udi wenza mudimu bikole bua kukumbaja majinga a bena mu dîku diende; dimue edi mfumuende wa mudimu udi umulomba bua kuenza bualu kampanda bua dipanga bululame anyi budi bushipa mikenji. Nansha mudi mudimu wende mua kufua, tatu eu udi umvuija mfumuende ne: udi ne bua kuikala ne bululame ne kutumikila mikenji, bualu ke tshitu Nzambi ulomba batendeledi bende.​—Lomo 13:1-4; Eb. 13:18.

2. Nnkonko kayi ituandamuna? Bua tshinyi?

2 Buebe wewe, bantu basatu aba badi ne ngikadilu kayi? Udi mua kuamba ne: idi ya bungi, bu mudi dikima ne bululame. Kadi kudi ngikadilu mukuabu udi nangananga ne mushinga mukole udibu nende, ke muoyo mutoke. Yonso wa kudibu mmuleje lulamatu kudi Yehowa. Yonso wa kudibu mmubenge kushipa mikenji ya Nzambi. Muoyo mutoke ke udi mubasake bua kuenza malu nanku. Yehowa udi ne bua kuikala musanke bua mudi yonso wa kudibu muleje ngikadilu eu. Tuetu petu tudi basue kuenza bua Tatu wetu wa mu diulu asanke. Nanku tuandamunayi nkonko eyi: Muoyo mutoke ntshinyi? Bua tshinyi mbimpe tuikale nawu? Mmunyi mutudi mua kudisuika bikole bua kuwulama mu bikondo bikole ebi?

MUOYO MUTOKE NTSHINYI?

3. (a) Muoyo mutoke udi umvuija tshinyi bua batendeledi ba Nzambi? (b) Fila bilejilu bidi bileja tshidi muoyo mutoke umvuija.

3 Padibu bamba ne: batendeledi ba Nzambi badi ne muoyo mutoke, bidi biumvuija ne: mbanange Yehowa ne muoyo mujima ne mbamulamate bikole, benza bua disua diende dikale kumpala mu mapangadika onso adibu bangata. Mona tshidibu bamba bua ngikadilu eu mu Bible. Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “muoyo mutoke,” udi ne lungenyi lua tshintu tshijima, tshimpe, anyi katshiyi kalema. Tshilejilu, Mikenji ya Mose ivua yamba ne: nyama ivua bena Isalele balambula Yehowa ivua ne bua kuikala mimpe. * (Lew. 22:21, 22) Kabavua banyishile bantu ba Nzambi bua kulambula nyama uvua kayi mukolo, kayi ditshi, anyi kayi dîsu to; peshi kabavua mua kulambula nyama uvua ne disama nansha. Yehowa uvua musue bua nyama ikale mujima, muimpe, anyi kayi kalema. (Mal. 1:6-9) Tudi tumvua bua tshinyi Yehowa utu utabalela tshilumbu tshia tshintu tshidi tshimpe anyi tshidi tshijima. Patudi tusumba tshintu, ni ntshimuma, ni mmukanda, ni ntshiamu tshia mudimu, katuena mua kuangata tshidi masoso masoso anyi katshiyi ne bitupa bikuabu to. Tudi tuangata anu tshidi tshimpe, tshijima, anyi katshiyi kalema. Ke tshidi Yehowa musue pende bua dinanga ne lulamatu bitudi nabi kudiye. Mmusue ne: bikale bu tshintu tshimpe, tshijima, anyi katshiyi kalema.

4. (a) Bua tshinyi muntu mupange bupuangane udi mua kuikala ne muoyo mutoke? (b) Bilondeshile Misambu 103:12-14, ntshinyi tshidi Yehowa kayi mua kutulomba?

4 Netuambe ne: bidi bikengela tuikale bapuangane bua kuikala ne muoyo mutoke anyi? Mu bulelela, tudi mua kudimona ne: tudi ne bilema bipite bungi, katuyi bantu bimpe nansha kakese. Mona malu abidi adi atusaka bua kubenga kuela meji ne: tudi ne bua kuikala bapuangane bua kuikala ne muoyo mutoke. Bua kumpala, Yehowa katu wimanyina pa bilema bietu to. Dîyi diende didi dituambila ne: “Yah, bu wewe muikale utangila anu bilema, nunku, Yehowa wanyi, nnganyi uvua mua kuimana?” (Mis. 130:3) Mmumanye ne: tudi bapange bupuangane, bena mpekatu, ne udi utubuidikila bilema bietu ne muoyo mujima. (Mis. 86:5) Buibidi, Yehowa mmumanye mikalu yetu, ne katu utulomba bua kuenza malu adi matupite makanda to. (Bala Misambu 103:12-14.) Mpindieu mmu ngumvuilu kayi mutudi mua kuikala bajima anyi bimpe ku mêsu kuende?

5. Bua batendeledi ba Yehowa, bua tshinyi tudi tuamba ne: dinanga ke didi dibapetesha muoyo mutoke?

5 Bua batendeledi ba Yehowa, dinanga ke didi dibapetesha muoyo mutoke. Dinanga ditudi banange Tatu wetu wa mu diulu ne lulamatu luetu kudiye bidi ne bua kuikala bu tshintu tshidi tshimpe, tshijima, anyi katshiyi kalema. Tuetu bashale ne dinanga dia nunku nansha patudi mu mateta, bidi bileja ne: tudi ne muoyo mutoke. (1 Kul. 28:9; Mat. 22:37) Tupingane kabidi kudi Bantemu basatu batudi bakuile ku ntuadijilu. Bua tshinyi mbenze malu mushindu au? Muana wa bakaji au katu musue kusanka ne balongi nende anyi? Nsongalume au mmusue bua bamuseke padiye uyisha apu anyi? Tatu wa dîku au mmusue bua mudimu wende ufue anyi? Nansha kakese. Kadi mbamanye ne: Yehowa udi ne mikenji miakane ne meji abu onso mmatuma anu ku dienza malu adi asankisha Tatu wabu wa mu diulu. Bu mudibu bamunange, badi anu belangana meji a tshidi Yehowa musue kumpala kua kuangatabu mapangadika. Nunku mbaleje mudibu ne muoyo mutoke.

MBIMPE TUIKALE NE MUOYO MUTOKE

6. (a) Bua tshinyi mbimpe wikale ne muoyo mutoke? (b) Bua tshinyi Adama ne Eva bakapanga kuleja muoyo mutoke?

6 Bua tshinyi mbimpe yonso wa kutudi ikale ne muoyo mutoke? Mbimpe wikale ne muoyo mutoke bualu Satana mmubande Yehowa, ne mmukubande pebe. Muanjelu uvua ntomboji au wakadivuija Satana, anyi “Muluishi,” mu budimi bua Edene. Wakashiminyina Yehowa malu wamba mudiye Mukokeshi mubi, mudinangi, ne muena dishima. Bia dibungama, Adama ne Eva bakatombokela Yehowa, kudituabu ku tshia Satana. (Gen. 3:1-6) Nsombelu uvuabu nende mu Edene uvua mubapeshe mpunga ya bungi ya kukoleshabu dinanga diabu kudi Yehowa. Kadi pavua Satana mubande Yehowa, kabavua banange Yehowa ne muoyo mujima to. Lukonko lukuabu luakajuka ndua ne: nekuikalaku bantu bashala ne lulamatu kudi Yehowa Nzambi bualu mbamunange anyi? Mu mêyi makuabu, bantu mbakumbane bua kuleja muoyo mutoke anyi? Lukonko alu luakajuka mu bualu bua Yobo.

7. Anu mudi Yobo 1:8-11 uleja, mmunyi muvua Yehowa umona Yobo bua muoyo wende mutoke? Kadi Satana?

7 Yobo uvua ne muoyo tshikondo tshivua bena Isalele mu Ejipitu. Tshikondo atshi, kakuvua muntu ne muoyo mutoke wa buena wende to. Uvua mupange bupuangane anu bu tuetu. Uvua wenza bilema. Kadi Yehowa uvua mumunange bua muoyo wende mutoke. Bidi bimueneka bu ne: Satana ukavua muyobole Yehowa bua muoyo mutoke wa bantu. Ke bualu kayi Yehowa wakamuleja muvua Yobo ne muoyo mutoke. Nsombelu wa Yobo wakaleja ne: Satana mmuena dishima! Satana wakambila Yehowa bua amuanyishile bua kuteta muoyo mutoke wa Yobo. Yehowa uvua mueyemene mulunda wende Yobo, ke yeye kuanyishila Satana bua kumuteta.​—Bala Yobo 1:8-11.

8. Mmunyi muvua Satana mutete Yobo?

8 Satana mmuena tshikisu, ne mmushipianganyi. Wakanyenga Yobo bintu bionso bivuaye nabi, kushipaye bena mudimu bende, ne kunyangaye lumu luende. Wakakuata dîku diende, kushipaye bana bende dikumi. Pashishe kumutuaye disama dibi menemene dia biuwuja kumbukila ku lubombo lua mutu too ne ku dikasa. Biakatonda mukaji wa Yobo bibi menemene, kumuambilaye bua alekele Nzambi, amudiule ne afue. Yobo muine wakajinga lufu, kadi wakalama anu muoyo wende mutoke. Pashishe Satana wakamuteta mu mushindu mukuabu. Wakatuma balunda ba Yobo basatu. Bakasomba nende matuku a bungi kabayi bamusamba nansha kakese, kadi bakamuamba mêyi mabi a amutapa ku muoyo. Bakamba ne: Nzambi ke uvua mumukebele ntatu yende ayi ne muoyo wende mutoke kawuvua umuambila bualu to. Bakafika too ne ku diamba ne: Yobo uvua muntu mubi uvua mukumbanyine malu mabi avua amuenzekela au!​—Yobo 1:13-22; 2:7-11; 15:4, 5; 22:3-6; 25:4-6.

9. Pavua Yobo mu ntatu, ntshinyi tshivuaye kayi muenze?

9 Ntshinyi tshiakenza Yobo bua ntatu yonso ayi? Kavua mupuangane to. Wakakanyina bamusambi ba dishima abu, kuakulaye malu akaluaye kuamba ne: mbiakulakula. Wakadibingisha bua buakane buende kupita muvuaye ubingisha buakane bua Nzambi. (Yobo 6:3; 13:4, 5; 32:2; 34:5) Kadi nansha pavua Yobo mu bikondo bikole menemene, kakela Yehowa Nzambi nyima to. Kakitaba mashimi a balunda babi abu to. Wakamba ne: “Kabiena mua kumfikila bua meme kunuamba nuenu ne: nudi bakane to! Too ne pangafua, tshiakulekela muoyo wanyi mutoke!” (Yobo 27:5) Aa mmêyi a mushinga mukole. Yobo wakabenga kulekela muoyo wende mutoke; tudi petu mua kuenza nanku.

10. Mmunyi mudi tshilumbu tshia muvua Satana mubande Yobo tshikutangila pebe?

10 Mmunyi mudi tshilumbu tshia muvua Satana mubande Yobo tshikutangila pebe? Mu bulelela, Satana udi wamba ne: kuena munange Yehowa Nzambi menemene, wamba kabidi ne: neumulekele bua kudisungila; pashishe ne: muoyo mutoke uudi nawu ngua mafi! (Yobo 2:4, 5; Buak. 12:10) Udi umvua bishi bua malu adiye wamba aa? Bidi bitapa ku muoyo, ki mmuomu? Kadi elabi meji bua bualu ebu: Yehowa udi ulekela Satana uteta muoyo webe mutoke. Udi ukueyemena bikole, ke bualu kayi udi ukupesha mpunga muimpe menemene wa kulama muoyo webe mutoke ne kuleja mudi Satana muena dishima. Yehowa mmutuishibue ne: udi mukumbane bua kulama muoyo webe mutoke. Udi ukulaya ne: neakuambuluishe bua kuwulama. (Eb. 13:6) Tudi ne diakalenga dinene bua mudi Mukalenge mutambe bunene wa diulu ne buloba utueyemena nunku! Udi umona bua tshinyi muoyo mutoke udi ne mushinga wa bungi anyi? Udi utuambuluisha bua kuleja mudi Satana ne dishima, kubingisha dîna dia Tatu wetu, ne kutua bumfumu buende mpanda. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kupeta muoyo mutoke?

MUA KULAMA MUOYO WETU MUTOKE MATUKU ATUDI AA

11. Tshilejilu tshia Yobo tshidi mua kutulongesha tshinyi?

11 Satana mmuvudije mateta ende mu “matuku a ku nshikidilu” mabi aa. (2 Tim. 3:1) Mmunyi mutudi mua kupeta bukole bua kulama muoyo wetu mutoke mu matuku mabi aa? Tshilejilu tshia Yobo tshidi kabidi mua kutulongesha malu a bungi. Kumpala kua kutetabu Yobo, ukavua mulame muoyo wende mutoke misangu ya bungi. Tangila malu asatu adi tshilejilu tshiende tshitulongesha bua mutudi mua kupeta bukole bua kulama muoyo wetu mutoke.

Ngimue mishindu kayi itudi mua kupeta bukole bua kulama muoyo wetu mutoke? (Tangila tshikoso 12) *

12. (a) Bilondeshile Yobo 26:7, 8, 14, mmunyi muvua Yobo mukoleshe ditshina ne kanemu bivuaye nabi kudi Yehowa? (b) Mmunyi mutudi mua kuikala ne ditshina dia Nzambi dia bungi?

12 Yobo wakakolesha dinanga divuaye nadi kudi Nzambi bualu uvua uvudija ditshina dia Yehowa. Yobo uvua upitshisha mêba a bungi wenda ubandila bintu bia dikema bidi Yehowa mufuke. (Bala Yobo 26:7, 8, 14.) Bivua bimukemesha bikole pavuaye wela meji bua buloba, diulu, matutu, ne makubakuba; kadi wakajingulula ne: uvua mumanye anu malu makese menemene bua bintu bionso bidi Yehowa mufuke. Uvua kabidi wangata mêyi a Yehowa ne mushinga wa bungi. Wakamba bua mêyi a Nzambi ne: “Ndi mulame mêyi ende bimpe.” (Yobo 23:12) Yobo uvua utshina Yehowa ne umunemeka bikole. Uvua munange Tatu wende eu ne uvua musue kumusankisha. Nunku Yobo wakadisuika bikole bua kulama muoyo wende mutoke. Mbimpe tuidikije Yobo. Tudi bamanye malu a bungi adi atangila bintu bia dikema bia mu bufuki kupita bantu ba mu tshikondo tshia Yobo. Tudi kabidi ne Bible mujima mufundisha ku bukole bua nyuma muimpe udi utuambuluisha bua kumanya tshidi Yehowa menemene. Malu onso atudi tulonga aa adi atuambuluisha bua kuikala ne ditshina dia bungi. Mpindieu, ditshina ne kanemu bitudi nabi kudi Yehowa nebitusake bua kumunanga, kumutumikila, ne kukolesha dijinga dietu dia kulama muoyo wetu mutoke.​—Yobo 28:28.

Tudi tupeta bukole bua kulama muoyo wetu mutoke tuetu tubenga kutangila bimfuanyi bia malu a bantu butaka (Tangila tshikoso 13) *

13-14. (a) Bilondeshile Yobo 31:1, mmunyi muvua Yobo muleje ditumikila? (b) Mmunyi mutudi mua kuidikija Yobo?

13 Ditumikila dia Yobo mu malu onso diakamuambuluisha bua kulama muoyo wende mutoke. Yobo uvua mumanye ne: bua kulama muoyo wende mutoke, bivua bikengela kutumikila. Mu bulelela, misangu yonso itudi tutumikila, bidi bikolesha mushindu utudi badisuike bua kulama muoyo wetu mutoke. Yobo uvua udienzeja bua kutumikila Nzambi dituku dionso. Tshilejilu, uvua utabalela bikole muvuaye udituala kumpala kua bantu bakaji. (Bala Yobo 31:1.) Bu muvuaye mumane kusela, uvua mumanye ne: bivua bibi bua kutabalela mukaji mukuabu ne lungenyi lua malu a mananga. Lelu, tudi mu buloba budi buwule tente ne malu adi atusaka bua kuenda masandi. Anu bu Yobo, ki mbimpe kutuma ntema kudi muntu udi kayi muena dibaka netu mu mushindu mubi to. Ki mbimpe kabidi kutangila bindidimbi anyi bimfuanyi bia malu a bantu butaka muaba wonso udibi mua kuikala to. (Mat. 5:28) Tuetu tudikanda mushindu eu dituku dionso, netupete bukole bua kulama muoyo wetu mutoke.

Tudi tupeta bukole bua kulama muoyo wetu mutoke tuetu bikale ne mmuenenu muimpe wa bintu bia ku mubidi (Tangila tshikoso 14) *

14 Yobo uvua utumikila kabidi Yehowa mu mushindu uvuaye umona bintu bia ku mubidi. Wakajingulula ne: yeye mueyemene bintu bivuaye nabi, tshivua mua kuikala tshilema tshinene tshivua tshikumbanyine dinyoka. (Yobo 31:24, 25, 28) Lelu, tudi mu buloba budi bantu banange bintu bia ku mubidi bikole. Tuetu bikale ne mmuenenu muimpe wa makuta ne wa bintu bia ku mubidi anu mudi Bible utulomba, didisuika dietu dia kulama muoyo wetu mutoke nedikole.​—Nsu. 30:8, 9; Mat. 6:19-21.

Tudi tupeta bukole bua kulama muoyo wetu mutoke tuetu tulama ditekemena dietu dikole (Tangila tshikoso 15) *

15. (a) Nditekemena kayi divua diambuluishe Yobo bua kulama muoyo wende mutoke? (b) Bua tshinyi bidi mua kutuambuluisha bua kushala batekemene malu adi Yehowa mutulaye?

15 Bu muvua Yobo mumanye ne: Nzambi neamufute, wakalama muoyo wende mutoke. Uvua mutuishibue ne: muoyo wende mutoke uvua ne mushinga kudi Nzambi. (Yobo 31:6) Nansha muvua Yobo mu ntatu, uvua mushindike ne: Yehowa neamufute anu kumufuta. Dishindika edi divua bushuwa dimuambuluishe bua kushala anu mulame muoyo wende mutoke. Muoyo mutoke wa Yobo uvua musankishe Yehowa bikole, ke kumubeneshaye bikole nansha mutshivuaye mupange bupuangane! (Yobo 42:12-17; Yak. 5:11) Yobo neapete kabidi mabenesha mapite bungi kumpala eku. Udi ne ditekemena dikole dia ne: Yehowa neakufute bua muoyo webe mutoke anyi? Nzambi wetu ki mmushintuluke to. (Mal. 3:6) Tuetu tuvuluka ne: udi wangata muoyo wetu mutoke ne mushinga, netushale anu batekemene malu mimpe adi Yehowa mutulaye kumpala eku.​—1 Tes. 5:8, 9.

16. Mbimpe tudisuike bua kuenza tshinyi?

16 Nunku ikala mudisuike bua kushala anu mulame muoyo webe mutoke! Kudi misangu iudi mua kumona bu ne: anu wewe nkayebe ke udi ulama muoyo mutoke, kadi kuena nkayebe to. Kudi bena Kristo ba lulamatu miliyo ya bungi pa buloba bujima badi balama pabu muoyo wabu mutoke. Nebakubale munkatshi mua bantu balume ne bantu bakaji ba kale bavua ne ditabuja bavua balame pabu muoyo wabu mutoke nansha kumpala kua lufu. (Eb. 11:36-38; 12:1) Tudisuikayi tuetu bonso bua kulama muoyo wetu mutoke anu bu Yobo wakamba ne: “Tshiakulekela muoyo wanyi mutoke!” Muoyo wetu mutoke utumbishe Yehowa kashidi ne tshiendelele!

MUSAMBU WA 124 Bikale anu ne lulamatu

^ tshik. 5 Muoyo mutoke ntshinyi? Bua tshinyi Yehowa udi wangata ngikadilu udi nende batendeledi bende eu ne mushinga? Bua tshinyi muoyo mutoke udi ne mushinga kudi yonso wa kutudi? Mu tshiena-bualu etshi netumone mudi Bible wandamuna nkonko eyi. Netumone kabidi bimpe mutudi mua kupeta bukole bua kulama muoyo wetu mutoke ku dituku ne ku dituku. Tuetu benze nanku, netupete mabenesha a bungi.

^ tshik. 3 Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “muimpe” bua nyama udi upetangana ne muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “muoyo mutoke” bua bantu.

^ tshik. 50 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Tudi tumona Yobo kayi muanji kukulakaja ulongesha bamue ba ku bana bende malu adi atangila bintu bia dikema bidi Yehowa mufuke.

^ tshik. 52 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume ubenga kumona bimfuanyi bia malu a bantu butaka ne bena mudimu nende.

^ tshik. 54 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume ubenga kusumba TV munene wa mushinga mukole udiye kayi nende dijinga ne kayi mua kukokesha bua kusumba.

^ tshik. 56 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume welangana meji ne usambila bua ditekemena dia Mparadizu.