Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 7

Buska mansidon i agrada Jeová

Buska mansidon i agrada Jeová

‘Nhos buska Jeová, tudu nhos ki é mansu na Téra. Nhos buska mansidon.’ — SOFONIAS 2:3.

KÁNTIKU 80 ‘Sprimenta i odja ma Jeová é bon’

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. (a) Kuzê ki Bíblia ta fla di Muizes, i kuzê ki el faze? (b) Ki motivu nu ten pa nu dizenvolve mansidon?

BÍBLIA ta fla ma Muizes éra ‘mutu más mansu ki tudu ómi na téra.’ (Núm. 12:3) Má kel-li krê fla ma el éra fraku, ma el tinha medu di tomaba disizons, ô di kontinuaba firmi óras ki otus algen ta staba kóntra el? É si ki txeu algen ta pensa di pesoas mansu. Má kel-li é ka verdadi. Muizes éra fórti, disididu i korajozu. Ku ajuda di Jeová, el nfrenta Faraó kel rei poderozu di Ijitu, el orienta talvês 3 milhon di israelita na dizértu i el djuda nason di Israel vense ses inimigu.

2 Nu ka sta ta pasa pa kes mésmu prubléma ki Muizes pasa pa el. Má tudu dia nu ten ki lida ku pesoas ô ku situasons ki ta bira difísil nu ser un algen mansu. Má simé, nu ten un bon motivu pa dizenvolve kel kualidadi li, pamodi Jeová promete ma ‘kes algen mansu ta ben toma kónta di Téra’. (Sal. 37:11) Bu ta atxa ma bo é un algen mansu? Otus algen ta atxa ma bo é mansu? Antis di nu responde kes pergunta inportanti li, nu meste sabe kuzê ki siginifika ser mansu.

KUZÊ KI É MANSIDON?

3-4. (a) Ku kuzê ki nu pode konpara mansidon? (b) Si nu krê ser un algen mansu, ki kuatu kualidadi nu meste ten i pamodi?

3 Mansidon * é sima un kuadru ku un pintura bunitu. Di ki manera? Sima un pintor ta djunta txeu tipu di kor bunitu pa el faze un kuadru, nos tanbê nu meste djunta txeu kualidadi bunitu pa nu pode ser un algen mansu. Alguns di kes kualidadi li é umildadi, obidiénsa, brandura i koraji. Pamodi ki nu meste kes kualidadi li pa nu agrada Jeová?

4 É sô kes algen umildi ki ta seta faze vontadi di Deus. Un di kes vontadi di Deus é pa nu ser algen brandu. (Mat. 5:5; Gál. 5:23) Óras ki nu ta faze vontadi di Jeová, Satanás ta fika ku raiba di nos. Pur isu, sikrê nos é umildi i mansu, txeu algen ki ta faze párti di mundu di Satanás ta odia-nu. (João 15:18, 19 ) Pamodi kel-li, nu meste ten koraji pa nu luta kóntra Satanás.

5-6. (a) Pamodi ki Satanás ta ôdia kes algen mansu? (b) Ki perguntas nu sta ben responde?

5 Algen orgulhozu é diferenti di algen mansu. El ka sabe kontrola se raiba i el ka ta krê obi ku Jeová. Satanás é kel tipu di algen li. Nu ka ten dúvida ma el ta ôdia kes algen mansu! Es ta mostra ma Satanás é rei di mau pamodi es ten bons kualidadi ki el ka ten. Más piór inda, es ta mostra ma Satanás é mintirozu. Pamodi? Pamodi ka ta nporta kuzê ki Satanás fla ô faze, el ka ta konsigi inpidi kes algen mansu di sirbi Jeová! — Jó 2:3-5.

6 Na ki situasons é difísil ser mansu? I pamodi ki nu debe kontinua ta dizenvolve mansidon? Pa responde kes pergunta li, nu sta ben odja izénplu di Muizes, di kes três ebreu ki staba prézu na Babilónia i di Jizus.

NA KI SITUASONS É DIFÍSIL SER MANSU?

7-8. Kuzê ki Muizes faze kantu otus algen ka ruspeta-l?

7 Óras ki nu ten algun autoridadi: Pode ser difísil pa kes algen ki ten autoridadi ser mansu, prinsipalmenti óras ki otus algen ki es ta kuida di es, ka ta ruspeta-s ô ka ta konkorda ku ses disizon. Kel-li dja kustuma kontise ku bo? I si un algen di bu família reaji di kel manera li? Kuzê ki bu ta fazeba? Odja modi ki Muizes lida ku un situason sima kel-li.

8 Jeová skodje Muizes pa ser líder di Israel i el dexa-l skrebe leis ki ta governaba kel nason. Nu pode odja klaru ma Jeová staba ta djuda Muizes. Má simé, irman di Muizes ki txomaba Mirian i se irmon Aron, kumesa ta pâpia kóntra el. Tanbê, es fla ma el ka devia kazaba ku kel mudjer ki el kaza ku el. Si éra otus algen ki staba na lugar di Muizes, es podia fikaba xatiadu i es ta tenta vingaba. Má Muizes ka faze si, pamodi el ka éra un algen ki ta maguaba faxi. Aliás, kantu Jeová kastiga Mirian ku lépra, Muizes pidi Jeová pa kura-l. (Núm. 12:1-13) Pamodi ki Muizes reaji si?

Muizes pidi Jeová pa kura Mirian (Odja parágrafu 8.)

9-10. (a) Kuzê ki Jeová djuda Muizes ntende? (b) Kuzê ki xéfis di família i ansions ta prende ku Muizes?

9 Muizes dexa Jeová trena-l. Uns 40 anu antis, kantu el éra prínsipi na Ijitu, Muizes ka éra un algen mansu. Un bês, el odja un ómi ta faze un kuza ki el atxa ma ka staba dretu. El fika txeu xatiadu ki el mata kel ómi. Muizes atxa ma Jeová ta konkordaba ku kuzê ki el faze. Má, Jeová pasa 40 anu ta djuda Muizes ntende ma pa el sérba líder di Israel sô koraji ka ta txigaba, el tinha ki sérba mansu. I pa el sérba mansu tanbê el tinha ki sérba umildi, obidienti i brandu. Muizes prende kel lison li dretu i el bira un bon líder. — Êxo. 2:11, 12; Atos 7:21-30, 36.

10 Oji tanbê, xéfis di família i ansions debe imita Muizes. Óras ki otus algen ka ruspeta-u, ka bu mágua faxi. Ser umildi i lenbra ma bo tanbê bu ta fadja. (Ecl. 7:9, 20) Rezolve kes prubléma sima orientason di Jeová ta fla, asi bu ta mostra ma bo é obidienti. I sénpri responde ku brandura. (Pro. 15:1) Óras ki xéfis di família i ansions ta aji di kel manera li, Jeová ta fika kontenti. Tanbê, es ta djuda ten pas i ses izénplu ta inxina-nu modi ki ta mostradu mansidon.

11-13. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di kes três ebreu?

11 Modi ki nu ta ser mansu óras ki nu ta pirsigidu: Stória ta mostra ma govérnus di ómi sénpri pirsigi povu di Jeová. Es pode kulpa-nu di txeu “krimi”, má nu sabe ma es ta pirsigi-nu pamodi nu disidi ‘obi ku Deus antis di nu obi ku ómis’. (Atos 5:29 ) Es pode faze-nu trósa, prende-nu ô ti sota-nu, má nu ka ta vinga. Ku ajuda di Jeová, nu ta mante kalmu na tudu kes situason difísil.

12 Pensa na izénplu di kes três ebreu ki lebadu pa Babilónia. Ses nómi éra Ananias, Mizael i Azarias. Es dexa un bon izénplu pa nos. * Rei di Babilónia manda-s pa es nbaxa dianti di un státua di oru uma grandi. Ku brandura, es splika rei pamodi ki es ka podia adoraba kel státua. Nbóra rei fla ma el ta botaba es déntu lumi, es kontinua ta obi ku Deus. Jeová salva-s di kel lumi, má es ka pensaba si Jeová ta fazeba kel-la. Es staba prontu pa seta kalker kuza ki Jeová dexaba kontise. (Dan. 3:1, 8-28) Ses izénplu ta mostra ma algen mansu é korajozu. Ka ten ninhun rei, ninhun amiasa i ninhun kastigu ki ta pô-nu dizisti di ‘adora sô Jeová.’ — Êxo. 20:4, 5.

13 Óras ki nos lialdadi pa Deus sta na próva, modi ki nu pode imita kes três ebreu? Nu debe ser umildi i kúnfia ma Jeová ta kuida di nos. (Sal. 118:6, 7) Óras ki algen ta pô-nu kulpa di algun kuza mariadu, nu ta responde ku brandura i ruspetu. (1 Ped. 3:15) I nu ka ta faze ninhun kuza ki ta straga nos amizadi ku Jeová.

Óras ki otus algen trata-nu mariadu, nu ta responde ku ruspetu (Odja parágrafu 13.)

14-15. (a) Kuzê ki pode kontise óras ki nu sta preokupadu dimás? (b) Di akordu ku Isaías 53:7, 10, pamodi ki nu pode fla ma Jizus é midjór izénplu di algen ki kontinua mansu sikrê el staba txeu preokupadu?

14 Modi ki nu ta ser mansu óras ki nu sta preokupadu dimás: Ten txeu kuza ki ta pô-nu preokupadu. Talvês nu pode xinti si, antis di faze un próva na skóla ô rezolve algun asuntu di trabadju ki nu meste faze. Tanbê, nu pode fika preokupadu sô di pensa na un tratamentu di saúdi ki nu sta ba faze. Óras ki nu sta preokupadu dimás é difísil nu ser mansu. Alguns kuza ki antis ka ta nkomodaba nos, pode kumesa ta xatia-nu. Kel-li pode pô-nu ta pâpia duru i trata otus sen amor. Si dja bu kustuma aji si, pensa na izénplu di Jizus.

15 Na kes últimu mês di se vida na Téra, Jizus staba txeu preokupadu. El sabia ma el ta sufreba txeu i ma es ta mataba el. (João 3:14, 15; Gál. 3:13) Alguns mês antis di el móre, el fla ma el staba txeu preokupadu. (Luc. 12:50) I alguns dia antis di el móre, el torna fla: ‘N sta kasábi’. Na palavras ki Jizus uza na orason pa el fla Jeová modi ki el staba ta xinti, ta da pa odja ma el éra umildi i obidienti. El fla: ‘Nha Pai, salva-m di kel óra li. Má, é pa kel-li ki N ben, pa kel óra li. Nha Pai, glorifika bu nómi.’ (João 12:27, 28 ) Kantu txiga óra, Jizus mostra koraji. El ntrega se kabésa na mô di inimigus di Deus. Es mata-l di kel piór manera ki ten. Nbóra Jizus staba txeu preokupadu i el sufri txeu, el ka dexa di ser mansu i di faze vontadi di Deus. Pur isu, nu pode fla ku tudu sertéza ma Jizus é midjór izénplu di algen ki kontinua mansu sikrê txeu preokupadu! — Isaías 53:7, 10.

Jizus é midjór izénplu di mansidon (Odja parágrafus 16 i 17.) *

16-17. (a) Kuzê ki amigus di Jizus faze ki podia ka dexaba el ser mansu? (b) Modi ki nu pode imita Jizus?

16 Na kel últimu noti di Jizus li na Téra, se amigus aji di un manera ki el podia dexaba di ser mansu. Pensa modi ki Jizus staba txeu preokupadu na kel noti. El ta kontinuaba sénpri fiel ti ki el moreba? Si el ka kontinuaba fiel ningen ka ta tinha xansi di ganhaba vida. (Rom. 5:18, 19) Más inportanti inda, kuzas ki el sta ba fazeba pode sujaba ô linpaba nómi di se Pai. (Jó 2:4 ) Na kel últimu komemorason djuntu ku se amigus di kunfiansa ki éra se apóstlus, kontise un prubléma. Es kumesa ta ‘diskuti riju’ sobri ‘kal di es ki éra más inportanti.’ Jizus dja papiaba ku es sobri kel asuntu li txeu bês, mésmu na kel noti antis di es diskuti! Má simé, Jizus ka fika xatiadu ku es, el mante kalmu. Ku amor, má di manera firmi Jizus splika-s modi ki es debe aji. Tanbê, el ilojia-s pa ses lialdadi i pamodi es fika djuntu ku el na kes momentu difísil. — Luc. 22:24-28; João 13:1-5, 12-15.

17 Si mésmu kuza kontise ku bo, kuzê ki bu ta fazeba? Nu pode imita Jizus i kontinua kalmu mésmu óras ki nu sta txeu preokupadu. Nu debe sta prontu pa obi ku mandamentu di Jeová di ‘kontinua ta suporta kunpanheru’. (Col. 3:13) Un kuza ki ta djuda-nu obi ku kel mandamentu li é óras ki nu ta lenbra ma nos tudu nu ta fla ô nu ta faze kuzas ki ta xâtia otus algen. (Pro. 12:18; Tia. 3:2, 5) Tanbê é bon nu ilôjia kunpanheru pa ses bon kualidadi. — Efé. 4:29.

PAMODI KI NU DEBE KONTINUA TA SER UN ALGEN MANSU?

18. Modi ki Jeová ta djuda kes algen mansu toma bons disizon, má kuzê ki es ten ki faze?

18 Si nos é mansu nu ta konsigi toma bons disizon. Óras ki nu sta na un situason ki nu ka sabe kuzê ki nu ta faze, Jeová ta djuda-nu toma bons disizon sô si nos é mansu. El promete ma el ta obi ‘pididu di kes mansu’. (Sal. 10:17) I el ta faze más di ki sô obi nos pididu. Bíblia ta promete: ‘El ta gia kes mansu na kuza ki é dretu, i el ta inxina mansus Se kaminhu.’ (Sal. 25:9) Jeová ta gia-nu através di Bíblia, publikasons, * vídius i runions ki ‘skravu fiel i prudenti’ ta faze. (Mat. 24:45-47) Má nos tanbê nu ten ki faze nos párti. Nu debe ser umildi i rekonhise ma nu meste ajuda di Jeová. Nu ta faze kel-li óras ki nu ta studa kes informason ki Jeová ta da-nu i faze sima nu prende.

19-21. Ki fadja Muizes faze na Kádis i kuzê ki nu ta prende ku kel-li?

19 Si nos é mansu nu ta ivita faze kuzas mariadu. Pensa otu bês na Muizes. Duránti txeu ténpu el kontinua mansu i el agrada Jeová. Má na fin di kes 40 anu difísil ta anda na dizértu, Muizes dexa di ser mansu. Dja tinha poku ténpu ki se irman, kel ki talvês salva-l se vida na Ijitu, moreba i interadu na Kádis. I gósi, más un bês israelitas kumesa ta kexa ma es sta ta pasa nisisidadi. Di es bês, es kumesa ta ‘diskuti ku Muizes’ pamodi es ka tinha agu. Nbóra Jeová dja daba Muizes puder pa faze txeu milagri i Muizes mostra txeu bês ma el éra un bon líder, povu kexa simé. Es ka kexa sô pamodi falta di agu, má tanbê kóntra Muizes, sima si éra pamodi el ki es staba ta xinti sedi. — Núm. 20:1-5, 9-11.

20 Muizes fika xeiu di raiba i el dexa di ser mansu. Envês di el pâpia ku kel rótxa ku fé sima Jeová mandaba el, Muizes pâpia xatiadu ku povu i el fla-s ma éra el ki sta ba fazeba kel milagri. Dipôs, el da ku pó na rótxa dôs bês i un monti agu kumesa ta sai. Pamodi orgulhu ku raiba el faze un éru gravi. (Sal. 106:32, 33) Muizes dexa di ser mansu na kel un momentu, pur isu el ka dexadu entra na kel téra ki Deus prometeba es. — Núm. 20:12.

21 Kel izénplu li ta inxina-nu un grandi lison. Primeru, nu meste sforsa sénpri pa nu kontinua ta ser mansu. Si na algun momentu nu dexa di faze kel-li, é faxi nu bira orgulhozu. I nu pode pâpia ô faze kuzas ki nu ka devia. Sugundu, óras ki nu sta preokupadu dimás é difísil nu ser mansu. Pur isu, nu meste sforsa pa nu ser mansu mésmu óras ki nu sta txeu preokupadu.

22-23. (a) Pamodi ki nu debe kontinua ta buska mansidon? (b) Kuzê ki Sofonias 2:3 krê fla?

22 Si nos é mansu nu ta protejedu. Ka ta dura, Jeová ta ben tra tudu algen mau di Téra i sô kes algen mansu ki ta fika. I Téra ta ben fika xeiu di pas. (Sal. 37:10, 11) Bu ta ben sta na meiu di kes algen mansu? Bu pode sta la si bu faze kel ki Jeová insentiva-nu na Sofonias 2:3 (Lé).

23 Pamodi ki Sofonias 2:3 ta fla: ‘Talvês nhos ta ser sukundidu’? Kel-li ka krê fla ma Jeová ka ten kapasidadi di proteje kes ki krê agrada-l i ki el ta ama. Má, el ta mostra ma nu meste faze algun kuza pa nu protejedu. Pur isu, pa nu skapa na kel ‘dia di raiba di Jeová’ i vive pa tudu ténpu, nu meste faze tudu sforsu pa nu buska mansidon i agrada Jeová.

KÁNTIKU 120 Nu ser umildi sima Jizus

^ par. 5 Ninhun di nos ka ta nase mansu. Nu meste dizenvolve mansidon. Óras ki nu ta lida ku pesoas ki é kalmu é más faxi nu kontinua mansu. Má, nu pode atxa ma é difísil kontinua mansu óras ki nu ta lida ku pesoas ki é orgulhozu. Kel studu li ta ben mostra alguns difikuldadi ki nu meste vense pa nu pode dizenvolve es kualidadi bunitu ki é mansidon.

^ par. 3 MÁS SPLIKASON: Mansidon. Kes algen ki é mansu ta trata otus algen ku bondadi i es ta mante kalmu mésmu óras ki otus algen ta provoka-s. Umildadi. Kes algen ki é umildi, es é ka orgulhozu i nen es ka ta atxa ma es é más midjór di ki otus algen; envês di kel-la, es ta atxa ma otus algen é más inportanti di ki es. Na kazu di Jeová, nu ta fla ma el é umildi, pamodi nbóra el é kel algen más inportanti ki ten, el ta trata tudu algen ku amor i mizerikórdia.

^ par. 12 Kes algen di Babilónia ta txomaba kes três ebreu di Sadraki, Mizaki i Abidinegu. — Dan. 1:7.

^ par. 18 Pur izénplu, odja artigu na revista Sentinéla di 15 di abril di 2011 ku téma: Tome decisões que honram a Deus, na purtugês.

^ par. 59 SPLIKASON DI DIZENHU: Dipôs ki disiplus diskuti kal di es ki éra más inportanti, Jizus kontinua brandu i ku kalma el koriji ses pensamentu.