Xionyoui kampa nesi tein kipia

Xionyoui kampa nesi tein kipia

TAMACHTILIS 7

Maj tiyolnejmachmej uan maj tikyolpaktikan Jiova

Maj tiyolnejmachmej uan maj tikyolpaktikan Jiova

“Xiktemokan Jiova, nochin namejuan akin nanyolnejmachmej itech taltikpak, [...] xiktemokan yolyemanilis.” (SOF. 2:3)

NEKUIKATIL 80 Xikitakan ke Jiova yolkuali

TEIN MOITAS *

1, 2. 1) ¿Keniuj kijtoua Biblia ke katka Moisés uan toni kichiuak? 2) ¿Keyej moneki timochikauaskej tiyeskij tiyolnejmachmej?

BIBLIA kijtoua ke Moisés katka “okachi yolnejmach ke nochi taltikpakneminij akin moajsiaj talixko” (Núm. 12:3). ¿Kijtosneki nejon ke katka se takat akin amo chikauak, omeyolouaya uan mouia? Sekin kijtoskiaj ke ijkon tamati se taltikpaknenkej akin yolnejmach. Sayoj ke nejon amo melauak. Moisés katka se itekitikauj Dios chikauak, kiixtaliaya kichiuas teisa uan amo mouia. Ika inepaleuil Jiova kiixnamikik ueyi tekiuaj akin taixyekanaya Egipto, kinyekanak xa eyi millones taltikpakneminij itech taluakyan uan kipaleuij xolal Israel maj kintaninij akin kinixnamikiaj.

2 Maski tejuan amo tikpiaj ouijkayomej kemej Moisés, mojmostaj timoajsij iniuan taltikpakneminij oso tikpanouaj seki taman tein kichiua maj ouij tiknextikan ox tiyolnejmachmej. Sayoj ke moajsi se taman tein techolinia maj timochikauakan tiknextiskej nejon kualneskayot. Jiova motenkaua ke “akin yolnejmachmej ininaxkatis taltikpak” (Sal. 37:11). Maj timotajtanikan: “¿Nikijtoskia ke niyolnejmach? ¿Nechitaj ijkon oksekin?”. Uelis tiknankiliskej nejon netajtanilmej komo tikajsikamatij toni kijtosneki tiyeskij tiyolnejmachmej.

¿TONI KIJTOSNEKI SE YESKI YOLNEJMACH?

3, 4. 1) ¿Keyej tikijtouaj ke tiyeskij tiyolnejmachmej tamati kemej ijkuak tikchijchiuaj se tajmachcamisa? 2) ¿Katiyejua naui kualneskayomej techpaleuiskej maj tiyolnejmachmej uan keyej?

3 Se yeski yolnejmach * tamati kemej ijkuak se kichijchiua se kualtsin tajmachcamisa. ¿Keyej? Porin moneki se kikuis tataman colores tein kualtsitsin. No ijkon, tiyeskij tiyolnejmachmej komo tiknextiaj tataman kualneskayomej kemej: amo se moueyinekis, se tatakamatis, se yolseujkanemis uan se kinextis yolchikaualis. Komo tiknekij tikyolpaktiskej Jiova moneki tiknextiskej nejon kualneskayomej. Maj tikitakan keyej.

4 Sayoj akin yolyemankej kitakamatij Dios uan kichiuaj itanejnekilis. Uan yejuatsin no kineki maj tiyolseujkanemikan (Gál. 5:22). Sayoj ke Satanás kualani keman tikchiuaj tein Jiova kineki. Yejua ika, maski tiyolnejmachmej uan tiyolseujkanemij, miakej akin kipaleuiaj Satanás techtauelitaj (Juan 15:18, 19). Yejua ika moneki tiyeskij tiyolchikaujkej.

5, 6. 1) ¿Keyej Satanás kintauelita akin yolnejmachmej? 2) ¿Katiyejua netajtanilmej tiknankilitij?

5 Akin amo yolnejmach moueyineki, kualani uan amo kitakamati Jiova. Satanás ijkon tamati. Yejua ika, kintauelita akin yolnejmachmej porin kinextiaj ika ininkualneskayouan ke yejua tel amo yolkuali. Uan no kinextiaj ke se takajkayaujkej porin maski tein yeski kijtos oso kichiuas amo uelis kintsakuilis akin yolnejmachmej maj kitekitilikan Jiova (Job 2:3-5).

6 ¿Kemanian xa techouijmakas tiyeskij tiyolnejmachmej? Uan ¿keyej moneki tiksentokaskej timochikauaskej tiyeskij tiyolnejmachmej? Maj tikitakan ineskayo Moisés, eyi telpochmej hebreos uan Jesús, ijkon tiknankiliskej nejon netajtanilmej.

¿KEMANIAN UELIS TECHOUIJMAKAS TIKNEXTISKEJ KE TIYOLNEJMACHMEJ?

7, 8. ¿Toni kichiuak Moisés keman amo kipoujkaitakej?

7 Keman tikpiaj tanauatil. Uelis techouijmakas tiyeskij tiyolnejmachmej, okachiok komo aksa akin tikixyekanaj amo techpoujkaita oso kijtoua ke amo kuali tein tikixtalijkej. ¿Techpanouani nejon? ¿Toni tikchiuaskiaj komo semej tokalyetouanij ijkon kichiuaskia? Maj tikitakan tein kichiuak Moisés.

8 Jiova kiixtalij maj kinixyekana israelitas uan kinauatij maj kijkuilo tanauatilmej tein kimakak ixolal. Nejon kinextiaya ke Dios kipaleuiaya Moisés. Maski ijkon, iikniuan, Míriam uan Aarón, kijijtojkej porin inamik amo katka israelita. Okse aksa xa niman kualaniskia uan momakepaskia. Sayoj ke Moisés amo kualanik, ta kitataujtij Jiova maj kikixtiliani lepra tein Míriam kikuika (Núm. 12:1-13). ¿Keyej kichiuak nejon?

Moisés kitataujtij Jiova maj kikixtiliani lepra tein Míriam kikuika (Xikonita párrafo 8)

9, 10. 1) ¿Toni kiajsikamatik Moisés ika inepaleuil Jiova? 2) ¿Toni uelis kinmachtis ineskayo Moisés tetatmej uan tayekananij?

9 Moisés kichiuak nejon porin Jiova kimachtijka miak taman. Kemej cuarenta xiujmej achto, keman pouia kemej semej ikalyetouanij akin tekiuajtia Egipto, amo katka se takat yolnejmach. Yejua niman kualania uan hasta kimiktij se takat porin kiitak ke tein kichiujtoya amo kuali yetoya. Kinemiliaya ke Dios kuali kiitaya tein kichiujka. Cuarenta xiujmej Jiova kipaleuij Moisés maj kiajsikamati ke komo kinekia kiixyekanas xolal Israel amo sayoj monekia maj yeski yolchikauak, ta no monekia maj yolnejmach. Uan monekia amo moueyinekis, tatakamatis uan yolseujkanemis. Yejua kuali kiajsikamatik nejon uan mochiuak se kuali taixyekankej (Éx. 2:11, 12; Hech. 7:21-30, 36).

10 Axkan, tetatmej uan tayekananij kuali kichiuaj komo kitojtokaj ineskayo Moisés. Komo tejuatsin tiontepopaj oso tiontayekankej amo niman xionkualani keman amo mitsonpoujkaitaskej. Xikonelnamiki ke tejuatsin no tionmopoloua (Ecl. 7:9, 20). Xiontatakamati uan xikonyektali kuejmolmej kemej Jiova tanauatia uan nochipa xikonnexti yolseuilis (Prov. 15:1). Tetatmej uan tayekananij akin ijkon kichiuaj kiyolpaktiaj Jiova uan tapaleuiaj maj onka yolseuilis uan technextiliaj keniuj uelis tiyeskij tiyolnejmachmej.

11-13. ¿Toni neskayot techkauilijkej eyi hebreos?

11 Keman techtajyouiltiaj. Ijkon kemej panouanij xiujmej, miakej tekiuanij kitajyouiltianij ixolal Jiova. ¿Keyej? Xa kijtouaj ke tiktapanauiliaj se tanauatil, sayoj ke tein melauj techtatsakuiltiaj porin tikixtalianij ‘tiktakamatiskej Totajtsin Dios uan [...] amo achtoʼ taltikpakneminij (Hech. 5:29). Xa techkejkeloskej, techtsakuaskej oso hasta techkojkokoskej. Sayoj ke, Jiova techpaleuia maj amo timomakepakan, ta maj tiyolseujtokan keman techtajyouiltijtoskej.

12 Maj titanemilikan itech neskayot tein kikaujkej eyi telpochmej hebreos akin kinuikakej Babilonia: Hananías, Misael uan Azarías. * Akin tekiuajtia Babilonia kinnauatij maj motankuaketsanij iixpan se ueyi tiotsin tachijchiuj ika oro. Ika yolseuilis uan poujkaitalis kimelauilijkej keyej amo motankuaketsaskiaj iixpan nejon tiotsin. Kitakamatkej Dios maski tekiuaj kiniluijka ke kinpantamotaskia itech se ueyi tikomit komo amo kichiuayaj. Jiova kinmakixtij maski yejuan amo kimatiaj ox kichiuaskia. Kiixtalijkej tatakamatiskej maski semi kintajyouiltiskiaj (Dan. 3:1, 8-28). Ijkon kinextijkej ke akin yolnejmachmej semi yolchikaujkej uan ke nion se tekiuaj, nion keman techtatsakuiltiaj oso techmojmoujtiaj uelis techtsakuilis maj sayoj Jiova tikueyichiuakan (Éx. 20:4, 5).

13 ¿Keniuj uelis tikchiuaskej kemej nejon eyi hebreos keman techyejyekoskej? Maj tiknextikan yolyemanilis uan maj titakuaujtamatikan ke yejuatsin techyekpias (Sal. 118:6, 7). Uan keman aksa techijtouilia tein amo melauak, titanankiliaj ika yolseuilis uan poujkaitalis (1 Ped. 3:15). Uan no, tikixtopeuaj nochi tein uelis kijtakos tokuali uikalis iuan toueyiTajtsin Jiova.

Keman techixnamikij, titanankiliaj ika poujkaitalis (Xikonita párrafo 13)

14, 15. 1) ¿Toni uelis panos keman semi timotekipachojtokej? 2) Kemej kijtoua Hechos 8:32, ¿keyej Jesús okachi kinextij tein kijtosneki se yeski yolnejmach maski timotekipachojtoskej?

14 Keman semi timotekipachojtokej. Miak taman uelis techtekipachos. Kemej neskayot, xa porin tikchiuatij se tekit kampa timomachtiaj oso kampa titekitij. Oso xa porin tiyatij kaltapajtiloyan uan tiknemiliaj ke techtekiskej oso techitaskej keniuj timoajsij. Keman semi timotekipachojtokej uelis techouijmakas tiyeskij tiyolnejmachmej. Xa uelis peuas techkuejmolos seki taman tein achto amo techkuejmolouaya. Uan peuas tikiniluiskej oksekin tein kinyolxokolis. Komo ijkon timomachilianij, maj titanemilikan itech ineskayo Jesús.

15 Seki metsti achto ke kimiktiskiaj, Jesús semi tanemilijtoya porin kimatia ke semi kitajyouiltiskiaj uan ke kimiktiskiaj (Juan 3:14, 15; Gál. 3:13). Yejua ika, kijtoj ke semi motekipachojtoya (Luc. 12:50). Seki tonalmej achto ke kimiktiskiaj, kijtoj: “Axkan semi niyoltajyouia”. Ueli tikitaj ke katka yolyemanik uan ke kitakamatia Dios keman motataujtij ika nejin tajtolmej: “Notajtsin, xinechmakixti de nijin tajyouilis ten ejkotok ya nopan [...]. Ta, yejika ya Nejuatsin niuala para nitajyouis. [...] Notajtsin Dios, xikueyipanchiua motokaytsin” (Juan 12:27, 28). Keman ajsik nejon tonal, kinextij yolchikaualis uan mokauak maj kikitskianij akin kitauelitayaj Dios, maj kipinaujtianij uan maj kitajyouiltianij keman kimiktijkej. Maski semi motekipachoj uan tajyouij, Jesús kinextij ke katka yolnejmach uan kichiuak itanejnekilis Dios. Yejua akin okachi kinextij keniuj uelis tiyeskij tiyolnejmachmej maski semi timotekipachojtoskej (xikonixtajtolti Hechos 8:32).

Yejua Jesús akin okachi kinextij tein kijtosneki se yeski yolnejmach (Xikonita párrafos 16-17) *

16, 17. 1) ¿Toni kichiujkej tatitanilmej tein ika ueliskia kikualantiskej Jesús? 2) ¿Keniuj uelis tikchiuaskej kemej Jesús?

16 Youak achto ke kimiktiskiaj Jesús, itatitaniluan akin katkaj itasojikniuan kichiujkej seki taman tein ueliskia kikualantis. Maj titanemilikan keniuj momachiliaya Jesús nejon youak. Komo yejua amo kikauaya Dios maski kimiktiskiaj, tel miakej millones ueliskiaj momakixtiskej. Sayoj ke, ¿taxikoskia? (Rom. 5:18, 19). Uan tein okachi monekia, ueliskia kichiuas maj kuali ika tajtokan iPopaj oso amo (Job 2:4). Keman takuaj iniuan itasojikniuan uan amo oksepa kichiuaskiaok, itatitaniluan peujkej motajtolteuiaj porin kinekiaj kimatiskej “akoni de yejuan mochiuakiu kachi ueyi chiuke inpan yejuan”. Jesús miakpa kinyolmajxitijkaya ika nejon uan nejon tiotak oksepa kichiuak. Maski ijkon, Jesús amo iniuan kualanik, ta ika netasojtalis kinmelauilij keniuj monekia monejnemiltiskej. Satepan kintasojkamatilij porin amo kikauayaj (Luc. 22:24-28; Juan 13:1-5, 12-15).

17 ¿Toni tikchiuaskiaj komo tikpanoskiaj nejon? Maj tikchiuakan kemej Jesús uan maj tiyolseujtokan maski timotekipachojtoskej. Ika pakilis maj tiktakamatikan nejin tanauatil tein Jiova kijtoj: “Ximoijyouilijtiyakan [oso ximoxikojtiyakan] se uan okse” (Col. 3:13). Tikchiuaskej nejon komo tikelnamikij ke tinochin tikijtouaj oso tikchiuaj teisa tein oksekin amo kiuelitaj (Prov. 12:18; Sant. 3:2, 5). Uan no moneki maj tikintasojkamatilikan oksekin porin kinextiaj kualneskayomej (Efes. 4:29).

¿KEYEJ MONEKI TIKSENTOKASKEJ TIYESKIJ TIYOLNEJMACHMEJ?

18. 1) ¿Keniuj Jiova kinpaleuia akin yolnejmachmej maj kuali taixpejpenakan? 2) ¿Toni moneki kichiuaskej uan ijkon yejuatsin kinpaleuis?

18 Porin ijkon kuali titaixpejpenaskej. Keman tikixpejpenaskej se taman tein motelneki, Jiova techpaleuis komo tiyolnejmachmej. Yejuatsin motenkaua ke kikakis ininnetataujtil akin yolnejmachmej (Sal. 10:17). Uan amo sayoj nejon, ta Biblia kijtoua nejin: “Yejua kinyekanas akin yolnejmachmej itech tein kuali, uan yejua kinnextilis ioj akin yolnejmachmej” (Sal. 25:9). Jiova techyekana ika Biblia, amaixmej, * videos uan nechikolmej tein takeual takuaujtamach uan tamatkej kiixtalia (Mat. 24:45-47). Sayoj ke, maj timomachtikan nochi tein Jiova techmaka uan maj tiktakamatikan ika miak pakilis tein timomachtiaj, ijkon tiknextiaj ke timokauaj maj Jiova techpaleui.

19-21. 1) ¿Toni nepolol kipiak Moisés ompa Qadés? 2) ¿Toni techmachtia tein kipanok?

19 Porin ijkon amo semi timopoloskej. Maj oksepa titanemilikan itech Moisés. Miak xiujmej kinextij ke katka yolnejmach uan kiyolpaktij Jiova. Sayoj ke, cuarenta xiujmej satepan keman israelitas ojtokakej taluakyan, amo kinextijok nejon. Iikniuj Míriam, akin xa kipaleuijka maj momakixti ompa Egipto, yekin momikilijka uan kitokkaj ompa Qadés. Ompa, israelitas oksepa peujkej kijtouaj ke amo kipiayaj miak taman. Biblia kijtoua ke “xolal peuak kiixnamiki Moisés” porin amo kipiayaj at. Maski Jiova kichiujka miak mouiskatekimej itechkopa Moisés uan miak xiujmej kuali taixyekanak, israelitas kisentokayaj taixnamikiaj. Uan no kijijtouayaj Moisés kemej yeskia itajtakol maj amo onkani at (Núm. 20:1-5, 9-11).

20 Nejon ouijkayomej kichiujkej maj Moisés kualani. Moisés amo kinojnotsak tepejxit kemej Jiova kinauatijka, ta kintauelnojnotsak israelitas uan kijtoj ke yejua yaya kichiuati se mouiskatekit. Ompa, ojpa kiuitekik tepejxit uan peuak kisa miak at. Kemej moueyinekik uan kualanik kichiuak maj tajtako iixpan Jiova (Sal. 106:32, 33). Kemej nejon tonal amo kinextij yolnejmachkayot, Jiova amo kikauak maj kalaki itech tal tein motenkaujka kinmakas israelitas (Núm. 20:12).

21 ¿Toni techmachtia tein kipanok Moisés? Yekinika, moneki tiksentokaskej timochikauaskej tiyeskij tiyolnejmachmej. Komo amo timoyekpiaj, timoueyinekiskej uan uelis tikijtoskej oso tikchiuaskej teisa tein amo taixejekol. Ojpatika, komo semi timotekipachojtokej amo uelis tikixnamikiskej ouijkayomej, yejua ika maj timochikauakan tiyeskij tiyolnejmachmej hasta keman semi timotekipachojtoskej.

22, 23. 1) ¿Keyej moneki tiksentokaskej timochikauaskej tiyeskij tiyolnejmachmej? 2) ¿Toni kijtosneki Sofonías 2:3?

22 Porin ijkon timomatampauiskej. Amo uejkaua, Jiova kinixpolos nochin akin amo yolkualmej uan sayoj kinmakixtis akin yolnejmachmej. Ijkuak noyampa taltikpak nochin yekmelauj yolseujkanemiskej (Sal. 37:10, 11). ¿No ompa tiyetoskej iniuan akin yolnejmachmej? Uelis ompa timoajsiskej komo tikchiuaj tein Jiova techtajtania itech Sofonías 2:3 (xikonixtajtolti).

23 ¿Keyej kijtoua Sofonías 2:3 ke “xa” uelis timakisaskej? Nejin amo kijtosneki ke Jiova amo uelis kinmakixtis akin kitasojtaj uan kinekij kiyolpaktiskej. Ta, kijtosneki ke tejuan no moneki tikchiuaskej teisa. Uelis timomakixtiskej keman Jiova “kikixtis ikualanyo” uan tinemiskej nochipaya, komo axkan timochikauaj tiyeskij tiyolnejmachmej uan tikyolpaktiaj yejuatsin.

NEKUIKATIL 120 Maj tiyolyemankej kemej Cristo

^ párr. 5 Tinochin moneki timochikauaskej tiyeskij tiyolnejmachmej porin amo akin yoli ika nejon kualneskayot. Xa amo ouij tiknextiskej keman timoajsij iniuan akin yolseujkanemij, sayoj ke uelis yeski ouij keman timoajsiskej iniuan akin moueyinekij. Itech nejin tamachtilis tikitatij seki taman kampa uelis yeski ouij tiknextiskej nejon kualneskayot.

^ párr. 3 TEIN OKACHI MOMELAUA: Se yeski yolnejmach kijtosneki se yeski kualtakat uan se yolseujtos maski kitemoskej techkualantiskej. Amo se moueyinekis kijtosneki se kinitas oksekin ke okachi ueyichiuanimej. Keman Biblia kijtoua ke Jiova yolyemanik, kijtosneki ke kintasojta uan kiniknelia akin amo ueyichiuanimej.

^ párr. 12 Babilonios kintalilijkej tokaymej Sadrac, Mesac uan Abednego (Dan. 1:7).

^ párr. 18 Kemej neskayot, xikonita tamachtilis “Tomemos decisiones que honren a Dios”, tein kisak itech amaix La Atalaya 15 de abril de 2011.

^ párr. 59 TEIN NESI ITECH TAIXKOPIN: Jesús amo kualani uan ika netasojtalis kinyolmajxitia itatitaniluan, akin motajtolteuijtokej porin kinekij kimatiskej akoni okachi ueyichiujkej.