Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISIFUNDO 7

Woba Mnene Uthokozise UJehova

Woba Mnene Uthokozise UJehova

“Dingani uJehova, lonke lina abamnene belizwe . . . Dingani ubumnene.”​—ZEF. 2:3, NW.

INGOMA 80 “Nambithani Libone Ukuthi UJehova Ulungile”

ESIZAKUFUNDA *

1-2. (a) IBhayibhili lithi uMosi wayenjani futhi kuyini akwenzayo? (b) Kuyini okwenza sizimisele ukuba mnene?

IBHAYIBHILI lithi uMosi wayeyindoda emnene “ukwedlula wonke amadoda asemhlabeni.” (Nani. 12:3) Pho sesingathi wayeyisithutha, esehluleka ukwenza izinqumo futhi esesaba ukujamelana labaphikisi bakhe? Abanye bangacabanga ukuthi umuntu omnene unjalo, kodwa lokhu akusilo qiniso. UMosi wayeyindoda emadodeni, esenelisa ukwenza izinqumo futhi eyinceku kaNkulunkulu elesibindi. Walanda umbusi weGibhithe olamandla, wakhokhela abantu ababengaba ngu-3 000 000 bedabula phakathi kwenkangala njalo wancedisa isizwe sako-Israyeli sanqoba izitha zaso. UMosi wakwenza konke lokhu encediswa nguJehova.

2 Lanxa singeke sehlelwe yibunzima obabonwa nguMosi, nsuku zonke kungaba labantu loba izimo ezingenza kube nzima ukuthi sibe mnene. Kodwa okwenza sizimisele ukuba mnene yikuthi uJehova uthembisa ukuthi abamnene “bazakudla ilifa lelizwe.” (Hubo. 37:11) Ubona angani ungumuntu omnene yini? Abanye abantu bakubona unjalo yini? Ake siqale sixoxe ngokuthi kutshoni ukuba mnene singakaphenduli imibuzo le eqakathekileyo.

KUTSHONI UKUBA MNENE?

3-4. (a) Ubumnene bufanana lani? (b) Yiziphi impawu zobuntu ezine okumele sibe lazo ukuze sibe mnene futhi ukuba lazo kusinceda njani?

3 Ubumnene bufanana lomdwebo opendwe kuhle. Kungani sisitsho njalo? Umuntu odwebayo usebenzisa imibala emihle ukuze akhiphe umdwebo obukekayo. Lathi kumele sibe lempawu zobuntu ezinhle ukuze sibe mnene. Ezinye zakhona yikuthobeka, ukulalela, isineke kanye lesibindi. Impawu lezi zisinceda njani ukuthi sithokozise uJehova? *

4 Abantu abathobekileyo yibo kuphela abalalela uNkulunkulu. Okunye uNkulunkulu akufunayo yikuthi sibe lesineke. (Zaga. 29:11; 2 Tim. 2:24) Kodwa nxa sisenza lokho akufunayo uSathane uyazonda kakhulu. Labantu abanengi emhlabeni lo obuswa nguye bayasizonda lanxa sithobekile futhi silesineke. (Joh. 15:18, 19) Yikho kumele sibe lesibindi ukuze silwe loSathane.

5-6. (a) Kungani uSathane ebazonda abantu abamnene? (b) Yiphi imibuzo esizayiphendula?

5 Umuntu omnene kazikhukhumezi, kalalaka futhi uyamlalela uJehova. USathane yena kanjalo, uyazikhukhumeza, ulolaka futhi kamlaleli uJehova. Yikho akumangalisi ukuthi uyabazonda abantu abamnene. Baveza ububi bakhe ngoba balempawu ezinhle yena angelazo. Kanti njalo benza kukhanye ukuthi ungusomangase ngoba bazimisele ukuqhubeka bekhonza uJehova kungelani lokuthi uthini kumbe wenzani.​—Jobe. 2:3-5.

6 Kuyini okungenza kube nzima ukuthi sibe mnene? Kungani kumele siqhubeke sidinga ubumnene? Okwenzakala kuMosi lakumaHebheru amathathu ayethunjwe eBhabhiloni kanye lalokho okwenzakala kuJesu kuzasinceda siphendule imibuzo le.

OKUNGENZA KUBE NZIMA UKUTHI SIBE MNENE

7-8. UMosi wenzani aze adelelwe nguMiriyamu lo-Aroni?

7 Nxa uphiwe umsebenzi wokukhokhela abanye: Kwesinye isikhathi kunzima ukuthi umuntu ahlale emnene nxa ephiwe umsebenzi wokukhokhela abanye. Kuba nzima kakhulu nxa labo abangaphansi kwakhe bengamhloniphi futhi besola izinqumo azenzayo. Lokhu sekwake kwenzakala kuwe yini? Uzakwenzani nxa kungaba lilunga lemuli yangakini elenza njalo? Asiboneni ukuthi uMosi wenzani.

8 UJehova wakhetha uMosi ukuthi akhokhele abako-Israyeli futhi abhale imithetho yesizwe leso. Kwakusegcekeni ukuthi uJehova wayemsekela uMosi. Kodwa udadewabo uMiriyamu lomnewabo u-Aroni bakhuluma kubi ngaye futhi bamsola ngomfazi ayemthethe. Kungomunye owayekhokhela wayengazonda futhi azame ukuphindisela, kodwa uMosi kenzanga njalo. Kulokuthi azonde wancenga uJehova ukuthi asilise uMiriyamu. (Nani. 12:1-13) Kungani wenza njalo?

UMosi wancenga uJehova ukuthi asilise uMiriyamu (Khangela indima 8)

9-10. (a) UJehova wamqeqetsha njani uMosi? (b) Inhloko zemuli labadala bebandla bangamlingisela njani uMosi?

9 Eminyakeni engaba ngu-40 eyayedlule uMosi wayeseselilunga lemuli yesikhosini eGibhithe. Ngalesosikhathi wayengakabi ngumuntu omnene. Waphangisa ukuzonda wabulala enye indoda ayecabanga ukuthi iphatha kubi omunye futhi wazitshela ukuthi uNkulunkulu uzathokoza ngayekwenzile. Kodwa wavuma ukuqeqetshwa nguJehova. Okweminyaka engu-40 uJehova wamtshengisa ukuthi isibindi sisodwa sasingasoze simncede ukuthi akhokhele ama-Israyeli. Kwakumele afunde ukuba mnene. Kodwa ukuze abe njalo kwakumele aqale athobeke, alalele futhi abe lesineke. UMosi wathi esekufundile lokho wabakhokhela kuhle abantu.​—Eks. 2:11, 12; ImiSeb. 7:21-30, 36.

10 Inhloko zemuli labadala bebandla kumele bamlingisele uMosi. Akumelanga baphangise ukuzonda nxa abanye bengabahloniphi kodwa kumele bananzelele ukuthi labo bayaphambanisa. (UmTshu. 7:9, 20) Kufanele balandele lokho uJehova athi kumele kwenziwe nxa kungaba lohlupho futhi babaphendule kuhle. (Zaga. 15:1) UJehova uzathokoza nxa bengenza njalo. Bazakwenza kube lokuthula emulini lasebandleni futhi abanye bazalingisela isibonelo sabo sokuba mnene.

11-13. Singawalingisela njani amaHebheru amathathu?

11 Nxa uhlukuluzwa: Ababusi bebelokhu behlukuluza abantu bakaJehova kusukela kudala. Bangasimangalela ngamacala atshiyeneyo, kodwa okuyikho okubacaphulayo yikuthi sikhetha ‘ukulalela uNkulunkulu umbusi kulokuthi silalele abantu.’ (ImiSeb. 5:29) Lanxa singaze sihlekwe, sibotshwe loba sitshaywe, uJehova uzasinceda ukuthi singaphindiseli futhi singavuki ngolaka.

12 Khumbula okwenzakala kuHananiya, uMishayeli lo-Azariya. * Inkosi yaseBhabhiloni yalaya amaHebheru la amathathu ukuthi akhothamele inkalakatha yesithombe segolide. Ayichasisela kuhle inkosi eyitshela ukuthi kungani ayengasoze asikhothamele isithombe leso. Alalela uNkulunkulu lanxa inkosi yathi ayezaphoselwa esithandweni somlilo. UJehova wawasindisa amadoda la lanxa wona ayengakwazi ukuthi kuyini uJehova ayezavumela ukuthi kwenzakale. Kawazange azitshele ukuthi vele uzawasindisa. (Dan. 3:1, 8-28) Okwenziwa ngamadoda la kutshengisa ukuthi abantu abamnene balesibindi sibili, akulankosi loba ukwethuselwa loba isijeziso esingenza bayekele ukukhonza uJehova.​—Eks. 20:4, 5.

13 Sizakwenzani nxa silingwa ukuthi singalaleli uNkulunkulu? Kumele silingisele amaHebheru amathathu ngokuba ngabantu abathobekileyo futhi sithembe ukuthi uJehova uzasincedisa. (Hubo. 118:6, 7) Nxa abantu besimangalela kufanele sibaphendule ngendlela emnene langenhlonipho. (1 Phet. 3:15) Kanti njalo kasisoze senze loba yini engaphambanisa ubungane esilabo loBaba wethu osithandayo.

Nxa abantu besiphikisa kufanele sibaphendule ngendlela emnene langenhlonipho (Khangela indima 13)

14-15. (a) Ukukhathazeka kungabangela ukuthi senzeni? (b) U-Isaya 53:7, 10, uveza njani ukuthi uJesu uyisibonelo esihle kulazo zonke somuntu owaba mnene ngesikhathi ekhathazekile?

14 Nxa ukhathazekile: Sonke siyake sikhathazwe yizinto ezitshiyeneyo. Ngokwesibonelo, engxenye sake sakhathazeka sesizabhala umhloliso esikolo kumbe sesizakwenza umsebenzi othile. Singakhathazeka nxa sekumele selatshwe loba sihlolwe ngudokotela. Kunzima ukuba mnene nxa sikhathazekile. Lezinto ebezingajayelanga ukusicaphula zingacina sezisicaphula, besesikhuluma amazwi abuhlungu kwabanye futhi sibaphathe kubi. Isibonelo sikaJesu singasinceda nxa sikhathazekile.

15 UJesu wayekhathazeke kakhulu esezakufa ngoba wayekwazi ukuthi wayezahlukuluzwa futhi abulawe kabuhlungu. (Joh. 3:14, 15; Gal. 3:13) Sekusele izinyanga ezilutshwana ukuthi abulawe wathi wayekhathazeke kakhulu. (Luk. 12:50) Ngezinsuku esezakufa wathi: “Ngikhathazekile.” Waphinda wathi: “Baba ngisindisa kulelihola. Lanxa kunjalo, lokhu yikho okwenze ngafika kulelihola. Baba khazimulisa ibizo lakho.” (Joh. 12:27, 28) Umthandazo lo uveza ukuthi wayethobekile futhi ezimisele ukulalela uNkulunkulu. Isikhathi sokuthi abulawe sathi sesifikile, uJesu watshengisa ukuthi ulesibindi ngokuzinikela ezandleni zezitha zikaNkulunkulu ezambulala ngendlela ebuhlungu kakhulu leyangisayo. Lanxa wakhathazeka futhi wahlupheka, uJesu waba mnene wenza intando kaNkulunkulu. Kuyazikhanyela ukuthi uyisibonelo esihle kulazo zonke somuntu owaba mnene ngesikhathi ekhathazekile.​—Bala u-Isaya 53:7, 10.

UJesu uyisibonelo esihle kakhulu sokuba mnene (Khangela indima 16-17) *

16-17. (a) Kuyini okwenziwa ngabangane bakaJesu okwakungabangela ukuthi ehluleke ukuba mnene? (b) Singamlingisela njani uJesu?

16 Okwenziwa ngabangane bakaJesu ngobusuku bokucina engakabulawa kwakungabangela ukuthi ehluleke ukuba mnene. Ngalobobusuku wayekhathazeke kakhulu. Wayezathembeka aze afe yini? Phela akulamuntu owayezathola ukuphila aluba uJesu kavumanga ukufa. (Rom. 5:18, 19) Kanti njalo lokho ayezakhetha ukukwenza kwakuzangcolisa ibizo likaYise kumbe kulenze lidunyiswe. (Jobe. 2:4) Wathi esidla labaphostoli bakhe okokucina “baphikisana kwathunqa uthuli” bebanga ukuthi “ngubani owayemkhulu kulabo bonke phakathi kwabo.” UJesu wayebakhuze kanengi ngendaba le futhi langalobobusuku wayeke wakhuluma ngayo. Lanxa kunjalo uJesu kazange acaphuke. Waphinda wabachasisela kuhle ukuthi kwakumele babe ngabantu abanjani. Esekwenzile lokhu wabancoma ngokuthi babengazange bamtshiye ebunzimeni bakhe.​—Luk. 22:24-28; Joh. 13:1-5, 12-15.

17 Ubuzakwenzani aluba ubusesimeni esinjengesikaJesu? Singamlingisela ngokuhlala simnene lanxa sikhathazekile. Kumele silalele umlayo kaJehova othi ‘siqhubeke sibekezelelana.’ (Kol. 3:13) Sizawulalela umlayo lo nxa sikhumbula ukuthi sonke siyake sikhulume futhi senze izinto ezicaphula abanye. (Zaga. 12:18; Jak. 3:2, 5) Bancome abanye ngokuhle abakwenzayo.​—Efe. 4:29.

KUNGANI KUMELE SIQHUBEKE SIDINGA UBUMNENE?

18. UJehova ubancedisa njani abantu abamnene ukuthi benze izinqumo ezinhle futhi kumele benzeni ukuze abancedise?

18 Sizakwenza izinqumo ezinhle. UJehova uzasincedisa ukuthi sikhethe kuhle nxa sesingasakwazi okumele sikwenze. Kodwa kumele sibe mnene ukuze asisize. Uthembisa ukuthi uzabezwa abamnene nxa becela kuye. (Hubo. 10:17) Kanti njalo kulokunye azakwenza. IBhayibhili lithi: “Uzakhokhela abamnene kulokho okuqondileyo futhi uzafundisa abamnene indlela yakhe.” (Hubo. 25:9, NW.) UJehova usikhokhela esebenzisa iBhayibhili, lamabhuku * lamavidiyo kanye lemihlangano esiyilungiselelwa ‘yinceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.’ (Mat. 24:45-47) Kumele sivume ukuncediswa nguJehova ngokuba ngabantu abathobekileyo futhi sinanzelele ukuthi siyaludinga uncedo. Kanti njalo kumele sitaditshe konke esikuphiwa nguJehova futhi sizimisele ukusebenzisa esikufundayo.

19-21. Yiliphi iphutha elenziwa nguMosi eKhadeshi njalo sifundani?

19 Sizaxwaya ukwenza amaphutha. Asixoxeni futhi ngoMosi. Wahlala engumuntu omnene futhi wathokozisa uJehova okweminyaka eminengi. Kodwa wehluleka ukuba mnene ngesikhathi ama-Israyeli esezaqeda uhambo olunzima lweminyaka engaba ngu-40 edabula enkangala. Udadewabo owamsindisa eGibhithe wayesanda kufa njalo wangcwatshwa eKhadeshi. Ama-Israyeli aphinda asola indlela ayekhokhelwa ngayo. Khathesi ‘ayesexabana loMosi’ ngendaba yokuswelakala kwamanzi. Abantu bakhonona lanxa uJehova wayebenzele izimangaliso ezinengi esebenzisa uMosi njalo wabapha umkhokheli omuhle. Abakhononanga ngamanzi kuphela kodwa basola loMosi angathi nguye owayebangele ukuthi bome.​—Nani. 20: 1-5, 9-11.

20 Lokhu kwenza uMosi wazonda kakhulu futhi wehluleka ukuba mnene. UJehova wayethe akhulume ledwala kodwa yena wakhuluma labantu ngolaka njalo wazinika udumo esithi uzabenzela isimangaliso. Ngemva kwalokho walisukela idwala walitshaya kabili kwaphuma amanzi amanengi. Wenza iphutha elikhulu kangaka ngoba ngalesosikhathi wazigqaja njalo wazonda kakhulu. (Hubo. 106:32, 33) UMosi kasavunyelwanga ukungena eLizweni Lesithembiso ngenxa yokwehluleka ukuba mnene.​—Nani. 20:12.

21 Kukhona esingakufunda kulokho okwenzakala kuMosi. Okokuqala, kumele sizame ukuba ngabantu abamnene ngaso sonke isikhathi. Nxa singalibala okwesikhatshana nje, ukuzigqaja kungasenza sikhulume loba senze izinto esingacina sizisola ngazo. Okwesibili, nxa sikhathazekile kungaba nzima ukuthi sibe mnene, yikho kumele silwise sibili ukuhlala simnene.

22-23. (a) Kungani kumele siqhubeke sidinga ubumnene? (b) Amazwi akuZefaniya 2:3 athi: “Mhlawumbe lingavikelwa” atshengisani?

22 Kasisoze sibhujiswe. Sekuseduze ukuthi uJehova akhiphe abantu ababi emhlabeni. Abamnene yibo bodwa abazasala futhi ngalesosikhathi kuyabe sekulokuthula emhlabeni. (Hubo. 37:10, 11) Wena uzabe ukhona yini ebantwini abamnene abazasala? Nxa ungenza lokho okwakhulunywa nguJehova esebenzisa umphrofethi uZefaniya uzaba phakathi kwabantu abamnene abazasala emhlabeni. Wathi: “Dingani uJehova, lonke lina abamnene belizwe, lina elenza lokho akulayayo. Dingani ukulunga, dingani ubumnene. Mhlawumbe lingavikelwa ngosuku lwentukuthelo kaJehova.”​—Zef. 2:3, NW.

23 Kungani uZefaniya 2:3 esithi: “Mhlawumbe lingavikelwa”? Amazwi la awatsho ukuthi uJehova uyehluleka ukuvikela labo abathandayo njalo abenza okumthokozisayo. Kodwa atshengisa ukuthi kukhona okumele sikwenze ukuze asivikele. Nxa singenza konke okusemandleni ethu ukuthi sibe mnene njalo sithokozise uJehova sizasinda ‘ngosuku lwakhe lwentukuthelo’ futhi siphile kuze kube nini lanini.

INGOMA 120 Woba Mnene NjengoJesu

^ indima 5 Akulamuntu ozalwa emnene, yikho kumele sisebenze nzima ukuze sibe mnene. Kulula ukuba mnene ebantwini abathanda ukuthula kodwa kunzima nxa usuqondane lomuntu ozigqajayo. Esihlokweni lesi sizaxoxa ngokungenza kube nzima ukuthi sibe mnene lokuthi singenzani ukuze sibe mnene.

^ indima 3 INGCAZELO YAMABALA: Ubumnene. Abantu abamnene balozwelo futhi kabavuki ngolaka lanxa abanye besenza izinto ezibacaphulayo. Ukuthobeka. Abantu abathobekileyo kabazigqaji, kabazikhukhumezi njalo babona abanye beqakathekile kulabo. UJehova uthobekile. Lokhu kutsho ukuthi ulothando njalo ulesihawu kulabo abangaphansi kwakhe.

^ indima 12 Abantu baseBhabhiloni babanika amabizo athi Shadreki, Meshaki lo-Abhediniko.​—Dan. 1:7.

^ indima 18 Ngokwesibonelo, khangela isihloko esithi “Yenza Izinqumo Ezidumisa UNkulunkulu” esitholakala ku-Nqabayokulinda yesiZulu ka-April 15 2011.

^ indima 59 OKUSEMFANEKISWENI: UJesu kavuki ngolaka lapho abafundi bakhe bephikisana ngokuthi ngubani omkhulu phakathi kwabo kodwa ubakhuza ngendlela emnene.