Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-7

Thobeka Uthabise UJehova

Thobeka Uthabise UJehova

“Funani uSomnini, nina noke bantu benarha enizithobileko.”—ZEF. 2:3.

INGOMA 80 “Zizweleni Ubuhle BakaJehova”

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. (a) UMosi bekamumuntu onjani, begodu khuyini ayenzako? (b) Kubayini sifuna ukuba babantu abathobekileko?

IBHAYIBHELI ithi uMosi “bekazithobe ukudlula boke abantu abaphila ngaphasi komthunzi welanga.” (Num. 12:3) Kghani lokho kutjho ukuthi bekabuthakathaka, asaba ukuthatha iinqunto begodu angakghoni nokuzijamela abantu nabamphikisako? Abanye bacabanga ukuthi umuntu othobekileko unjalo kodwana lokho akusiliqiniso. UMosi bekangasibuthakathaka, bekangakusabi ukuthatha iinqunto begodu bekalotjha uZimu ngesibindi. Ngombana naku wakghona ukuyokuqalana nekosi yeGibhide, warhola isitjhaba sabantu mhlamunye abaziingidi ezintathu emmangweni wabe wasisiza bona sihlule amanabaso. Nokho kikho koke lokhu uJehova bekanaye.

2 Iye khona kuliqiniso ukuthi asiqalani neentjhijilo uMosi aqalana nazo, kodwana qobe langa kuba nabantu namkha izinto ezenza kube budisi ukuthi sithobeke. Sinamabanga aqakatheke khulu asenza ukuthi sisebenzele ukuthobeka. Phela uJehova uthembisa ukuthi abantu “abathobekileko bazakuzuza inarha.” (Rhu. 37:11) Ucabanga bona uthobekile? Abanye abantu bona bangathini ngawe? Ngaphambi kokuthi siphendule imibuzo eqakathekileko le, akhe sithome ngokubona ukuthi kuhlekuhle khuyini ukuthobeka.

KHUYINI UKUTHOBEKA?

3-4. (a) Ukuthobeka singakufanisa nani? (b) Ngiziphi ezinye izinto ezintathu ezikhambisana nokuthobeka begodu kubayini?

3 Ukuthobeka * singakufanisa nomgwalo. Kubayini sitjho njalo? Umuntu nakagwala isithombe uhlanganisa imibala ehlukahlukeneko ukwenzela bona isithombeso sibe sihle. Yeke nathi akukafuzi sithobeke kwaphela kodwana kunezinye izinto okufanele sibe nazo ezikhambisana nokuthobeka. Ezinye zazo nginanzi: Ukulalela, ukuba nommoya ophasi nokuba nesibindi. Alo, kuqakatheke ngani ukuba nobuntu obunjalo nasizakuthabisa uJehova?

4 Babantu abathobekileko kwaphela abazokufuna ukwenza intando kaZimu. Enye yezinto ezitjengisa ukuthi senza intando kaZimu kukuba nommoya ophasi. (Mat. 5:5; Gal. 5:23) USathana nakasibona senza intando kaZimu usilingeka aqed’ iswigiri. Yeke nanyana sibabantu abathobekileko nabanommoya ophasi abantu abanengi ephasineli basihloyile. (Jwa. 15:18, 19) Kungebangelo kuqakathekile ukuthi sibe nesibindi bona sizokukghona ukujamelana noSathana.

5-6. (a) Kubayini uSathana ahloye abantu abathobekileko? (b) Ngimiphi imibuzo esizoyiphendula?

5 Umuntu ongakathobeki uzibona aqakatheke khulu, akakghoni ukulawula ilaka begodu akamlaleli uJehova. USathana unjalo, kungebangelo abahloyile abantu abathobekileko. Bakwenza kubonakale ukuthi ukhohlakele kangangani. Okhunye okumzwisa ubuhlungu kukuthi bambeka epepeneneni ukuthi ungusomalakazi. Kubayini kunjalo? Uyazi ukuthi nanyana yini ayitjhoko namkha ayenzako angeze yenza abantu abathobekileko balise ukulotjha uJehova.—Job. 2:3-5.

6 Ngiziphi izinto ezingenza kube budisi ukuthi sithobeke? Kubayini kufanele sihlale silwela ukuba babantu abathobekileko? Nasizakuphendula imibuzo le kufuze sibone ukuthi khuyini esingayifunda kuMosi, amaHebheru amathathu athunjelwa eBhabhiloni nakuJesu.

NGIZIPHI IZINTO EZINGENZA KUBE BUDISI UKUTHI SITHOBEKE?

7-8. UMosi wenzani nakadelelwa babantu?

7 Abaphathiswe amalungelo athileko ehlanganweni kaZimu. Abomnakwethu abaphathiswe bona babe babonisi beminyango ethileko ehlanganweni kaZimu bangaba nobudisi bokuhlala bathobekile. Nange kuba nomuntu ongabahloniphiko nongaphasi kwabo ngesikhundla namkha kube nomuntu othi abathathi iinqunto ezihlakaniphileko bangaba nobudisi bokuhlala bathobekile. Kwakhe kwenzeka lokho kuwe? Nange umuntu wakwenu enze lokho khuyini ebewuzoyenza? Akhutjheje bona uMosi waqalana njani nobujamo obunjalo.

8 UJehova wakhetha uMosi bona arhole ama-Israyeli wabe wamsebenzisa bona atlole imithetho ebeyizokusiza wona. Bekungekho nokuncani ukuzaza bokuthi uJehova uyamsekela uMosi. Nanyana kunjalo, udadwabo lakaMosi uMiriyamu nomnakwabo u-Aroni bamkhuluma kumbi babe bathi bekungakafuzi athathe umfazi amthetheko lo. Ukube bekungomunye umuntu osesikhundleni uMosi ebekakiso kungenzeka bekangasilingeka khulu begodu afune nokuzibuyiselela. Nokho uMosi bekangasinjalo. Akhenge asilingeke. Wabe wathandaza wabawa uJehova ukuthi aphilise udadwabo uMiriyamu obekajeziswe ngobulepheru. (Num. 12:1-13) Kubayini uMosi enza njalo?

9-10. (a) UJehova wasiza uMosi bona azwisiseni? (b) Iinhloko zemindeni nabadala bangafundani kuMosi?

9 UMosi wavuma ukubandulwa nguJehova. Eminyakeni ema-40 ngaphambilini, uMosi nakasahlala emndenini webukhosini eGibhide bekangakathobeki. Ilaka lamenza wabhalelwa kuzibamba bewabulala umuntu. Ehliziywenakhe uMosi wazitjela ukuthi uJehova uvumelana nezenzo zakhe. Kodwana bekungasinjalo ngombana iminyaka ema-40 yoke, uJehova wasiza uMosi bona azwisise ukuthi nakazakukghona ukuba mdosiphambili wesitjhaba sama-Israyeli bekangatlhogi isibindi kwaphela. Kunalokho bekufuze athobeke, alalele begodu abe nommoya ophasi. Wazenza zoke izintwezi, ngebanga lalokho waba mrholi ophumelelako.—Eks. 2:11, 12; IzE. 7:21-30, 36.

10 Nanamhlanjesi iinhloko zemindeni nabadala kufuze balingise uMosi. Nawuphathwa ngendlela enganahlonipho kufuze ungasilingeki msinyana. Kunalokho, kufuze uthobeke wamukele nalokha nawenze imitjhapho. (UMtj. 7:9, 20) Ngokuthobeka landela iinqophiso zakaJehova bona ukghone ukuqalana nemiraro begodu uphendule ngommoya ophasi. (IzA. 15:1) Abadala neenhloko zemindeni nabenza njalo bathabisa uJehova, benza ukuthula begodu babeka isibonelo esihle sokuthobeka.

11-13. AmaHebheru amathathu asibekela siphi isibonelo?

11 Singathobeka njani nasihlunguphazwako? Abantu bakaJehova bahlunguphazwa babusi. Lokho bangakwenza ngokukhuluma amanga bathi senza izinto ezimbi basilingwe kukuthi sikhetha ‘ukulalela uZimu njengombusi kunabantu.’ (IzE. 5:29) Bangahlekisa ngathi, basibophe namkha basitlhorise. Ngebanga lokuthi uJehova uyasisiza asizibuyiseleli kunalokho siba nommoya ophasi nasilingwako.

12 Akhucabange ngesibonelo esisibekelwa maHebheru amathathu uRhananiya, uMitjhayeli no-Azariya. * Ikosi yeBhabhiloni yabalayela bona bakhothamele isithombesibunjwa esikhulu segolide. Ngokuthobeka bahlathululela ikosi bona kubayini bangekhe bakhothamele isithombe. Ngitjho nangaphezu kokuthuselwa yikosi ngokuthi izobaphosela ngekehleni yomlilo baphila, baragela phambili nokuthobela uZimu. UJehova wakhetha ukubasindisa ngitjho nanyana bebangakakulindeli lokho ngombana bebazimisele ukwamukela nanyana yini ebeyizokwenzeka kibo. (Dan. 3:1, 8-28) Batjengisa ukuthi abantu abathobekileko banesibindi begodu akunakosi namkha umbusi ongasitjela bona siphule imithetho kaJehova, asithusele ngokuthi uzosizwisa ubuhlungu namkha uzosijezisa. Akunalitho engasikhandela bona silotjhe uJehova uZimu “onesikhwele.”—Eks. 20:4, 5.

13 Lokha nasilingwako singawalingisa njani amaHebheru amathathu? Ngokuthi sithobeke besithembele kuJehova. (Rhu. 118:6, 7) Nasithweswa umlandu wokwenza okumbi kufuze siphendule ngendlela enomusa nenehlonipho. (1 Pit. 3:15) Kufuze sale ukwenza nanyana yini engalimaza itjhebiswano lethu noJehova.

14-15. (a) Khuyini engenzeka nasigandelelekileko? (b) NgokomTlolo ka-Isaya 53:7, 10, kubayini singatjho ukuthi uJesu usibonelo esiphuma phambili somuntu owathobekako ngitjho nalokha nakaqalene nokugandeleleka?

14 Singathobeka njani nasiqalene nokugandeleleka? Soke siyagandeleleka ngamabanga ahlukeneko. Singazizwa sigandelelekile ngaphambi kokutlola iinhlahlubo esikolweni, ukwenza okuthileko emsebenzini namkha ukucabanga ngendlela ethileko yezokwelapha esiyitlhogako. Kuliqiniso ukuthi nasigandelelekileko kuba budisi ukuthobeka, ngitjho nezinto ezijayelekileko zingathoma ukusinyenyisa. Singatjho izinto ezibuhlungu kwabanye begodu sibaphathe ngendlela engakalungi. Nangabe uzizwa ugandelelekile akhucabange ngesibonelo sakaJesu.

15 Eenyangeni ezimbalwa ngaphambi kokuthi ahlongakale bekagandeleleke khulu. Bekazi ukuthi uzokuhlunguphazwa kabuhlungu abe abulawe. (Jwa. 3:14, 15; Gal. 3:13) Wabe watjho nokuthi ugandelelekile. (Luk. 12:50) Emalangeni ambalwa ngaphambi kokufa kwakhe wathi: ‘Ngitshwenyekile.’ Amezwi awasebenzisako lokha nakathandazako ayatjengisa ukuthi bekathobekile begodu bekazimisele ukulalela uZimu, wathi: “Baba, ngisindisa esikhathinesi. Nanyana kunjalo, kungebangeli ngize ephasini, ngizele isikhathesi. Baba, phazimulisa ibizo lakho.” (Jwa. 12:27, 28) Kwathi nakufika isikhatheso ngesibindi uJesu wazinikela emanabeni kaZimu ambulala kabuhlungu nangendlela ehlazisako. Ngitjho nanyana bekatshwenyekile begodu ahlunguphazeke khulu, ngokuthobeka wenza intando kaZimu. Akunakuzaza ukuthi uJesu usibonelo esiphuma phambili somuntu owathobekako ngitjho nalokha nakaqalene nokugandeleleka.—Funda u-Isaya 53:7, 10.

16-17. (a) Khuyini abangani bakaJesu abayenzako ebeyingenza kube budisi bona athobeke? (b) Singamlingisa njani uJesu?

16 Ngobusuku bakaJesu bamaswaphela asephasini, abangani bakhe benza into ebeyingakwenza kube budisi bona athobeke. Akhucabange ngendlela uJesu ebekagandeleleke ngayo ngobusukobo. Zinengi izinto ebezisemkhumbulwenakhe, njengokuthi kghani uzokuthembeka na bekube sekufeni? Nange angathembeki abantu bengekhe babe nethemba lokuphila ngokungapheliko. (Rom. 5:18, 19) Phela izenzo zakhe bezizokulimaza ibizo lakaYise namkha zilidumise. (Job. 2:4) Kwathi kusesenjalo “kwavuka ipikiswano evuthako hlangana nabapostoli bakhe ngokuthi ngubani ongomkhulu kibo boke.” Koke lokho kwenzeka ngobusuku bakhe bamaswaphela. Bekungasikokuthoma uJesu akhalima abangani bakhe endabeni le, ngelangelo besele abakhalima kwesibili. Nokho okurarako kukuthi uJesu akhenge asilingeke. Kunalokho, wabasiza ngommoya ophasi. Wabahlathululela godu ukuthi kufuze bacabange njani. Koke lokhu wakwenza ngomusa nangendlela egandelela ukuqakatheka kokuthobeka. Ngemva kwalokho uJesu wababuka ngokumsekela kwabo.—Luk. 22:24-28; Jwa. 13:1-5, 12-15.

17 Nange bewungavelelwa yinto efanako bewuzokwenzani? Nathi singamlingisa uJesu, sibe nommoya ophasi ngitjho nanyana sigandelelekile. Zimisele ukuthobela umyalo kaJehova osikhuthaza bona ‘siragele phambili sibekezelelana.’ (Kol. 3:13) Sizowulalela umyalo lo nasikhumbula ukuthi ngasikhathi soke sikhuluma besenze izinto ezisilinga abanye. (IzA. 12:18; Jak. 3:2, 5) Okhunye okungasisiza kubuka abanye ngobuntu babo obuhle.—Efe. 4:29.

KUBAYINI KUFUZE SIHLALE SITHOBEKILE?

18. UJehova ubasiza njani abantu abathobekileko bathathe iinqunto ezihle kodwana khuyini ekufuze bayenze?

18 Nasithobekileko sizokuthatha iinqunto ezihle. Nasifumana kubudisi ukwazi ukuthi khuyini okufuze siyenze uJehova uzosisiza sithathe iinqunto ezihle. Nokho uzokwenza lokho nange sithobekile. Uthembisa ukuthi uzokuzwa “ukulangazela kwabathobileko.” (Rhu. 10:17) Siyaqiniseka ukuthi uzokwenza okungaphezu kwesibawo sethu. IBhayibheli ithembisa ukuthi: “Urholela abathobekileko kokulungileko, iye, abathobekileko ubafundisa indlelakhe.” (Rhu. 25:9) UJehova usinikela isinqophisweso ngeBhayibheli, ngeencwadi *, amavidiyo nefundo esiyifumana esifundweni elungiselelwe ‘yinceku ethembekileko nehlakaniphileko.’ (Mat. 24:45-47) Kufuze samukele isizo lakaJehova ngokuthi sizithobe begodu sivume bona sitlhoga isizo lakhe. Kufuze sifunde koke uJehova asilungiselele khona besikusebenzise.

19-21. Ngiwuphi umtjhapho owenziwa nguMosi eKhadetjhi begodu sifundani kiwo?

19 Nasithobekileko sizokubalekela ukwenza imitjhapho. Akhesikhulume ngoMosi godu. Wathembeka iminyaka eminengi bewathabisa uJehova. Nokho, ekupheleni kweminyaka ema-40 yekhambo lama-Israyeli emmangweni, uMosi wabhalelwa ukuthobeka. Udadwabo okungenzeka wasindisa ipilwakhe eGibhide bekaqeda ukuhlongakala begodu wabulungwa eKhadetjhi. Kwathi kusesenjalo, ama-Israyeli athoma ukunghonghoyila ngokuthi awatlhogonyelwa kuhle. ‘Asola’ uMosi ngokungabi namanzi. Ama-Israyeli anghonghoyila ngitjho nanyana uJehova anikela uMosi amandla wokwenza iimmangaliso ezinengi kanti godu uMosi wazinikela ekubeni mrholi othobekileko iminyaka eminengi. Akhenge anghonghoyile ngokungabi namanzi kwaphela kodwana anghonghoyila nangoMosi enza ngasuthi kungebanga lakhe amanzi angekho.—Num. 20:1-5, 9-11.

20 UMosi wasilingeka khulu kwaphela ukuthobeka. Kunokuthi akhulume nedwala njengombana uJehova bakamtjelile, uMosi wakhuluma kabuhlungu nabantu, wathwala amahlombe ngokuthi uzobenzela ikarisomraro. Ngemva kwalokho wabetha idwala kabili begodu kwagobhoza amanzi amanengi. Wenza iphoso embi khulu ngombana wazikhakhazisa bewaba nelaka. (Rhu. 106:32, 33) Ngebanga lokungathobeki kwakhe uMosi khenge avunyelwe ukungena eNarheni yesiThembiso.—Num. 20:12.

21 Sifunda iimfundo eziqakathekileko endabeni le. Kokuthoma, sifunda ukuthi kufuze sisebenze ngamandla bona sihlale sithobekile. Nasingalisa ukusebenzela ukuthobeka singazifumana sesizikhakhazisa begodu sikhuluma besenze izinto ezingakalungi. Kwesibili, sifunda ukuthi ukugandeleleka kungakwenza kube budisi ukuhlala sithobekile. Nje-ke, kufuze silinge ngamandla ukuthobeka ngitjho nanyana sigandelelekile.

22-23. (a) Kubayini kufuze sihlale sithobekile? (b) Amezwi afumaneka kuZefaniya 2:3 atjengisani?

22 Nasithobekileko sizokuvikelwa. Kungasikade uJehova uzokuphelisa boke abantu abakhohlakeleko ephasini begodu ngabathobekileko kwaphela abazokusala. Ngesikhatheso iphaseli lizokuba nokuthula. (Rhu. 37:10, 11) Kghani uzokuba hlangana nabathobekilekwabo? Ungaba hlangana nabo nange wenza lokho uJehova akukhuthaza bona ukwenze emtlolweni kaZefaniya 2:3 (Ufunde.)

23 Kubayini umTlolo kaZefaniya 2:3 uthi, “Mhlamunye nizakuvikeleka”? Amezwi la akatjho ukuthi uJehova akanawo amandla wokuvikela labo abathandako begodu abafuna ukumthabisa. Kunalokho, atjengisa ukuthi kufuze senze okuthileko bona sivikelwe. Singasinda “ngelanga lelaka” lakaJehova begodu singaphila ngokungapheliko nange silinga ngamandla ukuthobeka nokuthabisa uJehova njenganje.

INGOMA 120 Lingisa Ukuthobeka KwakaKrestu

^ isig. 5 Akekho umuntu obelethwa athobekile, kungebangelo kufanele sisebenze ngamandla bona sithobeke. Ngasikhathi kungaba lula ukuthobeka nasinabantu abathobekileko kodwana kube budisi nasele sinabantu abangakathobeki. Esihlokwenesi sizokubona ukuthi ngiziphi iintjhijilo ezingenza kube budisi ukuthi sithobeke.

^ isig. 3 IHLATHULULO YAMAGAMA: Ukuthobeka. Abantu abathobekileko baphatha abanye abantu ngomusa, ngitjho nanyana kunento ebasilingako bahlala banommoya ophasi. Abaziboni bangcono kunabanye kunalokho babona abanye abantu bangcono kunabo begodu abazikhukhumezi. UJehova naye uthobekile lokho sikutjho ngombana uphatha abantu ngomusa begodu ubathanda ngitjho nanyana babancani kuye.

^ isig. 12 Abantu beBhabhiloni babathiya amagama amatjha, uRhananiya waba nguTjhedreke, uMitjhayeli waba nguMitjhaka, u-Azariya waba ngu-Abhedinigo.—Dan. 1:7.

^ isig. 18 Nasi isibonelo, funda isihloko esithi “Yenza Iinqunto Ezidumisa UZimu,” esifumaneka esiThaleni sango-Apreli 1, 2011.

^ isig. 59 IHLATHULULO YEENTHOMBE. Ikhasi 12: Ngemva kokuthi abafundi bakhe baphikisene ngokuthi ngubani omkhulu hlangana nabo, uJesu ubakhalima ngommoya ophasi.