Hla mus rau

Mus rau cov ntsiab lus

ZAJ KAWM 8

Vim Li Cas Yuav Tau Ua Luag Tsaug?

Vim Li Cas Yuav Tau Ua Luag Tsaug?

“Cia li ua Vajtswv tsaug.”​—KHAULAUXI 3:15.

ZAJ NKAUJ 46 Peb Ua Koj Tsaug Yehauvas

ZAJ NO THAM TXOG DABTSI? *

1. Tus neeg Xamali tes haujlwm qhia li cas tias nws ris Yexus txiaj ntsig?

KAUM tus txivneej uas mob lig mob ruas tag kev cia siab lawm, vim lawv tsis xav tias yuav muaj ib tug twg kho tau lawv zoo. Muaj ib hnub lawv sawv deb deb pom Yexus. Lawv twb hnov lawm tias Yexus kho tau txhua hom mob zoo huvsi. Lawv ntseeg tias Yexus yeej kho tau lawv zoo thiab. Lawv thiaj hu nrov nrov rau Yexus tias: “Xibhwb Yexus, thov khuvleej peb.” Yexus txawm kho 10 tus txivneej ntawd zoo huvsi. Lawv yeej puavleej ris Yexus txiaj ntsig heev vim nws muaj lub siab zoo kho lawv tiamsis tsuas muaj ib tug tig rov los ua Yexus tsaug xwb. Tus ntawd yog neeg Xamali. Tsis yog nws ris Yexus txiaj ntsig ntawm lub ncauj xwb, tiamsis nws tes haujlwm qhia tias nws nco Yexus txiaj ntsig. Nws rov los rau ntawm Yexus es “qhuas Vajtswv nrov nrov.”​—Luka 17:12-19.

2, 3. (1) Ua li cas tej thaud peb ho tsis nco qab ua luag tsaug lawm? (2) Zaj no peb yuav kawm txog dabtsi?

2 Zoo li tus Xamali ntawd, thaum lwm tus ua zoo rau peb, peb yeej xav ua lawv tsaug. Tiamsis muaj tej thaud peb cia li tsis nco qab lawm.

3 Zaj no peb yuav kawm tias yog peb nco luag txiaj ntsig ces tseem ceeb heev rau peb nco ntsoov ua luag tsaug lossis ua ib yam dabtsi zoo rau luag. Peb kuj yuav kawm txog tej qauv hauv phau Vajlugkub uas paub nco luag txiaj ntsig thiab tej uas tsis paub. Tom qab ntawd, peb mam tham seb peb yuav tau ua li cas thiaj qhia tias peb nco luag txiaj ntsig.

VIM LI CAS PEB THIAJ NCO LUAG TXIAJ NTSIG?

4, 5. Vim li cas peb thiaj nco luag txiaj ntsig?

4 Vim li cas thiaj tseem ceeb rau peb nco luag txiaj ntsig? Vim peb xav yoog raws li Yehauvas. Vajtswv Yehauvas ua tau qauv zoo heev rau peb xyaum. Yehauvas paub nco cov uas ua haum nws siab txiaj ntsig, nws thiaj nco ntsoov muab nqe zog rau lawv. (2 Xamuyee 22:21; Ntawv Nkauj 13:6; Mathai 10:40, 41) Phau Vajlugkub txhawb kom peb “cia li yoog li Vajtswv vim [peb] yog cov menyuam uas nws hlub.”​—Efexau 5:1.

5 Cia peb mus tham 1 qho ntxiv seb vim li cas thiaj tseem ceeb rau peb nco luag txiaj ntsig. Thaum lwm tus qhia rau peb tias lawv nco peb txiaj ntsig ua rau peb zoo siab. Thaum peb qhia rau lwm tus tias peb nco lawv txiaj ntsig kuj ua rau lawv zoo siab ib yam nkaus. Lawv yuav pom tias yam khoom uas lawv muab lossis tes haujlwm uas lawv ua rau peb lawd peb yeej saib rau nqe. Thaum ntawd, peb thiab lawv txojkev sib raug zoo yuav hajyam ruaj khov.

6. Lo lus ua tsaug thiab lub txiv duaj kub zoo sib thooj li cas?

6 Lo lus ua tsaug muaj nqes heev. Phau Vajlugkub hais tias: “Hais tej lus zoo rau lub sijhawm uas cheem tsum hais, mas zoo yam nkaus li lub txiv duaj kub uas nyob hauv lub tais nyiaj.” (Paj Lug 25:11) Lub txiv duaj kub thiab lub tais nyiaj mas ntshe zoo nkauj tshaj plaws li thiab muaj nqes heev! Koj yuav zoo siab npaum li cas yog ib tug muab ib lub txiv duaj kub rau hauv lub tais nyiaj rau koj? Lo lus ua tsaug uas koj hais rau luag yeej muaj nqes li ntawd ntag. Nco ntsoov tias lub txiv duaj kub yeej nyob mus ib txhis. Lo lus ua tsaug uas koj hais rau ib tug twg los tej zaum nws yuav nco ntsoov mus tas nws lub neej thiab.

LAWV NCO LUAG TXIAJ NTSIG

7. Raws li Ntawv Nkauj 27:4, Davi thiab cov sau nkauj ib txhia tau ua dabtsi qhia tias lawv nco Yehauvas txiaj ntsig?

7 Vajtswv cov tub qhe txheej thaud yeej paub nco luag txiaj ntsig. Davi yog ib tug. (Nyeem Ntawv Nkauj 69:30.) Nws nco txiaj ntsig heev rau Yehauvas txojkev pe hawm, nws thiaj ua ntau yam los txhawb. Nws muab tej qhov txhia chaw uas muaj nqes heev los pab ua lub tuam tsev. Axa cov xeeb ntxwv los kuj yog ib co uas paub nco Yehauvas txiaj ntsig heev thiab, lawv thiaj sau nkauj qhuas Yehauvas. Lawv sau tau ib zaj ua nws tsaug thiab qhuas nws “tej haujlwm uas phimhwj.” (Ntawv Nkauj 75:1) Tej uas Davi thiab Axa cov xeeb ntxwv tau ua qhia tias lawv nco Yehauvas txiaj ntsig heev rau tej koob hmoov uas Yehauvas tau pub rau lawv. Koj xav xyaum lawv li cas thiab?

Povlauj tsab ntawv rau cov kwvtij Loos qhia tias yuav tau nco luag txiaj ntsig li cas? (Saib nqe 8, 9) *

8, 9. Povlauj nco nws cov kwvtij nkauj muam txiaj ntsig li cas, thiab thaum kawg zoo li cas?

8 Povlauj kuj yog ib tug uas paub nco lwm tus txiaj ntsig heev thiab. Ua li cas peb ho paub li ntawd? Rau qhov tej lus nws hais txog nws cov kwvtij nkauj muam qhia tias nws nco lawv txiaj ntsig. Txhua zaus nws thov Vajtswv, nws ua Vajtswv tsaug rau lawv. Thaum nws sau ntawv mus rau lawv los nws kuj ua lawv tsaug thiab. Nyob hauv Loos 16:1-15, Povlauj tuav txog li 27 tus Khixatia uas tau nrog nws ua Yehauvas tes haujlwm tej npe. Povlauj sau tias Plixakha thiab Akhila nkawd “tau sev nyog txojsia pab” nws. Thiab Povlauj piav tias Fenpi yog ib tug uas “tau pab neeg coob coob” thiab tau pab Povlauj. Povlauj qhuas cov kwvtij nkauj muam nws hlub uas siv zog ua Yehauvas tes haujlwm.​—Loos 16:1-15.

9 Povlauj yeej paub tias nws cov kwvtij nkauj muam yog neeg txhaum, tiamsis thaum nws xaus nws tsab ntawv, nws tsuas hais txog tej yam zoo uas lawv ua tau xwb. Thaum lub koom txoos nyeem Povlauj tsab ntawv rau sawvdaws mloog ntshe txhawb tau cov kwvtij nkauj muam ntawd zog heev! Vim li no, lawv txojkev sib raug zoo nrog Povlauj thiaj ruaj khov heev. Thaum cov nyob hauv koj lub koom txoos ua tau tej yam zoo, koj puas ua lawv tsaug thiab?

10. Qhov uas Yexus ua cov raws nws qab tsaug pab tau peb li cas?

10 Yexus tus kheej los yeej nco luag txiaj ntsig heev. Thaum Yexus xa xov rau cov koom txoos hauv Axia, nws yeej qhia rau lawv tias nws nco lawv txiaj ntsig heev rau tes haujlwm uas lawv ua. Xws li thaum nws xa xov rau lub koom txoos Thiathila, nws hais tias: “Kuv paub koj tes haujlwm thiab paub koj kev hlub, kev ntseeg, kev ua num rau luag thiab qhov uas ua siab ntev thev, thiab paub tias tej haujlwm uas koj ua thaum kawg no zoo dua thaum chiv thawj.” (Qhia Tshwm 2:19) Yexus qhuas txog lawv tes haujlwm zoo thiab tej yeeb yam zoo uas lawv muaj. Txawm nws yuav tau ntuas lawv ib txhia los thaum nws pib thiab xaus nws cov lus, nws tsuas hais tej uas yuav txhawb tau lawv lub zog xwb. (Qhia Tshwm 2:25-28) Yexus muaj hwjchim heev, tsis tas nws ua peb tsaug rau qhov nws twb yog lub taubhau rau txhua lub koom txoos lawm. Txawm li ntawd los, nws tseem ua peb tsaug rau tes haujlwm uas peb ua rau nws. Nws ua tau qauv zoo heev rau cov txwj laus xyaum!

LAWV TSIS NCO LUAG TXIAJ NTSIG

11. Raws li Henplais 12:16, Exau xav li cas txog nws txojkev teev tiam Yehauvas?

11 Tu siab uas ib txhia hauv phau Vajlugkub tsis paub nco luag txiaj ntsig. Ib tug yog Exau. Exau niam thiab txiv hlub thiab hwm Yehauvas heev, tiamsis Exau tsis hwm Yehauvas. (Nyeem Henplais 12:16.) Ua cas peb thiaj paub tias nws yog ib tug neeg xyob txhiaj li ntawd? Peb paub li ntawd thaum Exau muab nws feem ua tij muag pauv nws tus kwv Yakhauj tais nyuag taum liab noj xwb. (Chiv Keeb 25:30-34) Tom qab ntawd, nws xav txog lig thiab npau taws heev. Tiamsis yeej tsis tsim nyog Exau yws, rau qhov nws twb tsis saib nws feem ua tij rau nqe.

12, 13. Cov Yixayee tau ua li cas qhia tias lawv tsis nco Yehauvas txiaj ntsig, thiab thaum kawg zoo li cas?

12 Muaj ntau yam Yehauvas tau ua rau cov Yixayee uas tsim nyog lawv nco nws txiaj ntsig. Yehauvas tau tso 10 qhov xwm txheej los raug cov Iyi thiaj cawm tau cov Yixayee dim cev qhev. Tom qab ntawd, Vajtswv tseem cawm cov Yixayee es muab cov Iyi pab tub rog tua tuag tag rau hauv Hiavtxwv Liab. Lub sijhawm ntawd lawv nco Yehauvas txiaj ntsig kawg li, lawv thiaj hu ib zaj nkauj qhuas nws. Tiamsis lawv nco Yehauvas txiaj ntsig hov ntev xwb?

13 Tsis ntev tom qab ntawd, thaum cov Yixayee raug kev ceeblaj, lawv cia li tsis nco qab txog tej uas Yehauvas tau ua rau lawv lawm. Tej uas lawv ua qhia tias lawv tsis nco Yehauvas txiaj ntsig kiag li. (Ntawv Nkauj 106:7) Lawv tau ua li cas? “Ib tsoom Yixayee sawvdaws yws yws Mauxe thiab Aloo” tiamsis qhov tseeb yog lawv yws Yehauvas. (Khiav Dim 16:2, 8) Yehauvas tu siab heev rau tej uas lawv tau ua ntawd. Tom qab no, nws thiaj hais tias phaum Yixayee ntawd yuav tuag tag hauv tebchaws moj sab qhua, tsuas tseg Yausua thiab Khalej nkawd xwb. (Xwm Txheej Taug Kev 14:22-24; 26:65) Cia peb kawm ntxiv seb peb yuav zam tej qauv phem es xyaum tej qauv zoo twg.

NCO LUAG TXIAJ NTSIG

14, 15. (1) Cov txij nkawm yuav ua li cas qhia tias lawv ib leeg nco ib leeg txiaj ntsig? (2) Cov niam txiv yuav ua li cas qhia menyuam kom paub nco luag txiaj ntsig?

14 Hauv tsev neeg. Yog peb ib leeg paub nco ib leeg txiaj ntsig ces yuav pab tau peb tsev neeg. Yog ob niam txiv ib leeg paub ris ib leeg txiaj ntsig ces yuav pab tau nkawd hajyam sib hlub. Kuj yuav yoojyim rau nkawd ib leeg zam txim rau ib leeg. Tus txiv uas paub nco nws pojniam txiaj ntsig yeej xam pom tej yam zoo uas nws pojniam hais thiab ua, tiamsis nws ‘kuj qhuas nws tus pojniam’ thiab. (Paj Lug 31:10, 28) Thiab tus pojniam uas muaj tswvyim los kuj paub ua nws tus txiv tsaug.

15 Cov niam txiv, nej yuav qhia nej cov menyuam li cas lawv thiaj paub ris luag txiaj ntsig? Nco ntsoov tias menyuam yuav xyaum tej koj hais thiab ua. Yog li ntawd, koj yuav tau tso ib tug qauv zoo rau lawv xyaum es ua menyuam tsaug thaum lawv ua ub ua no rau koj. Tsis tas li ntawd, thaum luag ua ub ua no rau koj cov menyuam, qhia kom menyuam paub ua luag tsaug. Pab lawv pom tias tej lus lawv hais yuav txhawb tau lwm tus zog heev. Muaj ib tug ntxhais hluas hu ua Kalis (Clary) hais tias: “Thaum kuv niam muaj 32 xyoos, tsuas muaj nws tib leeg tu peb 3 tug menyuam xwb. Thaum kuv muaj 32 xyoos kuv thiaj xav tias ntshe thaum ntawd nyuaj kuv niam kawg li. Kuv thiaj qhia rau kuv niam tias kuv nco nws txiaj ntsig uas nws muab nws lub neej siv los tu kuv 2 tug nus peb. Tsis ntev los no, nws qhia rau kuv tias kuv cov lus ntawd nyob rawv hauv nws siab. Nws ib sij xav txog ib zaug mas ua rau nws zoo siab kawg li.”

Qhia koj cov menyuam kom paub ua luag tsaug (Saib nqe 15) *

16. Thaum ua luag tsaug txhawb tau luag npaum li cas? Piav txog tus qauv.

16 Hauv lub koom txoos. Thaum peb qhia rau peb cov kwvtij nkauj muam tias peb nco lawv txiaj ntsig yuav txhawb tau lawv lub zog heev. Hohej (Jorge) uas muaj 28 xyoo tau pom tseeb li no. Nws txawm mob hnyav heev nws mus koom tsis tau kev sib txoos tau 1 lub hlis nkaus. Thaum nws rov qab mus kev sib txoos los nws cev tsis tau lus qhuab qhia li qub. Hohej thiaj hais tias: “Kuv saib kuv tsis muaj nqes dabtsi li lawm vim kuv leg tsis taus kuv tes haujlwm hauv lub koom txoos. Tiamsis muaj ib zaug tom qab kev sib txoos, ib tug kwvtij los hais rau kuv tias: ‘Kuv xav ua koj tsaug uas koj ua tau ib tug qauv zoo heev rau kuv tsev neeg xyaum. Peb nyiam koj cov lus qhuab qhia ob peb xyoos tas los no kawg li, pab tau peb kev ntseeg heev.’ Kuv txawm ncia kiag, ua kua muag teev yees. Nws cov lus txhawb tau kuv zog heev.”

17. Raws li Khaulauxi 3:15, peb qhia li cas tias peb nco Yehauvas txiaj ntsig rau nws lub siab dawb siab zoo?

17 Peb tus Vajtswv uas siab dawb siab zoo. Yehauvas ua tau ntau yam los txhawb peb txojkev ntseeg. Piv txwv li peb tej kev sib txoos, peb tej ntaub ntawv, thiab peb cov vej xaij. Yehauvas siv tej no los cob qhia peb. Puas tau muaj ib zaug uas koj hnov ib zaj lus qhuab qhia, nyeem ib zag hauv peb cov ntaub ntawv, lossis saib ib zaj hauv peb tshooj this vis tag es koj hais tias, ‘Ua cas hais raug kuv ua luaj’? Peb yuav qhia Yehauvas li cas tias peb nco nws txiaj ntsig? (Nyeem Khaulauxi 3:15.) Ib qho uas peb ua tau yog thaum peb thov Yehauvas peb ua nws tsaug rau tej uas nws tau muab rau peb.​—Yakaunpau 1:17.

Thaum peb pab tu lub Tsev Nceeg Vaj qhia tias peb nco Yehauvas txiaj ntsig (Saib nqe 18)

18. Peb qhia li cas tias peb nco txiaj ntsig rau peb cov Tsev Nceeg Vaj?

18 Peb kuj qhia tias peb nco Yehauvas txiaj ntsig yog peb tu peb qhov chaw teev tiam kom du dais huv siab si. Peb kuj nqes tes pab tu thiab kho peb cov Tsev Nceeg Vaj thiab ua zoo txuag tej twj uas siv hauv lub koom txoos kom kav ntev. Yog peb rau siab ntso tu thiab kho cov Tsev Nceeg Vaj ces yuav tsis puas thiab yuav tsis tau kho ntau ntau. Ua li no peb thiaj txuag tau nyiaj los ua Tsev Nceeg Vaj tshiab thiab los kho cov Tsev Nceeg Vaj qub uas muaj nyob thoob plaws ntiajteb.

19. Ib tug kwvtij saib xyuas thaj tsam thiab nws tus pojniam nkawd tus qauv pab tau koj li cas?

19 Cov uas rau siab ntso ua haujlwm rau peb. Thaum peb qhia rau ib tug tias peb nco nws txiaj ntsig, tej zaum yuav pab tau nws nyiaj taus tej kev ceeblaj uas nws raug. Cia peb mus tham txog ib tug kwvtij saib xyuas thaj tsam thiab nws tus pojniam nkawd. Muaj ib hnub no heev, nkawd mus tshaj tawm ib hnub los txog tsev, nkawd sab kawg li. Hmo ntawd tus pojniam hnav nws lub tsho tiv no pw ib hmos nkaus. Thaum sawv ntxov tsees, nws thiaj hais rau nws tus txiv tias nws ua tsis taus tes haujlwm saib xyuas thaj tsam ntxiv lawm. Tagkis ntawd thaum lig zog, Npe-ee txawm xa tau ib tsab ntawv tuaj rau nws. Tsab ntawv ntawd qhuas nws heev rau tes haujlwm nws ua thiab nws lub siab ntev thev. Tsab ntawv kuj hais tias lawv yeej paub tias tsis yoojyim rau nws vim ib lub lim tiam twg nkawd yuav tau hloov tsev ib zaug. Nws tus txiv hais tias: “Cov lus lawv sau tuaj txhawb tau nws zog kawg li. Txij hnub ntawd los nws tsis hais txog qhov uas tso tes haujlwm saib xyuas thaj tsam tseg li lawm. Muaj ob peb zaug thaum kuv xav tso tes haujlwm saib xyuas thaj tsam tseg, nws tseem txhawb kom kuv rau siab ntso ua.” Ob niam txiv no tuav tes haujlwm saib xyuas thaj tsam tau yuav luag 40 lub xyoos.

20. Txhua hnub peb yuav tau ua li cas, thiab yog vim li cas?

20 Cia tej peb hais thiab peb ua qhia tias peb nco luag txiaj ntsig. Vim lub qab ntuj neeg tsis paub ris luag txiaj ntsig, tej peb hais thiab ua yuav txhawb tau luag lub zog mus lawm ib ruam. Tsis tas li ntawd xwb, yuav pab tau peb thiab lawv txojkev sib raug zoo nyob ruaj khov mus ib txhis. Qhov tseem ceeb tshaj, yog peb paub nco luag txiaj ntsig ces peb yuav xyaum tau li peb Leej Txiv Yehauvas tus uas muaj lub siab dawb siab zoo.

ZAJ NKAUJ 20 Koj Pub Koj Tib Leeg Tub

^ nqe 5 Yehauvas, Yexus, thiab tus Xamali uas mob lig mob ruas tau qhia li cas tias lawv nco luag txiaj ntsig? Zaj no yuav tham txog lawv thiab lwm tus tej qauv zoo. Peb yuav kawm tias vim li cas thiaj tseem ceeb rau peb qhia rau lwm tus tias peb nco lawv txiaj ntsig. Peb kuj yuav kawm seb peb tes haujlwm qhia tias peb nco luag txiaj ntsig li cas.

^ nqe 54 COV DUAB: Tus kwvtij nyeem Povlauj tsab ntawv rau lub koom txoos Loos mloog; Akhila, Plixila, Fenpi, thiab lwm tus uas nyob ntawd zoo siab heev thaum lawv hnov Povlauj hais txog lawv.

^ nqe 56 COV DUAB: Leej niam qhia kom nws tus ntxhais paub ua tus muam laus tsaug.