ALATIKE AKO 8
He Koʼe ʼe Tou Lotofakafetaʼi?
“Ke kotou fakaha tokotou lotofakafetaʼi.”—KOL. 3:15.
KATIKO 46 Malo Sehova
TE ʼU MANATU FAKANOUNOU *
1. Neʼe fakaha feafeaʼi e te tagata Samalitana ʼae neʼe fakamalolo e Sesu ia tana lotofakafetaʼi?
KO TE ʼu tagata ʼe toko hogofulu neʼe natou tau mo he aluʼaga fakaʼofaʼofa. Neʼe natou kilia pea neʼe mole natou ʼamanaki ʼe toe lelei anai ʼonatou mahaki. Kae ʼi te tahi ʼaho, neʼe natou sisio mai mamaʼo kia Sesu, ia te tagata Faiakonaki Lahi. Neʼe natou logo ʼe feala te fakamalolo e Sesu ia te ʼu faʼahiga mahaki kehekehe. Pea neʼe natou tui papau ʼe toe feala pe hana fakamalolo ia natou. Koia neʼe natou kalaga fenei ai: “Sesu, ʼAliki, ʼofa mai kia matou!” ʼE mahino ia, neʼe natou lotofakafetaʼi ki te agaʼofa ʼo Sesu koteʼuhi neʼe kua natou malolo fuli. Kae neʼe ko te tokotahi pe ʼi te ʼu tagata ʼaia neʼe ina fakaha ia tana lotofakafetaʼi * kia Sesu. Pea ko te tagata ʼaia, neʼe ko he Samalitana, neʼe fakakololia “leʼo lahi” ai ki te ʼAtua ʼuhi ko tona kua malolo.—Luka 17:12-19.
2-3. (1) He koʼe ʼe feala ʼi ʼihi temi ke mole tou fakaha tatatou lotofakafetaʼi? (2) Kotea ʼae ka tou vakaʼi anai ʼi te alatike ʼaeni?
2 Ohage pe ko te tagata Samalitana, ʼe tou fia fakaha ia tatatou lotofakafetaʼi kia natou ʼae ʼe agalelei mai kia tatou. Kae ʼi ʼihi temi, ʼe feala pe ke galo ia tatou ke tou fakamalo peʼe ke tou fakaha ki ʼihi ʼe tou leleiʼia tanatou agalelei.
3 ʼI te alatike ʼaeni, ʼe tou vakaʼi anai pe koʼe ʼe maʼuhiga ke tou fakaha tatatou lotofakafetaʼi ʼi ʼatatou palalau pea mo ʼatatou aga. ʼE tou taʼofi anai he ʼu ako mai he ʼu faʼifaʼitaki Fakatohi-tapu. ʼE tou vakaʼi anai he ʼu faʼifaʼitaki ʼa niʼihi neʼe lotofakafetaʼi pea mo natou ʼae neʼe maʼuli galo. Pea ʼe tou faipalalau anai ʼo
ʼuhiga mo he ʼu aluʼaga ʼe feala ai ke tou fakaha ia tatatou lotofakafetaʼi.HE KOʼE ʼE TONU KE TOU FAKAHA TATATOU LOTOFAKAFETAʼI?
4-5. He koʼe ʼe tonu ke tou fakaha tatatou lotofakafetaʼi?
4 ʼE tuku mai e Sehova ia he faʼifaʼitaki lelei ʼo ʼuhiga mo te fakaha ʼo te lotofakafetaʼi. ʼE ina fai te faʼahi ʼaia ʼaki tana fakapale ia natou ʼae ʼe natou fakafiafiaʼi ia tona loto. (2 Sam. 22:21; Pes. 13:6; Mat. 10:40, 41) Pea ʼe fakalotomalohiʼi tatou ʼi te Tohi-Tapu ke tou liliu ‘ko ni fanau ʼofaina, ke tou faʼifaʼitakiʼi ia te ʼAtua.’ (Efe. 5:1) Koia, ko he tupuʼaga maʼuhiga ke tou fakaha ai tatatou lotofakafetaʼi, ʼe ko tatatou fia faʼifaʼitakiʼi ia Sehova.
5 Tou vakaʼi he tahi tupuʼaga ʼe tou fia fakaha ai tatatou lotofakafetaʼi ki ʼihi. Ko te lotofakafetaʼi ʼe hage pe ko he meʼa kai ʼe kano lelei, pea ʼe toe lahi age tona kano lelei mo kapau ʼe tou fevaevaeʼaki te meʼa kai ʼaia mo ʼihi. Moka fakamalo mai niʼihi ʼo ʼuhiga mo ʼatatou gaue, pea ʼe tou fiafia ai. Pea ka tou fakaha tatatou lotofakafetaʼi, ʼe tou fakafiafiaʼi ai ʼihi. Ka tou lotofakafetaʼi ki te kilisitiano ʼae neʼe tokoni mai pe neʼe ina foaki mai te meʼa ʼae ʼe ʼaoga kia tatou, ʼe mahino kia ia neʼe maʼuhiga ia tana tokoni kia tatou. Pea ʼe toe malohi ai ia tatatou fakakaumeʼa mo te kilisitiano ʼaia.
6. Kotea ʼae ʼe tatau ai te fakaha ʼo tatatou lotofakafetaʼi pea mo he foʼi pome aulo?
6 ʼE maʼuhiga ia te fakaha ʼo tatatou lotofakafetaʼi. ʼE ui fenei ʼi te Tohi-Tapu: “O hage ko ni foi pome aulo i ni ipu siliva, e feia he palalau lelei ae nee teuteui, pea nee tautonu tona tuku.” (Taag. 25:11) Ke ke fakafuafua age muʼa pe ʼe feafeaʼi te matalelei ʼo he foʼi pome aulo ʼe tuku ʼi he ipu siliva. Pea ʼe feafeaʼi age la ia tona maʼuhiga. Kotea anai ka ke logoʼi moka foaki atu e he tahi ia he meʼa ʼofa feia? ʼE mahino ia, ʼe maʼuhiga anai te ʼu palalau ʼae ka ke fakaʼaogaʼi moʼo fakaha ʼo tau lotofakafetaʼi. Pea ʼe lelei ke ke fakakaukauʼi te aluʼaga ʼaeni: Ko he foʼi pome aulo ʼe feala ke tologa ki te heʼe gata. ʼO toe feia pe, kapau ʼe ke fakaha ia tau lotofakafetaʼi ki he tahi, ʼe maʼuhiga anai kia ia pea ʼe ina manatuʼi anai ʼi tona maʼuli katoa.
NEʼE NATOU FAKAHA TANATOU LOTOFAKAFETAʼI
7. Ohage ko Pesalemo 27:4, neʼe fakaha feafeaʼi e Tavite pea mo ʼihi tagata faipesalemo ia tanatou lotofakafetaʼi?
7 ʼI te temi muʼa, tokolahi te ʼu kaugana ʼa te ʼAtua neʼe natou fakaha tanatou lotofakafetaʼi. Neʼe kau ai ia Tavite. (Lau ia Pesalemo 27:4.) Neʼe maʼuhiga kia ia te tauhi maʼa pea neʼe ina fakaha te faʼahi ʼaia ʼi ʼana gaue. Neʼe lahi ʼona koloa ʼae neʼe ina foaki ki te laga ʼo te fale lotu. Pea ko te hologa ʼo Asafe neʼe natou fakaha tanatou lotofakafetaʼi ʼaki tanatou tohi he ʼu pesalemo peʼe ko ni hiva fakavikiviki. ʼI tanatou tahi hiva, neʼe natou fai he fakamalo ki te ʼAtua pea mo natou fakaha ai ʼe maʼuhiga ia te ʼu “gaue fakaofoofo” ʼa Sehova. (Pes. 75:1, MN) ʼE ha lelei mai, neʼe fia fakaha e Tavite pea mo te hologa ʼo Asafe kia Sehova ia tanatou lotofakafetaʼi ki te ʼu tapuakina fuli ʼae neʼe natou maʼu mai ia te ia. ʼE ʼi ai koa he ʼu aluʼaga ʼe feala ke ke faʼifaʼitakiʼi ai te ʼu tagata faipesalemo ʼaia?
Kotea ʼae ʼe tou ako ʼaki te tohi ʼa Paulo ki te kau Loma ʼo ʼuhiga mo te fakaha ʼo te lotofakafetaʼi? (Vakaʼi te ʼu palakalafe 8-9) *
8-9. Neʼe fakaha feafeaʼi e te apositolo ko Paulo ia tana lotofakafetaʼi ki ʼona tehina mo tuagaʼane? Pea neʼe kotea tona fua?
8 Neʼe maʼuhiga ki te apositolo ko Paulo ʼona tehina mo tuagaʼane pea neʼe ha ʼi tana faʼahiga palalau ʼo ʼuhiga mo natou. Neʼe ina fai tuʼumaʼu he ʼu fakamalo ki te ʼAtua ʼo ʼuhiga mo natou ʼi ʼana faikole tokotahi. Pea neʼe ina toe fakaha ʼi ʼana tohi ia tonatou maʼuhiga. ʼI te vaega 1 ki te 15 ʼo te kapite 16 ʼo te tohi ʼo Loma, neʼe toʼo e Paulo ia te ʼu higoa ʼo ʼona tehina mo tuagaʼane ʼe toko 27. Neʼe fakamanatuʼi tafito e Paulo ko Pilisika mo Akila neʼe nā “tali ke tuʼutamakiʼia ʼonā maʼuli” ʼuhi ko ia. Pea neʼe ina ui ko Fipe neʼe ina “puipui te ʼu tehina ʼe tokolahi,” ʼo kau ai mo Paulo. Neʼe vikiʼi e Paulo ʼona tehina mo tuagaʼane ʼofaina ʼaia neʼe gaue kinakina.—Loma 16:1-15.
9 Neʼe mahino ia Paulo neʼe mole haohaoa ʼona tehina mo tuagaʼane. Kae ʼi te fakaʼosi ʼo tana tohi ki te kau Loma, neʼe ina filifili ke ina tokagaʼi tafito ʼonatou kalitate. Fakakaukauʼi age muʼa pe kotea ʼae neʼe logoʼi e te ʼu tehina mo tuagaʼane ʼi te temi ʼae neʼe lau leʼo lahi ai ʼi te kokelekasio ia te ʼu palalau ʼae neʼe fai e Paulo. Neʼe ko he fakalotomalohi ʼaupito ia kia natou. Pea ʼe mahino papau ia, neʼe malohi ai ia tanatou fakakaumeʼa mo Paulo. ʼE ke fakamalo tuʼumaʼu koa ki te ʼu gaue pea mo te ʼu palalau lelei ʼae ʼe fai e natou ʼi tau kokelekasio?
10. Kotea ʼae ʼe tou ako mai te faʼahiga fakamalo ʼa Sesu ki ʼana tisipulo?
10 ʼI ʼana logo ʼae neʼe ina tohi ki ʼihi kokelekasio ʼo Asia Veliveli, neʼe fakamalo ai ia Sesu ki ʼana tisipulo ʼo ʼuhiga mo ʼanatou gaue. Ohage la, neʼe ina kamata tana logo ʼae ki te kokelekasio ʼo Tiatile ʼo ina ui fenei: “ ʼE au iloʼi ʼau gaue, mo tou ʼofa, mo tau tui, mo tau minisitelio pea mo tau faʼa kataki, pea ʼe lahi age ʼau gaue fakamuli ʼaeni ʼi ʼae neʼe ke fai ʼi te kamata.” (Fkha. 2:19) Neʼe mole talanoa pe ia Sesu ki te lahi ʼo ʼanatou gaue. Kae neʼe toe fakamalo kia natou he neʼe ʼekenaki natou e ʼonatou kalitate ke natou fakahoko ʼanatou gaue lelei ʼaia. Logo la neʼe ʼaoga ke tokoniʼi ʼihi e Sesu ʼi Tiatile, kae neʼe ina kamata aipe ia tana logo pea mo ina fakaʼosi ʼaki he ʼu fakalotomalohi. (Fkha. 2:25-28) Tou fakakaukauʼi age muʼa, ko Sesu ʼe ko te pule ʼo te ʼu kokelekasio fuli. Neʼe mole ʼaoga foki la ke fakamalo mai ʼuhi ko te ʼu gaue ʼae ʼe tou fai maʼa te ia. Kae neʼe ina fia fakaha aipe ia tana lotofakafetaʼi. Ko he faʼifaʼitaki lelei tukupau ʼaia ki te kau tagata ʼafeā.
NEʼE MOLE NATOU LOTOFAKAFETAʼI
11. ʼO mulimuli kia Hepeleo 12:16, kotea te faʼahiga manatu ʼae neʼe maʼu e Esau ʼo ʼuhiga mo te ʼu meʼa taputapu?
11 Ko ʼihi ʼi te Tohi-Tapu, neʼe mole natou lotofakafetaʼi. Ohage la ko Esau, logo la neʼe lahilahi ake mo he ʼu matuʼā neʼe ʼoʼofa mo fakaʼapaʼapa Hepeleo 12:16.) Neʼe ha feafeaʼi ia tana mole lotofakafetaʼi? Neʼe fakatau e Esau ia tona tofiʼa ʼo te ʼuluaki tupu ki tona tehina veliveli ko Sakopo ʼuhi pe ko tana fia kai ki he pa lenitini. (Sen. 25:30-34) Ki muli age, neʼe fakahemala ia Esau ki te tonu ʼae neʼe ina fai. Kae neʼe mole ina fakaha tana lotofakafetaʼi ki te ʼu meʼa ʼae neʼe ina maʼu. Koia ʼae neʼe mole he tupuʼaga ʼo tana meo ʼi te temi ʼae neʼe mole ina maʼu ai te tofiʼa ʼo te ʼuluaki tupu.
kia Sehova, kae neʼe ina meʼa noaʼi ia te ʼu meʼa taputapu. (Lau ia12-13. Neʼe fakaha feafeaʼi e te kau Iselaele ia tanatou mole lotofakafetaʼi? Pea kotea tona fua?
12 Neʼe lahi te ʼu tupuʼaga neʼe maʼu e te kau Iselaele ke natou lotofakafetaʼi ai. Neʼe fakaʼateainaʼi natou e Sehova hili te ʼu Malaʼia ʼe Hogofulu ʼae neʼe ina fakahoko ʼi Esipito. Pea neʼe haofaki natou e te ʼAtua mai te tuʼutamaki ʼaki tana pulihi ia te foʼi tau katoa ʼo Esipito ʼi te Tai Kula. ʼI te lahi ʼo tanatou lotofakafetaʼi, neʼe hiva e te kau Iselaele ia he hiva fakavikiviki kia Sehova. Kae neʼe natou lotofakafetaʼi tuʼumaʼu koa?
13 ʼI te temi ʼae neʼe toe felaveʼi ai te kau Iselaele mo ʼihi faigataʼaʼia, neʼe mole tuai tanatou galoʼi ia te ʼu meʼa lelei fuli ʼae neʼe fai e Sehova maʼa natou. Neʼe natou fakaha ai leva ia tanatou maʼuli galo. (Pes. 106:7) ʼO feafeaʼi? “Nee mumuna te fakatahiga fuli o te u fanau a Iselaele . . . kia Moisese mo Alone.” Kae ʼi tona fakahagatonu, neʼe natou muhumuhu kia Sehova. (Eke. 16:2, 8) Neʼe lotomamahi ai ia Sehova ʼuhi ko te mole lotofakafetaʼi ʼo tana hahaʼi. Ki muli age, neʼe ina fakaha fakatomuʼa ai ʼe mamate anai ia te taʼiake katoa ʼaia ʼo te kau Iselaele ʼi te toafa, kae gata pe kia Sosue mo Kalepo. (Num. 14:22-24; 26:65) Tou vakaʼi pe ʼe feafeaʼi hatatou mole mulimuli ki te ʼu faʼifaʼitaki kovi ʼaia, kae tou mulimuli ki te ʼu faʼifaʼitaki lelei.
FAKAHA IA TAU LOTOFAKAFETAʼI IA ʼAHO NEI
14-15. (1) ʼE lava fakaha feafeaʼi e he taumatuʼa ia tanā feʼofaʼaki? (2) ʼE lava akoʼi feafeaʼi e te ʼu matuʼā ki ʼanatou fanau ke natou fakaha ia te lotofakafetaʼi?
14 ʼI te famili. ʼE fua lelei ki te famili katoa moka natou fefakahaʼaki ia tanatou lotofakafetaʼi. Kapau ʼe lahi te fefakahaʼaki e te taumatuʼa ia tanā lotofakafetaʼi, pea ʼe nā fefakaoviʼaki. Pea ʼe toe faigafua age ia tanā fefakamolemoleʼaki. Ko te tagata ʼae ʼe ʼofa ki tona ʼohoana, ʼe mole ina tokagaʼi pe ʼana palalau lelei, kae ʼe toe “tuu ki oluga . . . o fakavikiviki kia ia.” (Taag. 31:10, 28) Pea ko te fafine poto ʼe ina fakaha ki tona ʼohoana ia te ʼu faʼahi ʼae ʼe ina leleiʼia tafito ia ia.
15 ʼU matuʼā, ʼe feafeaʼi hakotou akoʼi ki ʼakotou fanau ke natou fakaha ia te
lotofakafetaʼi? Kotou manatuʼi ʼe natou faʼifaʼitakiʼi pe anai ʼakotou palalau pea mo ʼakotou aga. Koia, kotou tuku he faʼifaʼitaki lelei ʼo kotou fakamalo ki ʼakotou fanau moka natou fai he ʼu gaue ʼe lelei. Pea tahi, kotou akoʼi ʼakotou fanau ke natou fakamalo ki te hahaʼi ʼae ʼe natou fai ia he ʼu meʼa maʼa natou. Kotou tokoni kia natou ke natou mahino ko te fakaha ʼo te lotofakafetaʼi ʼe haʼu mai te loto pea ʼe feala ke fakatupu fiafia ʼanatou palalau. Ohage la, ko he fafine ʼe higoa ko Clary ʼe ina ui fenei: “ ʼI te taʼu 32 ʼo taku faʼe, neʼe ina taupau tokotahi ʼana fanau ʼe toko tolu. Pea ʼi te temi leva ʼae neʼe au taʼu 32 ai, neʼe au fakakaukauʼi te ʼu faigataʼaʼia ʼae neʼe lagi tau mo taku faʼe ʼi tona taʼu ʼaia. Koia ʼae neʼe au fakaha age ki ai ia taku lotofakafetaʼi ki te ʼu sakilifisio fuli ʼae neʼe ina fai moʼo taupau ʼoku tokolua pea mo au. ʼE mole faʼa fualoa ki ia, neʼe ina ui mai ʼe kei malave pe kia ia ʼaku palalau pea ʼe ina tautau manatuʼi pe. Pea ko te aluʼaga ʼaia ʼe ina fakafiafiaʼi tona loto.”Akoʼi ki tau fanau ke ina fakaha ia tana lotofakafetaʼi (Vakaʼi te palakalafe 15) *
16. Kotou tuku mai he faʼifaʼitaki ʼe feala ke fakalotomalohiʼi ai ʼihi ʼaki te fakaha ʼo te lotofakafetaʼi.
16 ʼI te kokelekasio. Ka tou fakaha ʼe tou lotofakafetaʼi ki ʼotatou tehina mo tuagaʼane, ʼe tou fakalotomalohiʼi ai natou. Ohage la, ko Jorge, ko he tagata ʼafeā ʼe taʼu 28 neʼe tau mo he mahaki faigataʼa. Neʼe mole kei feala hana alu ki te ʼu fono lolotoga he mahina katoa. Maʼia pe la ʼi tana toe kau ki te ʼu fono, neʼe mole feala ke ina fai hana ʼu akonaki. ʼE ui fenei e Jorge: “Kia au, neʼe mole kei ʼi ai hoku ʼaoga he neʼe mole kei au lava fakahoko ʼaku gaue ʼi te kokelekasio. Kae ʼi te hili ʼo te tahi fono, neʼe ui fenei mai e te tehina: ‘ ʼE au fia fakamalo atu ki te faʼifaʼitaki lelei ʼae neʼe ke tuku ki toku famili. ʼE matou leleiʼia ʼau akonaki ʼae neʼe ke fai ʼi te ʼu taʼu ʼaeni kua hili. Neʼe malohi ai ia tamatou tui.’ Neʼe malave ʼosi kia au, pea neʼe au tagi ai. Neʼe ko te ʼu palalau la ʼaia neʼe ʼaoga ke au logo ki ai.”
17. ʼE feafeaʼi hau fakaha ia tau lotofakafetaʼi ki te lotofoaki ʼa Sehova ʼae ʼe tou maʼu ia Kolose 3:15?
17 Ki totatou ʼAtua lotofoaki. ʼE mahu ia te meʼa kai fakalaumalie ʼae ʼe foaki mai e Sehova. Ohage la, ʼe tou maʼu ia he ʼu tokoni ʼaoga ʼi ʼatatou fono, mo ʼatatou tohi pea mo tatatou tuʼasila ʼi te Neti. Neʼe heʼeki ke logo koa la ki he akonaki, mo lau he alatike, mo sio ki he polokalama ʼi tatatou tuʼasila pea mo ke ui, ‘ ʼE ko te faʼahi la ʼaia ʼe ʼaoga mai kia au’? ʼE feafeaʼi hau fakaha ia tau lotofakafetaʼi kia Sehova? (Lau ia Kolose 3:15.) Ko he faʼahi ʼe feala ke tou fai, ʼe ko tatatou fakamalo tuʼumaʼu kia te ia ʼi ʼatatou faikole ʼo ʼuhiga mo te ʼu meʼa ʼofa ʼaia.—Sakp. 1:17.
Ko te fakamaʼa ʼo ʼotatou Fale Fono ʼe ko he faʼahi lelei tukupau ʼaia ke tou fakaha ai tatatou lotofakafetaʼi (Vakaʼi te palakalafe 18)
18. ʼE feafeaʼi hatatou fakaha tatatou lotofakafetaʼi ʼo ʼuhiga mo ʼotatou Fale Fono?
18 ʼE tou toe fakaha tatatou lotofakafetaʼi
kia Sehova moka ʼe tou taupau ke maʼa pea mo tokalelei te fale ʼae ʼe fai ai tatatou tauhi. ʼE tou fakamaʼa pea mo tou tokakaga ki ʼatatou Fale Fono. Pea ko natou ʼae ʼe natou fakaʼaogaʼi te ʼu fakatagi ʼi te kokelekasio, ʼe natou tokakaga naʼa maumau. Kapau ʼe tou tokakaga lelei ki ʼatatou Fale Fono, ʼe tologa anai, pea ʼe mole lahi anai te falā ʼae ka tou fakaʼaogaʼi ki tonatou toe faʼu. Pea ko te falā ʼaia neʼe mole puli, ʼe feala anai ke fakaʼaogaʼi moʼo laga peʼe ke fakafoʼou he tahi ʼu Fale Fono ʼi te malamanei katoa.19. Kotea ʼae ʼe tou ako mai te aluʼaga ʼae neʼe hoko ki he taupau ʼo te siliko pea mo tona ʼohoana?
19 Kia natou ʼae ʼe gaue kinakina maʼa tatou. Ka tou fakaha tatatou lotofakafetaʼi, ʼe feala pe ʼaki ʼatatou palalau ke fetogi ai te faʼahiga manatu ʼa he tahi ʼo ʼuhiga mo ʼona fihifihia. Tou vakaʼi te aluʼaga neʼe hoko ki te taupau ʼo te siliko pea mo tona ʼohoana. ʼI te hili ʼo tanā faifakamafola lolotoga he ʼaho katoa ʼi te momoko, neʼe nā toe liliu gaʼegagaʼe ai ki tonā nofoʼaga. ʼI te lahi fau ʼo te momoko, neʼe moe te tuagaʼane mo tona foʼi kote. ʼI te ʼala uhu ake, neʼe ina ui ki tona ʼohoana neʼe mole kei ina lavaʼi te gaue ʼaia. Ki muli age ʼi te uhu pe ʼaia, neʼe maʼu e te tuagaʼane ia he tohi mai te filiale neʼe fai mai pe kia ia. Neʼe ko he tohi fakamalo kia ia ʼo ʼuhiga mo tana faifakamafola pea mo tana kataki fualoa. ʼE mahino ia, neʼe mole faigafua ia te fetogitogi ʼapi ʼi te vahaʼa fuli. ʼE ui fenei e te taupau: “Neʼe malave ʼaupito kia ia ia te ʼu fakamalo ʼaia, pea neʼe mole he temi neʼe toe palalau ai ke ina tuku te gaue taupau fakasiliko. Pea neʼe tuʼa lahi ia tana fakalotomalohiʼi au ʼi te ʼu lakaga ʼae neʼe au manatu ai ke au tuku te gaue taupau fakasiliko.” Neʼe fakahoko e te taumatuʼa ia te gaue taupau fakasiliko ia teitei taʼu ʼe 40.
20. Kotea ʼae ʼe tonu ke tou faigaʼi ʼi te ʼaho fuli? Pea kotea tona tupuʼaga?
20 ʼOfa pe ke tou faigaʼi ʼi te ʼaho fuli ʼo fakaha ia te lotofakafetaʼi ʼaki ʼatatou palalau pea mo ʼatatou aga. Kapau ʼe tou fakamalotoloto ʼi ʼatatou palalau peʼe ko ʼatatou aga, ʼe mahino ia ʼe ko he faʼahi ʼe tokoni anai ki he tahi ke ina ʼutakiʼi ʼona fihifihia ʼi te ʼaho fuli ʼi he malama ʼe maʼuli galo ai te tokolahi. Pea ʼaki te ʼu palalau ʼe tou fakaha ai te lotofakafetaʼi, ʼe feala ke tologa ai ʼatatou fakakaumeʼa ʼo talu ai. Kae ko te maʼuhiga, ʼe tou faʼifaʼitakiʼi anai ia tatatou Tamai ʼae ko Sehova ʼae ʼe lotofoaki pea mo lotofakafetaʼi.
KATIKO 20 Neʼe Ke Momoli Tou ʼAlo ʼUlu Tokotahi
^ pal. 5 Kotea ʼae ʼe tou ako mai te faʼifaʼitaki ʼo Sehova, mo Sesu pea mo te tagata Samalitana kilia ʼo ʼuhiga mo te fakaha ʼo te lotofakafetaʼi? ʼE tou vakaʼi anai ʼi te alatike ʼaeni ia te ʼu faʼifaʼitaki ʼaia pea mo ʼihi atu. ʼE tou vakaʼi anai pe koʼe ʼe maʼuhiga ʼaupito ke tou fakaha tatatou lotofakafetaʼi pea feafeaʼi ia tona faʼahiga fakaha.
^ pal. 1 HE ʼU FAKAMAHINO: Ka tou lotofakafetaʼi ʼo ʼuhiga mo he tahi peʼe ko he faʼahi, ʼe tou fakaha ai ʼe maʼuhiga te kilisitiano ʼaia peʼe ko te faʼahi ʼaia. ʼE feala ke fakaʼuhiga ia te kupu ʼaia ki he ʼu fakamalo fakamalotoloto.
^ pal. 55 FAKAMATALA ʼO TE ʼU PĀKI Pasina 15: Ko te tohi ʼa Paulo ʼe lau ki te kokelekasio ʼo Loma; ko Akila, mo Pilisika, mo Fipe pea mo ʼihi ʼe natou fiafia ʼi te logo ki te toʼo ʼo ʼonatou higoa.
^ pal. 57 FAKAMATALA ʼO TE ʼU PĀKI Pasina 17: Ko he faʼe ʼe tokoni ki tana kiʼi taʼahine ke ina fakaha ia tana lotofakafetaʼi ki te faʼifaʼitaki lelei ʼae ʼe tuku e te tuagaʼane kua vaivai matuʼa.