Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 9

Modi ki Jeová mostra amor i justisa na Israel antigu

Modi ki Jeová mostra amor i justisa na Israel antigu

‘El ta ama retidon i justisa. Téra sta xeiu di amor lial di Jeová.’ — SALMO 33:5.

KÁNTIKU 3 Jeová ta da-m forsa i speransa

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. (a) Kuzê ki nos tudu ta krê xinti? (b) Di kuzê ki nu pode ten sertéza?

NOS tudu nu ta krê xinti ma otus algen ta ama-nu. I nos tudu nu ta krê pa otus algen trata-nu ku ruspetu. Si sénpri nu tratadu sen amor i justisa, nu pode xinti ma nu ka ten valor i sen speransa.

2 Jeová sabe ma nu ta krê pa otus algen trata-nu ku amor i justisa. (Sal. 33:5) Nu pode ten sertéza ma nos Deus ta ama-nu txeu i el krê pa nu tratadu dretu. Nu ta odja kel-li klaru óras ki nu ta studa kel Lei ki Jeová daba nason di Israel através di Muizes. Si bu sta xinti dizanimadu pamodi otus algen ka trata-u ku amor i justisa, favor odja modi ki Lei di Muizes * ta mostra ma Jeová ta preokupa txeu ku se povu.

3. (a) Sima sta splikadu na Romanos 13:8-10, kuzê ki nu ta prende óras ki nu ta studa Lei di Muizes? (b) Kel studu li ta ben responde ki perguntas?

3 Óras ki nu ta studa Lei di Muizes, nu ta prende ma Jeová ten amor i karinhu pa nos. (Lé Romanos 13:8-10.) Na kel studu li, nu sta ben pâpia di alguns Lei ki Jeová da israelitas i nu sta ben responde kes pergunta li: Pamodi ki nu pode fla ma Lei di Jeová ten bazi na amor? Modi ki Lei ta insentivaba pesoas pa ser justu? Modi ki kes ki tinha autoridadi devia aplikaba Lei? Ki tipu di algen ki Lei ta protejeba más txeu? Respóstas di kes pergunta li pode konsola-nu, da-nu speransa i ta pô-nu xinti más amigu di nos Pai ki ta ama-nu txeu. — Atos 17:27; Rom. 15:4.

LEI DI MUIZES TEN BAZI NA AMOR

4. (a) Pamodi ki nu pode fla ma Lei di Muizes fazedu ku bazi na amor? (b) Di akordu ku Mateus 22:36-40, Jizus distaka ki mandamentus?

4 Nu pode fla ma Lei di Muizes ten bazi na amor, pamodi é amor ki ta motiva Jeová faze tudu kuza. (1 João 4:8 ) Jeová faze tudu kel Lei ku bazi na dôs mandamentu: amor pa Deus i amor pa kunpanheru. (Lev. 19:18; Deut. 6:5; Mateus 22:36-40.) Pur isu, nu pode spéra ma kada un di kes más di 600 mandamentu na Lei di Muizes, ta inxina-nu algun kuza sobri amor di Jeová. Nu ben odja alguns izénplu.

5-6. (a) Kuzê ki Jeová krê pa maridu ku mudjer faze kunpanheru? (b) Jeová ta sta atentu na kuzê? Da un izénplu.

5 Ser lial pa bu maridu ô bu mudjer i kuida di bus fidju. Jeová krê pa maridu ku mudjer dizenvolve un amor fórti ki ta dura pa réstu di ses vida. (Gén. 2:24; Mat. 19:3-6) Adultériu é un di kes piór kuza ki un algen pode faze pa se maridu ô mudjer. É pur isu, ki kel sétimu di kes 10 Mandamentu ta proibiba adultériu. (Deut. 5:18) El é un pekadu ‘kóntra Deus’ i un kuza gravi kóntra maridu ô mudjer. (Gén. 39:7-9) Maridu ô mudjer di kel algen ki faze adultériu pode xinti dór di kel traison pa un monti ténpu.

6 Jeová sta txeu atentu na manera ki maridu ku mudjer ta trata kunpanheru. El kreba pa maridus israelita trataba ses mudjer dretu. Un maridu ki ta ruspetaba Lei i ki ta amaba se mudjer, ka ta divorsiaba di el pa kalker motivu. (Deut. 24:1-4; Mat. 19:3, 8) Má, si kontiseba un prubléma gravi i el disidi divôrsia di se mudjer, el tinha ki daba el un sertidon di divórsiu. Kel sertidon éra un manera di protejeba kel mudjer kóntra akuzason falsu di konportamentu seksual mariadu. Tanbê, ta parse ma antis di maridu daba se mudjer sertidon di divórsiu, el tinha ki papiaba ku ansions di sidadi. Asi, kes ansion ta tinha oportunidadi di djudaba kel kazal salva ses kazamentu. Óras ki un ómi israelita ta divorsiaba di se mudjer pamodi algun interesi, Jeová nen sénpri ka ta uzaba se profétas ô ansions pa fazeba algun kuza. Má, el ta odjaba tudu sufrimentu i lágua di kes mudjer i el ta xintiba ses dór. — Mal. 2:13-16.

Jeová krê pa kriansas xinti protejedu. Tanbê el krê pa ses pai ku ses mai inxina-s i kria-s ku amor (Odja parágrafus 7 i 8) *

7-8. (a) Kuzê ki Jeová ta mandaba pa pai ku mai faze? (Odja dizenhu di kapa.) (b) Kuzê ki nu prende?

7 Lei tanbê ta mostra ma Jeová ta preokupa txeu ku kriansas. El krê pa es ser filís i pa es xinti protejedu. Jeová ta mandaba pa pai ku mai daba ses fidju tudu kuza ki es ta mesteba i tanbê pa djudaba es tinha un amizadi fórti ku el. Pai ku mai devia uzaba tudu oportunidadi ki parse pa djudaba ses fidju ntende i da valor pa Lei di Jeová i prende ama-l. (Deut. 6:6-9; 7:13) Un di kes motivu ki leba Jeová kastiga se povu, éra pamodi es trata alguns di ses fidju di piór manera ki ten. (Jer. 7:31, 33) Pai ku mai ka devia odjaba ses fidjus sima un kuza sen valor ki es podia bandonaba ô maltrataba, má es devia odjaba es sima un eransa, un prezenti di Jeová ki mesteba di amor. — Sal. 127:3.

8 Kuzê ki nu prende: Jeová ta odja dretu modi ki maridu ku mudjer ta trata kunpanheru. El krê pa pai ku mai ama ses fidju, i el ta ben julga-s si es maltrata ses fidju.

9-11. Pamodi ki Jeová da kel lei ki ta proibiba dizeja kuzas di otus algen?

9 Ka bu dizeja kuzas di otus algen. Kel últimu di kes 10 Mandamentu ta proibiba kubisa, ô dizenvolve dizeju mariadu pa kuzas di otus algen. (Deut. 5:21; Rom. 7:7) Jeová da kel lei li pa inxina un grandi lison: se povu ten ki proteje ses korason, ki é ses pensamentu i sentimentu. El sabe ma é pensamentus i sentimentus mariadu ki ta pô-nu faze kuzas mariadu. (Pro. 4:23) Si un israelita dexaba dizeju mariadu kria na se korason el podia trataba otus sen amor. Pur izénplu, rei Davidi kai na es armadilha. El éra un bon ómi, má un bês, el dizeja mudjer di un otu ómi. Se dizeju pô-l ta faze pekadu. (Tia. 1:14, 15) Davidi faze adúlteriu, el tenta ngana maridu di kel mudjer i el ranja manera di mata-l. — 2 Sam. 11:2-4; 12:7-11.

10 Jeová ta konsigi lé korason. Pur isu, el ta sabeba óras ki un israelita ta dizobediseba lei di kubisa. (1 Cró. 28:9) Lei sobri kubisa ta flaba se povu ma es devia ivitaba pensamentus ki ta poi algen ta konporta mariadu. Kel-li ta mostra ma Jeová é un Pai ki ten sabedoria i amor.

11 Kuzê ki nu prende: Jeová ka ta odja sô pa aparénsia di algen. El ta odja kel algen ki nos é di pa déntu, kel ki nos é na korason. (1 Sam. 16:7) Ka ten ninhun pensamentu, sentimentu ô kuzas ki algen ta faze ki Jeová ka ta da kónta. El ta odja kes bon kualidadi na nos korason i el krê pa kes bon kualidadi kontinua ta dizenvolve. Má, el krê pa nu konxe kes pensamentu mariadu i pa nu kontrola-s antis di es pô-nu ta faze kuzas mariadu. — 2 Cró. 16:9; Mat. 5:27-30.

LEI TA INSENTIVABA POVU PA SER JUSTU

12. Kuzê más ki Lei di Muizes ta inxina-nu?

12 Lei di Muizes tanbê ta inxina-nu ma Jeová ta ama justisa. (Sal. 37:28; Isa. 61:8) El dexa un izénplu perfetu sobri modi ki nu ta trata otus algen ku justisa. Óras ki israelitas ta obideseba leis di Jeová, el ta abensuaba es. Óras ki es ka ta obideseba se leis, es ta sufreba. Nu ben odja más dôs Lei di kes 10 Mandamentu.

13-14. (a) Kuzê ki kel primeru i sugundu mandamentu ta flaba? (b) Kuzê ki ta kontiseba óras ki israelitas ta obideseba leis?

13 Adora sô Jeová. Kel primeru di kes 10 Mandamentu ta flaba ma israelitas tinha ki adoraba sô Jeová, kel sugundu ta proibiba es di adora imaji. (Êxo. 20:3-6) Kes 10 Mandamentu ka éra pa djudaba Jeová, éra pa djudaba se povu. Óras ki se povu ta kontinuaba lial pa el, es ta tinha bons rezultadu. Óras ki es ta adoraba kes deus di otus nason, es ta sufreba.

14 Pensa na kananeus. Es ta adoraba imajis sen vida envês di kel Deus verdaderu i bibu. Pur isu, es ta prujudikaba ses kabésa. (Sal. 115:4-8) Ses adorason ta inkluiba tipus di relason seksual nojéntu i kuza gravi sima sakrifisius di kriansa. Di mésmu manera, óras ki israelitas dexaba di sirbi Jeová i es disidi adoraba kes deus falsu, es ta prujudikaba ses kabésa i ses família. (2 Cró. 28:1-4) Kes ki tinha autoridadi pa kuidaba di povu, nega sigi kes lei justu di Jeová. Es abuza di ses autoridadi i es maltrata kes ki éra más fraku ki ka ta podeba difende ses kabésa. (Eze. 34:1-4) Jeová aviza kes israelita ma el ta fazeba julgamentu kóntra kes ki ta maltrataba mudjeris i kriansas. (Deut. 10:17, 18; 27:19) Má tanbê Jeová ta abensuaba se povu óras ki es éra lial i es ta trataba kunpanheru ku justisa. — 1 Reis 10:4-9.

Jeová ta ama-nu i el sabe óras ki nu ta sufri injustisa (Odja parágrafu 15.)

15. Kuzê ki nu ta prende sobri Jeová?

15 Kuzê ki nu prende: Jeová ka ten kulpa óras ki kes ki ta fla ma es ta sirbi-l, ka ta obi ku se leis i ta prujudika se povu. Má, Jeová ta ama-nu i el sabe óras ki nu ta sufri injustisa. El ta xinti nos dór mutu más di ki kel ki un mai ta xinti óras ki el ta odja se fidju ta sufri. (Isa. 49:15) Nbóra el pode ka aji lógu na kel momentu, má na ténpu sértu el ta julga kes pekador ki ka rapende pa manera ki es trata otus.

MODI KI LEI TA FUNSIONABA?

16-18. (a) Lei di Muizes ta aplikaba na ki asuntus di vida? Da izénplus. (b) Kuzê ki nu prende?

16 Lei di Muizes ta aplikaba na txeu ária di vida di israelitas. Pur isu, éra rei di inportanti pa kes ansion i juízis julgaba povu di Jeová ku justisa. Éra es ki tinha responsabilidadi pa julga kes asuntu ki tinha aver ku adorason pa Jeová. Má tanbê, es ta fazeba justisa óras ki kontiseba prublémas i krimi. Odja un izénplu.

17 Si un israelita mataba un algen, es ka devia mataba el lógu na kel momentu. Ansions di sidadi tinha ki sabeba tudu kuza ki staba nvolvidu antis di es disidiba si ta mesteba péna di mórti. (Deut. 19:2-7, 11-13) Ansions tanbê tinha ki julgaba txeu tipu di asuntus di dia-dia, sima prublémas sobri kuzas material i prublémas pesoal entri maridu ku mudjer. (Êxo. 21:35; Deut. 22:13-19) Óras ki ansions ta julgaba ku justisa i povu ta obideseba Lei, tudu algen ta ganhaba. I nason ta daba ónra pa Jeová. — Lev. 20:7, 8; Isa. 48:17, 18.

18 Kuzê ki nu prende: Tudu asuntus di nos vida é inportanti pa Jeová. El krê pa nu trata tudu algen ku amor i justisa. Tanbê el ta odja kuzê ki nu ta fla i kuzê ki nu ta faze, mésmu óras ki nu sta nos sô na nos kaza. — Heb. 4:13.

19-21. (a) Modi ki ansions i juízis devia trataba povu di Deus? (b) Kuzê ki Deus da pa proteje se povu i kuzê ki nu ta prende?

19 Jeová krê protejeba se povu di influénsia mariadu di kes nason ki ta fikaba pértu di es. Pur isu, el ta speraba ma kes ansion i juís ta julgaba tudu algen di mésmu manera. Es ka devia sérba duru na julgamentu, má es tinha ki amaba justisa. — Deut. 1:13-17; 16:18-20.

20 Jeová ten konpaxon di se povu, pur isu el da-s leis ki ta protejeba es kóntra injustisa. Pur izénplu, pamodi Lei, éra difísil akuzaba un algen di un krimi ki el ka tinha kulpa. Kel algen ki akuzadu tinha direitu di sabe ken ki sta ta akuzaba el. (Deut. 19:16-19; 25:1) I antis di es kulpaba el, peloménus dôs tistimunha tinha ki mostraba próva. (Deut. 17:6; 19:15) Má i si un israelita fazeba un krimi ki sô un algen ki odjaba? El ka devia pensaba ma el ta skapaba, pamodi Jeová dja odja kuzê ki el faze. Lei tanbê ta protejeba família. Pur izénplu, pai dadu autoridadi na família, má kel autoridadi li tinha limiti. Ansions di sidadi tinha autoridadi di nvolveba na alguns prubléma di família i tomaba disizon final. — Deut. 21:18-21.

21 Kuzê ki nu prende: Jeová dexa-nu un izénplu perfetu. Nada ki el ta faze é ka injustu. (Sal. 9:7) El ta rekonpensa kes ki ta difende se leis ku lialdadi. Má, el ta kastiga kes ki ta abuza di ses autoridadi. (2 Sam. 22:21-23; Eze. 9:9, 10) Alguns pode aji ku maldadi, i ta parse ma es ta skapa di kastigu. Má óras ki Jeová disidi kal ki é ténpu sértu di aji, el ta toma midida pa fazedu julgamentu kóntra es. (Pro. 28:13) I si es ka rapende, ka ta dura es ta prende ma ‘é un kuza terível kai na mô di kel Deus bibu.’ — Heb. 10:30, 31.

KENHA KI LEI TA PROTEJEBA MÁS TXEU?

Óras ki ansions ta rezolveba un prubléma, es debe mostraba amor i justisa sima Jeová (Odja parágrafu 22.) *

22-24. (a) Kenha ki Lei ta protejeba más txeu, i kuzê ki nu ta prende sobri Jeová? (b) Ki avizu nu ta atxa na Êxodo 22:22-24 ?

22 Lei ta protejeba prinsipalmenti kes ki ka ta podia difendeba ses kabésa, sima órfus, viúvas i strangerus. Jeová fla kes juís di Israel: ‘Bu ka debe muda julgamentu di stranjerus nen di órfu, nen bu ka debe toma ropa di un viúva sima garantia di un kuza ki bu nprista-l.’ (Deut. 24:17) Asi, Jeová mostra ma el ta preokupaba txeu ku kada un di kes ki ka podia difendeba ses kabésa. I el ta kastigaba kes ki ta maltrataba es. — Êxodo 22:22-24.

23 Lei tanbê ta protejeba famílias di tudu tipu di insestu ô relason seksual ku otus algen di família. (Lev. 18:6-30) Kes povu ki ta viveba pértu di israelitas ka ta kondenaba kel konportamentu la i pa es éra un kuza normal. Má Jeová ta atxa ma kel-li é un krimi gravi. I el kreba pa se povu pensaba sima el.

24 Kuzê ki nu prende: Jeová krê pa kes ki é responsável di otus, kuida di es ku txeu amor. El ta ôdia relason seksual entri algen di mésmu família i abuzu di kriansa. El krê pa tudu algen, prinsipalmenti kes ki ka ta pode difende ses kabésa, resebe proteson i pa es tratadu ku justisa.

LEI ÉRA UN ‘SÓNBRA DI BONS KUZA KI STABA PA BEN’

25-26. (a) Pamodi ki nu pode fla ma amor i justisa é sima ar i vida? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel otu artigu ki ta faze párti di kel studu li?

25 Amor i justisa é sima ar i vida. Ka ta tinha vida na Téra si ka tinha ar. Óras ki nu sta konvensidu ma Jeová sta ta trata-nu ku justisa, nos amor pa el ta fika más fórti. I óras ki nu ta ama Jeová i se leis justu, nu ta xinti vontadi di trata otus ku amor i justisa.

26 Kel kontratu di Lei di Muizes djuda israelitas ten un amizadi fórti ku Jeová. Má dipôs di resgati di Jizus, povu di Deus ka tinha ki obideseba kel Lei más. I na lugar di kel Lei fika un otu kuza mutu más midjór. (Rom. 10:4) Apóstlu Polu fla ma Lei éra ‘un sónbra di bons kuza ki staba pa ben’. (Heb. 10:1) Kel otu artigu ki ta faze párti di kel studu li, ta ben pâpia di alguns di kes bon kuzas i di inportánsia di mostra amor i justisa na kongregason.

KÁNTIKU 109 Nu ama kunpanheru di korason

^ par. 5 Kel studu li é primeru párti di kuatu artigu ki ta mostra pamodi ki nu pode ten sertéza ma Jeová ta preokupa ku nos. Kes otu três artigu ta ben studadu na Sentinéla di maiu di 2019. Kes artigu ta ben splika modi ki Jeová ta mostra amor i justisa na kongregason, modi ki ansions ta proteje kongregason, modi ki pai ku mai pode proteje ses fidju di abuzu seksual i modi ki nu pode konsola kes algen ki sufri abuzu seksual kantu es éra pikinoti.

^ par. 2 MÁS SPLIKASON: Kes más di 600 Lei ki Jeová daba israelitas através di Muizes, ta txomadu “Lei”, “Lei di Muizes” i “mandamentus”. Tanbê kes primeru sinku livru di Bíblia (Génesis ti Deuteronómio ) txeu bês ta txomadu di Lei. Alvês kel palavra Lei ta uzadu pa pâpia di tudu kes livru di Skrituras Ebraiku ki ben di Deus.

^ par. 60 SPLIKASON DI DIZENHU: Un mai israelita ta pâpia ku se fidjus-fémia timenti el sta ta pripara kumida. Más pa tras, kel pai sta ta mostra se fidju modi ki el ta kuida di ovelhas.

^ par. 64 SPLIKASON DI DIZENHU: Ansions na porton di sidadi ta djuda ku amor un viúva ku se fidju, ki tratadu mariadu pa un bendedor na merkadu.