1-2. (1) Ta eo kõj aolep jekõn̦aan jãn ro jet? (2) Ta eo jemaroñ lõke?

KÕJ aolep jekõn̦aan bwe ro jet ren yokwe kõj. Im bareinwõt kõj aolep jekõn̦aan bwe en jim̦we im em̦m̦an an ro jet kõm̦m̦an ñan kõj. El̦aññe elõñ alen aer jab kwal̦o̦k yokwe im ekajet jim̦we ñan kõj, jemaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãd im ejjel̦o̦k ad kõtmãne bwe enaaj em̦m̦anl̦o̦k aer kõm̦m̦an ñan kõj.

² Jeova ejel̦ã bwe jekõn̦aan bwe en wõr yokwe im ekajet jim̦we. (Sam 33:5) Jemaroñ lõke bwe Anij eo ad ej lukkuun yokwe kõj im ekõn̦aan bwe en em̦m̦an an ro jet kõm̦m̦an ñan kõj. Ealikkar men in ñe jej lukkuun etale Kien eo Jeova ear lel̦o̦k ñan Aelõñin Israel ikijjeen kar Moses. El̦aññe el̦ap am̦ bũrom̦õj im inepata kõn an ro jet jab kwal̦o̦k yokwe im ekajet jim̦we ñan kwe, jouj im lale wãween an Kien Moses kwal̦o̦k an Jeova jel̦ã l̦õmn̦ak kõn armej ro an. *—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

3. (1) Ãinwõt an Rom 13:8-10 kwal̦o̦k, ta eo jej loe ñe jej katak im etale Kien Moses? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj uwaaki ilo katak in?

³ Ñe jej katak im etale Kien Moses, jej loe yokwe eo an Anij eo ad, Jeova, ñan kõj. (Riit Rom 13:8-10, UBS.) Ilo katak in, jenaaj etale jet iaan kien ko kar lil̦o̦k ñan ri-Israel ro im jenaaj uwaaki kajjitõk kein: Etke jemaroñ ba bwe Kien eo ear pedped ioon yokwe? Etke jemaroñ ba bwe Kien eo ear rõjañ armej ro ñan kwal̦o̦k ekajet jim̦we? En kar ewi wãween an ri-tõl ro kõjerbale Kien eo? Im wõn ro me el̦aptata an kar Kien eo kõjparok er? Uwaak ko ñan kajjitõk kein remaroñ kaenõm̦m̦an kõj, letok juon kõjatdikdik, im kõm̦m̦an bwe jen epaakel̦o̦k Jemãd ilañ.​—Jrb. 17:27; Rom 15:4, UBS.

4. (1) Etke jemaroñ ba bwe Kien Moses ear pedped ioon yokwe? (2) Ekkar ñan Matu 22:36-40, ta kien ko Jesus ear kwal̦o̦k kaki?

⁴ Jemaroñ ba bwe Kien Moses ear pedped ioon yokwe kõnke aolep men ko Jeova ej kõm̦m̦ani rej itok jãn an yokwe kõj. (1 Jon 4:8) Jeova ear kõm̦m̦an bwe aolep kien ko ilo Kien Moses ren pedped ioon ruo wõt kien, ej yokwe Anij im yokwe ri-turum̦. (Lv. 19:18; Dt. 6:5; riit Matu 22:36-40) Kõn men in, kajjojo iaan kien ko 600 im bar kien ko jet me rej ejaake Kien Moses rej katakin kõj juon men kõn yokwe eo an Jeova. Jen lale jet waanjoñak.

5-6. Ta eo Jeova ekõn̦aan bwe rippãlele ro ren kõm̦m̦ane, im ta eo el̦ap an Jeova jel̦ã kake? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁵ Kwõn tiljek ñan eo pãleem̦, im lale ajri ro nejũm̦. Jeova ekõn̦aan bwe rippãlele ro ren lukkuun yokwe doon toon wõt aerro mour. (Jen. 2:24, UBS; Matu 19:3-6) Lejãn ej juon iaan men ko renanatata juon rippãlele ej kõm̦m̦ane ñan eo pãleen. Eñin unin kien eo kein kajimjuon ilo Kien ko Joñoul ej ba, kwõn jab lejãn. (Dt. 5:18, UBS) Men in ej juon “jerawiwi n̦ae Anij” im ej juon men ekanooj nana me juon ej kõm̦m̦ane ñan eo pãleen. (Jen. 39:7-9, UBS) Rippãlele eo ejjel̦o̦k ruõn emaroñ lukkuun metak im rup bũruon ium̦win elõñ iiõ kõn an kar eo pãleen ellolo jãne.

⁶ El̦ap an Jeova jel̦ã kõn wãween an rippãlele ro kõm̦m̦an ñan doon. Ear lukkuun kõn̦aan bwe en em̦m̦an an ri-Israel ro kõm̦m̦an ñan kõrã ro pãleer. Juon em̦m̦aan me ear kautiej Kien eo enaaj kar yokwe kõrã eo pãleen im eban kar jepel jãne kõn un ko ejjel̦o̦k tokjãer. (Dt. 24:1-4, UBS; Matu 19:3, 8) Ak el̦aññe ear wal̦o̦k juon apañ im ej jepel jãn kõrã eo pãleen, enaaj kar aikuj kõm̦m̦an an peba in jepel. Peba in jepel in ear kõjparok kõrã eo jãn aer n̦aruon im ba bwe ear mourin l̦õñ. Bareinwõt, m̦okta jãn an l̦eo lel̦o̦k peba in jepel eo ñan kõrã eo, enaaj kar aikuj kõnnaan ippãn em̦m̦aan ro rerũtto ilo jikin kweilo̦k eo. Ilo wãween in, em̦m̦aan rein remaroñ kajjioñ jipañ rippãlele rein jãn aerro m̦õkaj im jepel. Ke juon em̦m̦aan in Israel ear jepel jãn kõrã eo pãleen kõn an l̦õmn̦ak wõt kõn e make, ejjab aolep iien Jeova ear bõk kun̦aan kõn men in. Bõtab, Jeova ear loe an kõrã eo lukkuun jañ im dãnnin kõmjaal̦al̦, im Ear rup bũruon kõn e.​—Mal. 2:13-16, UBS.

7-8. (1) Ta eo Jeova ear kakien jemãn im jinen ajri ro ñan kõm̦m̦ane? (Lale pija eo ilo kilin bok in.) (2) Ta men ko jej katak?

⁷ Kien eo ear bar kwal̦o̦k bwe Jeova ekõn̦aan bwe ajri ro ren m̦õn̦õn̦õ im bwe en ejjel̦o̦k jorrããn en wal̦o̦k ñan er. Ear juon kien jãn Jeova bwe jemãn im jinen ajri ro ren kabwe aikuj ko an ro nejier im jipañ er ñan ejaake juon jem̦jerã epaak ippãn Anij. Rũtto ro rar aikuj kõjerbal aolep iien ko repel̦l̦o̦k ñan aer jipañ ajri ro nejier bwe ren mel̦el̦e im kaorõk kien ko an Jeova im bwe ren katak ñan yokwe e. (Dt. 6:6-9; 7:13) Juon iaan un ko unin an kar Jeova kaje aelõñin Israel ej kõnke ear lukkuun lãj im nana men ko rar kõm̦m̦ani ñan jet iaan ajri ro nejier. (Jer. 7:31, 33, UBS) Ro jemãn im jinen ajri ro rar aikuj watõk ajri rein ãinwõt juon menin jolõt ak juon menin letok eaorõk jãn Jeova. Ak ijello̦kun aer kar kõm̦m̦ane men in, rar watõk er ãinwõt juon men bajjek me remaroñ kõjoole im ko̦kkure.​—Sam 127:3.

⁸ Men ko jej katak: Jeova ej lale wãween an rippãlele ro kõm̦m̦an ñan doon. Im ekõn̦aan bwe jemãn im jinen ajri ro ren yokwe ajri ro nejier, im rein renaaj aikuj uwaak ñan e kõn wãween aer kõm̦m̦an ñan ro nejier.

9-11. Etke Jeova ear kõm̦m̦ane kien eo ñan jab an̦okn̦ak?

⁹ Jab an̦okn̦ak. Kien eo ãliktata ilo Kien ko Joñoul ej ba bwe jen jab an̦okn̦ak, ak kõn̦aan bõk men eo m̦weien bar juon armej. (Dt. 5:21; Rom 7:7, UBS) Jeova ear letok kien in ñan katakin kõj juon men eaorõk. Eñin bwe armej ro an  rej aikuj lukkuun kõjparok bũrueer, mel̦el̦ein l̦õmn̦ak ko aer im eñjake ko aer. Ejel̦ã bwe aolep kõm̦m̦an ko renana rej jarjar im wal̦o̦ktok jãn l̦õmn̦ak im eñjake ko renana. (JK. 4:23) El̦aññe juon ri-Israel ear kõtl̦o̦k bwe kõn̦aan ko rebõd ren jino eddek ilo bũruon, enaaj kar alikkar an kõm̦m̦ani men ko rejjab em̦m̦an ñan ro jet. Ñan waanjoñak, Kiiñ Devid ear po ilo aujiid in. Enañin aolep iien, Devid ear juon armej eo elukkuun em̦m̦an. Bõtab juon iien, ear an̦okn̦ake kõrã eo pãleen bar juon em̦m̦aan. Kõn̦aan eo an ear tõll̦o̦k e ñan an kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap. (Jem. 1:14, 15) Innem Devid ear jab mourin l̦õñ wõt ippãn kõrã eo, ak ear kajjioñ m̦on̦e em̦m̦aan eo pãleen kõrã eo ear loe, im ãliktata ear karõk bwe em̦m̦aan eo en mej.​—2 Sa. 11:2-4, UBS; 12:7-11, UBS.

¹⁰ Jeova ear jel̦ã ñe juon ri-Israel em̦õj an rupe kien eo kõn jab an̦okn̦ak. Unin ej kõnke emaroñ lo bũruod. (1 Kr. 28:9) Kien eo ñan jab an̦okn̦ak ear jipañ armej ro bwe ren kõjparok er jãn l̦õmn̦ak ko me renaaj tõll̦o̦k er ñan kõm̦m̦ani m̦anit ko renana. Men in ej kaalikkar an Jemãd ilañ Jeova lukkuun mãlõtlõt im l̦ap yokwe ippãn!

¹¹ Men ko jej katak: Jeova ejjab lale wõt paotokin juon armej. Ak ej bar lale bũruon im lukkuun kain armej rot e. (1 Sa. 16:7, UBS) Ejjel̦o̦k l̦õmn̦ak, ejjel̦o̦k eñjake, ejjel̦o̦k jerbal im kõm̦m̦an emaroñ n̦ojak im̦aan mejãn. Jeova ej lale men ko rem̦m̦an ilo bũruod im ej rõjañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani men kein rem̦m̦an. Ijoke, ekõn̦aan bwe jen kile l̦õmn̦ak ko rebõd im anjo̦ ioer m̦okta jãn aer oktak ñan kõm̦m̦an ko rebõd.​—2 Kr. 16:9, UBS; Matu 5:27-30.

12. Ta eo el̦ap an Kien Moses katakin kõj kõn Jeova?

¹² Kien Moses ej bar katakin kõj bwe Jeova ej yokwe ekajet jim̦we. (Sam 37:28; Ais. 61:8) Jeova ej joñak eo em̦m̦antata kõn wãween ad aikuj kõm̦m̦an ñan ro jet ilo jim̦we im m̦ool. Ke ri-Israel ro rar pokake kien ko Jeova ear lil̦o̦k ñan er, ear kõjeraam̦m̦an er. Ak ke rar kõjekdo̦o̦n kien ko an rejim̦we im wãnõk, rar iioon jorrããn. Jen bar etale ruo iaan kien ko ilo Kien ko Joñoul.

13-14. Ta kien ko ruo m̦oktata ilo Kien ko Joñoul, im ewi wãween an kar ri-Israel ro bõk tokjãn jãn aer kar pokake kien kein?

¹³ Jej aikuj kabuñ ñan Jeova wõt. Kien ko ruo m̦oktata ilo Kien ko Joñoul rej kwal̦o̦k bwe ri-Israel ro rar aikuj kabuñ ñan Jeova wõt im jab kabuñ ñan jabdewõt ekjab. (Ex. 20:3-6, UBS) Ejjab Jeova eo ej bõk tokjãn jãn kien kein. Ilo m̦ool, kar kõm̦m̦ani bwe armej ro an ren bõk tokjãn jãni. Ke armej ro an rar tiljek wõt ñane, rar lo jeraam̦m̦an. Ak ke rar kabuñ ñan anij ko an aelõñ ko jet, rar iioon jorrããn.

¹⁴ L̦õmn̦ak m̦õk kõn ri-Kenan ro. Ijello̦kun aer kar kabuñ ñan Anij eo emour im em̦ool, rar kabuñ ñan ekjab ko me rejjab maroñ kõm̦m̦an jabdewõt. Im kõn men in, rar kwal̦o̦k aer jajel̦o̦kjen̦. (Sam 115:4-8, UBS) Ke rar kabuñ ñan ekjab kein, rekõn kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon im rekajjõjõ im rekõn katok kõn ajri ro. Ilo ejja wãween in l̦o̦k wõt, ke ri-Israel ro rar el̦l̦o̦k jãn Jeova im kabuñ ñan ekjab ko, rar kwal̦o̦k aer jajel̦o̦kjen̦ im kõjorrããn baam̦le ko aer. (2 Kr. 28:1-4) Ro rar tõl ri-Israel ro rar kõjekdo̦o̦n kien ko an Jeova kõn ekajet jim̦we. Ear jab jim̦we aer kõjerbal maroñ ko aer im rar kaeñtaan ro rem̦õjn̦o̦ im ban. (Ezk. 34:1-4) Jeova ear kakkõl ri-Israel ro bwe enaaj bõktok ekajet ioon ro rej ko̦kkure kõrã ro im ajri ro me ejjel̦o̦k juon ñan jojomare er. (Dt. 10:17, 18; 27:19) Ak ke armej ro an Jeova rar tiljek ñane im ear em̦m̦an im jim̦we aer kõm̦m̦an ñan doon, Jeova ear kõjeraam̦m̦an er.​—1 Kñ. 10:4-9.

15. Ta men ko jej katak kõn Jeova?

¹⁵ Men ko jej katak: Jejjab aikuj n̦aruon Jeova ñe ro me rej ba rej kabuñ ñane rej kõjekdo̦o̦n  kien ko an im rej ko̦kkure armej ro an. Bõtab, Jeova ej yokwe kõj im ejel̦ã ñe jej iiooni men ko renana im rejjab jim̦we. Ej metak im bũrom̦õj kõn kõj el̦apl̦o̦k jãn an juon kõrã metak im bũrom̦õj ñe ej lo an niñniñ eo nejin eñtaan. (Ais. 49:15) Meñe emaroñ jab m̦õkaj im kõm̦m̦an jabdewõt ñan ro rejjab ukel̦o̦k jãn aer kõm̦m̦ani men ko renana ñan ro jet, ak juon iien enaaj bõktok ekajet ioon rein.

16-18. Kien ko ium̦win Kien Moses rar kitibuj ta, im ta ko jej katak jãn men in?

¹⁶ Kien ko ium̦win Kien Moses rar kitibuj enañin aolep men ko juon ri-Israel ej kõm̦m̦ani ilo mour eo an. Kõn men in, elukkuun kar aorõk bwe em̦m̦aan ro rerũtto me rej ekajete armej ro an Jeova en jim̦we wãween aer ekajet. Eddo eo aer ejjab ñan ekajet wõt kõn apañ ko rej wal̦o̦k ilo aer kabuñ ñan Jeova. Ak ebar kitibuj aer ekajet ñe ej wal̦o̦k poktak im kowadoñ. Jen lale jet waanjoñak.

¹⁷ El̦aññe juon ri-Israel ear m̦an juon armej im emej, rejjab kajju m̦ane. Em̦m̦aan ro rerũtto ilo jikin kweilo̦k eo rej etale apañ eo ear wal̦o̦k m̦okta jãn aer pepe el̦aññe ej tõllo̦kũn bwe en mej. (Dt. 19:2-7, 11-13, UBS) Ebar lõñ men ko jet em̦m̦aan rein rej ekajet kaki. Ñan waanjoñak, rej kõm̦adm̦õd poktak ko rej wal̦o̦k ikõtaan armej ro kõn men ko m̦weieer l̦o̦k ñan apañ ko kõn mourin pãlele. (Ex. 21:35; Dt. 22:13-19, UBS) Ke ear jim̦we an em̦m̦aan rein ekajet im ke ri-Israel ro rar pokake Kien eo, aolep rar bõk tokjãn, im aelõñin Israel ear bõktok nõbar ñan Jeova.​—Lv. 20:7, 8; Ais. 48:17, 18.

¹⁸ Men ko jej katak: Aolep men ko jej kõm̦m̦ani ilo mour ko ad raorõk ippãn Jeova. Ekõn̦aan bwe jen kwal̦o̦k yokwe im en jim̦we ad kõm̦m̦an ñan ro jet. Im ej lo men ko jej ba im kõm̦m̦ani, el̦aptata men ko jej kõm̦m̦ani ñe jej make iaad ilo m̦weo im̦õd.​—Hi. 4:13, UBS.

19-21. (1) Ewi wãween an em̦m̦aan ro rerũtto im ri-ekajet ro kar aikuj kõm̦m̦an ñan armej ro an Anij? (2) Ewi wãween an kar Kien Moses kõjparok armej ro, im ta eo men in ej katakin kõj kake?

¹⁹ Jeova ear kõn̦aan kõjparok armej ro an bwe ren jab l̦oore jerbal ko renana an aelõñ ko iturier. Eñin unin ear karõk bwe em̦m̦aan ro rerũtto im ri-ekajet ro ren ekajete aolep armej ro ekkar ñan Kien eo im jab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k. Bõtab, ri-ekajet ro rejjab aikuj in kar ekajete armej ro an ilo juon wãween elãj im rej kõm̦m̦an kakien pen ñan er. Ijoke, rar aikuj kwal̦o̦k ekajet jim̦we.​—Dt. 1:13-17, UBS; 16:18-20, UBS.

²⁰ El̦ap an Jeova tũriam̦o kõn armej ro an, im eñin unin ej kõm̦m̦an kien ko ñan kõjparok er kajjojo jãn wãween ko rejjab jim̦we. Ñan waanjoñak, Kien eo ear bõbraik aer naaj kar n̦aruon juon armej eo me ejjel̦o̦k ruõn. Armej eo rej n̦aruon ewõr an jim̦we im maroñ ñan jel̦ã wõn eo ear kinaakl̦o̦k e. (Dt. 19:16-19, UBS; 25:1) Im m̦okta jãn aer kwal̦o̦k bwe ewõr ruõn, ej aikuj wõr ruo ri-kam̦ool rej kwal̦o̦k kein kam̦ool ko. (Dt. 17:6; 19:15, UBS) Ak ta el̦aññe juon ri-Israel ear rupe juon kien im juon wõt armej ear  loe men eo ear kõm̦m̦ane? Eokwe, ejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe eban bõk kaje kõn men eo ear kõm̦m̦ane, kõnke Jeova ear lo ta eo ear kõm̦m̦ane. Ilo juon baam̦le, kar lel̦o̦k maroñ ñan jemãn baam̦le eo, bõtab ewõr joñan maroñ eo ippãn. Ñe ewõr jet apañ ko rej wal̦o̦k ilowaan baam̦le eo, ewõr an em̦m̦aan ro rerũtto ilo jikin kweilo̦k eo maroñ ñan etale apañ eo im kõm̦m̦ane pepe eo ãliktata.​—Dt. 21:18-21.

²¹ Men ko jej katak: Jeova ej joñak eo em̦m̦antata kõn ekajet jim̦we kõnke aolep men ko ej kõm̦m̦ani rejim̦we. (Sam 9:7, UBS) Ej kõjeraam̦m̦ane ro rej pokake kien ko an, im ej kaje ro rej kõjerbal maroñ ko aer ilo wãween ko rejjab jim̦we. (2 Sa. 22:21-23; Ezk. 9:9, 10) Ewõr jet rej kõm̦m̦ani men ko renana, im meñe rejjab kajju bõk kaje kõn men ko rej kõm̦m̦ani, bõtab ilo iien eo ejejjet, Jeova enaaj ekajete er kõn men ko rej kõm̦m̦ani. (JK. 28:13) Im el̦aññe rejjab ukel̦o̦k, juon iien renaaj loe bwe “ej juon menin lõl̦ño̦ñ bwe juon armej en po ilo pein Anij emour!”​—Hi. 10:30, 31, UBS.

22-24. (1) Wõn ro el̦aptata an kar Kien eo kõjparok er, im ta eo men in ej katakin kõj kõn Jeova? (2) Ta naanin kakkõl eo ej wal̦o̦k ilo Exodus 22:22-24?

²² El̦aptata an kar Kien eo kõjparok armej ro me rejjab maroñ kõjparok er make, ãinwõt ro ratajinemjen, kõrã ro emej l̦õm̦aro pãleer, im bareinwõt ruwamãejet ro. Kar jiroñ ri-ekajet ro an Israel: “Kom̦win jab kalijekl̦o̦k ñan ruwamãejet ro im ro ratajinemjen; im kom̦win jab bõk kopã eo an lio emej l̦eo pãleen bwe en ami kein kam̦ool kõn m̦uri eo an.” (Dt. 24:17, UBS)  Jeova ear kwal̦o̦k an tũriam̦o ilo an kõjparok ro rem̦õjn̦o̦ ilo jukjukun pãd ko. Im ear kaje ro me ear nana aer kar kõm̦m̦an ñan armej rein.​—Riit Exodus 22:22-24.

²³ Kien eo ear bar kõjparok ro uwaan baam̦le ko jãn jabdewõt wãween mourin kõpa. (Lv. 18:6-30, UBS) Ri-aelõñ ko rar kõtl̦o̦k an armej ro kõm̦m̦ane m̦anit in ettoon, im rar watõke bwe ej juon men em̦m̦an im ejjel̦o̦k jorrããn ie. Bõtab armej ro an Jeova rar aikuj bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova im watõk mourin kõpa bwe ej juon men ekajjõjõ.

²⁴ Men ko jej katak: Jeova ekõn̦aan bwe ro ear lel̦o̦k eddo ko ñan er ren kwal̦o̦k aer itoklimo im jipañ ro rej pãd ium̦win tõl eo aer. Jeova edike rape, kõpa, im kõn men in ej lukkuun lale bwe ren kõjparok im kwal̦o̦k ekajet jim̦we ñan aolep, el̦aptata ro rem̦õjn̦o̦ im ban.

25-26. (1) Etke jemaroñ ba bwe yokwe im ekajet jim̦we rej ãinwõt mour im kũtuon mour? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon m̦õttan katak in?

²⁵ Yokwe im ekajet jim̦we rej ãinwõt menono im mour. Ilo lal̦ in, jej aikuji men kein ruo. Ñe jejjab emmenono jeban mour. Ãindein, yokwe im ekajet jim̦we rej jerbal ippãn doon. Ñe jej loe an jim̦we wãween an Jeova kõm̦m̦an ñan kõj, yokwe eo ad ñane ej l̦apl̦o̦k. Im ñe jej yokwe Anij im kien ko an rejim̦we, men in ej kõm̦akũt kõj bwe jen yokwe ro jet im jim̦we wãween ad kõm̦m̦an ñan er.

²⁶ Bujen eo kõn Kien Moses ear jipañ ri-Israel ro bwe en epaakl̦o̦k kõtaan eo aer ippãn Jeova. Bõtab, ãlikin an kar Jesus kajejjet kũtien Kien eo, armej ro an Anij rar jab bar aikuj pokake Kien Moses, im ewõr juon men em̦m̦anl̦o̦k ear bõk jikin Kien Moses. (Rom 10:4, UBS) Rijjilõk Paul ear ba bwe Kien eo “ej jenkwan wõt men ko rem̦m̦an renaaj itok.” (Hi. 10:1, UBS) Ilo naaj katak eo tok juon m̦õttan katak in, enaaj kwal̦o̦k kõn jet iaan men ko rem̦m̦an kõn yokwe im ekajet jim̦we im aorõkin ad kwal̦o̦k men kein ilo eklejia eo.