Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 9

Indlela Kulunga Nelutsandvo Bekukhonjiswa Ngayo Ka-Israyeli

Indlela Kulunga Nelutsandvo Bekukhonjiswa Ngayo Ka-Israyeli

‘Simakadze utsandza kulunga nebumsulwa. Umhlaba ugcwele lutsandvo lwaJehova.’—HLA. 33:5.

INGOMA 3 Ungemandla Etfu Nelitsemba Letfu, Setsembele Kuwe

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1-2. (a) Yini sonkhe lesiyifisako? (b) Yini lesingaciniseka ngayo?

SONKHE siyafisa kutsandvwa nekuphatfwa kahle. Singahle sitive singasilutfo futsi site litsemba nangabe singatsandvwa futsi siphatfwa kabi.

2 Jehova uyati kutsi sihlale sikulangatelela kutsandvwa nekuphatfwa kahle. (Hla. 33:5) Singaciniseka kutsi Nkulunkulu wetfu usitsandza kakhulu futsi ufuna siphatfwe kahle. Bufakazi baloko sibubona kahle nasihlolisisa uMtsetfo Jehova lawuniketa sive sema-Israyeli asebentisa Mosi. Nangabe utiva ungatsandvwa noma uva buhlungu kakhulu ngenca yekuphatfwa kabi, sicela ucabangisise ngekutsi uMtsetfo waMosi * ukhombisa njani kutsi Jehova unendzaba nebantfu bakhe.

3. (a) Ngekusho kwembhalo waRoma 13:8-10, yini lesiyifundzako nasidadisha uMtsetfo waMosi? (b) Ngumiphi imibuto letawuphendvulwa kulesihloko?

3 Nasidadisha umtsetfo waMosi sifike sibone kutsi Jehova Nkulunkulu wetfu usitsandza kangakanani. (Fundza Roma 13:8-10.) Kulesihloko, sitawufundza ngemitsetfo lembalwa Jehova labeyinike ema-Israyeli, bese sicoca ngalemibuto: Yini lengasenta sitsi loMtsetfo bewusekelwe elutsandvweni? Yini lengasenta sitsi loMtsetfo bewukhutsata labanye kutsi baphatsane kahle? Bantfu labaniketwe emagunya bekufanele bawusebentise njani loMtsetfo? UMtsetfo bewuvikela bobani ngalokukhetsekile? Timphendvulo talemibuto tingasidvudvuta, tisinikete litsemba, futsi tisente sisondzele kakhulu kuBabe wetfu lositsandzako.—Imis. 17:27; Rom. 15:4.

UMTSETFO WAMOSI BEWUSEKELWE ELUTSANDVWENI

4. (a) Yini lesenta sitsi uMtsetfo waMosi bewusekelwe elutsandvweni? (b) Ngumiphi imiyalo Jesu layigcizelela lesemBhalweni waMatewu 22:36-40?

4 UMtsetfo waMosi bewusekelwe elutsandvweni ngobe konkhe Jehova lakwentako kusekelwe kulo. (1 Joh. 4:8) Yonkhe imitsetfo Nkulunkulu layiniketa ema-Israyeli beyisekelwe emitsetfweni lemibili leyinhloko—kutsandza Nkulunkulu kanye nekutsandza makhelwane wakho. (Lev. 19:18; Dut. 6:5; fundza Matewu 22:36-40.) Ngako singalindzela kutsi yonkhe lemitsetfo lengetulu kwa-600 isifundzise lokutsite ngendlela Jehova lasitsandza ngayo. Ase sicoce ngaletinye tibonelo.

5-6. Yini Jehova lafuna bantfu labashadile bayente, futsi yini layibonako? Shano sibonelo.

5 Yetsembeka kuloshade naye futsi unakekele bantfwana bakho. Jehova ufuna labashadile batsandzane kakhulu kute lutsandvo lwabo luhlale njalo. (Gen. 2:24; Mat. 19:3-6) Kuphinga kusono lesikhulu kakhulu umuntfu langasenta, futsi kukhombisa kuba bete lutsandvo. Ngako uMtsetfo wesikhombisa kuleMitsetfo lelishumi bewukulahla kuphinga. (Dut. 5:18) Kusono kuNkulunkulu futsi kusento lesikhombisa lunya, umuntfu langasenta kulashade naye. (Gen. 39:7-9) Nangabe loshade naye aphingile, kungahle kuphele emashumi eminyaka solo uva buhlungu.

6 Jehova uyayibona indlela bantfu labashadene labaphatsana ngayo. Ngalokukhetsekile, bekafuna emadvodza abaphatse kahle bafati labangema-Israyeli. Indvodza lebeyiwuhlonipha uMtsetfo beyimtsandza umkayo futsi beyingeke imdivose ngetizatfu lebetingavakali. (Dut. 24:1-4; Mat. 19:3, 8) Kodvwa nangabe kuvela inkinga lenkhulu futsi indvodza ikhetsa kumdivosa, bekufanele imnikete sitifiketi sekudivosa. Lesitifiketi besivikela umfati kubantfu labangamsola ngekutsi utiphetse kabi. Ngetulu kwaloko, ngaphambi kwekutsi indvodza inikete umkayo sitifiketi sekudivosa, kungenteka bekufanele icale ikhulume nalabadzala belidolobha. Loko bekuniketa labadzala belidolobha litfuba lekusita lomndeni ulondvolote umshado wawo. Ngaletinye tikhatsi Jehova bekangangeneli nangabe indvodza lengumIsrayeli idivose umkayo ngenca yetizatfu tebugovu. Nobe kunjalo, bekatibona tinyembeti temfati lodivosiwe, futsi bekabuva buhlungu labuvako.—Mal. 2:13-16.

(Buka tigaba 7-8) *

7, 8. (a) Yini Jehova layala batali kutsi bayente? (Buka sitfombe lesisekhasini lekucala.) (b) Ngutiphi tifundvo lesititfolako?

7 UMtsetfo uphindze uvete kutsi Jehova uyikhatsalela kakhulu inhlalakahle yebantfwana. Jehova wayala batali kutsi banakekele bantfwana babo ngekubanika tintfo labatidzingako, baphindze babasite babe nebuhlobo lobuhle naye. Batali bekufanele basebentise onkhe ematfuba labawatfolako kute bafundzise bantfwana babo kutsandza Jehova kanye neMtsetfo wakhe. (Dut. 6:6-9; 7:13) Lesinye sizatfu lesenta Jehova wajezisa sive sema-Israyeli kutsi labanye bebabahlukumeta kabuhlungu bantfwana babo. (Jer. 7:31, 33) Batali bekungakafaneli batsatse bantfwana babo njengetintfo tekunganakwa nome tekuphatfwa kabi, kodvwa bekufanele babaphatse kahle njengobe balifa lelivela kuJehova.—Hla. 127:3.

8 Tifundvo lesititfolako: Jehova uyayibona indlela bantfu labashadene labaphatsana ngayo. Ufuna batali batsandze bantfwana babo, futsi utawubajezisa nangabe babahlukumeta.

9-11. Yini leyenta Jehova wabeka imitsetfo lebeyikulahla kuhawukela?

9 Ungahawukeli. UMtsetfo wekugcina eMitsetfweni Lelishumi bewukulahla kuhawukela noma kuba nesifiso lesibi ngetintfo talabanye bantfu. (Dut. 5:21; Rom. 7:7) Jehova waniketa bantfu bakhe loMtsetfo kute abafundzise sifundvo lesibalulekile sekutsi bagadze tinhlitiyo tabo, lokusho tintfo labaticabangako kanye nendlela labativa ngayo. Uyati kutsi tintfo letimbi tingumphumela wekucabanga tintfo letimbi kanye nekutiva ngendlela lengakafaneli. (Taga 4:23) Nangabe umIsrayeli avumela tifiso letimbi kutsi tikhule enhlitiyweni yakhe, abengahle abaphatse kabi labanye bantfu. Nguloko lokwentiwa yiNkhosi Davide. Beyingumuntfu lolungile, kodvwa ngalelinye lilanga yahawukela umfati walenye indvodza. Sifiso sayo sayibangela kutsi yente sono. (Jak. 1:14, 15) Davide waphinga, wetama kukhohlisa umyeni walomfati, futsi wabangela kutsi lendvodza ibulawe.—2 Sam. 11:2-4; 12:7-11.

10 Jehova uyakhona kufundza tinhlitiyo, ngako bekabona nangabe umIsrayeli ephule umtsetfo wakhe ngekutsi ahawukele tintfo talabanye. (1 Khr. 28:9) Umtsetfo lebewulahla kuhawukela bewufundzisa bantfu baNkulunkulu kutsi balahle imicabango lengabenta batiphatse kabi. Loko kusikhombisa kutsi Babe wetfu Jehova uhlakaniphile futsi usitsandza kakhulu!

11 Tifundvo lesititfolako: Jehova ubona lokungetulu nje kwendlela umuntfu labuka ngayo. Ubona loko lesingiko ngekhatsi, loko lokusetinhlitiyweni tetfu. (1 Sam. 16:7) Angeke sikhone kumfihlela imicabango yetfu, indlela lesitiva ngayo kanye netintfo lesitentako. Ubuka lokuhle kitsi futsi usikhutsata kutsi sichubeke sikwenta. Ufuna kutsi sikhone kubona imicabango lemibi futsi siyilawule ngaphambi kwekutsi isibangele kutsi sente tintfo letimbi.—2 Khr. 16:9; Mat. 5:27-30.

UMTSETFO WAMOSI BEWUKHUTSATA KULUNGA

12. UMtsetfo waMosi usifundzisani?

12 UMtsetfo waMosi uphindze usifundzise kutsi Jehova uyakutsandza kulunga. (Hla. 37:28; Isa. 61:8) Usibekela sibonelo lesihle kakhulu sekuphatsa labanye ngekungakhetsi. Jehova bekawabusisa ema-Israyeli nangabe alalela imitsetfo yakhe. Ema-Israyeli bekahlupheka nangabe angatinaki timiso taNkulunkulu letilungile. Cabanga ngaleminye iMitsetfo lemibili leseMtsetfweni Lelishumi.

13-14. Imitsetfo lemibili yekucala kulelishumi beyifuna kutsi ema-Israyeli enteni, futsi kulalela lemitsetfo bekutawazuzisa njani?

13 Khonta Jehova kuphela. Imitsetfo lemibili yekucala kulelishumi beyitsi ema-Israyeli bekufanele akhonte Jehova kuphela, futsi bekungakafaneli akhonte titfombe. (Eks. 20:3-6) Lemitsetfo beyingazuzisi Jehova kodvwa beyizuzisa bantfu bakhe. Bantfu bakhe bebaphumelela nangabe bebahlala betsembekile kuye. Kodvwa bebahlupheka nangabe bakhonta bonkulunkulu baletinye tive.

14 Cabanga ngebantfu baseKhenani. Bebakhonta tithico, hhayi Nkulunkulu weliciniso lophilako. Ngesizatfu saloko batehlisa. (Hla. 115:4-8) Lenye incenye yekukhonta kwabo beyikutingcolisa ngekutiphatsa lokubi ngekwelicasi nekunikela ngebantfwana babo. Ngendlela lefanako, ngesikhatsi ema-Israyeli angamlaleli Jehova futsi akhetsa kukhonta tithico, atehlisa futsi evisa imindeni yawo buhlungu. (2 Khr. 28:1-4) Labo labanemagunya bayekela kuphila ngetimiso taJehova tekulunga. Bawasebentisa kabi emandla abo, baphindze bacindzetela lababutsakatsaka nalabete longabasita. (Hez. 34:1-4) Jehova wecwayisa ema-Israyeli ngekutsi utawehlulela labo labaphatsa kabi bafati kanye nebantfwana labangakhoni kutivikela. (Dut. 10:17, 18; 27:19) Jehova bekababusisa bantfu bakhe nabetsembekile kuye futsi baphatsa labanye ngemusa.—1 Khos. 10:4-9.

Jehova uyasitsandza futsi uyabona nangabe siphetfwe kabi (Buka sigaba 15)

15. Ngutiphi tifundvo lesitifundzako ngaJehova?

15 Tifundvo lesititfolako: Akukafaneli sisole Nkulunkulu nangabe bantfu labatsi bayamkhonta bangaphili ngetimiso takhe futsi baphatsa kabi bantfu bakhe. Nobe kunjalo, Jehova uyasitsandza futsi uyabona nangabe siphatfwa kabi. Buhlungu labuvako nangabe siphatfwa kabi, bukhulu kakhulu nabucatsaniswa nebuhlungu make labuvako nangabe umntfwana wakhe eva buhlungu. (Isa. 49:15) Ngisho noma angeke angenele masinyane, kodvwa ngesikhatsi lesifanele utawubehlulela bantfu labenta lokubi futsi bangaphendvuki elabaphatsa ngayo labanye.

LOMTSETFO BEKUFANELE USETJENTISWE NJANI?

16-18. UMtsetfo waMosi bewusebenta kutiphi tici tekuphila, futsi ngutiphi tifundvo lesitifundzako?

16 UMtsetfo waMosi bewusebenta etimeni letinyenti, ngako bekubalulekile kutsi emadvodza lamadzala labekiwe ehlulele bantfu baJehova ngekulunga. Bekangehluleli kuphela etindzabeni lebetimayelana nekukhonta Jehova, kodvwa bekaphindze ehlulele nangabe ema-Israyeli acabene noma nakwenteke bucala. Naka nati tibonelo letilandzelako.

17 Nangabe umIsrayeli abulele umuntfu, bekangamani nje abulawe. Labadzala belidolobha lahlala kulo bebahlolisisa lendzaba ngaphambi kwekutsi bamnikete sigwebo sekufa nangabe kudzingeka. (Dut. 19:2-7, 11-13) Labadzala bekufanele baphindze behlulele bantfu ngetinkinga letivelako ekuphileni kwamalanga onkhe, letifaka ekhatsi kucabana lokumayelana netintfo labanato kanye netinkinga temshado. (Eks. 21:35; Dut. 22:13-19) Ngesikhatsi ema-Israyeli abaphatsa kahle labanye futsi alalela uMtsetfo, wonkhe umuntfu bekazuza futsi sonkhe lesive besidvumisa Jehova.—Lev. 20:7, 8; Isa. 48:17, 18.

18 Tifundvo lesititfolako: Tonkhe tintfo lesitentako ekuphileni tibaluleke kakhulu kuJehova. Ufuna sibaphatse ngemusa labanye futsi sibatsandze. Uyakunaka lesikushoko nalesikwentako ngisho noma sisodvwa emakhaya etfu.—Heb. 4:13.

19-21. (a) Labadzala kanye nebehluleli bekufanele babaphatse njani bantfu baNkulunkulu? (b) UMtsetfo waMosi bewubavikela njani bantfu ngalokukhetsekile, futsi ngutiphi tifundvo lesitifundzako?

19 Jehova bekafuna kuvikela bantfu bakhe emikhubeni lemibi lebeyentiwa tive lebetibatungeletile. Ngako bekafuna kutsi labadzala kanye nebehluleli basebentise uMtsetfo ngekungakhetsi. Nobe kunjalo, bekungakafaneli babaphatse kabuhlungu bantfu baNkulunkulu. Esikhundleni saloko bekufanele batsandze kulunga.—Dut. 1:13-17; 16:18-20.

20 Jehova uyabavela bantfu bakhe, ngako ubeke imitsetfo kute baphatfwe kahle. Nasi sibonelo, uMtsetfo bewuwanciphisa ematfuba ekutsi umuntfu amangalelwe ngelicala langakalenti. Ummangalelwa bekanelilungelo lekwati kutsi ngubani lommangalelako. (Dut. 19:16-19; 25:1) Ngaphambi kwekutsi abekwe licala, bekufanele kube nabofakazi lababili labaniketa bufakazi. (Dut. 17:6; 19:15) Kutsiwani ngemIsrayeli lobekente sono futsi abonwe ngumuntfu munye? Bekungakafaneli acabange kutsi ngeke ajeziswe ngelicala lalentile. Jehova bekakubonile loko lakwentile. Emindenini, bobabe bebaniketwe ligunya futsi leligunya belinemincele. Nangabe emalunga emndeni acabene, labadzala belidolobha ngibo lebekufanele bateke lendzaba futsi bente sincumo.—Dut. 21:18-21.

21 Tifundvo lesititfolako: Jehova usibonelo lesihle ngobe konkhe lakwentako kulungile. (Hla. 9:7) Ubanika umvuzo labaphila ngetimiso takhe letilungile, kodvwa uyabajezisa bantfu labawasebentisa kabi emagunya labanawo. (2 Sam. 22:21-23; Hez. 9:9, 10) Labanye bangenta tintfo letimbi futsi bangajeziswa, kodvwa Jehova usicinisekisa kutsi utawubehlulela ngesikhatsi lesifanele. (Taga 28:13) Nangabe bangaphendvuki, masinyane batawufundza kutsi “kuyintfo leyesabekako kuwela etandleni taNkulunkulu lophilako.”—Heb. 10:30, 31.

LOMTSETFO BEWUVIKELA BOBANI NGALOKUKHETSEKILE?

Nabacatulula tinkinga, labadzala bekufanele balingise Jehova ngekutsi babatsandze bantfu futsi babaphatse kahle (Buka sigaba 22) *

22-24. (a) Ngalokukhetsekile, uMtsetfo bewuvikela bobani futsi loko kusifundzisani ngaJehova? (b) Ngusiphi secwayiso lesitfolakala emBhalweni wa-Eksodusi 22:22-24?

22 Ngalokukhetsekile, uMtsetfo bewuvikela labo labangakhoni kutivikela, lokufaka ekhatsi tintsandzane, bafelokati kanye nebafokati. Behluleli baka-Israyeli bebatjelwe kutsi: “Ningabadleleli betive nome tintsandzane emalungelo langewabo nome nitsatse sembatfo semfelokati sibe sibambiso salakwebolekile.” (Dut. 24:17) Jehova wakhombisa kutsi unendzaba nebantfu labebete longabasita futsi bekabajezisa labo lebebabaphatsa kabi.—Fundza Eksodusi 22:22-24.

23 UMtsetfo bewuphindze uvikele bantfu ekutiphatseni lokubi ngekwelicasi nemalunga emindeni yabo. (Lev. 18:6-30) Kutiphatsa lokubi ngekwelicasi kuyintfo lenengekako kuJehova. Ngako nebantfu bakhe bekufanele bakutondze ngisho nobe bebakhelene nebantfu labakukhutsatako.

24 Tifundvo lesititfolako: Jehova ufuna labo labanikete emalungelo kutsi babatsandze futsi babanake bantfu lababelusile. Uyakwenyanya kutiphatsa kabi ngekwelicasi futsi ufuna kuciniseka kutsi bonkhe bantfu bavikelekile futsi baphatfwa kahle, ikakhulukati labo labete longabasita.

LOMTSETFO “USITFUNTI SETINTFO LETINHLE LETISETA”

25-26. (a) Kungani singatsi lutsandvo nekulunga kufana nemoya nekuphila? (b) Yini lesitawucoca ngayo esihlokweni lesilandzelako kuletihloko letiluchungechunge?

25 Lutsandvo nekulunga kufanana nemoya nekuphila emhlabeni. Ngeke kube nekuphila nangabe kute umoya futsi ngeke kube nemoya nangabe kute kuphila. Nangabe siciniseka kutsi Jehova usiphatsa ngekulunga, sitawumtsandza kakhulu. Nangabe simtsandza Jehova kanye netimiso takhe letilungile, sitawukhutsateka kutsi sibatsandze labanye futsi sibaphatse ngemusa.

26 UMtsetfo waMosi wasita ema-Israyeli kutsi abe nebuhlobo lobuhle naJehova. Nanobe kunjalo, bantfu baNkulunkulu bayekela kugcina uMtsetfo waMosi ngesikhatsi Jesu agcwalisa uMtsetfo futsi abeka loncono kakhulu esikhundleni sawo. (Rom. 10:4) Umphostoli Pawula watsi uMtsetfo “usitfunti setintfo letinhle letiseta.” (Heb. 10:1) Sihloko lesilandzelako kuletihloko letiluchungechunge sitawukhuluma ngaletintfo letinhle kanye nendzima ledlalwa lutsandvo nekulunga ebandleni lebuKhristu.

INGOMA 109 Tsandzanani Kakhulu Ngalokusuka Enhlitiyweni

^ sig. 5 Lesi sihloko sekucala kuletine letitawukhuluma ngekutsi yini lesenta siciniseke kutsi Jehova uyasikhatsalela. Tihloko letintsatfu letilandzelako titawutfolakala ku-Sicongosekulindza saMay 2019. Letihloko titsi, “Indlela Kulunga Nelutsandvo Lokukhonjiswa Ngayo Ebandleni LebuKhristu,” “Indlela Kulunga Nelutsandvo Lokukhonjiswa Ngayo Nakwenteka Lokubi,” kanye nalesitsi “Kudvudvuta Labo Labahlukunyetiwe.”

^ sig. 2 TINCHAZELO TEMAGAMA LATSITE: Imitsetfo lengetulu kwa-600 Jehova layiniketa ema-Israyeli asebentisa Mosi ivame kubitwa ngekutsi “nguMtsetfo,” “nguMtsetfo waMosi,” nangekutsi “yimiyalo.” Ngetulu kwaloko, tincwadzi tekucala teliBhayibheli letisihlanu (kusukela kuGenesisi kuya kuDutheronomi) tivame kubitwa ngekutsi nguMtsetfo. Ngaletinye tikhatsi leligama liyasetjentiswa nakukhuluywa ngayo yonkhe imiBhalo yesiHebheru lephefumulelwe.

^ sig. 60 SITFOMBE LESISEKHASINI LEKUCALA: Jehova bekafuna kutsi bantfwana bative bavikelekile futsi baphephile njengobe batali babo bebabakhulisa futsi babafundzisa ngelutsandvo

KUCHAZWA KWETITFOMBE: Make longumIsrayeli nemadvodzakati akhe balungiselela kudla futsi bacoca kamnandzi. Babe ucecesha indvodzana yakhe kutsi inakekele timvu.

^ sig. 64 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Labadzala labasesangweni basita umfelokati nemntfwana wakhe labaphetfwe kabi ngumuntfu lotsengisako.