Sikʼ li naʼlebʼ

Sikʼ li xtusulal naʼlebʼ

Ma nakaanaw?

Ma nakaanaw?

Chanruhebʼ chaq li chʼutlebʼaal saʼ xkutankil ebʼ li Apostol: Li jalam u aʼin naxkʼutbʼesi chanru kabʼlanbʼil li chʼutlebʼaal saʼ xkutankilebʼ li Apostol aran Gamala, 10 kilometros tana (6 leew) chixkʼatq li palaw re Galilea. Naxkʼut bʼayaq chiqu chanruhebʼ tana li chʼutlebʼaal saʼ li qʼe kutan.

Bʼar keʼxtikibʼ roksinkil li sinagoga malaj chʼutlebʼaal?

LI AATIN sinagoga malaj chʼutlebʼaal chalenaq saʼ jun li aatin li wank saʼ Griego ut naraj xyeebʼal «nimla chʼutam» malaj «chʼutlaak». Xkʼulubʼ li kʼabʼaʼej aʼin, xbʼaan naq chalen li qʼe kutan ebʼ li chʼutlebʼaal, kikʼanjelak joʼ naʼajej re xbʼaanunkil li chʼutam bʼarwiʼ nakʼemank li naʼlebʼ ut naloqʼoniik ru li Yos saʼ xyanqebʼ laj Judiiy. Saʼ li Santil Hu li tzʼiibʼanbʼil saʼ Hebreo maabʼar naʼaatinak chi tzʼaqal re ru chirix li chʼutlebʼaal malaj sinagoga. Abʼan, li Santil Hu saʼ Griego naxchʼolobʼ naq ebʼ li naʼajej aʼin ak wank chaq saʼ xkutankilebʼ li Apostol.

Li xkʼihalil rehebʼ li nekeʼtzʼilok re li naʼlebʼ aʼin nekeʼxye naq ebʼ laj Judiiy keʼxtikibʼ roksinkil ebʼ li chʼutlebʼaal naq wankebʼ chaq chi preexil Babilonia. Li Encyclopaedia Judaica naxchʼolobʼ: «Li wankebʼ chi preexil, saʼ jun li chʼochʼ li inkʼaʼ nekeʼxnaw ru, inkʼaʼ chik nekeʼruuk loqʼonink saʼ Rochoch Yos, ut naʼajmank chiruhebʼ naq teʼkʼojobʼaaq xchʼool saʼ xkʼabʼaʼ li xrahilal, joqʼeqil nekeʼxchʼutubʼ ribʼ, maare chiru li kutan Sabado, ut nekeʼxyaabʼasi li Santil Hu». Maare naq ebʼ laj Judiiy moko wankebʼ ta chik chi preexil, inkʼaʼ keʼxkanabʼ xchʼutubʼankil ribʼ re tijok ut re xyaabʼasinkil li Santil Hu, ut keʼxkabʼla ebʼ li chʼutlebʼaal bʼarwiʼ nekeʼnaʼajunk.

Saʼ xkutankilebʼ li Apostol, li chʼutlebʼaal kikʼanjelak choʼq rehebʼ laj Judiiy li wankebʼ Mediterraneo, Medio Oriente ut li wankebʼ ajwiʼ saʼ li tenamit Israel, re xchʼutubʼankil ribʼebʼ ut re loqʼonink. Laj kʼutunel Lee Levine, re li Universidad Hebrea re Jerusalen, naxye: «Aʼan chaq jun li naʼaj re tzolok, re xwaʼbʼal li loqʼlaj tzakahemq, re raqok aatin, re xkʼebʼal li kubʼsink tumin choʼq re li tenamit ut aran nekeʼchʼutlaak li nekeʼawabʼejink ut ebʼ li nekeʼninqʼehik». Moqon naxye: «Relik chi yaal naq li wank tzʼaqal xwankil aʼan naq naʼuxmank li loqʼonink». Saʼ xkʼabʼaʼ aʼin, inkʼaʼ naxsach qachʼool naq li Jesus rajlal nawulak saʼebʼ li chʼutlebʼaal (Mar. 1:21; 6:2; Luc. 4:16). Saʼebʼ li naʼaj aʼin, naxtzolebʼ, naxkʼehebʼ xnaʼlebʼ ut naxwaklesihebʼ xchʼool li wankebʼ aran. Naq ak xxaqabʼaak chik li chʼuut rehebʼ laj paabʼanel, li Apostol Pablo kʼaynaq chi puktesink saʼebʼ li chʼutlebʼaal. Ak re, naq ebʼ li kristiʼaan li nekeʼraj rabʼinkil chirix li Yos nekeʼwulak saʼebʼ li naʼajej aʼin, joʼkan naq laj Pablo naq nawulak saʼ junaq tenamit, xbʼeenwa naxik chi puktesink saʼebʼ li chʼutlebʼaal malaj sinagoga (Hech. 17:1, 2; 18:4).