Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

¿Anaʼojbal-a?

¿Anaʼojbal-a?

Te sinagoga ta sbabial siglo: Te lokʼomba ini ya yakʼ ta ilel chaʼoxchajp te bin yilel-a te sinagoga ta sbabial siglo te ay ta Gamala te 10 kilometro snamalil ta noreste ta mar yuʼun Galilea. Ya yakʼ kiltik binwan yilel-a te sinagogaetik ta nameye.

¿Bin-utʼil jajch skʼoplal te sinagogae?

TE KʼOPIL sinagoga lokʼem ta kʼopil griego te ya skʼan ya yal «mukʼul tsoblej» o «stsobel sbaik». Snujpʼ te jich la yichʼ akʼbeyel sbiile, melel ta nameyto kʼinal te sinagogaetik jaʼ te banti ya stsob sbaik te judioetik ta yichʼel pʼijubtesel sok ta yichʼel ta mukʼ te Diose. Maʼyuk junuk buelta ya yalbey skʼoplal sinagoga te Eskrituras Ebreas. Yan stukel te Eskrituras Griegas Kristianas ya yakʼ ta naʼel te chiknajemix ta sbabial siglo-a te sinagogaetike.

Jteb ma spisil te machʼatik jaʼ ya yilbeyik skʼoplal-abi, ya yalik te jajchlaj skʼoplal te sinagogaetik te kʼalal chukulik ta lum Babilonia-a te judioetike. Te Encyclopaedia Judaica jich ya yal: «Te machʼatik la yichʼik chukel bael, te namal ay ta stojolik-a te Templo, te ayik ta jpam lum te maʼyuk yilojike sok te yoʼtan ya xmukʼubtesbot kʼinal yaʼiyik yuʼun te smeloj yoʼtanike, ay baeltik ya stsob sbaik jaʼniwan ta skʼajkʼalel kux-oʼtan sok ya skʼoponik te sKʼop Dios». Te kʼalal lokʼik ta libre te judioetike jich yilel te la stsobilanxan sbaik ta skʼoponel Dios sok ta skʼoponel te sKʼop Diose, jaʼnix jich la spasik sinagogaetik ta lugaretik banti ya xkʼotik ta nainel.

Te sinagoga ta sbabial siglo mukʼ skʼoplal kʼot yuʼunik te lumetik yuʼun Mediterráneo, Medio Oriente sok ta Israel, melel tey ya stsob sbaik-a yuʼun ya sjokin sbaik sok ya stsob sbaik ta swenta relijion yuʼun te judioetik. Te profesor Lee Levine yuʼun te Universidad Hebrea de Jerusalén jich ya yal: «Jaʼ jun lugar banti ya snopik te sKʼop Dios, sweʼel chʼul weʼelil, schajpanel kʼopetik sok tey ya stsobik-a te takʼin te ya xtuun yuʼun te lume soknix ya spasik tsoblejetik ta swenta politika sok te bintik ya spasike». Jich ya yalxan: «Ta melel jaʼ bayalxan ya yichʼ tuuntesel ta swenta te relijion». Jaʼ yuʼun ma yanuk ta aʼiyel-a te bayal buelta bajtʼ ta sinagoga te Jesús (Mar. 1:21; 6:2; Luc. 4:16). Tey ya xnojpteswan-a, ya stsitsawan sok ya yakʼbey yip yoʼtan te machʼatik ya xkʼotike. Te kʼalal chiknajix-a te kongregasion te jpuk-kʼop Pablo jaʼnix jich kʼayem ta scholel skʼop Dios ta sinagogaetik. Te bitʼil aynix skʼoplal ta yoʼtanik-a te skʼop Dios te ants winiketike ya xbajtʼik tey-a, kʼalal te Pablo ya xkʼot ta jpam lum te bin nail ya spase jaʼ te ya xbajtʼ schol skʼop Dios ta sinagogaetik (Hech. 17:1, 2; 18:4).