Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 12

Nu He Ohã Mɛi Krokomɛi

Nu He Ohã Mɛi Krokomɛi

“Nyɛ fɛɛ . . . nyɛnua he nyɛhãa nyɛhe.”​—1 PET. 3:8.

LALA 90 Nyɛwowoa Nyɛhe Hewalɛ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛni hewɔ kɛ́ mɛi nu he amɛhã wɔ, tamɔ bɔ ni awie yɛ 1 Petro 3:8 lɛ, wɔmii shɛɔ wɔhe lɛ?

WƆSUMƆƆ ni mɛi anu he ahã wɔ, aloo jeee nakai? Mɛni hewɔ? Ejaakɛ mɛi ni nuɔ he amɛhãa wɔ lɛ kɛ amɛhe woɔ wɔshihilɛ mli, amɛsusuɔ wɔhe, ni amɛnuɔ wɔ shishi. Bei komɛi lɛ, amɛnyɛɔ amɛnaa nibii ni he hiaa wɔ lɛ ni amɛyeɔ amɛbuaa wɔ dani wɔbiɔ amɛ po. Anɔkwa, kɛ́ mɛi ‘nu he amɛhã wɔ’ lɛ, * wɔhiɛ sɔɔ amɛ waa.​—Kanemɔ 1 Petro 3:8.

2. Mɛni hewɔ ekolɛ wɔnáŋ lɛ mlɛo akɛ wɔbaanu he wɔhã mɛi krokomɛi lɛ?

2 Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔnu he wɔhã mɛi krokomɛi. Shi anɔkwa sane ji akɛ, jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo. Mɛni hewɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔyeee emuu, ni enɛ hewɔ lɛ, kɛjɛ be ni abaafɔ wɔ beebe lɛ, wɔsumɔɔ ni wɔsusu wɔ pɛ wɔhe. (Rom. 3:23) Ja wɔmia wɔhiɛ waa dani wɔbaanyɛ wɔsusu mɛi krokomɛi ahe. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, wɔteŋ mɛi komɛi yɛ ni bɔ ni atsɔse wɔ ahã, loo shihilɛi komɛi ni wɔtsɔmɔ mli lɛ ahewɔ lɛ, ewa hã wɔ akɛ wɔbaanu he wɔhã mɛi krokomɛi. Nɔ ni ji etɛ lɛ, yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ, mɛi pii etsɔmɔ “hesuɔlɔi,” ni amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahe. (2 Tim. 3:1, 2) Amɛsubaŋ gbonyo lɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye naagbai nɛɛ anɔ ni wɔnu he wɔhã mɛi krokomɛi?

3. (a) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔnu he wɔhã mɛi waa fe bɔ ni wɔfeɔ amrɔ nɛɛ po? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Kɛ́ wɔkase Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi Yesu Kristo lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔnu he wɔhã mɛi waa fe bɔ ni wɔfeɔ amrɔ nɛɛ po. Yehowa lɛ, suɔmɔ ji lɛ, ni mɔ ko bɛ ni nuɔ he ehãa mɛi fe lɛ. (1 Yoh. 4:8) Yesu kase e-Tsɛ lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. (Yoh. 14:9) Bɔ ni Yesu nu he ehã mɛi be ni eba shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ adesa lɛ hãa wɔnuɔ nɔ ni atsɔɔ kɛ́ akɛɛ wɔmusuŋ atsɔ wɔ yɛ mɛi ahe lɛ shishi jogbaŋŋ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii komɛi ni Yehowa kɛ Yesu efee ni hãa wɔnaa akɛ amɛnuɔ he amɛhãa mɛi. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase amɛ.

YEHOWA NUƆ HE EHÃA MƐI

4. Mɛɛ gbɛ nɔ sane ni aŋma yɛ Yesaia 63:7-9 lɛ hãa wɔnaa akɛ Yehowa nuɔ he ehãa etsuji?

4 Biblia lɛ hãa wɔnaa akɛ Yehowa nuɔ he ehãa etsuji. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni Yehowa nu he ehã be ni Israelbii lɛ naa nɔ lɛ he okwɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Be ni amɛhao lɛ mli fɛɛ lɛ, lɛ hu ehao.” (Kanemɔ Yesaia 63:7-9.) Sɛɛ mli lɛ, Yehowa tsɔ gbalɔ Zakaria nɔ ekɛɛ ewebii lɛ akɛ, kɛ́ aye amɛ awui lɛ, enaa lɛ tamɔ nɔ ni lɛ awui aye lɛ. Ewie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni taa nyɛhe lɛ, eeta mihiŋmɛi mli ajaŋmalaatɛ he.” (Zak. 2:8) Nɔkwɛmɔnɔ ni Yehowa kɛtsu nii lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ esusuɔ ewebii lɛ ahe waa!

Yehowa musuŋ tsɔ lɛ yɛ Israelbii lɛ ahe ni ejie amɛ kɛje nyɔŋyeli mli yɛ Ejipt (Kwɛmɔ kuku 5)

5. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ahã kɛtsɔɔ akɛ Yehowa yeɔ ebuaa etsuji ni naa nɔ lɛ.

5 Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ etsuji ni miina nɔ lɛ ahe, ni no tsirɛɔ lɛ ni efeɔ nɔ ko kɛyeɔ ebuaa amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Israelbii lɛ naa nɔ akɛ nyɔji yɛ Ejipt lɛ, Yehowa nu he ehã amɛ, ni no tsirɛ lɛ ni efee nɔ ko kɛye ebua amɛ. Ejie amɛ kɛje nyɔŋyeli mli. Ekɛɛ Mose akɛ: “Mina amanehulu ní mimaŋ ni yɔɔ Ejipt lɛ naa lɛ, ni minu bolɔmɔ ni amɛbolɔɔ . . . lɛ; mile piŋmɔ ni amɛpiŋɔ lɛ jogbaŋŋ. Makpeleke shi ni mayajie amɛ kɛjɛ Ejiptbii lɛ adɛŋ.” (2 Mo. 3:7, 8) Afii ohai abɔ sɛɛ be ni Israelbii lɛ yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, amɛhenyɛlɔi lɛ tutua amɛ. Mɛni Yehowa fee yɛ he? Biblia lɛ kɛɔ akɛ, ‘ŋtsɔi ni amɛdɔmɔɔ yɛ mɛi ni waa amɛ yi lɛ kɛ mɛi ni feɔ amɛ niseniianii lɛ ahewɔ lɛ hã Yehowa musuŋ tsɔ lɛ yɛ amɛhewɔ.’ Yehowa nu he ehã ewebii lɛ, ni ji Israelbii lɛ, ni no tsirɛ lɛ ni eye ebua amɛ. Etsɔ kojolɔi anɔ ehere amɛ kɛje amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ.​—Koj. 2:16, 18.

6. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ahã kɛtsɔɔ akɛ Yehowa nuɔ he ehãa etsuji kɛ́ susumɔ ni amɛhiɛ yɛ saji ahe lɛ ejaaa po.

6 Yehowa nuɔ he ehãa ewebii lɛ, kɛ́ susumɔ ni amɛhiɛ yɛ saji ahe lɛ ejaaa po. Susumɔ bɔ ni ekɛ gbalɔ Yona ye ehã lɛ he okwɛ. Nyɔŋmɔ tsu Yona koni eyakɛɛ Ninivebii lɛ akɛ abaakpãtã amɛhiɛ. Shi Ninivebii lɛ tsake amɛtsui, ni Nyɔŋmɔ kɛ amɛhe ke amɛ. Be ni Yona na akɛ hiɛkpatamɔ ni egba akɛ ebaaba Ninivebii lɛ anɔ lɛ náŋ aba mli lɛ, sane lɛ eyaŋɔɔɔ enaa kwraa, “ni emli fu waa.” Shi Yehowa to etsui shi ehã Yona ni eye ebua lɛ koni etsake susumɔ ni ehiɛ lɛ. (Yona 3:10–4:11) Sɛɛ mli lɛ, Yona nu nɔ ni Yehowa taoɔ etsɔɔ lɛ lɛ shishi, ni Yehowa hã lɛ diɛŋtsɛ ebɔ sane nɛɛ he amaniɛ koni wɔkase nii yɛ mli.​—Rom. 15:4. *

7. Mɛni bɔ ni Yehowa kɛ ewebii lɛ ye ehã lɛ hãa wɔnaa?

7 Bɔ ni Yehowa kɛ ewebii lɛ ye ehã lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ enuɔ he ehãa etsuji. Ele haomɔi kɛ amanehului ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛkpeɔ. Anɔkwa, Yehowa “le adesa tsuiŋ lɛɛlɛŋ.” (2 Kro. 6:30) Ele wɔsusumɔi fɛɛ, bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa yɛ wɔtsuiŋ, kɛ he ni wɔhewalɛ yashɛɔ. Ewo shi akɛ, ‘ehãŋ aka wɔ fe bɔ ni wɔbaanyɛ naa wɔdamɔ.’ (1 Kor. 10:13) Shiwoo nɛɛ shɛjeɔ wɔmii waa!

YESU NUƆ HE EHÃA MƐI

8-10. Mɛɛ nibii eeenyɛ efee akɛ nomɛi hã Yesu nu he ehã mɛi?

8 Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, enu he ehã mɛi waa. Mɛni tsirɛ lɛ ni efee nakai? Kɛ́ hooo kwraa lɛ, nibii etɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, tamɔ bɔ ni wɔwie kɛtsɔ hiɛ lɛ, Yesu kase e-Tsɛ lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Bɔ ni e-Tsɛ lɛ sumɔ mɛi lɛ, nakai nɔŋŋ lɛ hu esumɔ mɛi. Yesu ná nibii fɛɛ ni eye ebua Yehowa kɛfee lɛ ahe miishɛɛ, shi mɛi ni ená amɛhe “miishɛɛ waa” ji gbɔmɛi abii. (Abɛi 8:31) Yesu sumɔɔ mɛi asane, ni no hewɔ enu he ehã amɛ lɛ.

9 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, bɔ ni Yehowa nyɛɔ enaa mɛi atsuiŋ lɛ, nakai nɔŋŋ Yesu hu nyɛ ena mɛi atsuiŋ. Yesu nyɛ ele mɛi asusumɔi kɛ bɔ ni amɛnuɔ he amɛhãa. (Mat. 9:4; Yoh. 13:10, 11) No hewɔ lɛ, kɛ́ mɛi atsui kumɔ lɛ, enyɛɔ enaa, ni kɛ́ ena lɛ, eshɛjeɔ amɛmii, ejaakɛ enuɔ he ehãa amɛ.​—Yes. 61:1, 2; Luka 4:17-21.

10 Nɔ ni ji etɛ lɛ, Yesu diɛŋtsɛ hu kɛ naagbai ni mɛi kɛkpeɔ lɛ ekomɛi kpe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etamɔ nɔ ni no mli lɛ Yesu fɔlɔi bɛ nɔ ko tsɔ. Agbɛnɛ hu, Yosef, ni ji mɔ ni ŋɔ lɛ efee ebi lɛ, tsɔɔ lɛ kapinta nitsumɔ lɛ. Nitsumɔ nɛɛ yɛ tɔlɛ, ni ebiɔ hewalɛ waa. (Mat. 13:55; Mar. 6:3) Kɛfata he lɛ, etamɔ nɔ ni Yosef gbo dani Yesu gbe eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa. No hewɔ lɛ, Yesu le bɔ ni gbele yɔɔ dɔlɛ hã. Jeee Yesu wekumɛi lɛ fɛɛ he enɔ amɛye, no hewɔ lɛ, ele bɔ ni eyɔɔ kɛ́ mɔ ko weku mli bii kɛ lɛ bɛ jamɔ kome mli. (Yoh. 7:5) Shihilɛi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni eeenyɛ efee akɛ Yesu tsɔ mli lɛ ye ebua lɛ ni enu mɛi krokomɛi shishi ni enu he ehã amɛ.

Yesu musuŋ etsɔ lɛ yɛ toimulɔ ko he, ni ekɛ lɛ miije mɛi lɛ ateŋ koni eyatsa lɛ (Kwɛmɔ kuku 11)

11. Mɛni hã ana faŋŋ akɛ Yesu nuɔ he ehãa mɛi? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã. (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

11 Naakpɛɛ nii ni Yesu fee lɛ hã ana faŋŋ akɛ enuɔ he ehãa mɛi. Naakpɛɛ nii fɛɛ ni Yesu fee lɛ jɛ etsuiŋ tɔ̃ɔ, ejaakɛ “emusuŋ tsɔ lɛ” yɛ mɛi ni naa nɔ lɛ ahewɔ. (Mat. 20:29-34; Mar. 1:40-42) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko be ni eyaatsa nuu toimulɔ ko lɛ, ekɛ lɛ shi mɛi lɛ ateŋ kɛtee afã. Agbɛnɛ hu, etee yoo okulafo ko binuu kome pɛ lɛ shi. (Mar. 7:32-35; Luka 7:12-15) Yesu kɛ ehe wo toimulɔ lɛ kɛ yoo okulafo lɛ shihilɛ mli, ni no tsirɛ lɛ ni eye ebua amɛ.

12. Tamɔ bɔ ni awie yɛ Yohane 11:32-35 lɛ, mɛni Yesu fee ni tsɔɔ akɛ enu he ehã Marta kɛ Maria?

12 Yesu nu he ehã Marta kɛ Maria. Be ni Yesu na amɛ ni amɛmiiye awerɛho yɛ amɛnyɛmi nuu Lazaro gbele lɛ hewɔ lɛ, “yaafonui jɛ Yesu hiŋmɛiiaŋ.” (Kanemɔ Yohane 11:32-35.) Jeee enaanyo kpaakpa Lazaro ni bɛ dɔŋŋ lɛ hewɔ efó lɛ. Kɛ́ ka no pɛ kulɛ, efóŋ, ejaakɛ ele akɛ ebaatee lɛ shi. Nɔ moŋ hewɔ ni Yesu fó ji akɛ, enu he ehã Marta kɛ Maria, ejaakɛ ena akɛ Lazaro gbele lɛ ekumɔ amɛtsui waa.

13. Mɛni hewɔ eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Yesu nuɔ he ehãa mɛi lɛ?

13 Ani wɔná le ni wɔle akɛ Yesu nuɔ he ehãa mɛi lɛ he sɛɛ? Hɛɛ, wɔná he sɛɛ waa! Bɔ ni Yesu kɛ mɛi ye ehã lɛ ehã wɔbasumɔ lɛ waa. (1 Pet. 1:8) Le ni wɔle akɛ amrɔ nɛɛ Yesu miiye nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ hãa wɔnáa miishɛɛ waa. Etsɛŋ, ebaahã wɔnaagbai fɛɛ sɛɛ afo. Akɛni Yesu ehi shikpɔŋ nɛɛ nɔ pɛŋ akɛ adesa hewɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni hi fe fɛɛ ni baanyɛ ashɛje adesai amii ni ehã amɛye amɛhe kɛjɛ naagbai kɛ haomɔi ni Satan kɛba amɛnɔ lɛ ahe. Eji miishɛɛ sane diɛŋtsɛ akɛ mɔ ni baaye wɔnɔ lɛ ji mɔ ko ni baanyɛ “anu wɔgbɔjɔmɔi lɛ ahe ehã wɔ.”​—Heb. 2:17, 18; 4:15, 16.

KASEMƆ YEHOWA KƐ YESU

14. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Efesobii 5:1, 2 lɛ naa lɛ, mɛni wɔtsui tsirɛɔ wɔ ni wɔfee?

14 Kɛ́ wɔsusu nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Yehowa kɛ Yesu efee amɛhã wɔ lɛ he lɛ, ani etsirɛɛɛ wɔ ni wɔnu he waa wɔhã mɛi fe bɔ ni wɔfeɔ momo lɛ po? (Kanemɔ Efesobii 5:1, 2.) Yehowa kɛ Yesu nyɛɔ amɛnaa mɛi atsuiŋ, shi wɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔfee nakai. Kɛ̃lɛ, kɛ́ wɔmia wɔhiɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe awo mɛi ashihilɛ mli koni wɔnyɛ wɔnu amɛ shishi ni wɔna nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛwa amɛ. (2 Kor. 11:29) Mɛi pii ni yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ foɔ amɛ pɛ amɛnɔ mli, shi wɔ lɛ, esa akɛ ‘wɔtao nibii ni hi hã mɛi krokomɛi, shi jeee nibii ni hi hã wɔ pɛ.’​—Fip. 2:4.

(Kwɛmɔ kuku 15-19) *

15. Namɛi titri esa akɛ amɛnu he amɛhã mɛi krokomɛi?

15 Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔnu he wɔhã mɛi, titri lɛ, kɛ́ wɔji asafoŋ onukpai. Yehowa kɛ nitsumɔ ewo asafoŋ onukpai lɛ adɛŋ akɛ amɛkwɛ egwantɛŋi lɛ, ni amɛbaabu enɛ he akɔntaa. (Heb. 13:17) Dani asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ amɛye amɛbua amɛnyɛmimɛi lɛ jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ amɛnyɛ amɛnu amɛ shishi. Mɛni amɛbaanyɛ amɛfee kɛtsɔɔ akɛ amɛnuɔ he amɛhãa amɛnyɛmimɛi lɛ?

16. Kɛ́ asafoŋ onukpa ko nuɔ he ehãa nyɛmimɛi lɛ, mɛni ebaafee? Mɛni hewɔ enɛ he miihia waa lɛ?

16 Kɛ́ asafoŋ onukpa ko nuɔ he ehãa enyɛmimɛi Kristofoi lɛ, ebaaná dekã ehã amɛ. Ebaabi amɛ saji ni eto etsui shi ebo amɛ toi jogbaŋŋ be ni amɛwieɔ lɛ. Enɛ he miihia waa, titri lɛ, kɛ́ nyɛmi ko miitao egba amɛ etsuiŋ saji fɛɛ, shi wiemɔi lɛ baaa. (Abɛi 20:5) Kɛ́ asafoŋ onukpai ná dekã amɛhã amɛnyɛmimɛi lɛ, nyɛmimɛi lɛ baamu afɔ̃ amɛnɔ, amɛbaatsɔmɔ amɛnanemɛi, ni amɛbaasumɔ amɛsane waa.​—Bɔf. 20:37.

17. Mɛɛ su nyɛmimɛi pii kɛɛ kɛ́ asafoŋ onukpai jie lɛ kpo lɛ amɛnyaa he waa? Mɛni nyɛmimɛi komɛi ewie ni tsɔɔ nakai?

17 Nyɛmimɛi pii kɛɔ akɛ su ko ni kɛ́ asafoŋ onukpai jie lɛ kpo lɛ amɛnyaa he waa ji, kɛ́ amɛnu he amɛhã amɛ. Mɛni hewɔ? Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Adelaide lɛ wie akɛ: “Osheee gbeyei kɛ́ okɛ amɛ yaawie, ejaakɛ ole akɛ amɛnuɔ bo shishi.” Ewie kɛfata he akɛ: “Bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhãa kɛ nibii ni amɛwieɔ kɛ́ okɛ amɛ miigba sane lɛ hãa onaa akɛ amɛnuɔ he amɛhãa bo.” Nyɛmi nuu ko kaiɔ nɔ ko ni asafoŋ onukpa ko fee ni ehiɛ sɔ waa. Ewie akɛ: “Be ko lɛ, miigba asafoŋ onukpa ko naagba ko ni enina mi, ni mina akɛ ehiŋmɛiiaŋ etɛo nu. Mihiɛ kpaŋ nakai sane lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.”​—Rom. 12:15.

18. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔnu he wɔhã mɛi krokomɛi?

18 Jeee asafoŋ onukpai lɛ pɛ esa akɛ amɛnu he amɛhã mɛi krokomɛi. Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfee nakai. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔfee nakai? Kɛ́ oweku lɛ mli bii loo onyɛmimɛi Kristofoi lɛ kɛ shihilɛ ko ni wa miikpe lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ ohe awo amɛshihilɛ lɛ mli. Feemɔ nibii ni baahã oblahii kɛ oblayei, mɛi ni bɛ hewalɛ, hiimeji kɛ yeimeji, kɛ mɛi ni agboi yɛ amɛnɔ ni yɔɔ osafo lɛ mli lɛ ana akɛ osusuɔ amɛhe. Bi amɛ bɔ ni nibii yaa lɛ ehãa. Ni kɛ́ amɛmiikɛɛ bo lɛ, bo amɛ toi jogbaŋŋ. Hã amɛna akɛ onuɔ amɛ shishi, ni ole akɛ amɛnáaa shihilɛ lɛ mlɛo. Feemɔ nɔ ni obaanyɛ kɛye obua amɛ. Kɛ́ ofee nibii nɛɛ lɛ, no baatsɔɔ akɛ osumɔɔ amɛ lɛɛlɛŋ.​—1 Yoh. 3:18.

19. Mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli be ni wɔyeɔ wɔbuaa mɛi krokomɛi lɛ? Ni mɛni hewɔ?

19 Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ esoro mɔ fɛɛ mɔ kɛ bɔ ni efeɔ enii ehãa kɛ́ ekɛ shihilɛ ko ni wa miikpe. Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ amɛkɛ naagbai miikpe lɛ, amɛsumɔɔ ni amɛkɛ mɛi agba he sane, shi mɛi komɛi hu efeee nakai. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua amɛ moŋ, shi esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkakoli amɛsaji amli. (1 Tes. 4:11) Ekolɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaawie lɛ ni wɔkɛ amɛ baakpã gbee yɛ he, shi esaaa akɛ wɔwieɔ wɔshiɔ amɛ. Bɔ ni amɛnuɔ he yɛ sane lɛ he lɛ amɛgbaa wɔ lɛ. Esa akɛ wɔhe afee oya kɛ sane toiboo, ni wɔkaye wɔhe oyai wɔwie.​—Mat. 7:1; Yak. 1:19.

20. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

20 Shi jeee wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ pɛ esa akɛ wɔnu he wɔhã amɛ. Esa akɛ wɔnu he wɔhã mɛi ni wɔyashiɛɔ wɔhãa lɛ hu. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nakai? Abaahã sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

LALA 130 Okɛ Eshai Ake

^ kk. 5 Yehowa kɛ Yesu nuɔ he amɛhãa mɛi waa. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ he ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli. Agbɛnɛ hu, wɔbaakwɛ nɔ hewɔ ni ehe miihia ni wɔnu he wɔhã mɛi krokomɛi kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔfee nakai.

^ kk. 1 WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Kɛ́ akɛɛ ‘wɔnu he wɔhã mɛi’ lɛ, etsɔɔ akɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔnu amɛ shishi, ni wɔnu he tamɔ bɔ ni amɛnuɔ he lɛ. (Rom. 12:15) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, kɛ́ akɛɛ ‘wɔnu he wɔhã mɛi,’ ni akɛɛ ‘wɔsusu mɛi ahe’ lɛ, nɔ kome too lɛ nɔŋŋ atsɔɔ lɛ.

^ kk. 6 Yehowa nu he ehã anɔkwafoi krokomɛi ni hao waa loo amɛshe gbeyei lɛ. Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ji, Hana (1 Sam. 1:10-20), Elia (1 Maŋ. 19:1-18), kɛ Ebed-melek (Yer. 38:7-13; 39:15-18).

^ kk. 65 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ kpe yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, nibii pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔsusuɔ amɛhe. Wɔmiina (1) asafoŋ onukpa ko ni kɛ gbekɛ fioo ko ni ji shiɛlɔ lɛ kɛ emami miigba sane, (2) papa ko kɛ ebiyoo ni miiye amɛmiibua nyɛmi yoo onukpa ko kɛmiiya tsɔne ko he, kɛ (3) nyɛmi yoo ko ni kɛ sane ko miifɔ̃ asafoŋ onukpai enyɔ komɛi ahiɛ koni amɛwo lɛ ŋaa, ni amɛmiibo lɛ toi jogbaŋŋ.