Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 12

Mostra ma bu ta preokupa ku sentimentus di otus

Mostra ma bu ta preokupa ku sentimentus di otus

‘Nhos poi na lugar di otus’. — 1 PEDRO 3:8.

KÁNTIKU 90 Nu nkoraja kunpanheru

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Di akordu ku 1 Pedro 3:8, pamodi ki nu gosta di sta djuntu ku pesoas ki ta preokupa ku nos sentimentus i ki krê pa nu sta dretu?

NU GOSTA di sta djuntu ku algen ki ta nporta ku nos sentimentus i ki krê pa nu sta dretu. Es ta tenta poi na nos lugar pa ntende kuzê ki nu sta pensa ô modi ki nu sta xinti. Es ta repara kuzê ki nu sta meste i antis di nu pidi-s es ta djuda-nu. Nu ta fika kontenti ku kes algen ki ta ‘poi na nos lugar’. * — 1 Pedro 3:8.

2. Pamodi ki pode ser difísil nu poi na lugar di otus?

2 Anos é kriston, pur isu nu debe poi na lugar di otus. Má, faze kel-li pode ser difísil. Pamodi? Un di kes motivu é pamodi nos é inperfetu. (Rom. 3:23) Pur isu, nu meste luta kóntra nos tendénsia di pensa sô na nos kabésa. Otu kuza ki pode bira difísil pa alguns algen poi na lugar di otus é manera ki es kriadu i alguns difikuldadi ki es pasa na vida. Tanbê, nu pode ser influensiadu pa manera di pensa di algen di mundu. Na es ténpu di fin, txeu algen ka ta preokupa ku sentimentus di otus. Má, es ta ‘ama sô ses kabésa’. (2 Tim. 3:1, 2) Kuzê ki pode djuda-nu vense kes prubléma li i mostra ma nu ta preokupa ku sentimentus di otus?

3. (a) Kuzê ki pode djuda-nu poi na lugar di otus? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Un kuza ki pode djuda-nu poi na lugar di otus é óras ki nu ta imita Jeová ku se Fidju Jizus Kristu. Jeová é un Deus di amor i el ta da-nu midjór izénplu di modi ki nu pode mostra ma nu ta preokupa ku otus. (1 João 4:8 ) Jizus imita ku perfeson maneras di ser di se Pai. (João 14:9 ) Kantu ki el staba na Téra, el dexa izénplu di modi ki un algen pode mostra konpaxon. Na kel studu li, nu sta ben odja primeru modi ki Jeová i Jizus mostra ma es ta preokupa ku sentimentus di otus. Dipôs, nu sta ben odja modi ki nu pode imita ses izénplu.

IZÉNPLU DI JEOVÁ NA MOSTRA PREOKUPASON PA OTUS

4. Modi ki Isaías 63:7-9 ta mostra ma Jeová ta preokupa ku sentimentus di se sérvus?

4 Bíblia ta inxina-nu ma Jeová ta preokupa ku sentimentus di se sérvus. Pur izénplu, odja kuzê ki Jeová xinti kantu israelitas pasa pa txeu prubléma. Bíblia ta fla: ‘Duránti tudu ses frónta, el sufri djuntu ku es.’ (Lé Isaías 63:7-9.) Dipôs, Jeová manda proféta Zakarias pa fla ma ken ki maltrataba se povu éra sima si es staba ta maltrata-l. Jeová fla se sérvus: ‘Kel ki poi mô na nhos, poi mô na minina di nha odju.’ (Zac. 2:8) Kel-li é un bon konparason ki ta djuda-nu ntende ma Jeová ta preokupa ku se povu.

Jeová mostra konpaxon kantu el liberta israelitas di skravidon na Ijitu (Odja parágrafu 5.)

5. Da un izénplu ki ta mostra kuzê ki Jeová faze pa djuda se povu ki staba ta sufri.

5 Jeová ta faze mutu más di ki sô xinti péna di se sérvus ki sta sufri. El ta aji pa djuda-s. Pur izénplu, kantu israelitas éra skravu na Ijitu, Jeová ntende ses dór i sufrimentu i el aji pa liberta-s. Jeová fla Muizes: ‘N odja frónta di nha povu ki sta na Ijitu, i N obi se pididu di ajuda, i N sabe dretu kuzê ki es sta ta sufri. N ta dixi pa N liberta-s di mô di gentis di Ijitu’. (Êxo. 3:7, 8) Jeová liberta se povu pamodi el ta preokupaba ku se sentimentus. Txeu anu dipôs, israelitas atakadu pa ses inimigu kantu es staba na kel téra ki Deus prometeba es. Kuzê ki Jeová faze? El ‘ta xintiba péna di ses txoru, pamodi kes ki ta maltrataba es i kes ki ta trataba es ku maldadi.’ Más un bês, Jeová poi na lugar di se povu i el faze algun kuza pa djuda-s. El manda juízis pa salva israelitas di ses inimigu. — Juí. 2:16, 18.

6. Da un izénplu ki ta mostra modi ki Jeová preokupa ku sentimentus di un algen ki ka staba ta pensa dretu.

6 Jeová ta mostra ma el ta preokupa ku sentimentus di se povu, mésmu óras ki kuzas ki es ta pensa nen sénpri ka ta sta dretu. Odja izénplu di Jonas. Deus manda-l pa el ba prega un mensaji di julgamentu kóntra gentis di Nínivi. Má kantu kes algen rapende, Deus disidi ka distrui-s. Má, Jonas ka fika kontenti ku disizon di Jeová. El fika ‘uma xatiadu’ pamodi kel mensaji ki el prega ka kunpri. Jeová tevi paxénxa ku Jonas i el djuda-l muda se manera di pensa. (Jon. 3:10–4:11) Má dipôs, el ntende kuzê ki Jeová staba ta inxina-l. I Jeová uza-l pa el skrebe kel stória na Bíblia. Nu pode prende txeu ku kel-la. — Rom. 15:4. *

7. Maneras ki Jeová trata se sérvus na ténpu antigu ta da-nu ki sertéza?

7 Maneras ki Jeová lida ku se povu na ténpu antigu ta da-nu sertéza ma el ta preokupa ku sentimentus di se sérvus oji. El sabe di dór i sufrimentu di kada un di nos. É sô Jeová ki ‘konxe korason di ómi’. (2 Cró. 6:30) El ta ntende tudu nos pensamentu, tudu nos sentimentu i el sabe di nos limitason. Bíblia ta fla ma ‘el ka ta dexa-nu pasa pa tentason más di ki kel ki nu pode aguenta’. (1 Cor. 10:13) Kel promésa li ta da-nu txeu konsolu.

IZÉNPLU DI JIZUS NA MOSTRA PREOKUPASON PA OTUS

8-10. Kal ki éra kes três motivu ki poi Jizus ta mostra preokupason ku otus?

8 Kantu Jizus staba na Téra, el mostra ma el ta preokupaba txeu ku sentimentus di otus. Kuzê ki pô-l ta faze kel-la? Nu ben odja peloménus três motivu. Primeru, sima dja nu odjaba Jizus imita di manera perfetu kualidadis di se Pai na Séu. Jizus ta amaba pesoas sima se Pai. El fika txeu kontenti pamodi el djuda se Pai na faze tudu kes otu kuza, má Jizus ‘gostaba más txeu di fidjus di ómis.’ (Pro. 8:31) É amor ki poi Jizus ta preokupa ku sentimentus di otus.

9 Sugundu, sima Jeová, Jizus sabe kuzê ki nu ten na korason. El sabe kuzê ki nu ta pensa i kuzê ki nu ta xinti. (Mat. 9:4; João 13:10, 11 ) Nton, óras ki Jizus daba kónta ma pesoas staba txeu tristi, el ta preokupaba ku es i el ta konsolaba es. — Isa. 61:1, 2; Luc. 4:17-21.

10 Tirseru, Jizus pasa pa alguns di kes prubléma ki otus algen ta pasaba pa es. Pur izénplu, Jizus kria na un família ki talvês éra póbri. El prende trabadja duru ku Juzé, ki éra se pai di kriason. (Mat. 13:55; Mar. 6:3) Tanbê ta parse ma Juzé móre antis di Jizus kumesa se trabadju di pregason li na Téra. Pur isu, Jizus xinti dór di perde un algen ki el ta amaba txeu. I Jizus sabia kuzê ki éra vive na meiu di un família ki ka tinha mésmu fé ki el. (João 7:5) Kes situason li i otus kuza, djuda Jizus ntende prublémas i sentimentus di pesoas na se vólta.

Lonji di kes monti di algen, Jizus xinti péna di un ómi surdu i el kura-l (Odja parágrafu 11.)

11. Modi ki Jizus mostra klaru ma el ta preokupaba ku pesoas? Splika. (Odja dizenhu na kapa.)

11 Jizus mostra klaru ma el ta preokupaba txeu ku pesoas kantu el faze milagris. El ka faze kel-la sô pamodi el tinha ki fazeba, má pamodi el ‘xinti péna’ di kes algen ki staba ta sufri. (Mat. 20:29-34; Mar. 1:40-42) Pur izénplu, imajina modi ki Jizus xinti kantu el kura un ómi surdu lonji di kes monti di algen ô tanbê kantu el resusita kel úniku fidju di un viúva. (Mar. 7:32-35; Luc. 7:12-15) Jizus ta preokupaba ku pesoas i el krê djudaba es.

12. Modi ki João 11:32-35 ta mostra ma Jizus ta preokupaba ku sentimentus di Marta ku Maria?

12 Jizus mostra ma el ta preokupaba ku sentimentus di Marta ku Maria. Kantu el odja modi ki es staba ta sufri pamodi Lázaru ses irmon móre, ‘Jizus kumesa ta txora.’ (Lé João 11:32-35.) El ka txora sô pamodi el perde un amigu ki el ta amaba txeu. Dja el sabia ma el ta resusitaba Lázaru. Má, Jizus txora pamodi el ntende ma se amigas ki el kreba txeu, staba ta sufri i el xinti ses dór.

13. Pamodi ki nu ta fika kontenti di sabe ma Jizus ta preokupaba ku sentimentus di pesoas?

13 Sabe ma Jizus ta preokupa ku sentimentus di otus ta da-nu txeu koraji. É klaru ki nu sabe ma nos é ka perfetu sima el éra. Má simé, nu ta ama-l pa manera ki el lida ku otus. (1 Ped. 1:8) Nu ta fika nkorajadu di sabe ma gósi el é Rei di Reinu di Deus. Ka ta dura el ta ben kaba ku tudu sufrimentu. Jizus vive sima un umanu na Téra, pur isu el é midjór algen pa kaba ku tudu dór i sufrimentu di govérnu di Satanás. Di sertéza, anos é abensuadu pamodi nu ten un Governanti ki ta ‘konsigi ntende nos frakézas’. — Heb. 2:17, 18; 4:15, 16.

IMITA IZÉNPLU DI JEOVÁ KU JIZUS

14. Di akordu ku Efésios 5:1, 2, kuzê ki izénplu di Jeová ku Jizus ta pô-nu ta faze?

14 Óras ki nu ta pensa na izénplu di Jeová ku Jizus, nu ta xinti más vontadi di mostra inda más amor pa nos kunpanheru. (Lé Efésios 5:1, 2.) Nu ka ta pode lé korason sima Jeová ku Jizus. Má, nu pode tenta ntende kuzê ki otus sta ta xinti i sabe kuzê ki es meste. (2 Cor. 11:29) Diferenti di pesoas di mundu ki ta pensa sô na ses kabésa, anos nu ta sforsa pa nu ka ‘djobe sô nos própi interesi, má tanbê interesi di otus.’ — Fil. 2:4.

(Odja parágrafus 15 ti 19.) *

15. Ken ki meste preokupa inda más txeu ku sentimentus di otus?

15 Ansions di kongregason meste preokupa ku sentimentus di otus inda más txeu. Es sabe ma es ten ki presta kónta pa Jeová pa manera ki es ta kuida di se ovelhas. (Heb. 13:17) Pa djuda ses irmon ku irmans di kongregason, ansions meste poi na ses lugar. Modi ki ansions pode mostra ma es ta preokupa ku sentimentus di otus?

16. Kuzê ki un ansion ki ta preokupa ku sentimentus di otus ta faze i pamodi ki kel-li é inportanti?

16 Un ansion ki ta preokupa ku sentimentus di otus, ta gasta ténpu ku se irmons i irmans. El ta faze perguntas i el ta obi ku atenson i ku paxénxa. Faze kel-li, inda é más inportanti óras ki un di kes ovelha ka sta konsigi atxa palavras pa fla sobri ses pensamentu i sentimentu. (Pro. 20:5) Óras ki un ansion ta da se ténpu pa irmons, es ta bira más amigu i es ta ten más kunfiansa i amor entri es. — Atos 20:37.

17. Ki kualidadi txeu irmon gosta na un ansion? Da un izénplu.

17 Txeu irmon na kongregason ta fla, ma un kualidadi ki más es gosta na un ansion é preokupason ku sentimentus di otus. Pamodi? Un irman ki txoma Adelaide fla: “É más faxi pâpia ku es óras ki bu sabe ma es ta ntende-u.” Tanbê el fla: “Bu ta konsigi ntende klaru ma es ta preokupa ku bus sentimentu, na manera ki es ta responde óras ki bu ta pâpia ku es.” Otu irmon ki fika kontenti pa manera ki un ansion trata-l, fla: “N odja odju di un ansion intxi di lágua timenti N staba ta konta-l nha prubléma. Nunka N ka ta skese di kel kuza la.” — Rom. 12:15.

18. Modi ki nu pode mostra ma nu ta preokupa ku otus?

18 É klaru ki é ka sô ansions ki debe preokupa ku sentimentus di otus algen. Nos tudu nu debe mostra ma nu ta preokupa ku otus. Modi? Tenta ntende kuzê ki bu família i irmons na kongregason sta ta pasa. Mostra ma bu ta preokupa ku jóvens na kongregason, kes algen ki sta duenti, kes algen di idadi i kes ki perde algen ki es ta ama na mórti. Pergunta-s modi ki es sta ta xinti. Obi-s ku atenson óras ki es sta fla-u kuzê ki es sta ta xinti. Djuda-s xinti ma bu ta preokupa ku es di verdadi i mostra ma bu sta prontu pa djuda-s. Óras ki nu faze si, nu sta mostra ma nu ta ama-s di verdadi. — 1 João 3:18.

19. Pamodi ki nu meste toma kuidadu óras ki nu ta tenta djuda otus?

19 Óras ki nu sta tenta djuda otus nu meste toma kuidadu. Pamodi? Pamodi kada algen ta reaji di manera diferenti. Alguns ta tene gana di pâpia di modi ki es sta ta xinti, má otus ten vergónha di pâpia di ses prubléma. Nton, nbóra nu krê djuda, nu ka debe faze perguntas ki ta dexa kel algen sen jetu. (1 Tes. 4:11) Alvês un algen pode fla-nu modi ki el sta ta xinti, i nu ka konkorda ku kuzê ki el fla. Na kel situason li, nu meste lenbra ma é si ki el ta xinti. Nu debe sta prontu pa obi, má nu debe dura ki pâpia. — Mat. 7:1; Tia. 1:19.

20. Kuzê ki nu ta ben responde na kel otu studu?

20 Nu krê mostra ma nu ta preokupa ku irmons na kongregason, má tanbê nu krê mostra kel kualidadi li na nos trabadju di pregason. Modi ki nu pode mostra preokupason na faze disiplus? Nu ta ben responde kel pergunta li na kel otu studu.

KÁNTIKU 130 Nu púrdua kunpanheru

^ par. 5 Jeová ku Jizus ta preokupa ku sentimentus di otus algen. Na kel studu li nu sta ben odja kuzê ki nu pode prende ku ses izénplu. I tanbê nu sta ben odja pamodi ki nu meste poi na lugar di otus i modi ki nu pode faze-l.

^ par. 1 MÁS SPLIKASON: ‘Poi na lugar di otus’ ta siginifika ntende sentimentus di otus algen i tenta xinti kel ki es sta ta xinti. (Rom. 12:15) Na kel studu li, ‘poi na lugar di otus’ i mostra ‘preokupason’ krê fla mésmu kuza.

^ par. 6 Jeová tanbê mostra preokupason pa otus sérvu fiel ki staba dizanimadu ô ku medu. Pensa na izénplus di Ana, Elias i Ebedi-Meleki. (1 Sam. 1:10-20; 1 Reis 19:1-18; Jer. 38:7-13; 39:15-18)

^ par. 65 SPLIKASONS DI FOTU: Runions na Salon di Reinu ta da-nu txeu oportunidadi di mostra amor pa kunpanheru. Nu ta odja (1) un ansion ta pâpia ku un jóven publikador i se mai, (2) un pai ku se fidju-fémia ta djuda un irman ki dja sta di idadi i (3) dôs ansion ta obi ku atenson un irman ki pidi-s ajuda.