1. Mis on üks kaunimaid jooni Jeesuse isiksuse juures? Selgita.

ÜKS kaunimaid jooni Jeesuse isiksuse juures on see, et ta mõistab, milliseid raskusi ebatäiuslikud inimesed läbi elavad. Kui Jeesus oli maa peal, siis ta rõõmustas koos rõõmsatega ja nuttis koos nutjatega. (Rooml. 12:15.) Näiteks kui tema 70 jüngrit tulid kuulutustöölt rõõmsatena tagasi, sai ta „püha vaimu mõjul ülirõõmsaks”. (Luuka 10:17–21.) Samas, kui ta nägi, millist kurbust põhjustas lähedastele Laatsaruse surm, „puudutas see teda hingepõhjani ja teda valdas suur kurbus”. (Joh. 11:33.)

2. Miks oli Jeesus inimeste vastu nii osavõtlik?

² Miks oli see täiuslik mees patuste inimestega tegeledes nii halastav ja kaastundlik? Eelkõige sellepärast, et ta armastas inimesi. Nagu eelmises artiklis mainitud, oli ta „sügavalt kiindunud inimlastesse”. (Õpet. 8:31.) See ajendas teda inimeste mõtteviisi põhjalikult tundma õppima. Johannes ütles Jeesuse kohta: „Ta nägi iga inimese südamesse.” (Joh. 2:25.) Jeesus hoolis teistest väga. Inimesed tundsid tema armastust ja kuulasid kuningriigisõnumit hea meelega. Mida rohkem me arendame samasuguseid tundeid inimeste vastu, seda tõhusam on meie kuulutustöö. (2. Tim. 4:5.)

3., 4. a) Kuidas me kuulutustöösse suhtume, kui oleme inimeste vastu osavõtlikud? b) Mida me selles artiklis arutame?

³ Nii nagu Paulus, teame ka meie, et meil on kohustus teha kuulutustööd. (1. Kor. 9:16.) Ent kui oleme inimeste vastu osavõtlikud, siis on kuulutustöö meile midagi rohkemat kui pelgalt kohustus. Me hoolime  inimestest ja soovime neid aidata. Me teame, et „andmine teeb õnnelikumaks kui saamine”. (Ap. t. 20:35.) Kui meil on kuulutustöö suhtes samasugune hoiak, siis toob see meile rohkem rõõmu.

⁴ Selles artiklis arutame, kuidas olla kuulutustööl osavõtlik. Kõigepealt vaatame, mida me saame selle kohta õppida Jeesuselt. Seejärel arutame nelja viisi, kuidas tema eeskuju järgida. (1. Peetr. 2:21.)

5., 6. a) Kelle vastu oli Jeesus osavõtlik? b) Miks oli Jeesusel kahju inimestest, kellele ta kuulutas? (Vaata Jesaja 61:1, 2.)

⁵ Mõtle ühele olukorrale, milles ilmnes Jeesuse osavõtlikkus. Ta oli olnud koos jüngritega pikka aega kuulutamas. Nad olid väsinud ja neil polnud mahti isegi süüa. Seepärast ütles Jeesus neile: „Tulge kõrvalisse paika, et saaksime olla omaette ja veidi puhata.” Kuid suur rahvahulk jõudis juba enne neid paika, kuhu nad plaanisid minna. Kuidas Jeesus reageeris, kui ta neid inimesi nägi? Piiblis öeldakse: „Tal hakkas neist kahju, sest nad olid nagu lambad, kel pole karjast. Ja ta hakkas neile paljusid asju õpetama.” * (Mark. 6:30–34.)

⁶ Pane tähele, miks oli Jeesusel rahvahulgast kahju. Piibel ütleb, et „nad olid nagu lambad, kel pole karjast”. Võib-olla Jeesus nägi, et mõni neist on vaene ja peab pikki tunde töötama, et peret elatada. Teised pidid ehk tulema toime leinaga. Ilmselt mõistis Jeesus nende olukorda. Nagu eelmises artiklis nägime, koges ka Jeesus ise samasuguseid raskusi. Ta hoolis inimestest ja soovis neid pühakirja sõnadega lohutada. (Loe Jesaja 61:1, 2.)

7. Kuidas me saame Jeesust jäljendada?

 ⁷ Mida me Jeesuselt õpime? Ka meie ümber on inimesi, kes on „nagu lambad, kel pole karjast”. Neil on palju erinevaid probleeme. Ja meil on olemas see, mida nad vajavad – hea sõnum kuningriigist. (Ilm. 14:6.) Nagu Jeesus, kuulutame ka meie seda head sõnumit, sest meil on „kahju viletsast ja vaesest”. (Laul 72:13.) Me tunneme inimestele kaasa ja tahame neid aidata.

8. Mis on üks viis näidata kuulutustööl üles hoolivust? Too näide.

⁸ Mis aitab meil olla osavõtlik nende vastu, kellele me kuulutame? See, kui paneme end nende olukorda ja kohtleme neid nii, nagu me soovime, et meid koheldaks. * (Matt. 7:12.) Vaadelgem nüüd nelja viisi, kuidas seda teha. Esiteks, meil tuleks hoolega mõelda igale inimesele, kellele me kuulutame. Hea sõnumi kuulutamist võiks võrrelda arsti tööga. Tubli arst mõtleb iga patsiendi peale. Ta küsib küsimusi ja kuulab hoolega, kui patsient kirjeldab oma olukorda või sümptomeid. Selle asemel et kirjutada kohe välja esimene ravim, mis talle pähe tuleb, võib arst määrata mõned lisauuringud ja alles siis pakkuda ravi. Samamoodi ei peaks ka meie kasutama kuulutustööl kõigi puhul sama lähenemist. Me tahame arvestada iga inimese olukorra ja vaadetega.

9. Mida me ei peaks eeldama? Selgita.

⁹ Kui kohtad kedagi kuulutustööl, siis ära eelda, et tead, milline on tema olukord või mida ta usub ja miks. (Õpet. 18:13.) Küsi taktitundelisi küsimusi, et inimese ja tema uskumuste kohta midagi teada saada. (Õpet. 20:5.) Kui see on teie kultuuris kohane, siis küsi midagi tema töö, pere, tausta või vaadete kohta. Oma vastustega ta otsekui annab sulle teada, miks ta vajab head sõnumit. Tänu sellele infole saad Jeesuse eeskujul olla inimese vastu osavõtlik ja teda aidata. (Võrdle 1. Korintlastele 9:19–23.)

10., 11. Mis on teine viis, mis aitab meil olla osavõtlik? Too näide. (Vaata 2. Korintlastele 4:7, 8.)

¹⁰ Teiseks, püüa end panna teiste olukorda. Meil on võimalik mingil määral inimeste olukorda ette kujutada. Meilgi on ju samu probleeme nagu kõigil teistel ebatäiuslikel inimestel. (1. Kor. 10:13.) Me teame, et elu praegusel ajal võib olla väga keeruline. Ainult Jehoova abiga on meil võimalik  vastu pidada. (Loe 2. Korintlastele 4:7, 8.) Ent mõtle neile, kes maadlevad probleemidega ja kel pole sõprussuhteid Jehoovaga. Nagu Jeesusel, on ka meil sellistest inimestest kahju ja see ajendab meid viima neile „häid sõnumeid millestki paremast”. (Jes. 52:7.)

¹¹ Mõtle ühele vennale, kelle nimi on Sergei. Enne Piibli tõest teada saamist oli ta väga uje. Tal oli raske teistega suhelda. Siis aga hakkas ta Piiblit uurima. Ta ütleb: „Piibli uurimise käigus sain teada, et kristlastel lasub kohustus rääkida oma usust teistele. Olin kindel, et mina sellega hakkama ei saa.” Ent ta mõtles neile, kes polnud veel Piibli tõde kuulnud, ja püüdis kujutleda, milline on nende elu ilma Jehoovata. Ta lisab: „Uued teadmised [tõid] mulle suurt rõõmu ja sisemist rahu. Mõistsin, et teised vajavad Piibli tõdesid sama hädasti kui mina.” Kui Sergei muutus osavõtlikumaks, kasvas tema julgus teha kuulutustööd. Ta ütleb: „Olin üllatunud, et Piiblist rääkimine tõstis mu enesehinnangut. Samuti aitas see uutel uskumustel mu südames sügavamalt juurduda.” *

12., 13. Miks on meil vaja olla kannatlik nendega, keda me õpetame? Too näide.

¹² Kolmandaks, ole kannatlik nendega, keda sa õpetad. Pea meeles, et nad pole ehk kunagi varem kuulnud mõningaid Piibli tõdesid, mida meie väga hästi teame. Ja paljudele on nende uskumused väga kallid. Nende jaoks võivad need olla midagi, mis seovad neid pereliikmete, kultuuri ja kogukonnaga. Kuidas me saame neid aidata?

¹³ Mõtleme võrdluseks ühele näitele.  Mida tavaliselt tehakse, kui vana ja katkine sild on vaja asendada uuega? Tihti on vana sild seni kasutusel, kuni uut ehitatakse. Vana lammutatakse alles siis, kui uus sild on valmis. Samamoodi on meil vaja aidata inimesel Piibli tõdesid kõigepealt tundma õppida ja neid armastama hakata. Alles siis on ta ehk valmis loobuma armsaks saanud valeuskumustest. Muidugi võivad sellised muudatused võtta üsna kaua aega. (Rooml. 12:2.)

14., 15. Kuidas me saame aidata neid, kes teavad paradiisilootusest vähe või ei tea üldse midagi? Too näide.

¹⁴ Kui oleme kuulutustööl inimestega kannatlikud, siis me ei oota, et nad saaksid Piibli õpetustest kohe aru ja võtaksid need omaks. Osavõtlikkus ajendab meid nendega palju kordi Piibli mõtete üle arutlema. Mõtle näiteks, kuidas me võiksime arutleda kellegagi paradiisilootuse üle. Paljud teavad sellest õpetusest vähe või ei tea üldse midagi. Nad võivad uskuda, et surm on kõige lõpp või et kõik head inimesed lähevad taevasse. Kuidas neid aidata?

¹⁵ Üks vend on kasutanud järgmist esitlust. Kõigepealt loeb ta teksti 1. Moosese 1:28. Siis küsib ta, kuhu Jumal inimesed algselt elama pani ja milline oli nende elu. Enamik vastab, et maa peale ja et neil oli õnnelik elu. Järgmiseks loeb ta teksti Jesaja 55:11 ja küsib, kas Jumala eesmärk on muutunud. Tihti on vastuseks ei. Lõpuks loeb see vend kirjakoha Laul 37:10, 11 ja küsib, milline on inimkonna tulevik. Sellise arutluskäigu abil on ta aidanud mitmel mõista, et Jumala eesmärk pole muutunud. Jumal soovib, et head inimesed elaksid tulevikus igavesti paradiisis maa peal.

16., 17. Millistel praktilistel viisidel me saame ilmutada osavõtlikkust? Too näide. (Vaata Õpetussõnad 3:27.)

¹⁶ Neljandaks, otsi praktilisi viise osavõtlikkuse ilmutamiseks. Mida teha näiteks siis, kui satud kuulutustööl kellegi juurde talle ebasobival ajal? Sel juhul võid vabandada ja pakkuda välja, et tuled mõnel teisel ajal. Või kuidas käituda, kui keegi vajab väheke abi? Mõni inimene on ehk koduseinte vahele aheldatud ja vajab midagi poest. Kas meil oleks võimalik teda aidata? (Loe Õpetussõnad 3:27.)

¹⁷ Üks õde tegi ühe näiliselt väikese teo, aga sel olid väga head tulemused. Kaastundest ajendatuna kirjutas ta kirja ühele perele, kelle laps suri samal päeval, kui ta sündis. Tema kirjas oli lohutavaid mõtteid Piiblist. Kuidas see kiri seda perekonda mõjutas?  Leinav ema kirjutas meie õele: „Olin eile väga kurb. Sul pole aimugi, millist mõju sinu kiri meile avaldas. Ma ei suuda sind selle eest küllalt tänada, see lohutas meid väga. Lugesin seda eile oma kakskümmend korda. See oli nii hooliv, lahke ja julgustav. Oleme sulle südamest tänulikud.” Kahtlemata on sel head tulemused, kui paneme end nende olukorda, kes millegi tõttu kannatavad, ja võtame midagi ette, et neid aidata.

18. Kuidas me peaksime kooskõlas tekstiga 1. Korintlastele 3:6, 7 suhtuma oma rolli kuulutustöös?

¹⁸ Samas on hea suhtuda oma rolli kuulutustöös tasakaalukalt. Me teeme oma parima, et aidata teistel Jumalat tundma õppida, kuid meie osa ei ole kõige tähtsam. (Loe 1. Korintlastele 3:6, 7.) Jehoova on see, kes tõmbab inimesi enda juurde. (Joh. 6:44.) Ja lõpuks sõltub ju iga inimese südameseisundist see, kuidas ta heale sõnumile reageerib. (Matt. 13:4–8.) Pea meeles, et enamik inimesi ei võtnud Jeesust kuulda, kuigi ta oli parim õpetaja, kes kunagi on elanud. Seega, me ei peaks masenduma, kui paljud meie sõnumit kuulda ei võta.

19. Mida head toob see, kui oleme kuulutustööl osavõtlikud?

¹⁹ Osavõtlikkus kuulutustööl toob tõesti häid tulemusi. Tänu sellele tunneme oma tööst rohkem rõõmu. Samuti teeb meie hoolivus hea sõnumi kuulda võtmise kergemaks neile, kes on „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”. (Ap. t. 13:48.) „Niisiis, kuniks on veel võimalust, tehkem head kõigile.” (Gal. 6:10.) Nõnda saame tunda rõõmu sellest, et toome au oma taevasele isale. (Matt. 5:16.)