Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 13

Mostra ma bu ta preokupa ku pesoas na pregason

Mostra ma bu ta preokupa ku pesoas na pregason

‘El xinti péna di es. I el kumesa ta inxina-s txeu kuza.’ — MARCOS 6:34.

KÁNTIKU 70 Nhos djobe kes ki ta merese

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kal ki é un di kes kualidadi di Jizus ki más ta toka-nu? Splika.

UN DI kes kualidadi ki más ta toka-nu na manera di ser di Jizus é pamodi el ta ntende prublémas ki nu ta pasa pa es, dja ki nos é inperfetu. Kantu Jizus staba na Téra, el ‘fika kontenti ku kes ki staba kontenti i el txora ku kes ki staba ta txora.’ (Rom. 12:15) Pur izénplu, kantu kes 70 disiplu volta di pregason kontenti i es konta Jizus rezultadu di ses trabadju, el ‘fika ku txeu alegria através di spritu santu’. (Luc. 10:17-21) Má, kantu el odja ma kes algen ki ta amaba Lázaru staba txeu tristi pamodi el móre, Jizus ‘xinti mágua na korason i el fika tristi.’ — João 11:33.

2. Kuzê ki djuda Jizus mostra preokupason pa otus algen?

2 Jizus éra un ómi perfetu, má simé el ta xintiba péna i el ta preokupaba ku umanus inperfetu. Pamodi ki el ta xintiba si? Primeru, Jizus ta amaba pesoas. Sima nu odja na kel otu studu, el ta ‘gostaba más txeu di fidjus di ómis.’ (Pro. 8:31) Kel amor ki el tinha pa pesoas, djuda-l sforsa pa el ntende nos manera di pensa. Apóstlu Juan fla: ‘El sabia kuzê ki tinha na ómis.’ (João 2:25 ) Jizus ta preokupaba txeu ku otus. Pur isu, kantu kes algen ta xintiba se amor, es ta obiba se mensaji di Reinu. Nton, si nu mostra más preokupason pa otus algen, nu ta ten más rezultadu na nos trabadju di pregason. — 2 Tim. 4:5.

3-4. (a) Kuzê ki nu ta xinti sobri nos trabadju di pregason si nu mostra preokupason pa otus? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Apóstlu Polu sabia ma el tinha ki pregaba. I nos tanbê nu sabe ma nu ten ki prega. (1 Cor. 9:16) Má, si nu mostra preokupason pa otus, nu ta xinti ma nos trabadju di pregason é más di ki un obrigason. Nu ta krê prova ma nu ta nporta ku pesoas i ma nu tene gana di djuda-s. Nu sabe ma ‘é más sábi da di ki toma.’ (Atos 20:35 ) Nu ta xinti más alegria na nos trabadju di pregason óras ki nu ta prega, pamodi nu krê djuda pesoas.

4 Na kel studu li, nu sta ben prende modi ki nu pode mostra preokupason pa otus óras ki nu ta prega. Primeru, nu sta ben odja kuzê ki Jizus ta xintiba pa otus algen óras ki el ta pregaba. Dipôs, nu sta ben studa kuatu manera ki nu pode imita se izénplu. — 1 Ped. 2:21.

JIZUS TA PREOKUPABA KU PESOAS NA PREGASON

Jizus ta poba na lugar di otus algen, i kel-la motiva-l prega mensaji di konsolu (Odja parágrafus 5 i 6.)

5-6. (a) Jizus ta preokupaba ku kenha? (b) Sima sta na Isaías 61:1, 2, pamodi ki Jizus xinti péna di kes algen?

5 Odja un izénplu di modi ki Jizus ta preokupaba ku otus. Un bês, Jizus ku se disiplus staba txeu kansadu pamodi es pregaba duránti txeu ténpu. Es ka tevi ‘nen ténpu di kume.’ Nton, Jizus leba se disiplus pa ‘un lugar izoladu’ pa es ‘diskansa un bokadinhu.’ Má, un monti di algen bai pa undi ki Jizus ku se disiplus staba ta bai. Kantu Jizus txiga la i el odja kes algen, kuzê ki el faze? ‘El xinti péna * di es, pamodi es éra sima ovelhas sen pastor. I el kumesa ta inxina-s txeu kuza.’ — Mar. 6:30-34.

6 Pamodi ki Jizus xinti péna i el mostra ma el ta preokupaba ku kes algen? El odja ma kes algen ‘éra sima ovelhas sen pastor.’ Talvês, Jizus odja ma alguns di es éra póbri i es tinha ki trabadjaba dimás pa sustenta ses família. Otus talvês staba ta sufri pamodi mórti di algen ki es ta amaba txeu. Nton, Jizus ta ntendeba ses situason. Sima nu odja na kel otu studu, Jizus talvês pasa pa alguns di kes prubléma li. Jizus ta preokupaba ku otus i el ta xintiba txeu vontadi di pâpia di un mensaji ki ta konsolaba es. — Isaías 61:1, 2.

7. Modi ki nu pode imita Jizus?

7 Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Jizus? Sima Jizus, nu sta serkadu di pesoas ki sta ‘sima ovelhas sen pastor’. Es sta pasa pa txeu prubléma. I nu sabe ma es meste obi notísias sábi di Reinu. (Apo. 14:6) Nton, nu ta imita Jizus óras ki nu ta prega notísias sábi pamodi nu ta ‘xinti péna di koitadu i di póbri’. (Sal. 72:13) Nu ta fika tristi di odja sufrimentu di algen i nu krê faze algun kuza pa djuda-s.

MODI KI NU PODE MOSTRA MA NU TA PREOKUPA KU OTUS

Pensa na nisisidadis di kada algen (Odja parágrafus 8 i 9.)

8. Kal ki é un di kes manera di mostra preokupason ku otus na pregason? Da un izénplu.

8 Modi ki nu pode mostra nos preokupason pa kes algen ki nu ta atxa na pregason? Nu debe poi na ses lugar i trata-s di mésmu manera ki nu ta gostaba di algen trata-nu. * (Mat. 7:12) Nu sta ben odja kuatu manera di nu faze kel-li. Primeru, pensa na nisisidadis di kada algen. Óras ki nu ta prega, nos trabadju é sima di un dotor. Un bon dotor ta pensa na nisisidadi di kada duenti. El ta faze perguntas i el ta obi ku atenson kuzê ki kel algen duenti sta ta xinti. Envês di el fla lógu ki tratamentu ki kel algen duenti debe faze, kel dotor ta manda-l faze análizi pa el pode sabe kuzê ki el tene, i sô dipôs el ta pasa-l ramedi ô tratamentu ki el debe faze. Di mésmu manera, nu ta tenta ntende situason i opinion di kada algen. Nu ka debe uza mésmu aprizentason pa tudu algen ki nu ta atxa na pregason.

9. Kuzê ki nu ka debe pensa óras ki nu sta na pregason? Splika.

9 Óras ki bu ta atxa un algen na pregason, ka bu pensa ma dja bu sabe kuzê ki el sta ta pasa pa el, ô ma dja bu sabe na kuzê ki el ta kridita ô pamodi ki el ta kridita na kel-la. (Pro. 18:13) Má ku jetu, faze perguntas pa bu pode konxe algun kuza sobri kel algen i na kuzê ki el ta kridita. (Pro. 20:5) Si na bu kultura é normal faze perguntas, tenta sabe sobri se trabadju, se família, kuzas ki el pasa na vida i se manera di pensa. Óras ki nu ta faze kes tipu di pergunta li, nu ta dexa-s fla-nu pamodi ki es meste di kes notísia sábi. Óras ki nu sabe kel-li, nu ta pode mostra ma nu ta preokupa ku ses sentimentu i ku kuzas ki es meste. Asi, nu ta pode da-s kel tipu di ajuda ki es meste, sima Jizus ta fazeba. — Konpara ku 1 Coríntios 9:19-23.

Óras ki bu ta prega pa un otu algen, tenta imajina ki prubléma el sta pasa pa el (Odja parágrafus 10 i 11.)

10-11. Di akordu ku 2 Coríntios 4:7, 8, kal ki é un sugundu manera di nu mostra ma nu ta preokupa ku otus? Da un izénplu.

10 Sugundu, tenta imajina kuzê ki kes algen sta ta pasa na vida. Di un manera ô di otu, nu ta pode ntende ses situason. Aliás, nos tudu é inperfetu i tanbê nu ten prublémas. (1 Cor. 10:13) Nu sabe ma vida na kel mundu li é difísil dimás. Sô nu ta konsigi aguenta firmi ku ajuda di Jeová. (Lé 2 Coríntios 4:7, 8.) Má pensa na kes ki ka ten un amizadi fórti ku Jeová. Debe ser difísil pa es vive na es mundu sen ninhun tipu di ajuda. Sima Jizus, si nu xinti péna di pesoas nu ta krê pâpia ku es di ‘notísias sábi di un kuza midjór’. — Isa. 52:7.

11 Odja izénplu di un irmon ki txoma Sergey. Antis di el konxe verdadi, el éra txeu tímidu. Éra difísil pa el papiaba ku otus algen. Ku ténpu, el seta studa Bíblia. El fla: “Kantu N studa Bíblia, N prende ma kristons debe pâpia di ses fé ku otus algen. Má, ami N ta atxaba ma nunka N ka ta konsigi fazeba kel-la.” Má simé, el ta pensaba na kes algen ki nunka ka obiba verdadi i modi ki ses vida sen Jeová éra difísil. Sergey fla: “Kes kuza novu ki N staba ta prende da-m txeu alegria i pas déntu mi. N sabia ma otus algen meste prendeba kes verdadi li.” Sergey ba ta xinti más péna di pesoas i kel-la da-l más koraji pa el prega. El fla: “N fika spantadu di sabe ma pâpia ku otus sobri Bíblia pô-m ta ganha más kunfiansa. I pâpia ku otus sobri kuzas ki N ta kridita na el, bira nha fé más fórti.” *

Alguns algen pode meste di más ténpu pa es seta notísias sábi (Odja parágrafus 12 i 13.)

12-13. Pamodi ki nu meste ten paxénxa ku kes algen ki nu ta inxina na pregason? Da un izénplu.

12 Tirseru, ten paxénxa óras ki bu ta inxina. Ka bu skese ma alguns algen pode ka ntende verdadis di Bíblia sima nos. I txeu di es ten un amor fórti pa kuzê ki es ta kridita na el. Es pode xinti ma ses relijion é un kuza inportanti ki ta pô-s ligadu ku ses família, ku ses kultura i ku pesoas na undi ki es ta mora. Modi ki nu pode djuda-s?

13 Pensa na kel konparason li: Kuzê ki ta kontise óras ki un ponti sta bédju i el meste trokadu? Txeu bês, es ta faze un ponti novu timenti pesoas ta ba ta uza kel ponti bédju. Lógu ki kel ponti novu sta prontu, kel bédju ta kabadu ku el. Di mésmu manera, antis di nu pidi kes algen pa bandona ses krénsa “bédju”, nu pode djuda-s primeru konxe i ama kes verdadi “novu” ô kuzas ki Bíblia ta inxina, ki antis di es studa es ka konxeba. I é sô óras ki studantis prende ama verdadi, ki es ta konsigi bandona kes krénsa “bédju”. Má, djuda un algen faze kes mudansa li ta leba ténpu. — Rom. 12:2.

14-15. Modi ki nu pode djuda un algen ntende speransa di vive pa tudu ténpu na Paraízu na Téra? Da un izénplu.

14 Si nu ten paxénxa ku pesoas na pregason, nu ka ta spéra ma lógu na primeru bês ki nu pâpia ku es, es ta ntende ô seta verdadis di Bíblia. Má, nu ta mostra ma nu ta preokupa ku ses sentimentu óras ki nu ta djuda-s ntende poku-poku kuzê ki Bíblia ta fla. Pur izénplu, pensa na modi ki nu pode splika un algen sobri speransa di vive pa tudu ténpu na un paraízu na Téra. Txeu algen sabe poku ô ti es pode ka sabe nada sobri kel ensinu li. Talvês es ta kridita ma óras ki un algen móre tudu kuza dja kaba. Ô es ta pensa ma si un algen é bon el ta bai pa Séu. Modi ki nu pode djuda-s?

15 Un irmon konta modi ki el ta faze pa el djuda pesoas ntende sobri speransa di vive na Téra pa tudu ténpu. Primeru, el ta lé Génesis 1:28. Dipôs, el ta pergunta kel algen ki el sta pâpia ku el na undi ki Deus kreba pa umanus viveba i di ki manera. Txeu algen ta responde: “El kreba pa nu tinha un vida sábi na Téra.” Dipôs, kel irmon ta lé Isaías 55:11 i el ta pergunta si obijetivu di Deus muda. Kuazi sénpri kel algen ta responde nau. Nton, kel irmon ta lé Salmo 37:10, 11 i el ta pergunta modi ki ta ben ser nos futuru. Ku kes testu di Bíblia li, dja el konsigi djuda txeu algen ntende ma Deus inda krê pa pesoas vive pa tudu ténpu na Paraízu na Téra.

Un jéstu pikinoti di bondadi, sima skrebe un karta di konsolu, pode ser di txeu ajuda (Odja parágrafus 16 i 17.)

16-17. Modi ki nu pode sigi konsedju di Provérbios 3:27 i mostra ma nu ta preokupa ku sentimentus di otus? Da un izénplu.

16 Kuartu, djobe maneras di mostra pesoas ma bu ta preokupa ku es. Pur izénplu, kuzê ki nu debe faze si nu txiga na kaza di un algen ki na kel óra el sta txeu okupadu? Nu pode pidi diskulpa i fla ma nu ta volta na un otu óra. Má, i si kel algen meste di ajuda pa faze algun trabadju? Ô si kel algen ka ta pode sai di kaza pamodi el sta di idadi ô duenti? Na kes situason li nu pode djuda kel algen. — Provérbios 3:27.

17 Un irman tevi bons rezultadu dipôs ki el faze un kuza ki ta parseba ma ka tinha inportánsia. El fika ta sabe ma un mininu móre. El xinti péna di kel família, pur isu el skrebe un karta ku alguns testu di Bíblia pa konsola-s. Modi ki kel família reaji? Mai di kel mininu skrebe: “N staba txeu tristi onti. Nen bu ka ta imajina modi ki kel karta djuda-nu. N ka ten palavras pa N agradise nen pa N fla modi ki kel karta konsola-nu. Onti N lé kel karta más di 20 bês. Nu fika dimiradu ku kes palavra ki konsola-nu i anima-nu. Nu ta agradise-u di fundu di nos korason.” Nu ka ten dúvida, ma nu pode ten bons rezultadu óras ki nu ta poi na lugar di kes algen ki sta sufri.

KA BU IZIJI DIMÁS DI BU KABÉSA

18. Di akordu ku 1 Coríntios 3:6, 7, kuzê ki nu debe lenbra sobri nos pregason i pamodi?

18 Nu ka debe iziji dimás di nos kabésa na pregason. Nu pode faze nos párti pa djuda otus prende sobri Deus, má é ka nos ki ta faze kel párti más inportanti. (Lé 1 Coríntios 3:6, 7.) É Jeová ki ta atrai pesoas. (João 6:44 ) Di tudu manera, si un algen ta seta ô nau kes notísia sábi, ta dipende di kuzê ki el ten na korason. (Mat. 13:4-8) Ka bu skese ma txeu algen ka seta mensaji di Jizus. I el éra midjór instrutor ki dja izisti! Pur isu, nu ka debe fika dizanimadu si txeu algen ka obi nos mensaji.

19. Ki bons rezultadu nu ta ten óras ki nu ta preokupa ku otus na pregason?

19 Óras ki nu ta preokupa ku otus na pregason, nu ta ten bons rezultadu. Nos trabadju di pregason ta fika más sábi. Tanbê, nu ta xinti ma da é más sábi di ki toma. Asi ta fika más faxi nu djuda kes algen, ki ten ‘inklinason pa vive pa tudu ténpu’, seta notísias sábi. (Atos 13:48 ) Pur isu, ‘timenti nu pode, nu faze ben pa tudu algen’. (Gál. 6:10) Asi, nu ta pode xinti alegria di da glória pa nos Pai ki sta na Séu. — Mat. 5:16.

KÁNTIKU 64 Faze kodjéta ku alegria

^ par. 5 Óras ki nu ta poi na lugar di otus na pregason, nu ta xinti más alegria i nu ta odja rezultadus mutu más txeu. Pamodi ki kel-li ta kontise? Na kel studu li, nu sta ben prende ku izénplu di Jizus. Tanbê nu sta ta ben odja kuatu manera di mostra interesi pa kes algen ki nu ta atxa na nos trabadju di pregason.

^ par. 5 MÁS SPLIKASON: Na Bíblia, péna é un sentimentu di konpaxon ki algen ta xinti pa otu ki sta ta sufri ô ki sta ser maltratadu. Kel tipu di sentimentu li ta poi un algen ta faze di tudu pa el djuda ken ki sta meste.

^ par. 8 Odja artigu Siga a Regra de Ouro na pregaçãona Sentinéla di 15 di maiu di 2014, na purtugês.