Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 13

Khombisa Luvelo Nawusensimini

Khombisa Luvelo Nawusensimini

“Wasihawukela [lesicumbi]. . . Wase usifundzisa tintfo letinyenti.”—MAK. 6:34.

INGOMA 70 Funani Bantfu Labafanelekako

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Ngubuphi buntfu Jesu labenabo lebebubuhle kakhulu? Chaza.

LOBUNYE buntfu baJesu lobuhle kakhulu, kutsi unelikhono lekucondza tinkinga lesibhekana nato. Ngalesikhatsi alapha emhlabeni, Jesu ‘bekajabula nalabajabulako, akhala nalabakhalako.’ (Rom. 12:15) Nasi sibonelo, ngemuva kwekutsi bafundzi bakhe labangu-70 babuye nembiko lomuhle futsi lojabulisako wemsebenti wekushumayela, naJesu “wagcwala injabulo kanye nemoya longcwele.” (Luk. 10:17-21) Ngakulokunye, ngesikhatsi abona indlela labanye lebebatsintseke ngayo ngekushona kwaLazaru, “naye walila futsi wadzabuka.”—Joh. 11:33.

2. Yini leyasita Jesu wakhona kukhombisa luvelo kubantfu?

2 Yini leyenta lendvodza lebeyite sono kutsi ibe nemusa futsi ibavele bantfu labanesono? Kwekucala, njengobe sivile esihlokweni lesengcile, Jesu bekabatsandza kakhulu bantfu. (Taga 8:31) Loko kwamenta wetayelana kakhulu nendlela bantfu labacabanga ngayo. Umphostoli Johane uyichaza ngalendlela: “Abelati lingekhatsi lemuntfu.” (Joh. 2:25) Jesu bekabavela bantfu. Bantfu bebabona kutsi Jesu uyabatsandza futsi bebawemukela umlayeto weMbuso. Natsi nangabe sibavela ngaleyondlela bantfu, sitawukhona kuwufeza ngalokugcwele umsebenti wetfu.—2 Thim. 4:5.

3-4. (a) Nangabe sineluvelo, sitawutiva njani ngekwenta umsebenti wekushumayela? (b) Sitawucoca ngani kulesihloko?

3 Umphostoli Pawula bekati kutsi bekungumtfwalo wakhe kushumayela, natsi sitiva ngendlela lefanako. (1 Khor. 9:16) Nobe kunjalo, nangabe sineluvelo umsebenti wekushumayela angeke siwutsatse njengemtfwalo. Sifuna kukhombisa kutsi bantfu siyabakhatsalela futsi siyafuna kubasita. Siyati kutsi “kunenjabulo lenyenti ekupheni kunasekwemukeleni.” (Imis. 20:35) Sitawujabulela kakhulu umsebenti wekushumayela nasiwutsatsa ngalendlela.

4 Kulesihloko sitawucoca ngendlela lesingakhombisa ngayo luvelo nasisensimini. Kwekucala, sifuna kubona loko lesingakufundza endleleni Jesu labetiva ngayo ngebantfu. Sitawubese sicoca ngetindlela letine lesingalingisa ngato sibonelo sakhe.—1 Phet. 2:21.

JESU WAKHOMBISA KUBA NELUVELO NAKASHUMAYELA

Luvelo lwenta Jesu washumayela umlayeto lodvudvutako (Buka tigaba 5 na-6)

5-6. (a) Bobani Jesu lakhombisa kubavela? (b) Njengobe kusho umBhalo wa-Isaya 61:1, 2, yini leyenta Jesu wabavela buhlungu bantfu lebekabashumayela?

5 Ase ucabange nganasi sibonelo lesikhombisa kutsi Jesu bekaneluvelo. Ngalelinye lilanga, Jesu nebafundzi bakhe bebadzinwe kakhulu ngobe bebashumayele tindzaba letimnandzi bangaphumuli. ‘Bebangakasitfoli ngisho nesikhatsi sekudla imbala.’ Ngako Jesu watsatsa bafundzi bakhe waya nabo “endzaweni lethulile” kute baphumule. Nobe kunjalo, sicumbi lesikhulu sagijima silibangise lapho Jesu abeyakhona. Wativa njani Jesu nakasikhandza lapho lesicumbi? “Wasihawukela * ngobe besinjengetimvu letite umelusi. Wase usifundzisa tintfo letinyenti.”—Mak. 6:30-34.

6 Naka sizatfu lesenta Jesu weva buhlungu, lokuyintfo leveta kutsi bekaneluvelo. Wabona kutsi lesicumbi sebantfu “besinjengetimvu letite umelusi.” Kungenteka Jesu bekabona kutsi labanye babo bebahluphekile futsi basebenta kamatima kute bondle imindeni yabo. Kungenteka labanye bebasolo beva buhlungu bekushonelwa bantfu lababatsandzako. Nangabe kunjalo, Jesu bekasicondza simo sabo. Njengobe sishito esihlokweni lesengcile, kungenteka Jesu bekake wabhekana netinkinga letifana naleti. Jesu bekabakhatsalela bantfu, futsi wakubona kufanele kutsi abanikete umlayeto lotawubadvudvuta.—Fundza Isaya 61:1, 2.

7. Singasilingisa njani sibonelo saJesu?

7 Yini lesiyifundzako kulesibonelo saJesu? NjengaJesu, natsi siphila nebantfu ‘labanjengetimvu letite umelusi.’ Banetinkinga letinyenti. Tsine sinako loko labakudzingako—sinemlayeto weMbuso. (Semb. 14:6) Ngako-ke, njengobe silingisa umFundzisi Lomkhulu, sishumayela tindzaba letimnandzi ngesizatfu sekutsi ‘sinesihe kulababutsakatsaka nalabeswele.’ (Hla. 72:13) Sivelana nabo futsi sifuna kubasita.

INDLELA LESINGALUKHOMBISA NGAYO LUVELO

Cabanga ngetidzingo temuntfu ngamunye (Buka tigaba 8 na-9)

8. Nguyiphi lenye indlela lesingakhombisa ngayo kuba neluvelo nasisensimini? Fanekisa.

8 Yini lesingayenta kute sikhombise kutsi siyabavela labo lesibashumayelako? Sifuna kutibeka esimeni sabo, futsi sibaphatse ngendlela natsi lesingatsandza kuphatfwa ngayo. * (Mat. 7:12) Ase sicoce ngetindlela letine lesingakwenta ngako loko. Kwekucala, Cabanga ngetidzingo temuntfu ngamunye. Nasishumayela tindzaba letimnandzi, indzima yetfu ifanana neyadokotela. Dokotela lokahle ucabanga ngetidzingo tesigulane ngasinye. Ubuta imibuto bese ulalelisisa sigulane ngasinye nasichaza simo saso nobe nasichaza timphawu tekugula kwaso. Esikhundleni sekumane anike sigulane imitsi lacabanga kutsi ingasisita, lodokotela angavumela kutsi kwendlule sikhatsi lesitsite kute abone timphawu tekugula kwalesigulane bese usinika imitsi lefanele. Ngendlela lefanako, natsi akukafaneli sisebentise indlela yinye yekushumayela kubo bonkhe bantfu lesihlangana nabo ensimini. Esikhundleni saloko, sicabanga ngetimo temuntfu ngamunye kanye nemibono yakhe.

9. Yini lokungakafaneli siyente? Chaza.

9 Nawuhlangana nemuntfu ensimini ungamane nje uphetse ngekutsi uyatati timo takhe, tintfo latikholelwako, netizatfu takhe tekukholelwa kuto. (Taga 18:13) Kunaloko, yetama kubuta imibuto ngekuhlakanipha letamenta akhulume. (Taga 20:5) Nangabe ngelisiko lenu kukahle kwenta njalo, mbute ngemsebenti wakhe, umndeni wakhe, kutsi ukhulelephi kanye nangemibono yakhe. Nasibabuta lemibuto, sisuke sibenta bakhululeke kusitjela kutsi kungani batidzinga tindzaba letimnandzi. Nasesikwati loko, bese siyakhona kukhombisa kutsi siyabavela ngetidzingo tabo letitsite futsi sibasite njengobe Jesu enta.—Catsanisa na-1 Khorinte 9:19-23.

Cabanga kutsi umuntfu lomshumayelako ukutfola kunjani kuphila (Buka tigaba 10 na-11)

10-11. Ngekuvumelana nemBhalo wa-2 Khorinte 4:7, 8, nguyiphi indlela yesibili lesingakhombisa ngayo kutsi sineluvelo? Shano sibonelo.

10 Kwesibili, yetema kubona kutsi kuphila kwabo kunjani. Kungenteka ngaletinye tikhatsi sikhone kucondza timo tabo, ngobe natsi siba nato tinkinga bonkhe bantfu lababhekana nato. (1 Khor. 10:13) Siyati nekutsi kuphila kulamalanga kungaba matima. Sikhona kucinisela ngobe sisitwa nguJehova. (Fundza 2 Khorinte 4:7, 8.) Kodvwa ase ucabange ngalabo labete buhlobo lobuhle naJehova. Bakutfola kumatima kuphila kulelive ngaphandle kwelusito lwakhe. NjengaJesu, natsi sibavela buhlungu futsi loko kusenta sibanike “tindzaba letimnandzi.”—Isa. 52:7.

11 Cabanga ngesibonelo semzalwane lokutsiwa nguSergey. Asengakalifundzi liciniso abenemahloni kakhulu. Bekumatima kutsi acoce nalabanye. Ngekuhamba kwesikhatsi wacala kufundza liBhayibheli. Sergey utsi: “Njengobe ngichubeka nekufundza liBhayibheli ngabona kutsi emaKhristu anemsebenti lomkhulu wekufundzisa labanye liciniso. Bengicabanga kutsi lena yintfo lebengingeke ngikhone kuyenta.” Kodvwa wacabanga ngebantfu lebebangakaliva liciniso, futsi wacaphela kutsi kuphila kwabo bekumatima, ngobe bebangamati Jehova. Uchubeka atsi: “Tintfo letinsha lebengichubeka ngitifundza tangenta ngajabula futsi ngaba nekuthula. Bengati kutsi nalabanye kudzingeka bafundze liciniso.” Njengobe achubeka aba neluvelo, nesibindzi sakhe sekushumayela sakhula. Sergey utsi: “Lokwangimangalisa nakakhulu kutsi kucoca nalabanye ngeliBhayibheli kwangenta ngaba nesibindzi sekushumayela. Loko kwacinisa kukholwa kwami.” *

Kungatsatsa sikhatsi kutsi umuntfu atfutfuke (Buka tigaba 12 na-13)

12-13. Kungani kufanele sibabeketelele labo lesibashumayelako? Fanekisa.

12 Kwesitsatfu, babeketelele labo lobafundzisako. Khumbula kutsi lamaciniso tsine lesesiwati kahle bona bebangawati. Futsi linyenti labo liyakutsandza loko labakukholelwako nyalo. Letintfo labatikholelwako batitsatsa njengetintfo letibenta basondzelane nemindeni yabo, emasiko abo kanye nabomakhelwane babo. Singabasita njani?

13 Ase ucabange nganasi sibonelo: Yini leyentiwako nangabe kufanele kwakhiwe libhuloho lelisha lelitawusetjentiswa esikhundleni salelidzala? Esikhatsini lesinyenti, libhuloho lelisha lakhiwa lisekhona lelidzala futsi lisasetjentiswa. Nangabe lelisha seliphelile, selingabhidlitwa lelelidzala. Ngendlela lefanako, ngaphambi kwekutsi silahlise bantfu tinkholelo tabo “letindzala” labatitsandzako, kufanele sicale ngekubasita bafundze emaciniso lamasha futsi bawatsandze—lokutimfundziso teliBhayibheli lebebangatati. Kungaleso sikhatsi lapho bangakhona kulahla tinkholelo tabo letindzala. Kwenta tingcucuko letinjalo kungatsatsa sikhatsi lesidze.—Rom. 12:2.

14-15. Singabasita njani bantfu lebanelwati loluncane nobe labangati sanhlobo ngekuphila phakadze emhlabeni? Shano sibonelo.

14 Nangabe sibabeketelela bantfu lesibashumayelako, angeke silindzele kutsi emaciniso eliBhayibheli bawacodze ngalelilanga labaweva ngalo. Esikhundleni saloko, kuba neluvelo kutasenta kutsi sibasite bacabangisise ngemiBhalo njengobe sikhatsi sichubeka. Cabanga ngendlela lesingabonisana ngayo nemuntfu ngelitsemba lekuphila phakadze epharadisi emhlabeni. Labanyenti kuncane labakwatiko ngalemfundziso, mhlawumbe kute labakwatiko. Bangacabanga kutsi kufa kusiphetfo sako konkhe. Nobe mhlawumbe bacabanga kutsi bonkhe bantfu labalungile baya ezulwini. Singabasita njani?

15 Lomunye umzalwane usho indlela lemsebentelako. Kwekucala, ufundza Genesisi 1:28. Bese ubuta umnikati welikhaya kutsi Nkulunkulu ufuna kutsi bantfu baphile kuphi futsi etimeni letinjani. Bantfu labanyenti baphendvula batsi, “Ufuna baphile kamnandzi emhlabeni.” Ngemuva kwaloko, lomzalwane ufundza Isaya 55:11, bese ubuta kutsi injongo yaNkulunkulu ishintjile yini. Esikhatsini lesinyenti umnikati welikhaya utsi cha. Ekugcineni lomzalwane ufundza Tihlabelelo 37:10, 11 bese ubuta kutsi likusasa libaphatseleni bantfu. Asebentisa lendlela yekubonisana nebantfu ngemibhalo usite bantfu labanyenti bakucondza kutsi Nkulunkulu solo ufuna kutsi bantfu labalungile baphile phakadze emhlabeni loliPharadisi.

Sento lesincane semusa njengekutfumelela lotsite umlayeto singamjabulisa (Buka tigaba 16 na-17)

16-17. Sicabanga ngalokushiwo Taga 3:27, ngutiphi letinye tindlela letilusito lesingakhombisa ngato luvelo? Fanekisa

16 Kwesine, funa tindlela letikahle longakhombisa ngato kutsi uyabacabangela bantfu. Nasi sibonelo, sibavakashele ngesikhatsi lesikabi yini? Nakunjalo singacolisa bese sicela kuphindze sibuye ngalelinye lilanga. Kutsiwani nangabe umnikati welikhaya anemsebenti ladzinga kusitwa kuwo? Nome mhlawumbe nasikhandza umuntfu logulako nome lokhulile lodzinga kusitwa ngetintfo letitsite. Etimeni letinjalo singamsita loyo muntfu.—Fundza Taga 3:27.

17 Lomunye dzadze watfola imiphumela lemihle ngekwenta sento lesincane semusa. Ngenca yeluvelo, wabhalela umndeni lobewusandza kushonelwa ngumntfwana incwadzi. Lencwadzi beyinemiBhalo ledvudvutako. Lomndeni wativa njani ngalencwadzi? Lomake lobekashonelwe watsi: “Itolo lilanga lami belilibi kakhulu. Lencwadzi losibhalele yona isisite kakhulu. Ngeswele nemavi ekukubonga futsi angati nekutsi ngingayichaza njani indlela lesitive ngayo ngalencwadzi. Ngicabanga kutsi lencwadzi ngiyifundze kangu-20 itolo. Siyabonga kakhulu ngalencwadzi, ibe sikhutsato kakhulu. Sikubonga ngalokusuka etinhlitiyweni tetfu.” Nembala, singaba nemiphumela lemihle nangabe sitibeka esimeni sebantfu labahluphekile, bese siyabasita.

YENTA LOKUSEMANDLENI AKHO

18. Ngekusho kwemBhalo wa-1 Khorinte 3:6, 7, yini lokufanele siyikhumbule mayelana nemsebenti wetfu wekushumayela, futsi leni?

18 Kuliciniso kutsi sifuna kwenta lokusemandleni etfu nasisensimini. Singaba nencenye ekusiteni bantfu bafundze ngaNkulunkulu, kodvwa angeke sikhone kwenta lokungetulu kwaloko. (Fundza 1 Khorinte 3:6, 7.) Phela nguJehova lodvonsa bantfu. (Joh. 6:44) Kutsi umuntfu uyawemukela noma akawemukeli umlayeto wetindzaba letimnandzi kuya ngesimo senhlitiyo yakhe. (Mat. 13:4-8) Khumbula kutsi ngisho noma Jesu bekangumFundzisi lomkhulu kakhulu lowake waphila, akusibo bonkhe bantfu labemukela umlayeto wakhe. Ngako-ke akukafaneli sidvumale nangabe bantfu labanyenti lesetama kubasita bangawemukeli umlayeto wetfu.

19. Ngutiphi tinzuzo lesitatitfola ngekukhombisa luvelo nasisensimini?

19 Tinyenti tinzuzo lesitatitfola nangabe sikhombisa luvelo nasisensimini. Sitawujabulela kakhulu umsebenti wetfu wekushumayela. Sitawuba nenjabulo letfolakala ngekuphana. Kutawuba melula ngalabo ‘labatimisele kutfola kuphila lokuphakadze’ kutsi batemukele tindzaba letimnandzi. (Imis. 13:48) “Nangabe nje sinelitfuba, asenteni lokuhle kubo bonkhe.” (Gal. 6:10) Ngetulu kwako konkhe, sitawutfola injabulo ngekukhatimulisa Babe wetfu wasezulwini.—Mat. 5:16.

INGOMA 64 Kuwenta Ngenjabulo Umsebenti Wekuvuna

^ sig. 5 Nasikhombisa luvelo ensimini, sitawutfola injabulo lenkhulu futsi bantfu batasilalela. Kungenteka njani loko? Kulesihloko sitawucoca ngaloko lesingakufundza esibonelweni saJesu, nangetindlela letine lesingakhombisa ngato luvelo nasisensimini.

^ sig. 5 TINCHAZELO TEMAGAMA LATSITE: Njengobe lisetjentiswe lapha leligama, kuvela umuntfu buhlungu kusho kumhawukela nangabe ahlupheka nome aphatfwa kabi. Loko kungenta umuntfu ente nome ngabe yini langakhona kuyenta kute asite bantfu.

^ sig. 8 Buka sihloko lesitsi “Sebentisa UMtsetfo Weligolide Nawushumayela” lesiku-Sicongosekulindza sa-May 15, 2014.

^ sig. 11 Buka Sicongosekulindza sa-August 1, 2011, emakh. 21 na-22.