1. Mis oli Aadama ja Eeva valiku tagajärg?

KELLEL on sinu arvates õigus öelda, mis on hea ja mis halb? Kui Aadam ja Eeva sõid hea ja halva tundmise puust, näitasid nad selgelt, et nad ei usalda Jehoovat ja tema õigusnorme. Nad tahtsid ise otsustada, mis on hea ja mis halb. (1. Moos. 3:22.) Mõelda vaid, mis oli selle tagajärg! Nad kaotasid sõpruse Jehoovaga, võimaluse elada igavesti ning pärandasid oma järeltulijatele patu ja surma. (Rooml. 5:12.) Nende valik oli hukatuslik.

2., 3. a) Kuidas reageeris Etioopia õukonnaametnik, kui Filippus talle kuulutas? b) Milliseid õnnistusi toob kaasa see, kui laseme end ristida, ja mis küsimusi me hakkame arutama?

² Mõtle võrdluseks sellele, kuidas toimis üks Etioopia õukonnaametnik, kui Filippus talle kuulutas. Ta oli nii tänulik Jehoovale ja Jeesusele selle eest, mida nad tema heaks olid teinud, et soovis kohe lasta end ristida. (Ap. t. 8:34–38.) Kui meiegi pühendume Jumalale ja laseme end ristida, väljendub selles meie tänu Jehoovale ja Jeesusele kõige eest, mida nad meie heaks on teinud. Samuti näitab see meie usaldust Jehoova vastu ja seda, et tunnustame tema õigust öelda, mis on hea ja mis halb.

³ Milliseid õnnistusi me Jehoovat teenides saame? Meil on lootus saada lõpuks tagasi kõik see, mille Aadam ja Eeva kaotasid, kaasa arvatud võimalus elada igavesti. Kuna me usume Jeesus Kristusesse, andestab Jehoova  meile meie eksimused ja annab puhta südametunnistuse. (Matt. 20:28; Ap. t. 10:43.) Samuti oleme osa Jehoova teenijate perest, kes on tema soosingus ja keda ootab imeline tulevik. (Joh. 10:14–16; Rooml. 8:20, 21.) Kuid hoolimata neist õnnistustest kõhklevad mõned, kes on Jehoovat tundma õppinud, järgimast Etioopia õukonnaametniku eeskuju. Mis võib takistada neil lasta end ristida? Ja kuidas neid takistusi ületada?

4., 5. Milliseid raskusi oli Averyl ja Hannah’l?

⁴ Ebakindlus. Avery vanemad on Jehoova tunnistajad. Tema isa on hooliv perepea ja tubli kogudusevanem. Ometi kõhkles see noormees lasta end ristida. Miks? Ta ütleb: „Mõtlesin, et ma ei suuda olla nii tubli nagu mu isa.” Samuti arvas ta, et ei saa hakkama ülesannetega, mis talle tulevikus võidakse anda. „Olin mures, et mis saab siis, kui mul palutakse esindada teisi palves, pidada kõnesid või juhatada kuulutustöögruppi,” sõnab Avery.

⁵ Ka Hannah, kes on 18-aastane, tundis end väga ebakindlalt. Ta kasvas Jehoova teenijate peres. Kuid ta kahtles, kas ta suudab elada Jehoova normide järgi. Tal oli äärmiselt madal enesehinnang. Vahel tundis ta end nii halvasti, et vigastas end tahtlikult ja see tegi asja vaid hullemaks. Ta sõnab: „Ma ei rääkinud sellest kunagi kellelegi, isegi mitte oma vanematele. Ja ma arvasin, et Jehoova ei taha mind sellisena enda teenijaks.”

6. Mis takistas Vanessal minna ristimisele?

⁶ Sõprade mõju. 22-aastane Vanessa ütleb: „Mul oli üks väga hea sõbranna, keda ma olin tundnud juba peaaegu kümme aastat.” Kuid ta sõbranna ei toetanud tema eesmärki minna ristimisele. See tegi Vanessale haiget. Ta selgitab: „Mul on raske sõpru leida ja ma olin mures, et kui ma selle suhte lõpetan, ei leia ma enam kunagi nii lähedast sõpra.”

7. Miks kartis Makayla lasta end ristida?

⁷ Kartus rängalt patustada. Makayla oli viieaastane tüdruk, kui tema vend eemaldati. Kui ta sai vanemaks, siis ta nägi, kui palju kurbust tema venna teod nende vanematele põhjustasid. Makayla sõnab: „Ma kartsin, et võin teha pärast ristimist mõne raske patu, mind  võidakse eemaldada ja see kurvastaks mu vanemaid veelgi.”

8. Mida kartis Miles?

⁸ Hirm vastupanu ees. Milesi isa ja kasuema teenivad Jehoovat, kuid tema ema mitte. See noormees ütleb: „Olin elanud emaga kahekesi 18 aastat ja pelgasin talle öelda, et soovin lasta end ristida. Olin näinud, kuidas ta reageeris, kui mu isa sai tunnistajaks. Kartsin, et ta võib mulle vastupanu osutada.”

9. Mis on ilmselt tulemus, kui õpid Jehoovat üha rohkem tundma?

⁹ Aadam ja Eeva tegid valiku mitte teenida Jehoovat, sest nad polnud kasvatanud armastust tema vastu. Siiski lasi Jehoova neil elada nii kaua, et nad said lapsi, ja ta lubas neil oma äranägemise järgi neid kasvatada. Üsna pea ilmnes, kui halvad tagajärjed olid sellel, et nad valisid sõltumatuse Jehoovast. Nende vanim poeg mõrvas oma süütu venna ning aja jooksul inimeste vägivald ja isekus aina kasvas. (1. Moos. 4:8; 6:11–13.) Kuid Jehooval oli olemas plaan, kuidas päästa kõik Aadama ja Eeva järeltulijad, kes soovivad teda teenida. (Joh. 6:38–40, 57, 58.) Kui õpid Jehoovat üha rohkem tundma ja näed, kui kannatlik ja armastav ta on, siis kasvab ilmselt ka sinu armastus tema vastu. See ajendab sind hoiduma vigadest, mida tegid Aadam ja Eeva, ning pühenduma Jehoovale.

10. Miks võib teksti Laul 19:7 üle mõtisklemine aidata sul Jehoovat teenida?

¹⁰ Õpi Jehoovat üha paremini tundma. Mida rohkem sa Jehoova kohta teadmisi omandad, seda enam kasvab sinu veendumus, et suudad teda teenida. Avery, kellest varem juttu oli, ütleb: „Minu enesekindlus kasvas, kui lugesin kirjakohta Laul 19:7 [loe] ja mõtisklesin selle üle.” Mõistes, kui paikapidavad on need mõtted selles tekstis, tugevnes Avery armastus Jehoova vastu. Armastus annab meile juurde  enesekindlust ja aitab keskenduda Jehoova tahte täitmisele. Hannah sõnab: „Tänu iseseisvale Piibli lugemisele ja uurimisele sain aru, et kui ma teen haiget endale, teeb see haiget ka Jehoovale.” (1. Peetr. 5:7.) Ta hakkas Jumala sõna järgi tegutsema. (Jaak. 1:22.) Mis oli tulemus? Hannah ütleb: „Kui mõistsin, kui palju head toob Jehoovale kuuletumine, hakkasin tugevdama oma armastust tema vastu. Nüüd olen kindel, et Jehoova juhib mind alati, kui vajan tema abi.” Ta suutis loobuda soovist teha endale haiget, pühendus Jehoovale ja lasi end ristida.

11. Mida Vanessa tegi, et leida häid sõpru, ja mida me sellest õpime?

¹¹ Vali oma sõpru targalt. Vanessa sai viimaks aru, et tema sõbranna hoidis teda Jehoova teenistuses tagasi. Seepärast lõpetas ta selle suhte. Ent ta tegi midagi enamat. Ta püüdis hoolega koguduses uusi sõpru leida. Talle oli suureks abiks Noa ja tema pere eeskuju. Vanessa sõnab: „Nende ümber olid inimesed, kes ei armastanud Jehoovat, kuid nad olid üksteisele head kaaslased.” Pärast ristimist alustas ta pioneeritööd. Nüüd ütleb ta: „Tänu sellele olen saanud häid sõpru nii oma koguduses kui ka teistes.” Ka sina võid leida häid sõpru, kui teed oma parima selles töös, mille Jehoova on meile teha andnud. (Matt. 24:14.)

12. Mis kartus Aadamal ja Eeval puudus ning mis oli selle tagajärg?

¹² Suhtu kartustesse tasakaalukalt. Teatud laadi hirm on meile hea. Näiteks peaksime kartma Jehoovale meelepaha valmistada. (Laul 111:10.) Kui Aadam ja Eeva oleksid arendanud sellist kartust, poleks nad Jehoova vastu mässu tõstnud. Kuid nad hakkasid mässama. Pärast seda läksid nende silmad lahti ehk nad said aru, et on patustanud. Nad ei saanud seda enam tagasi pöörata ning pärandasid oma järeltulijatele patu ja surma. Kuna nad mõistsid oma  olukorda, hakkasid nad tundma häbi selle pärast, et olid alasti, ja nad katsid oma keha. (1. Moos. 3:7, 21.)

13., 14. a) Miks ei peaks meil olema haiglaslikku hirmu surma ees? (Vaata 1. Peetruse 3:21.) b) Mis põhjusi on meil Jehoovat armastada?

¹³ Kuigi meil peaks olema tervemeelne kartus Jehoova ees, ei peaks me tundma haiglaslikku hirmu surma ees. Jehoova on andnud meile võimaluse saada igavene elu. Kui teeme pattu, ent kahetseme siiralt, siis ta andestab meile. Ta teeb seda meie usu alusel Jeesuse lunastusohvrisse. Üks peamisi viise, kuidas me saame oma usku tõendada, on see, et pühendame oma elu Jumalale ja laseme end ristida. (Loe 1. Peetruse 3:21.)

¹⁴ Meil on palju põhjuseid, miks Jehoovat armastada. Me saame iga päev tema andidest rõõmu tunda. Kuid lisaks sellele õpetab ta meile tõde enda ja oma eesmärkide kohta. (Joh. 8:31, 32.) Ta on ka rajanud kristliku koguduse, mille kaudu me saame juhatust ja tuge. Samuti aitab ta meil tulla toime probleemidega ning on andnud meile lootuse elada täiuslikena igavesti. (Laul 68:19; Ilm. 21:3, 4.) Kui mõtiskleme selle üle, kui palju Jehoova juba on meie heaks teinud, kasvab meie armastus tema vastu. Ja see omakorda aitab meil suhtuda kartustesse tasakaalukalt. Me kardame teha haiget oma Jumalale, keda me nii väga armastame.

15. Kuidas sai Makayla oma hirmust võitu?

¹⁵ Makayla sai oma hirmust üle, kui ta mõistis, kui halastav Jehoova on. Ta ütleb: „Sain aru, et me kõik oleme ebatäiuslikud ja teeme vigu. Ent samas mõistsin, et Jehoova armastab meid ja andestab meile lunastusohvri alusel.” Makayla armastus Jehoova vastu ajendas teda talle pühenduma ja minema ristimisele.

16. Mis aitas Milesil saada üle hirmust vastupanu ees?

¹⁶ Miles, kes kartis oma ema vastupanu, küsis nõu ringkonnaülevaatajalt. Miles sõnab: „Tema ema polnud samuti tunnistaja. Ta aitas mul mõelda sellele, kuidas ma võiksin oma emale selgitada, et ristimisele minek on mu enda otsus ja et mu isa ei sunni mind selleks.” Sellegipoolest ei olnud Milesi ema tema otsusega rahul. Ta pidi ema juurest välja kolima, kuid jäi endale kindlaks. Ta ütleb: „Kõik see, mida Jehoova oli minu heaks teinud, puudutas mu südant. Kui mõtisklesin sügavalt Jeesuse lunastusohvri üle, hakkasin mõistma, kui palju Jehoova mind armastab. See ajendas mind pühenduma ja minema ristimisele.”

17. Milline võimalus on meil kõigil?

¹⁷ Kui Eeva sõi Eedeni aias keelatud vilja, siis oli see mäss taevase isa vastu. Aadam ühines temaga, näidates nii, et ta pole Jehoovale tänulik. Meil kõigil on võimalus tõendada, et me ei ole nende moodi. Kui laseme end ristida, ilmneb sellest meie usk, et Jehooval on õigus öelda, mis on õige ja mis vale. Me armastame ja usaldame oma taevast isa.

18. Mis aitab sul Jehoovat teenida?

¹⁸ Pärast ristimist on kõigil tarvis pingutada, et elada Jehoova normide järgi. Miljonid inimesed teevad seda iga päev. Sinagi suudad seda, kui süvendad oma arusaamist Jumala sõnast Piiblist, seltsid korrapäraselt oma vendade-õdedega ja räägid innukalt teistele sellest, mida sa oma taevase isa kohta oled õppinud. (Heebr. 10:24, 25.) Kui sul tuleb teha mingi otsus, siis kuula Jehoova nõu, mida ta annab Piibli ja oma organisatsiooni kaudu. (Jes. 30:21.) Nii läheb korda kõik, mida sa teed. (Õpet. 16:3, 20.)

19. Milles on hea üha enam veenduda ja miks?

¹⁹ Kui veendud üha enam, kui kasulik on järgida Jehoova juhatust, siis kasvab sinu armastus tema ja Piibli põhimõtete vastu. See annab sulle jõudu seista vastu Saatana rünnakutele ja mitte lõpetada Jehoova teenimist. Kujutle end elamas tuhandete aastate pärast. Siis võid vaadata tagasi ja tõdeda, et ristimisele minek oli parim otsus sinu elus.