Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

ARTIKULO YUʼUN ESTUDIO 10

¿Bin ya smakon ta yichʼel jaʼ?

¿Bin ya smakon ta yichʼel jaʼ?

«Co bahel schebalic ta haʼ, te Felipe la yaʼbe yichʼ haʼ te eunuco-winique» (HECH. 8:38).

KʼAYOJIL 52 sjj-S La dedicación cristiana

¿BIN YA XBAJTʼ KILBEYTIK SKʼOPLAL? *

1. ¿Bin kʼot ta lokʼel-a te bin la staik ta nopel spasel te Adán sok te Evae?

¿MACHʼA ya akuy te ay ta swenta yalel te bin lek sok te bin ma lekuk ta pasele? Kʼalal te Adán sok te Eva la sloʼbeyik sit te teʼ yuʼun snaʼel te bin lek sok te bin ma lekuke, la yakʼik ta ilel ta jamal te maba la smukʼulin yoʼtanik te Jehová sok te mantaliletik yuʼune. Jaʼiknix la stsaik spasel te bin lek o bin ma leke (Gén. 3:22). Pero, ¿bintik kʼot ta lokʼel yuʼunik-a? Chʼay yuʼunik te bitʼil yamigoinejik te Jehovae sok te ya xkuxinik ta sbajtʼelkʼinale. Jaʼnix jich la skʼasesbeyik jilel te mulil sok lajel te stsʼumbalike (Rom. 5:12). Te bin la staik ta nopel spasel yakʼoj bayal wokolil.

Te kʼalal la schʼuun Jesús te etíope-winike la yichʼ jaʼ ta oranax. (Ilawil te parrafo 2 sok 3).

2, 3. 1) ¿Bin la spas te etíope-winik kʼalal te Felipe la scholbey skʼop Dios? 2) ¿Bintik bendision ya jtatik kʼalal ya kichʼtik jaʼ? 3) ¿Bintik jojkʼoyel ya xbajtʼ kilbeytik skʼoplal?

2 Te bin la spasik te Adán sok te Eva jkʼaxel ma spaj sba sok te bin la spas te etíope-winik kʼalal te Felipe la scholbey skʼop Dios. Te winik-abi bayal la yal wokol ta swenta te bin la spasik te Jehová sok te Jesús ta stojole jaʼ yuʼun la yichʼ jaʼ ta oranax (Hech. 8:34-38). Kʼalal ya kakʼ jbatik ta stojol Dios sok ya kichʼtik jaʼ jich bitʼil la spas te etíope-winik, ya kakʼtik ta ilel ta jamal te ya kalbeytik wokol te Jehová sok te Jesús yuʼun te bin spasojik ta jtojoltike. Jaʼnix jich ya kakʼtik ta ilel te jaʼ smukʼul koʼtantik te Jehová sok te jaʼnax stukel ay sderecho ta yalel te bin lek sok te bin ma lek ta pasele.

3 Nopa awaʼiy te bendisionetik ya jtatik kʼalal ya x-abatinotik ta stojol te Jehovae. Ta sbabial, ya xjuʼ ya jmaliytik te ya yakʼbotik spisil te bintik la schʼayik te Adán sok te Eva, jich bitʼil te ya xjuʼ ya xkuxinotik ta sbajtʼelkʼinal. Ta swenta te schʼuunel koʼtantik ta stojol te Jesucristoe, ya spasbotik perdon te jmultik sok ya yakʼ te leknax te bin ya yalbotik koʼtantike (Mat. 20:28; Hech. 10:43). Jaʼnix jich, jfamiliatik ya xkʼot spisil te j-abatetik yuʼun Jehová te lek ilbilik yuʼune sok te yakik ta smaliyel te tʼujbil kuxlejalil ta pajel chaʼbeje (Juan 10:14-16; Rom. 8:20, 21). Manchukme chikan ta ilel te ya jtatik spisil te bendisionetik-abi, ay machʼatik te ya snaʼbeyikix sba te Jehová xchebet yoʼtanik yuʼun teme ya stʼunik spasel te bin la spas te etíope-winik o maʼuk. ¿Bintik ya xmakotik ta yichʼel jaʼ? Sok, ¿bin-utʼil ya xjuʼ ya stsalik?

TE BINTIK YA XMAKOTIK CHAʼOXTUL TA YICHʼEL JAʼ

Te bintik ya xmakotik te ya skʼan ya stsalik yuʼun ya yichʼik jaʼ.

Te ma xjuʼ yuʼunik spasel ya yaʼiyik (ilawil te parrafo 4 sok 5). *

4, 5. ¿Bintik wokolil ay yuʼunik-a te Avery sok te Hannah?

4 Te ma xjuʼ yuʼunik spasel ya yaʼiyik. Te smeʼ stat jtul jchʼiel kerem te Avery sbiile testigoetik yuʼun Jehová. Te spapae lek ilbil yuʼun te yantike sok jaʼ jun lekil ansiano. Manchukme jiche, te Avery mato staoj ta nopel-a te ya yichʼ jaʼe. Jich ya yal: «La jkuy te maʼyuk bin-ora lek jkʼoplal ya kichʼ ilel te bitʼil jpapae». Jaʼnix jich skuyoj te ma xjuʼ yuʼun spasel spisil te aʼteliletik te ya xjuʼ x-akʼbot ta patile. Jich ya yalxan: «La jmel koʼtan yuʼun teme ya yakʼbonik jpas orasion, skʼasesel diskurso o slokʼesel te grupo yuʼun scholel skʼop Dios».

5 Te Hannah te 18 yaʼbilal, maʼyuk bin ya xjuʼ yuʼun spasel ya yaʼiy-a. Manchukme chiʼ ta jun familia te jaʼik testigoetik yuʼun Jehová, maʼyuk skʼoplal ya yaʼiy sba jaʼ yuʼun ma xjuʼ yuʼun spasel ya yaʼiy ta skuxlejal te mantaliletik yuʼun te Diose. Ay baeltik te ma lek ya yaʼiy sba jaʼ yuʼun ya yejchʼentes sba, pero jaʼnax ya xbatsʼej te swokole. Jich ya yal: «Maʼyuk machʼa la jcholbey yaʼiy te bin la jpase, ni jaʼuk te jmeʼ jtate. La jkuy te maʼyuk bin-ora ya skʼanon te Jehová ta skaj te bin ya jpasbey jbae».

Te bin ya staik ta nopel ta skaj te yamigotakike (ilawil te parrafo 6). *

6. ¿Bin yuʼun ma xyichʼ jaʼ-a te Vanessae?

6 Te bin ya staik ta nopel ta skaj te yamigotakike. Te Vanessa te 22 yaʼbilal, jich ya xjul ta yoʼtan: «Ay jtul lekil kamiga-a te ayix jteb ma sta lajuneb jaʼbil ya jnaʼbey sbae». Jaʼukmeto, te yamiga-abi maʼyuk skʼoplal ya yil te bin schʼuuneje sok ma xkoltayot ta skʼotesel ta pasel te ya yichʼ jaʼe, jaʼ yuʼun te Vanessa ma lek ya yaʼiy sba yuʼun. Jich ya schol: «Wokol ya kaʼiy stael kamigotak-a sok ya jxiʼ teme maʼyuk jich ya jtaix yan kamiga-a teme ya kijkʼitaye».

Te xiwel yuʼun te spasel tulan mulil (ilawil te parrafo 7). *

7. ¿Bin sxiʼoj-a te Makayla sok bin yuʼun?

7 Te xiwel yuʼun te spasel tulan mulil. Te Makayla joʼeb yaʼbilal-a kʼalal la yichʼ lokʼesel ta kongregasion te sbankile. La yil te bayal la sta swokolik te smeʼ stat ta skaj te bin la spas te sbankile. Jich ya yal: «Ya jxiʼ yichʼel jaʼ-a, ya jxiʼ-a teme ay ya jta jmul te jich ya slokʼesonik ta kongregasion yuʼune sok te ya kakʼbeyxan swokolik-a te jmeʼ jtate».

Te xiwel ta swenta te kontrainel (ilawil te parrafo 8). *

8. ¿Bin sxiʼoj-a te Miles?

8 Te xiwel ta swenta te kontrainel. Kiltik te bin kʼax ta stojol jtul jchʼiel kerem te Miles sbiile. Te spapa sok te schaʼmeʼe Testigoik stukel, yan te smamae maʼuk. Te Miles jich ya schol: «Dieciocho jaʼbil kuxinon sok te jmamae. Ma xjuʼ kuʼun ya kaʼiy-a te ya kalbey te ya jkʼan ya kichʼ jaʼe. Jaʼ ya xjul ta koʼtan-a te bin la spas te kʼalal och ta Testigo te jpapae. Ya jxiʼ-a te ya yakʼbon bayal jwokole».

TE BITʼIL YA XJUʼ AWUʼUN STSALEL TE BINTIK YA SMAKAT TA YICHʼEL JAʼ

9. ¿Binwan ya xkʼot ta pasel kʼalal ya anop te bayal skʼuxul yoʼtan sok te ya smaliyotik te Jehovae?

9 Te Adán sok te Eva la snopik te ma x-abatinik ta stojol Jehová, melel ma kʼux la yaʼiy ta yoʼtanik. Manchukme jich la spasik, te Jehová lato yakʼ te ya xkuxinik swenta ya x-alnichʼnajik sok te jaʼiknix ya snopik bitʼil ya schʼitesik. Te bin kʼot ta lokʼel ta swenta te parte la yakʼ sbaik ta stojol te Jehová oranax la yakʼ ta ilel te ma la snaʼik kʼinal te Adán sok te Eva. Te ba-alal yuʼunike la smil te yijtsʼine, ta patil bael spisil te ants winiketik kʼaxto bolob yoʼtanik sok ya x-utsʼinwanik (Gén. 4:8; 6:11-13). Jaʼukmeto, te Jehová ay machʼa stsaojix-a swenta ya yakʼbey skolel te stsʼumbal Adán sok te Eva te ya skʼan ya x-abatinik ta stojole (Juan 6:38-40, 57, 58). Ta melel, mero bayal skʼuxul yoʼtan sok ya smaliyotik te Jehovae. Te kʼalal ya anopbeyxan skʼoplale yaniwan xmukʼubxan te skʼuxul awoʼtan ta stojole. Maniwan ya akʼan spasel te bin la spasik te Adán sok te Eva, jaʼ ya akʼan ya awakʼbey ta stojol Dios te akuxlejale.

Te bitʼil ya xjuʼ awuʼun stsalel te bintik ya smakate.

(Ilawil te parrafo 9 sok 10). *

10. ¿Bin yuʼun ya skoltayat snopilanel ta awoʼtan te Salmo 19:7 swenta ya x-abatinat ta stojol Jehová?

10 Nopaxan ta swenta Jehová. Teme ya anaʼbeyxan sba ta lek te Jehová yame anaʼ te ya xjuʼ awuʼun te ya x-abatinat ta stojole. Te Avery ya yal te akʼbot bayal smukʼul yoʼtan spasel inbestigar te bin ya yal Salmo 19:7 (kʼopona) sok te la snopilan ta yoʼtane. Kʼalal la yil bitʼil ya xkʼot ta pasel ta skuxlejal te bin ya yale, mukʼubxan te skʼuxul yoʼtan ta stojol Jehová. Te kʼuxul oʼtanil-abi ma jaʼuknax ya yakʼ smukʼul koʼtantik, jaʼnix jich ya skoltayotik yuʼun jaʼnax ya xbajtʼ ta koʼtantik te Jehová sok te bin ya skʼan yoʼtane. Te Hannah jich ya schol ta swenta-abi: «Te bitʼil ya jkʼopon sok te ya jnop ta jtukel te Biblia kʼot ta koʼtan te jaʼnix jich kʼux ya yaʼiy Jehová te kʼalal ya kejchʼentes jbae» (1 Ped. 5:7). Te Hannah la spas tulan ta spasel te bin ya yal te sKʼop Diose (Sant. 1:22). ¿Bin lokʼ yuʼun-a? Jich ya schol: «Kʼalal la kil te bin lek ya xlokʼ-a te ya jchʼuunbey skʼop te Jehová, bayalxan chʼi te skʼuxul koʼtan ta stojol. Ta ora ini jnaʼoj ta lek te jaʼ ya stojobteson kʼalal ya xtuun kuʼun te koltayel yuʼune». Te Hannah juʼ yuʼun yijkʼitayel te ya yejchʼentes sba-ae, la yakʼ sba ta stojol Jehová sok la yichʼ jaʼ.

(Ilawil te parrafo 11). *

11. 1) ¿Bin-utʼil juʼ yuʼun stael lekil yamigotak te Vanessae? 2) ¿Bin ya snojptesotik te ejemplo ini?

11 Tsaa ta lek awamigotak. Te Vanessa la sta ta ilel ta patil te jaʼ ya xmakot te yamiga ta abatinel ta stojol Jehová. Jaʼ yuʼun la yijkʼitay yamigainel. Pero ma jaʼuknax la spas-abi, la spas tulan ta stael yamigotak ta kongregasion. Te Vanessa ya yal te jaʼ koltayot te ejemplo yuʼun te Noé sok te sfamilia, jich ya yal: «Joytaybilik ta ants winiketik te maba kʼux ta yoʼtanik te Jehová, jich yuʼun te Noé sok te sfamilia la smulanik te jaʼiknix ya sjokin sbaike». Ta patil te la yichʼ jaʼe och ta prekursora. Ta ora ini jich ya yal: «Jaʼ-abi skoltayejon ta stael lekil kamigotak, ma jaʼuknax ta jkongregasion jaʼnix jich ta yantik kongregasion». Te jaʼate jaʼnix jich ya xjuʼ ya ata lek awamigotak teme ya apas tulan te ban kʼalal ya xjuʼ awuʼun spasel te aʼtel yalojbotik ta mantal te Jehová (Mat. 24:14).

(Ilawil te parrafo 12 kʼalal ta 15). *

12. 1) ¿Bin-a te ma xiwik yuʼun te Adán sok te Evae? 2) ¿Bin kʼot ta lokʼel yuʼun-a?

12 Pasa tulan ta stsalel te bintik ya axiʼe, pero xiʼame te Diose. Ma spisiluk chopol te xiwele. Jich bitʼil lek te ya jxiʼtik spasel te bin ma smulan te Jehová (Sal. 111:10). Te lajuk yaʼiyik te xiwel-abi te Adán sok te Eva maniwan la skʼaxuntaybeyik skʼop te jichuke. Pero te kʼalal jich la spasike «jahm sit schebalic» o la snaʼik te jaʼ jmulawiletik. La skʼasesbeyik jilel te mulil sok lajel te stsʼumbalike. Te kʼalal la yilik sok la snaʼik te bitʼil ayike kʼexawik yuʼun te maʼyuk skʼuʼ spakʼik jaʼ yuʼun la smak sbaik (Gén. 3:7, 21).

13, 14. 1) Jich bitʼil ya yal 1 Pedro 3:21, ¿bin yuʼun ma skʼan ya jxiʼtik te lajele? 2) ¿Bintik rason ay kuʼuntik swenta kʼux ta koʼtantik te Jehovae?

13 Lek te ya jxiʼtik te ay bin-ora ma lek ya yilotik te Diose. Te bin ma skʼan ya jxiʼtike, jaʼ te lajele. ¿Bin yuʼun? Melel te Dios ay bin yakʼojbotik swenta ya xjuʼ xkuxinotik ta sbajtʼelkʼinal. Teme ay ya jpastik mulil pero ya jsujtes koʼtantik ta smelelil, ya spasbotik perdon ta swenta te schʼuunel koʼtantik yuʼun te la yakʼ sba ta lajel te sNichʼane. Jun te bin-utʼil ya xjuʼ ya kakʼtik ta ilel te schʼuunel koʼtantike, jaʼ te kʼalal ya kakʼ jbatik ta stojol sok te ya kichʼtik jaʼe (kʼopona 1 Pedro 3:21).

14 Bayal rason ay kuʼuntik yuʼun kʼuxuk ta koʼtantik te Jehovae. Ma jaʼuknax ya yakʼbotik te bintik ya xtuun kuʼuntik ta jujun kʼajkʼale, jaʼnix jich ya snojptesotik te smelelil skʼoplale sok te skʼanojel yoʼtane (Juan 8:31, 32). Yakʼojbotik te kongregasion swenta ya stojobtesotik sok ya skoltayotik. Ya skoltayotik ta sitintayel te wokoliletik te ya xkʼax ta jtojoltik sok ya sjapbotik jkuxlejaltik ta sbajtʼelkʼinal ta pajel chaʼbej te banti maʼyukix wokolile (Sal. 68:19; Apoc. 21:3, 4). Kʼalal ya jnopilan ta koʼtantik spisil te bintik spasoj swenta ya yakʼ ta ilel te skʼuxul yoʼtane, jich kʼux-xan ya kaʼiy ta koʼtantik sok ya jxiʼtik spasel te bin ya yejchʼentesbey yoʼtane. Jaʼ te bin ya skʼan ya jxiʼtike.

15. ¿Bin yuʼun ma la sxiʼix-a teme ay ya spas tulan mulil te Makaylae?

15 Te kʼalal kʼot ta yoʼtan te Makayla te spisil-ora ya spas perdon te Jehová, ma jaʼuk la sxiʼix-a teme ay ya spas tulan mulile. Jich ya yal: «Kʼot ta koʼtan te maba tojotike sok te ay banti ya xchʼayotike. Pero jaʼnix jich kʼot ta koʼtan te kʼuxotik ta yoʼtan te Jehová sok te ya spasbotik perdon ta swenta te stojol kolele». Te skʼuxul yoʼtan ta stojol Jehová tijbot yoʼtan ta yakʼbeyel skuxlejal sok ta yichʼel jaʼ.

(Ilawil te parrafo 16). *

16. ¿Bin koltayot te Miles ta stsalel te xiwel ta swenta te kontrainele?

16 Te Miles, te sxiʼoj-a te ya xkontrainot yuʼun te smama ta swenta te ya yichʼ jaʼe, la skʼanbey koltayel te superintendente yuʼun sirkuito. Jich ya yal: «Jichnix chʼi tal te bitʼil joʼone maba Testigo-euk-a te smamae. La skoltayon ta spasel pensar te bin ya xjuʼ ya kalbey te jmama swenta ya xkʼot ta yoʼtan te jtukel ya jnop te ya jkʼan ya kichʼ jaʼe, te ma jaʼuk ya sujon te jpapae». Te smama te Miles ma lek la yaʼiy. Jich yuʼun lokʼ bael ta sna te Miles yuʼun ya skʼotes ta pasel-a te ya yichʼ jaʼe. Jich ya yalxan: «Mero la stijbon koʼtan snopel te kʼax lek te bintik spasoj te Jehová ta jtojole. Kʼalal la jnopilan ta koʼtan te la yakʼ sba ta lajel te sNichʼane, kʼot ta koʼtan te kʼax kʼuxon ta yoʼtan te Jehovae. Jaʼ-abi la skoltayon swenta ya kakʼ jba ta stojol sok te ya kichʼ jaʼe».

KʼOTUK TA PASEL AWUʼUN TE BIN LA ATA TA NOPELE

Ya xjuʼ ya kakʼtik ta ilel te ya kaltik wokol yuʼun te bin spasoj te Dios ta jtojoltike. (Ilawil te parrafo 17).

17. ¿Bin ya xjuʼ ya kakʼtik ta ilel jpisiltik?

17 Kʼalal te Eva la sloʼbey sit te teʼ ta tsʼunbil kʼinal Edén la spʼaj te sTate. Te kʼalal jich la spas-euk te Adán, la yakʼ ta ilel te jkʼaxel ma la yal wokol ta stojol Jehová yuʼun spisil te bintik spasoj ta stojole. Jpisiltik ya xjuʼ ya kakʼtik ta ilel te ma lek ya kiltik te bin la staik ta nopel spasele. Kʼalal ya kichʼtik jaʼ ya kakʼbeytik yil te Jehová te jchʼuunejtik te jaʼnax ay ta swenta yalel te bin lek sok te bin ma leke. Jaʼnix jich ya kakʼtik ta ilel te kʼux ta koʼtantik sok te jaʼ ya smukʼulin koʼtantike.

18. ¿Bin ya skʼan ya apas swenta lek ya xkʼot ta lokʼel te aʼtel ya apas ta stojol te Jehovae?

18 Te kʼalal kichʼojtikix jaʼ-ae, ya skʼan ya jchʼuuntik spasel ta jujun kʼajkʼal te mantaliletik yuʼun te Jehová ma jaʼuk te bin ya skʼan koʼtantike. Melelnix-a te ma kʼun ta pasele, pero bayal millón ta tul ants winiketik ya spasik ta jujun jaʼbil. Ya xjuʼ ya apas-euk. Swenta ya xjuʼ awuʼun spasel, nopaxan te bintik tulan ayik ta Bibliae, kʼaytesa aba ta sjokinel te ermanoetik sok cholbeya skʼoplal yantik sok sbujtsʼ awoʼtan te bin anopoj ta swenta te aTat te ay ta chʼulchan te bayal skʼuxul yoʼtane (Heb. 10:24, 25). Te kʼalal ay bin ya anop ya apase, chʼama awaʼiy te tojobtesel ya yakʼbat te Jehová ta swenta te sKʼope sok te organisasion yuʼune (Is. 30:21). Jichme lek ya xlokʼ spisil te bin ya apas ta akuxlejale (Prov. 16:3, 20).

19. ¿Bin ya skʼan ya xjul ta awoʼtan spisil-ora sok bin yuʼun?

19 Teme spisil-ora ya xjul ta awoʼtan jayebto lekilal ya ata yuʼun te tojobtesel ya yakʼ te Jehová, te skʼuxul awoʼtan ta stojole sok ta swenta te mantaliletik yuʼune ya xchʼixan bael. Jich yuʼun, chikan bin ya sjapbat te Satanase ma xjuʼ yuʼun te ya awijkʼitay te abatinel ta stojol te Diose. Ta mil jaʼbil bael kʼalal ya xjul ta awoʼtan te la awichʼ jaʼe, jich ya awal: «Jaʼ te bin kʼax lek la jta ta nopel spasele».

KʼAYOJIL 28 sjj-S Cómo hacernos amigos de Jehová

^ parr. 5 Te bin mukʼ skʼoplal ya xjuʼ ya anop spasel ta akuxlejale jaʼ teme ya awichʼ jaʼ o maʼuke. ¿Bin yuʼun kʼax mukʼ skʼoplal? Te artikulo ini yame yakʼbey sujtib. Jaʼnix jich yame skoltay te machʼatik yakik ta snopel teme ya yichʼik jaʼ o maʼuk ta stsalel te bintik ya xmakotik ta spasele.

^ parr. 56 TE BIN YA XCHIKNAJ TA ILEL TA LOKʼOMBAETIK. Ma xjuʼ yuʼunik spasel ya yaʼiyik: Jtul jchʼiel kerem ya xiw ta yakʼel skomentario.

^ parr. 58 TE BIN YA XCHIKNAJ TA ILEL TA LOKʼOMBAETIK. Amigoetik:Jtul jchʼiel achʼix te sjokinej yan achʼix te ma lek ta jokinele ya xkʼexaw kʼalal la yil chaʼtul ermanaetik.

^ parr. 60 TE BIN YA XCHIKNAJ TA ILEL TA LOKʼOMBAETIK. Spasel mulil: Kʼalal la yichʼ lokʼesel ta kongregasion te sbankil sok lokʼ bael ta sna, jtul jchʼiel achʼix ya sxiʼ teme ay la spas mulil-euke.

^ parr. 62 TE BIN YA XCHIKNAJ TA ILEL TA LOKʼOMBAETIK. Kontrainel: Jtul jchʼiel kerem sok xiwel yak ta skʼoponel Dios ta sit te smama te maba Testigoe.

^ parr. 65 TE BIN YA XCHIKNAJ TA ILEL TA LOKʼOMBAETIK. Ma xjuʼ yuʼunik spasel ya yaʼiyik: Jtul jchʼiel kerem ya spas tulan ta snopelxan te Bibliae.

^ parr. 67 TE BIN YA XCHIKNAJ TA ILEL TA LOKʼOMBAETIK. Amigoetik: Jtul jchʼiel achʼix ta patil bael kʼax tseʼel yoʼtan yuʼun te och ta Testigoe.

^ parr. 69 TE BIN YA XCHIKNAJ TA ILEL TA LOKʼOMBAETIK. Spasel mulil: Jtul jchʼiel achʼix kʼot ta yoʼtan te smelelil kʼope sok la yichʼ jaʼ.

^ parr. 71 TE BIN YA XCHIKNAJ TA ILEL TA LOKʼOMBAETIK. Kontrainel: Jtul jchʼiel kerem sok yip yoʼtan ya scholbey yaʼiy smama te maba Testigo te bintik schʼuuneje.