Sinu „aamen” on Jehoovale tähtis
JEHOOVA paneb tähele ja kuulab kõike, mida me teeme tema kiitmiseks, ükskõik kui väike see tegu ka ei oleks. (Mal. 3:16.) Näiteks mõtle ühele sõnale, mida me oleme ilmselt öelnud lugematu arv kordi. See sõna on „aamen”. Kas Jehoova peab seda lihtsat väljendit väärtuslikuks? Jah, peab küll. Et mõista, miks ta seda sõna nii tähtsaks peab, uurigem, mida see tähendab ja kuidas on seda Piiblis kasutatud.
KOGU RAHVAS ÖELGU: „AAMEN!”
Sõna „aamen” tähendab „olgu nii” või „tõesti”. See tuleneb heebrea sõnajuurest, mis tähendab „ustav olema”, „usaldusväärne olema”. Seda sõna kasutati mõnikord seoses õiguslike küsimustega. Kui inimene andis vande, ütles ta lõpuks „aamen”, et kinnitada oma sõnade tõesust ja seda, et ta on valmis leppima tagajärgedega. (4. Moos. 5:22.) Kui ta ütles „aamen” avalikult, oli tal suurem motivatsioon oma sõna pidada. (Neh. 5:13.)
Tähelepanuväärne näide sõna „aamen” kasutamisest on kirjas Viienda Moosese raamatu 27. peatükis. Iisraellased pidid pärast tõotatud maale sisenemist kogunema Eebali mäe ja Gerisimi mäe nõlvadele, et kuulata, kui Moosese seadust ette loetakse. Nad ei pidanud mitte lihtsalt kuulama, vaid ka teatama, et nõustuvad seda seadust järgima. Nad ütlesid „Aamen!” pärast igat punkti, mis rääkis sõnakuulmatuse tagajärgedest. (5. Moos. 27:15–26.) Kujutle, kui võimsalt võis kõlada tuhandete meeste, naiste ja laste kõvahäälne vastus. (Joosua 8:30–35.) Kindlasti ei unustanud nad seda päeva kunagi. Ja need iisraellased pidasid tõesti oma sõna. Piibel ütleb: „Iisrael teenis Jehoovat kõigil Joosua elupäevil ja kõigil nende Iisraeli vanemate päevil, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes teadsid kõike, mida Jehoova oli Iisraeli heaks teinud.” (Joosua 24:31.)
Jeesus ütles samuti „aamen”, et kinnitada oma sõnade paikapidavust, aga ta tegi seda ainulaadsel viisil. Ta ei öelnud „aamen” (eesti keelde tõlgitud vastega „ma kinnitan teile”) mitte oma jutu lõpetuseks, vaid enne mõne tõe teatavaks tegemist. Mõnikord kordas ta seda sõna, öeldes „aamen, aamen” (eesti keelde tõlgitud vastega „ma kinnitan teile ja see on tõsi”). (Matt. 5:18; Joh. 1:51.) Sellega rõhutas ta kuulajatele oma sõnade absoluutset tõesust. Jeesus võis rääkida sellise kindlustundega, sest tema oli see, kelle kaudu pidid kõik Jumala tõotused täituma. (2. Kor. 1:20; Ilm. 3:14.)
RAHVAS ÜTLES: „AAMEN!” NING ÜLISTAS JEHOOVAT
Iisraellased ütlesid „aamen” ka siis, kui nad ülistasid Jehoovat ja palvetasid tema poole. (Neh. 8:6; Laul 41:13.) See, et nad ütlesid palve lõpus „aamen”, näitas, et nad on öelduga nõus. Niiviisi said kõik kohalolijad Jehoova kummardamises osaleda ja sellest rõõmu tunda. Midagi sellist toimus näiteks siis, kui kuningas Taavet lasi Jehoova lepingulaeka Jeruusalemma tuua. Nende pidustuste ajal esitati tema loodud südamlik palvelaul, mis on kirjas tekstis 1. Ajaraamat 16:8–36. Kohalviibijad olid selle sõnadest nii liigutatud, et „kogu rahvas ütles: „Aamen!” ning ülistas Jehoovat”. Nende ühtne vastus tegi selle päeva veelgi rõõmsamaks.
Ka esimese sajandi kristlased kasutasid Jehoovat ülistades sõna „aamen”. Piiblikirjutajad on seda sõna tihti tarvitanud oma kirjades. (Rooml. 1:25; 16:27; 1. Peetr. 4:11.) Ilmutusraamat räägib, et isegi taevased vaimolendid ütlevad: „Aamen! Kiitke Jaahi!” (Ilm. 19:1, 4.) Algkristlastel oli kombeks öelda „aamen” pärast koosolekul tehtud palvet. (1. Kor. 14:16.) See aga ei olnud sõna, mida nad mõtlematult korrutasid.
MIKS ON SINU „AAMEN” TÄHTIS
Olles lähemalt uurinud, milline tähendus ja ajalugu on sõnal „aamen”, näeme, miks on see väga sobiv sõna, mida palve lõpetuseks öelda. Kui ütleme seda enda palve lõpus, anname sellega mõista, et meie sõnad olid siirad. Ja kui ütleme „aamen” avaliku palve lõpus, ükskõik kas häälega või vaikselt omaette, näitame, et oleme öelduga nõus. Miks veel on meie „aamen” tähtis?
See näitab, et me oleme palvet kuulates tähelepanelikud. Palve ajal me austame Jehoovat mitte ainult oma sõnade, vaid ka hoiakuga. Kuna me soovime, et meie „aamen” oleks siiras, aitab see meil olla õige suhtumisega ja kuulata palvet tähelepanelikult.
See ühendab meid. Avalikku palvet kuulab terve kogudus. (Ap. t. 1:14; 12:5.) Kui ütleme koos õdede-vendadega „aamen”, ühendab see meid veelgi. Olgu meie „aamen” öeldud häälega või mõttes, võib see ajendada Jehoovat vastama meie ühisele palvele.
Meie „aamen” ülistab Jehoovat
Me ülistame sellega Jehoovat. Jehoova märkab meie väikseid tegusid tema teenistuses. (Luuka 21:2, 3.) Ta näeb meie motiive ja seda, mis on meie südames. Isegi kui peame kuulama koosolekut interneti vahendusel, võime olla kindlad, et meie alandlik „aamen” ei jää Jehooval tähelepanuta. Kui ütleme „aamen”, ühineme teistega Jehoova ülistamises.
Meie „aamen” võib meile endile tunduda tähtsusetu, aga kindlasti pole see nii. Piiblientsüklopeedia „Insight” ütleb: „Kõigest selle ühe sõna kasutamisega saab väljendada usaldust, täielikku nõusolekut ja siirast lootust.” Olgu iga meie „aamen” Jehoovale meelepärane! (Laul 19:14.)
