Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Amen” webe udi ne mushinga kudi Yehowa

“Amen” webe udi ne mushinga kudi Yehowa

YEHOWA udi wangata ntendelelu wetu ne mushinga. Udi “uteya ntema ne uteleja” batendeledi bende, ne udi umona bualu buonso butudi tuenza bua kumutumbisha, nansha buobu bukese. (Mal. 3:16) Tuangate tshilejilu tshia muaku “amen” utukadi pamuapa bambe misangu ne misangu. Yehowa utu wangata kamuaku kamue aka ne mushinga anyi? Eyowa! Bua kumanya bua tshinyi, tuanji tukonkonone tshidi muaku eu umvuija ne dîba divua bantu badibu bakuile mu Bible bawamba.

“BANTU BONSO NEBANDAMUNE, BAMBA NE: ‘AMEN!’”

Muaku “amen” udi umvuija ne: “bikale nanku,” anyi “menemene.” Udi ufumina ku muaku wa mu tshiena Ebelu udi umvuija “kuikala muena lulamatu,” “kuikala wa kueyemena.” Imue misangu bavua bawamba dîba divuabu bakosa bilumbu. Pavua muntu mumane kuenza mutshipu, uvua wamba “amen” bua kushindika ne: bualu buvuaye muambe abu buvua bulelela, ne uvua witaba malu onso avua ne bua kumufikila bua bualu abu. (Nom. 5:22) Pavuaye wamba nanku munkatshi mua bantu, uvua upesha mêyi ende au bujitu bua kuleja ne: uvua ne bua kuakumbaja.​—Neh. 5:13.

Tshilejilu tshia pa buatshi tshia muvuabu bamba “amen” tshidi mu Dutelonome nshapita wa 27. Pavua bena Isalele babuela mu Buloba Bulaya, bavua ne bua kudisangisha pankatshi pa mukuna wa Ebala ne wa Gelizima bua kuteleja dibala dia Mikenji. Kabavua anu ne bua kuteleja dibala dia Mikenji tshianana to, kadi bavua kabidi ne bua kuamba muvuabu bayitaba. Bakaleja muvuabu bayitaba pavuabu bamba “Amen!” pavuabu babala malu avua mua kubafikila bobu babenge kutumikila. (Dut. 27:15-26) Elabi meji mutoyi uvua mumvuike pavua binunu ne binunu bia balume, bakaji, ne bana bandamuna ne dîyi dikole! (Yosh. 8:30-35) Bushuwa, kabavua mua kupua mêyi avuabu bambe dituku adi muoyo nansha kakese. Bena Isalele abu bakakumbaja mêyi abu, bualu Bible udi wamba ne: “Isalele wakatungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu matuku onso a Yoshua ne matuku onso a bakulu bavua bashale ne muoyo panyima pa lufu lua Yoshua ne bavua bamanye malu onso avua Yehowa muenzele Isalele.”​—Yosh. 24:31.

Yezu uvua pende wamba “amen” bua kushindika bulelela bua malu avuaye wamba, kadi uvua wamba “amen” mu mushindu wa pa buawu. Pamutu pa kuamba “amen” bua kuandamuna ku dîyi kampanda, uvua yeye wamba “amen” (udibu bakudimune ne: “bulelela”) kumpala kua kuamba malu malelela. Kuvua misangu ivuaye wambulula muaku eu wamba ne: “amen amen.” (Mat. 5:18; Yone 1:51) Pavuaye wamba nunku, uvua ujadikila bateleji bende ne: mêyi ende avua malelela menemene. Yezu uvua wakula ne dishindika mushindu eu bualu yeye ke uvua Nzambi mupeshe bukokeshi bua kukumbaja milayi yende yonso.​—2 Kol. 1:20; Buak. 3:14.

“BANTU BONSO BAKAMBA NE: ‘AMEN!’ NE BAKATUMBISHA YEHOWA”

Bena Isalele bavua kabidi bamba “amen” pavuabu batumbisha Yehowa ne bamusambila. (Neh. 8:6; Mis. 41:13) Pavua bantu bavua bateleja disambila bamba “amen” ku ndekelu, bavua baleja ne: bavua bitaba bivuabu bambe mu disambila adi. Nunku bivua bienza bu ne: bantu bonso bavua basambile pamue, ne bivua bilengeja ntendelelu wabu. Ke tshivua tshienzeke pavua mukalenge Davidi mulue ne Mushete wa Yehowa mu Yelushalema. Pavuabu basekelela difika dia Mushete, wakenza disambila ne muoyo mujima dia wimba musambu didibu bafunde mu 1 Kulondolola 16:8-36. Mêyi ende akalenga bantu bavua badisangishe abu bikole, kuenzabi bua ‘bonso bambe ne: “Amen!” ne batumbishe Yehowa.’ Bushuwa, bavua ne disanka dia bungi dia kutendelela Yehowa pamue.

Bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua pabu bamba “amen” pavuabu batumbisha Yehowa. Bafundi bakuabu ba Bible bavua batamba kumufunda mu mikanda yabu. (Lomo 1:25; 16:27; 1 Pet. 4:11) Mukanda wa Buakabuluibua udi uleja too ne mudi bifukibua bia mu diulu bitumbisha Yehowa biamba ne: “Amen! Tumbishayi Yah!” (Buak. 19:1, 4) Bena Kristo ba kumpala bavua ne tshibidilu tshia kuamba “amen” ku ndekelu kua masambila avuabu benza mu bisangilu biabu. (1 Kol. 14:16) Kadi muaku eu kawuvua muaku uvuabu bambulula patupu kabayi bela meji to.

BUA TSHINYI “AMEN” WEBE UDI NE MUSHINGA?

Tuetu bamane kumona dîba divua batendeledi ba Yehowa bamba “amen,” tudi mua kumvua bua tshinyi muaku eu udi ne mushinga wa bungi bua kujikija nawu disambila. Patudi tuamba “amen” ku ndekelu kua disambila dietu tuetu nkayetu, tudi tuleja ne: bitudi bambe abi, tudi babiambilamu. Patudi tuamba “amen,” nansha mundamunda, ku disambila didi muntu wenza munkatshi mua bantu, tudi tuleja ne: tudi bitabe bidiye muambe abi. Tumone kabidi bua tshinyi “amen” wetu udi ne mushinga.

Udi uleja ne: tudi ne ntema patudi tutendelela Yehowa. Tudi tutendelela Yehowa ne malu atudi tuamba ne atudi tuenza patudi tusambila. Dijinga dia kuamba “amen” ne muoyo mujima didi mua kutuambuluisha bua kuenza malu mu mushindu muimpe ne kushala ne ntema mu disambila.

Udi uleja ne: tuetu batendeledi ba Nzambi tudi mu buobumue. Padibu basambila mu bisangilu, bena mu tshisumbu bonso mbadisange bateleja bualu bumue. (Bien. 1:14; 12:5) Patudi tuamba buonso buetu “amen,” tudi tukolesha kabidi buobumue buetu. Patudi tuamba “amen” ne dîyi dikole anyi mundamunda, disambila dietu didi mua kusaka Yehowa bua enze tshitudi tumulomba.

Patudi tuamba “amen,” tudi kabidi tutumbisha Yehowa

Tudi tutumbisha Yehowa. Yehowa udi umona kalu ne kalu konso katudi tuenza mu ntendelelu wetu. (Luka 21:2, 3) Udi umona tshidi tshitusaka bua kukenza ne tshidi mu muoyo wetu. Nansha tuetu tulondela bisangilu ku telefone, tumanye ne: Yehowa kakupanga kumvua “amen” wetu utudi tuamba ne budipuekeshi buonso to. “Amen” wetu au udi uleja ne: tudi tumutumbisha pamue ne badi mu bisangilu.

“Amen” wetu udi mua kumueneka bu ne: kena ne mushinga to, kadi ki mmuomu to. Mukanda wa Étude perspicace des Écritures udi wamba mudi batendeledi ba Nzambi mua kuleja “dieyemena, dianyisha dikole, ne ditekemena dia muoyo mujima bidi mu mioyo yabu ku diambuluisha dia muaku umue eu.” “Amen” yonso utudi tuamba ikale usankisha Yehowa.​—Mis. 19:14.