Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehova Uyathokoza Nawuthi “Amen”

UJehova Uyathokoza Nawuthi “Amen”

UJEHOVA kuyamthabisa ukuthi silotjha yena. Lokha nasithandazako uJehova ‘uyasizwa’ begodu ukuthabela koke esikwenzako bona simdumise ngitjho nanyana kungaba kuncani kangangani. (Mal. 3:16) Akhucabange ngegama esilisebenzisako eenkhathini ezinengi. Igamelo ngelithi “amen.” Kghani uJehova uyawathokoza amezwi amancani njengalawo? Iye kunjalo. Nasizokwazi ukuthi kubayini sitjho njalo, akhesifunde ukuthi litjho ukuthini igameli begodu sibone nendlela elisetjenziswe ngayo eBhayibhelini.

“BOKE ABANTU BAZAKUTHI: ‘AMEN!’”

Igama elithi “amen” litjho ukuthi akube njalo namkha oqinisileko. Livela egameni lesiHebheru elitjho ukuthi “thembeka” namkha “othembekileko.” Ngezinye iinkhathi belisetjenziswa eendabeni ezingokomthetho. Ngemuva kokuthi umuntu enze isifungo bekathi “amen,” lokho bekuqinisekisa bona koke akutjhwileko kuliqiniso begodu uyazibopha kungakhathaliseki bona kwenzekani. (Num. 5:22) Lokha nakathi “amen” tjhatjhalazi bekatjengisa ukuthi unebanga elizwakalako lokufeza isithembiso sakhe.—Nerh. 5:13.

Isibonelo esiphuma phambili sokusetjenziswa kwegama elithi “amen” sifumaneka emtlolweni kaDuteronomi isahluko 27. Ngemva kokuthi ama-Israyeli angene eNarheni yesiThembiso, bekufuze ahlangane phakathi kweNtaba i-Ebali neNtaba iGerizimu bona azokulalela nakufundwa umThetho. Bewangahlangani ngomnqopho wokulalela umThetho kwaphela kodwana bewahlangana nangomnqopho wokuvuma ukuthi ayawamukela umThetho. Lokho akwenza ngokuthi athi “amen” nakufundwa imiphumela yokungalaleli. (Dut. 27:15-26) Akhucabange iinkulungwana zabantu ezihlanganisa amadoda, abomma nabantwana naziphendula kanyekanye. (Jotj. 8:30-35) Ama-Israyeli akhenge awalibale amezwi awakhuluma mhlokho. Aphila ngokuvumelana namezwawo, iBhayibheli ithi: “Ama-Israyeli alotjha uSomnini emihleni yoke yokuphila kwakaJotjhuwa nemihleni yoke yabaphathi abasala ngemva kwakaJotjhuwa nebegade bazi koke uSomnini akwenzela ama-Israyeli.”—Jotj. 24:31.

NoJesu walisebenzisa khulu igama elithi “amen” bona aqinisekise ukuthi amezwakhe aliqiniso. Nokho walisebenzisa ngendlela ekhethekileko. Kunokuthi athi “amen” ngemuva kokuthi omunye akhulumile, uJesu bekathi “amen” ngaphambi kokuthi akhulume (igama elithi “amen” lingabuye litjho ukuthi “kwamambala.”) Ngokwenza lokho bekatjengisa ukuthi lokho azokutjho kuliqiniso. Ngezinye iinkhathi bekalibuyelela kabili igameli athi, “Amen amen.” (Mat. 5:18; Jwa. 1:51) Ngokwenza njalo bekaqinisekisa abantu abamlaleleko ngokuthi amezwakhe aliqiniso elimsulwa. UJesu bekanelungelo lokukhuluma ngendlela le ngombana wanikelwa amandla wokuzalisa zoke iinthembiso zakaZimu.—2 Kor. 1:20; IsAm. 3:14.

“ABANTU BATHI: ‘AMEN!’” BEGODU BAPHAZIMULISA UJEHOVA

Ama-Israyeli nawo bewalisebenzisa igama elithi “amen” nawathandazako nalokha nawaphazimulisa uJehova. (Nerh. 8:6; Rhu. 41:13) Ngokuthi “amen” ngemuva komthandazo abalaleleko bebatjengisa ukuthi bavumelana nomthandazo loyo. Boke ebebakhona bebahlanganyela emthandazweni loyo begodu bathabele ukulotjha uJehova ndawonye. Ngilokho okwenzekako lokha iKosi uDavida nayiletha umfaji kaJehova eJerusalema. Hlangana nokuzithabisa okwaba khona ngesikhatheso eJerusalema, iKosi uDavida yathandaza ngokusuka ehliziyweni. Umthandazo oyingoma lo ufumaneka emtlolweni woku-1 weenKronike 16:8-36. Ebebalapho bathinteka khulu ngamezwakhe, kangangokuthi “boke abantu bathi: ‘Amen!’” begodu baphazimulisa uJehova. Kwabathabisa khulu ukulotjha uJehova ndawonye.

NamaKrestu wangesikhathi sabapostoli asebenzisa igama elithi “amen” nawaphazimulisa uJehova. Abatloli beBhayibheli bebalifaka kanengi igameli eencwadini zabo. (Rom. 1:25; 16:27; 1 Pit. 4:11) Incwadi yesAmbulo ikhuluma ngeengilozi eziphazimulisa uJehova ezulwini zithi: “Amen! Dumisani uJah!” (IsAm. 19:1, 4) AmaKrestu wangesikhathi sabapostoli bewajayele ukuthi “amen” ngemuva komthandazo. (1 Kor. 14:16) Igameli beliqakatheke khulu kiwo, yeke bekungakafaneli amane athi “amen.”

KUBAYINI KUQAKATHEKILE UKUTHI “AMEN” EKUPHETHENI KOMTHANDAZO?

Njengombana khesathi ukudemba umsuka webizo elithi “amen” sesiyabona ukuthi kuqakatheke kangangani ukulitjho igameli ekuphetheni komthandazo. Ngitjho nalokha uthandaza uwedwa kuqakathekile ukuthi “amen” ekuphetheni komthandazwakho, ngombana lokho kuzokutjengisa ukuthi okutjhoko kusuka ehliziyweni. Ngitjho nanyana sithi “amen” kodwana singaphimiseli sitjengisa ukuthi sivumelana nomthandazo esiwuzwileko. Kwanjesi akhesidembe amanye amabanga enza ukuthi sithi “amen.”

Siyalalela nakuthandazwako, phela le ngenye yeendlela esilotjha ngayo uZimu. Njengombana umthandazo ungenye yezinto esizenzako ekulotjheni uZimu, kuqakathekile ukuthi siqale indlela esiziphatha ngayo nakuthandazwako. Ngombana uZimu asimlotjhi ngalokho esikutjhoko kwaphela kodwana nezinto esizenzako kufuze zitjengise ukuthi siyamlotjha. Yeke nange sikufisa ngokusuka ehliziyweni ukuthi “amen” ekuphetheni komthandazo sizokulalelisisa nakuthandazwako.

Sibumbene. Imithandazo eyenziwa ebandleni ikhuluma khulu ngalokho okutlhogwa libandla. (IzE. 1:14; 12:5) Yeke nasithi “amen” sinabomnakwethu nabodadwethu ebandleni sibumbana khulu. Kungakhathaliseki bona sithi “amen” kuzwakale namkha simtjhwela ngehliziyweni lokho kungenza uJehova abusise ibandla ngalokho elikubawileko.

Siphazimulisa uJehova. Koke esikwenzako bona simlotjhe uyakubona ngitjho nanyana kukuncani. (Luk. 21:2, 3) Uyazi ukuthi kubayini simlotjha begodu wazi koke okuseenhliziyweni zethu. Ngezinye iinkhathi abanye bethu abakghoni ukuya esifundweni yeke balalela basekhaya imihlangano erekhodiweko, akukafuzi bacabange ukuthi nabathi “amen” uJehova akezwa. Uyakulemuka nakho lokho. Ngombana nasenza njalo sifaka isandla kilokho okwenziwa libandla ekuphazimuliseni uJehova.

Singabona ngasuthi “u-amen” wethu akakaqakatheki kodwana iqiniso kukuthi akusinjalo. Enye incwadi iveza ukuthi abantu bakaZimu nabathi “amen” batjengisa ukuthi “bayamthemba bebayamthanda uZimu, kanti godu abakalilahli ithemba.” Qobe asenzeni koke esingakwenza bona nasithi “amen” kube yiphazimulo kuJehova.—Rhu. 19:15.