Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 20

Bɔ Ni Wɔbaafee Wɔshɛje Mɛi Ni Afee Amɛ Niseniianii Lɛ Amii

Bɔ Ni Wɔbaafee Wɔshɛje Mɛi Ni Afee Amɛ Niseniianii Lɛ Amii

“Miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ . . . shɛjeɔ wɔmii yɛ wɔmanehului fɛɛ amli.”​—2 KOR. 1:3, 4.

LALA 134 Bii Ji Nii Ni Jara Wa Ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. (a) Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ahã kɛtsɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ ni ashɛje emii, ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ashɛje mɛi krokomɛi amii. (b) Mɛɛ gbɛ nɔ ayeɔ gbekɛbii komɛi awui?

MƆ FƐƐ MƆ sumɔɔ ni ashɛje emii kɛ́ ekɛ naagbai kpe, ni nɔ ko ni sa kadimɔ ji akɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ashɛje mɛi krokomɛi amii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ gbekɛ ko miishwɛ ni egbee shi ni ekanto naa kpɔlɔ lɛ, ekɛ yaafo yaa emami loo epapa ŋɔɔ. Fɔlɔi lɛ nyɛŋ amɛhã fala lɛ agbo amrɔ nɔŋŋ, shi amɛbaanyɛ amɛshɛje gbekɛ lɛ mii. Ekolɛ amɛbaabi lɛ nɔ ni ba, amɛbaatsumɔ ehiɛ yaafonui lɛ, amɛbaafua lɛ ni amɛbaakɛɛ lɛ nibii ni baahã etsui anyɔ emli, kɛkɛ lɛ, ekolɛ amɛkɛ tsofa ko eto fala lɛ nɔ. Oona kɛ onaaa nɔŋŋ lɛ, gbekɛ lɛ ekpa yaafo, ni ekolɛ obaana ni etee eeshwɛ ekoŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, fala lɛ baagbo.

2 Shi bei komɛi lɛ, gbekɛbii pilaa pilamɔ ni naa wa kwraa fe amɛkanto naa kɛkɛ ni ekpɔlɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛ amɛteŋ mɛi komɛi feɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi, ekolɛ shi kome, loo afii babaoo po. Niseniianii ni afeɔ amɛ lɛ hãa amɛpiŋɔ waa, ni piŋmɔ kɛ dɔlɛ ni amɛnuɔ he lɛ sɛɛ tsɛɔ. Bei komɛi lɛ, amɔmɔɔ mɛi ni fee amɛ niseniianii lɛ ni agbalaa amɛtoi. Shi bei komɛi hu lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni efɔŋfeelɔ lɛ eye ehe. Kɛ̃lɛ, kɛ́ amɔ efɔŋfeelɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ ni agbala etoi po lɛ, niseniianii ni efee gbekɛ lɛ yeɔ gbekɛ lɛ awui waa, ni ebaanyɛ eye lɛ awui lolo be ni eda po.

3. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ 2 Korintobii 1:3, 4 lɛ naa lɛ, mɛni Yehowa miisumɔ ni afee ahã ewebii lɛ? Ni mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Wɔnyɛmimɛi Kristofoi komɛi yɛ ni afee amɛ niseniianii yɛ amɛgbekɛbiiashi, shi amrɔ nɛɛ ni amɛdara po lɛ, nakai sane lɛ miigba amɛnaa waa lolo. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua amɛ? (Kanemɔ 2 Korintobii 1:3, 4.) Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa miisumɔ ni wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ ewebii lɛ ni wɔshɛje amɛmii. No hewɔ lɛ, yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaahã sanebimɔi etɛ hetoo. Nomɛi ji: (1) Mɛni hewɔ ekolɛ ehe baahia ni ashɛje mɛi ni afee amɛ niseniianii yɛ amɛgbekɛbiiashi lɛ amii? (2) Namɛi baanyɛ ashɛje mɛi nɛɛ amii? (3) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛshɛje amɛmii?

MƐNI HEWƆ EHE MIIHIA NI ASHƐJE AMƐMII?

4-5. (a) Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔkai be fɛɛ be akɛ, esoro gbekɛbii yɛ onukpai ahe? (b) Kɛ́ afee gbekɛ ko niseniianii lɛ, mɛni no baanyɛ ahã ewa kɛhã lɛ akɛ ebaafee?

4 Mɛi ni afee amɛ niseniianii yɛ amɛgbekɛbiiashi lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ ni ekolɛ ehe baahia ni ashɛje amɛmii lolo, eyɛ mli akɛ afii pii eho kɛjɛ be ni afee amɛ niseniianii lɛ moŋ. Mɛni hewɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ esoro gbekɛbii kwraa yɛ onukpai ahe. Kɛ́ afee gbekɛ ko niseniianii lɛ, eyeɔ lɛ awui waa fe kɛ́ afee onukpa ko niseniianii. Naa nibii komɛi ni hãa ebaa lɛ nakai.

5 Esa akɛ gbekɛbii anu he akɛ mɛi ni tsɔseɔ amɛ kɛ mɛi ni kwɛɔ amɛ lɛ sumɔɔ amɛ ni amɛbaanyɛ amɛmu amɛfɔ̃ mɛi nɛɛ anɔ. Kɛ́ gbekɛbii nu he nakai lɛ, ehãa amɛnaa akɛ amɛyɛ shweshweeshwe ni amɛbaanyɛ amɛmu amɛfɔ̃ mɛi krokomɛi ni sumɔɔ amɛsane lɛ hu anɔ. (Lala 22:9) Dɔlɛ sane ji akɛ, bei pii lɛ, gbekɛbii lɛ ashĩai amli afeɔ amɛ niseniianii lɛ yɛ, ni amɛwekumɛi ni bɛŋkɛ amɛ kɛ mɛi krokomɛi ni amɛle amɛ jogbaŋŋ lɛ ji mɛi titri ni feɔ amɛ niseniianii lɛ. Kɛ́ mɔ ko ni gbekɛ lɛ muɔ efɔ̃ɔ enɔ lɛ fee lɛ niseniianii lɛ, ehãa ewaa kɛhãa gbekɛ lɛ akɛ ebaamu efɔ̃ mɛi anɔ kɛ́ eda po.

6. Mɛni hewɔ eji yitsoŋwalɛ sane akɛ onukpa ko kɛ gbekɛ ko baafee bɔlɛnamɔ nifeemɔi lɛ?

6 Ewaaa akɛ abaaye gbekɛbii awui, no hewɔ lɛ, mɛi ni kɛ gbekɛbii feɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi lɛ miiye yitsoŋwalɛ sane. Gbekɛbii ajwɛŋmɔ esako bɔ ni amɛbaanu nɔ ni gbalashihilɛ kɛ bɔlɛnamɔ ji lɛ shishi jogbaŋŋ, ni amɛgbɔmɔtsei lɛ diɛŋtsɛ po shɛko he ni amɛbaanyɛ amɛná bɔlɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko nyɛ gbekɛ ko nɔ ni ekɛ ehe wo bɔlɛnamɔ nifeemɔ ko mli lɛ, epila lɛ waa. Nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ asa jwɛŋmɔ ni gbekɛ lɛ hiɛ yɛ bɔlɛnamɔ he kɛ bɔ ni enaa ehe ehãa lɛ he. Agbɛnɛ hu, ebaanyɛ ehã ená mɔ fɛɛ mɔ ni miisumɔ ni ekɛ lɛ abɔ naanyo lɛ he jwɛŋmɔ fɔŋ.

7. (a) Mɛni hewɔ ewaaa akɛ mɛi baalaka gbekɛbii ni amɛkɛ amɛ afee bɔlɛnamɔ nifeemɔi lɛ? Ni mɛɛ amalei bei komɛi lɛ amɛduɔ amɛwoɔ gbekɛbii lɛ ayitsoŋ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ amalei nɛɛ yeɔ gbekɛbii lɛ awui?

7 Gbekɛbii nyɛɛɛ asusu saji ahe kɛya shɔŋŋ tamɔ onukpai feɔ lɛ, ni no hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ saji ahe, loo amɛyɔse oshãrai ni amɛtsi amɛhe kɛje he. (1 Kor. 13:11) Enɛ hewɔ lɛ, ewaaa kwraa akɛ mɛi fɔji baalaka amɛ ni amɛfee amɛ niseniianii. Mɛi ni feɔ gbekɛbii niseniianii lɛ duɔ amalei amɛwoɔ gbekɛbii lɛ ayitsoŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛkɛɔ amɛ akɛ amɛ amɛfee ni afee amɛ niseniianii lɛ, ni akɛ, eji teemɔŋ sane ni esaaa akɛ mɔ kroko leɔ. Bei komɛi hu lɛ, amɛkɛɔ amɛ akɛ kɛ́ amɛyabɔ mɔ ko akɛ afee amɛ niseniianii lɛ, mɔ lɛ heŋ amɛ eyeŋ ni eyeŋ ebuaŋ amɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi po kɛɔ amɛ akɛ, kɛ́ onukpa ko kɛ gbekɛ ko kɛ amɛhe wo bɔlɛnamɔ nifeemɔ ko mli lɛ, etsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ amɛhe waa. Gbekɛbii lɛ heɔ amalei nɛɛ amɛyeɔ, ni eheɔ afii pii dani amɛnaa akɛ nɔ ni akɛɛ amɛ lɛ ji amale. Ni kɛ́ amɛbana nakai lɛ, ehãa amɛnuɔ he akɛ amɛhe tseee, amɛbɛ nɔ ko mli, ni amɛjeee mɛi ni esa akɛ asumɔ amɛ ni ashɛje amɛmii.

8. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baanyɛ ashɛje mɛi ni aye amɛ awui lɛ amii lɛ?

8 Saji ni wɔsusu he lɛ hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni kɛ́ mɔ ko kɛ gbekɛ ko fee bɔlɛnamɔ nifeemɔi lɛ, enyɛɔ eyeɔ gbekɛ lɛ awui afii pii lɛ. Eji yitsoŋwalɛ sane diɛŋtsɛ! Ni kɛ̃lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, afeɔ gbekɛbii niseniianii yɛ je lɛŋ he fɛɛ he, ejaakɛ ‘mɛi bɛ suɔmɔ kɛhã amɛweku mli bii,’ ni ‘gbɔmɛi fɔji kɛ shishiulɔi ewo wu yɛ efɔŋ mli,’ tamɔ bɔ ni Biblia lɛ ewie akɛ amɛbaafee yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ pɛpɛɛpɛ. (2 Tim. 3:1-5, 13) Satan yitsoŋ wa, ni eesumɔ ni eye wɔ awui. Eyɛ dɔlɛ waa akɛ adesai komɛi sumɔɔ ni amɛfee nibii ni esumɔɔ. Shi Yehowa he wa kwraa fe Satan loo esamaŋfoi lɛ. Ele Satan ŋaatsɔi lɛ fɛɛ. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, Yehowa le piŋmɔi fɛɛ ni wɔtsɔɔ mli lɛ, ni ebaanyɛ eshɛje wɔmii. Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔmiisɔmɔ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ, “mɔ ni shɛjeɔ wɔmii yɛ wɔmanehului fɛɛ amli, koni wɔ hu wɔnyɛ wɔkɛ miishɛjemɔ ni wɔnáa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ dɛŋ lɛ ashɛje mɛi krokomɛi ni naa amanehulu fɛɛ amanehulu lɛ amii.” (2 Kor. 1:3, 4) Shi namɛi anɔ Yehowa tsɔɔ eshɛjeɔ wɔmii?

NAMƐI BAANYƐ ASHƐJE MƐI NI AFEE AMƐ NISENIIANII LƐ AMII?

9. Yɛ nɔ ni Maŋtsɛ David wie yɛ Lala 27:10 lɛ naa lɛ, mɛni Yehowa baafee ehã mɛi ni amɛwekumɛi ekwa amɛ lɛ?

9 Ehe miihia waa ni wɔshɛje mɛi ni amɛfɔlɔi ku amɛhiɛ amɛfɔ̃ amɛnɔ, loo mɔ ko ni bɛŋkɛ amɛ kpaakpa ni fee amɛ niseniianii lɛ amii. Yehowa ji mɔ ni fe fɛɛ ni baanyɛ ashɛje wɔmii ni ebaafee nakai be fɛɛ be. Maŋtsɛ David wie nɔ ko ni hãa wɔnaa akɛ, eheɔ enɛ eyeɔ. Ewie akɛ, Yehowa hereɔ mɛi ni amɛwekumɛi ekwa amɛ lɛ. (Kanemɔ Lala 27:10.) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ efeɔ nakai? Etsɔɔ etsuji anɔkwafoi lɛ anɔ. Wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ebatsɔmɔ wɔwekumɛi. Kɛ́ obaakai lɛ, Yesu wie akɛ kɛ́ mɔ ko fata ehe kɛjá Yehowa lɛ, nakai mɔ lɛ ji enyɛmi nuu loo enyɛmi yoo, loo emami.​—Mat. 12:48-50.

10. Mɛni bɔfo Paulo wie yɛ nitsumɔ ni etsuɔ akɛ asafoŋ onukpa lɛ he?

10 Asafoŋ onukpai lɛ fata wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni ebatsɔmɔ wɔwekumɛi lɛ ahe. Asafoŋ onukpa anɔkwafo ko ni tsu nii waa yɛ blema ji bɔfo Paulo. Efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa, ni akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ni ekɛɛ mɛi krokomɛi akɛ amɛkase lɛ tamɔ bɔ ni lɛ hu ekaseɔ Kristo lɛ. (1 Kor. 11:1) Be ko lɛ, ewie yɛ nitsumɔ ni etsuɔ akɛ asafoŋ onukpa lɛ he akɛ: “Wɔmli jɔ yɛ nyɛteŋ, tamɔ bɔ ni yoo ni miihã fufɔ kɛ suɔmɔ kwɛɔ lɛ diɛŋtsɛ ebii lɛ.” (1 Tes. 2:7) Asafoŋ onukpai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase Paulo ni amɛjɛ suɔmɔ kɛ mlijɔlɛ mli amɛkɛ Ŋmalɛ lɛ ashɛje mɛi ni aye amɛ awui lɛ amii.

Kɛ́ nyɛmimɛi yei Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ shɛje nyɛmimɛi yei ni ehao lɛ amii lɛ, bei pii lɛ, eyeɔ omanye waa (Kwɛmɔ kuku 11) *

11. Mɛni hãa wɔnaa akɛ jeee asafoŋ onukpai pɛ baanyɛ ashɛje mɛi amii?

11 Ani asafoŋ onukpai lɛ pɛ baanyɛ ashɛje mɛi ni afee amɛ niseniianii lɛ amii? Dabi. Eji wɔ fɛɛ wɔsɔ̃ akɛ ‘wɔya nɔ wɔshɛje wɔnyɛmimɛi lɛ amii.’ (1 Tes. 4:18) Nyɛmimɛi yei Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ ashɛje nyɛmimɛi yei ni miishɛjemɔ he miihia amɛ lɛ amii ni amɛwo amɛ hewalɛ waa. Esa kadimɔ waa akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ ehe to mami ni shɛjeɔ ebi mii lɛ he. (Yes. 66:13) Biblia lɛ wieɔ yei komɛi ni shɛje mɛi ni ehao lɛ amii lɛ ahe. (Hiob 42:11) Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ Yehowa na ni nyɛmimɛi yei Kristofoi miishɛje nyɛmimɛi yei Kristofoi krokomɛi ni ehao lɛ amii lɛ, emii shɛɔ ehe waa! Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, asafoŋ onukpa kome loo asafoŋ onukpai enyɔ baanyɛ abi nyɛmi yoo ko kɛji ebaasumɔ ni eshɛje nyɛmi yoo ko ni miina nɔ lɛ mii. Shi esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛ hiɛshikamɔ afee nakai. *

BƆ NI WƆBAAFEE WƆSHƐJE MƐI KROKOMƐI AMII

12. Mɛni esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkafee?

12 Eyɛ mli akɛ wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni afee amɛ niseniianii lɛ moŋ, shi esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkakoli amɛsaji amli. (1 Tes. 4:11) Kɛ̃lɛ, nibii pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua amɛ ni wɔshɛje amɛmii. Nyɛhãa wɔkwɛa nibii enumɔ ni Biblia lɛ hãa wɔnaa akɛ wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua amɛ.

13. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ 1 Maŋtsɛmɛi 19:5-8 lɛ, mɛni Yehowa bɔfo lɛ fee ehã Elia? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase lɛ?

13 Feemɔ nɔ ko kɛye obua amɛ. Be ko be ni gbalɔ Elia joɔ ehenyɛlɔi lɛ anaa foi koni amɛkagbe lɛ lɛ, enijiaŋ je wui aahu akɛ eshwe gbele. Mɛni Yehowa fee kɛwo lɛ hewalɛ? Etsu ŋwɛibɔfo ko kɛtee eŋɔɔ koni eyahã lɛ nɔ ni he hiaa lɛ yɛ nakai beiaŋ. Ŋwɛibɔfo lɛ hã Elia niyenii klakla, ni ejɛ mlihilɛ mli ekɛɛ lɛ akɛ ete shi ni eye nii. (Kanemɔ 1 Maŋtsɛmɛi 19:5-8.) Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko yɛ sane nɛɛ mli. No ji akɛ, bei komɛi lɛ, nɔ ko bibioo ko ni wɔbaafee wɔhã mɔ ko lɛ baanyɛ aye abua lɛ waa. Ekolɛ ewa kɛhã wɔ akɛ wɔkɛ mɔ ko ni afee lɛ niseniianii lɛ baagba nɔ mli ni etsɔ lɛ he sane. Shi wɔbaanyɛ wɔfee nɔ kroko kɛye wɔbua lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfɔ̃ lɛ nine kɛhã niyeli, wɔhé nɔ ko wɔke lɛ, loo wɔyasara lɛ yɛ eshĩa. Kɛ́ wɔfee nibii ni tamɔ nakai lɛ, mɔ lɛ baana akɛ wɔsumɔɔ esane ni wɔsusuɔ ehe.

14. Mɛni ekoŋŋ wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Elia sane lɛ mli?

14 Hã amɛnu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe. Nɔ kroko hu yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Elia sane lɛ mli. Yehowa tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ eye ebua gbalɔ Elia koni enyɛ efã gbɛ kakadaŋŋ kɛya Horeb Gɔŋ lɛ nɔ. Gɔŋ nɛɛ nɔŋŋ he Yehowa kɛ ewebii lɛ kpãŋ yɛ be ni amɛshi Ejipt lɛ. Eeenyɛ efee akɛ, be ni Elia tee jɛmɛ lɛ, enu he akɛ eyɛ shweshweeshwe. Enu he akɛ, agbɛnɛ lɛ, ekɛ mɛi ni taoɔ agbe lɛ lɛ teŋ ejekɛ. Mɛni wɔkaseɔ yɛ enɛ mli? No ji akɛ, dani wɔbaanyɛ wɔshɛje mɛi ni afee amɛ niseniianii lɛ amii lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔfee nibii ni baahã amɛhe ajɔ amɛ ni amɛnu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe. Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ahã ehi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, esoro mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni kɛ́ afee ahã lɛ lɛ, ehe baajɔ lɛ ni enu he akɛ eyɛ shweshweeshwe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ nyɛmi yoo ko ni ehao lɛ baasumɔ ni akɛ lɛ agba enaagba lɛ he sane yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Shi ekolɛ, nyɛmi yoo kroko baasumɔ ni asafoŋ onukpai lɛ kɛ lɛ abagba sane lɛ yɛ eshĩa, be ni amɛkɛ nɔ ko fioo miisara amɛnaa.

Kɛ́ wɔto wɔtsui shi wɔbo mɛi ni ehao lɛ toi, wɔ kɛ amɛ fee ekome kɛsɔle, ni wɔkɛ wiemɔi ni shɛjeɔ mɔ mii tsu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔtswa amɛ wɔma shi (Kwɛmɔ kuku 15-20) *

15-16. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiibo sane toi jogbaŋŋ?

15 Bo amɛ toi jogbaŋŋ. Biblia lɛ kɛɔ wɔ faŋŋ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ he afee oya kɛ sane toiboo, ekaye ehe oyai kɛwie.” (Yak. 1:19) Kɛ́ mɔ ko kɛ bo miiwie, ni okwɛ ehiɛ gãa ni otswaaa osɛŋ lɛ, ani no pɛ kɛkɛ tsɔɔ akɛ oobo lɛ toi jogbaŋŋ? Dabi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, sɛɛ mli lɛ, Elia gba Yehowa bɔ ni enuɔ he ehãa diɛŋtsɛ. Yehowa na yɛ Elia wiemɔ mli akɛ etsui efã, ehe efee shoo, ni eenu he akɛ etsu ajumajaŋ. Hetoo ni Yehowa hã lɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ ebo lɛ toi jogbaŋŋ; ekɔlɔ nibii ni haoɔ Elia lɛ ekomekome ni eye ebua lɛ kɛtsu he nii.​—1 Maŋ. 19:9-11, 15-18.

16 Ni wɔ hu? Kɛ́ wɔmiibo mɔ ko ni ehao lɛ toi lɛ, te wɔbaafee tɛŋŋ wɔhã ena akɛ wɔmiinu he wɔmiihã lɛ ni wɔmusuŋ tsɔɔ wɔ yɛ ehe? Bei komɛi lɛ, wiemɔi fioo ko ni obaawie lɛ baahã mɔ lɛ ana akɛ osusuɔ ehe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanyɛ okɛɛ lɛ akɛ: “Edɔ mi waa akɛ afee bo nakai! Esaaa akɛ afeɔ gbekɛ ko kwraa nakai!” Ekolɛ obaanyɛ obi lɛ saji enyɔoo ko koni onyɛ onu nɔ ni ewieɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. Obaanyɛ obi lɛ akɛ, “Ofainɛ, ani obaanyɛ ogbala nɔ ni owieɔ lɛ mli jogbaŋŋ ohã mi?” aloo “Be ni owie nɛkɛ kɛ nɛkɛ lɛ, ani no mli lɛ ootao otsɔɔ akɛ . . . ?” Wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ ni obaajɛ suɔmɔ mli okɛ mɔ lɛ awie lɛ baahã ena akɛ, oobo lɛ toi jogbaŋŋ ni ootao onu nɔ ni ewieɔ lɛ shishi.​—1 Kor. 13:4, 7.

17. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔto wɔtsui shi ni ‘wɔkaye wɔhe oyai kɛwie’ lɛ?

17 Kɛ́ oobo mɔ ni ehao lɛ toi lɛ, kwɛmɔ jogbaŋŋ ni ‘okaye ohe oyai kɛwie.’ Kaaye ohe oyai owo lɛ ŋaa loo ojaje esusumɔ be ni ewieɔ lɛ. Moŋ lɛ, too otsui shi ohã lɛ. Elia sane lɛ hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni enɛ sa jogbaŋŋ. Elia fɔse etsuiŋ fɛɛ eshwie Yehowa hiɛ, ni ekɛɛ Yehowa bɔ ni enaagbai lɛ suɔ etsui waa ehãa. Yehowa waje lɛ koni ehemɔkɛyeli lɛ mli akagbɔjɔ. Shi sɛɛ mli lɛ, Elia saa efɔse etsuiŋ eshwie Yehowa hiɛ ekoŋŋ, ni ekɛ wiemɔi kome too lɛ nɔŋŋ tsu nii. (1 Maŋ. 19:9, 10, 13, 14) Sane nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, bei komɛi lɛ, mɛi ni ehao lɛ baasumɔ ni amɛwie amɛnaagbai lɛ ahe shii abɔ. Shi esa akɛ wɔkase Yehowa ni wɔto wɔtsui shi wɔbo amɛ toi. Nɔ najiaŋ ni wɔhe baafee oya wɔtsɔɔ amɛ amɛnaagbai lɛ anaa tsabaa lɛ, esa akɛ wɔhã amɛna akɛ wɔnuɔ he wɔhãa amɛ ni wɔmusuŋ tsɔɔ wɔ waa yɛ amɛhe.​—1 Pet. 3:8.

18. Kɛ́ wɔ kɛ mɔ ko ni tsui ekumɔ lɛ fee ekome kɛsɔle lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baanyɛ ashɛje emii?

18 Okɛ amɛ afee ekome kɛsɔle. Bei komɛi lɛ, mɛi ni ehao waa lɛ nuɔ he akɛ amɛjeee mɛi ni sa akɛ amɛyaa Yehowa hiɛ, ni no hewɔ lɛ amɛnyɛɛɛ amɛsɔle. Kɛ́ wɔmiitao wɔshɛje mɔ ko ni tamɔ nakai lɛ mii lɛ, wɔbaanyɛ wɔ kɛ lɛ afee ekome kɛsɔle, ni wɔtsɛ egbɛ́i yɛ sɔlemɔ lɛ mli. Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ Yehowa bɔ ni mɔ ni tsui ekumɔ lɛ sane kã wɔ kɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ atsui nɔ waa. Wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi Yehowa ni eshɛje etsulɔ ni jara wa hã lɛ nɛɛ mii, ni ehã ená miishɛɛ. Kɛ́ wɔ kɛ mɔ lɛ fee ekome kɛsɔle yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ebaanyɛ eshɛje emii waa.​—Yak. 5:16.

19. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔwiemɔi ashɛje mɛi amii?

19 Okɛ wiemɔi ni shɛjeɔ mɔ mii ni hãa mɔ tsui nyɔɔ emli atsu nii. Susumɔ nii ahe jogbaŋŋ dani owie. Kɛ́ wɔwie ni wɔsusuuu he lɛ, ebaanyɛ eye awui waa. Shi kɛ́ wɔkɛ wiemɔi ni sa ni tsɔɔ mɔhesusumɔ tsu nii lɛ, ebaanyɛ etswa mɛi ema shi. (Abɛi 12:18) No hewɔ lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa ni eye ebua bo koni onyɛ oná wiemɔi ni hi ni shɛjeɔ mɔ mii ni tswaa mɔ emaa shi. Hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, wiemɔ ko kwraa bɛ ni wajeɔ mɔ waa fe Yehowa diɛŋtsɛ wiemɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ.​—Heb. 4:12.

20. Mɛɛ susumɔ nyɛmimɛi komɛi ni be ni amɛji gbekɛbii lɛ akɛ amɛ fee bɔlɛnamɔ nifeemɔi lɛ ená? Ni mɛni esa akɛ wɔye wɔbua amɛ ni amɛle?

20 Nyɛmimɛi komɛi ni be ni amɛji gbekɛbii lɛ akɛ amɛ fee bɔlɛnamɔ nifeemɔi lɛ nuɔ he akɛ amɛhe tseee, amɛbɛ nɔ ko mli, ni mɔ ko mɔ ko sumɔɔɔ amɛsane, loo akɛ amɛjeee mɛi ni esa akɛ asumɔ amɛsane po. Enɛ ji amale agbo! No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ Ŋmalɛ lɛ atsu nii kɛye wɔbua amɛ ni amɛna akɛ Yehowa sumɔɔ amɛ waa diɛŋtsɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “ Ŋmalɛ Lɛ Mli Miishɛjemɔ.”) Kɛ́ obaakai lɛ, be ko be ni gbalɔ Daniel hao ni enijiaŋ je wui lɛ, ŋwɛibɔfo ko jɛ mlihilɛ mli ewo lɛ hewalɛ. Yehowa tsɔ ŋwɛibɔfo lɛ nɔ ehã Daniel na akɛ, esumɔɔ esane waa ni eshwɛɛɛ ehe kwraa. (Dan. 10:2, 11, 19) Yehowa shwɛɛɛ wɔnyɛmimɛi nɛɛ ni ehao lɛ hu ahe kwraa!

21. Mɛni baaba efɔŋfeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ anɔ wɔsɛɛ? Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee?

21 Kɛ́ wɔshɛje mɛi krokomɛi amii lɛ, wɔhãa amɛnaa akɛ Yehowa sumɔɔ amɛ. Nɔ kome hu ni esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ ji akɛ, Yehowa yeɔ jalɛ sane. Mɔ ko mɔ ko bɛ ni afee lɛ niseniianii ni Yehowa enaaa. Enaa fɛɛ, ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaagbala efɔŋfeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ atoi. (4 Mo. 14:18) Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, nyɛhãa wɔ fɛɛ wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaajie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni afee amɛ niseniianii lɛ. Satan kɛ ejeŋ fɔŋ lɛ efee mɛi babaoo niseniianii. Shi etsɛŋ, Yehowa baatsu naagbai fɛɛ ni mɛi fɛɛ ni afee amɛ niseniianii lɛ kɛkpeɔ lɛ ahe nii kwraa kɛmɔ shi. Nakai beiaŋ lɛ, akaiŋ dɔlɛ nibii nɛɛ dɔŋŋ, ni amɛbaŋ tsui mli hu dɔŋŋ. Enɛ ni wɔle lɛ shɛjeɔ wɔmii waa.​—Yes. 65:17.

LALA 109 Nyɛjɛa Nyɛtsui Mli Nyɛsumɔsumɔa Nyɛhe Waa

^ kk. 5 Kɛ́ akɛ gbekɛ ko fee bɔlɛnamɔ nifeemɔi lɛ, ebaanyɛ eye lɛ awui afii babaoo. Mɛni hewɔ ebaa lɛ nakai? Namɛi baanyɛ ashɛje amɛmii? Ni mɛni ji nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛshɛje amɛmii? Wɔbaahã sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli.

^ kk. 11 Mɔ ni afee lɛ niseniianii lɛ diɛŋtsɛ baakpɛ eyiŋ kɛji ebaayana datrɛfonyo loo eyaŋ.

^ kk. 76 MFONIRI LƐ HE SANE: Nyɛmi yoo ko ni eda yɛ mumɔŋ lɛ miishɛje nyɛmi yoo ko ni ehao waa lɛ mii.

^ kk. 78 MFONIRI LƐ HE SANE: Asafoŋ onukpai enyɔ eyasara nyɛmi yoo ni ehao lɛ. Nyɛmi yoo lɛ efɔ̃ nyɛmi yoo ni eda yɛ mumɔŋ lɛ nine ni ebafata amɛhe.