Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 20

Konsola kes algen ki sufri abuzu seksual

Konsola kes algen ki sufri abuzu seksual

‘Deus di tudu konsolu ta konsola-nu na tudu nos prublémas’. — 2 CORÍNTIOS 1:3, 4.

KÁNTIKU 134 Fidjus é un eransa di Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. (a) Ki izénplu ta mostra ma nu meste di konsolu i ma nu sabe konsola otus? (b) Kal ki é un di kes piór sufrimentu ki alguns mininu ta pasa pa el?

TUDU algen ta nase ku nisisidadi di resebe konsolu, i ku kapasidadi di konsola otus. Pur izénplu, imajina un mininu ki sta na rua ta brinka, ta kai i el ta sfola duedju. Kuzê ki el ta faze? El ta kóre pa déntu kaza, ta txora i ta txoma: “Mamá! Papá!” Se mai ku se pai ka ta pode sara kel pankada, má es ta pode konsola-l. Talvês es ta pergunta-l kuzê ki kontise i es ta linpa-l se láguas na odju. Es ta brasa-l i es ta fla-l: “Ka bu txora! Dexa-m odja!” Dipôs es pode pô-l ramedi ô un pensu na duedju. Na poku ténpu, kel mininu ta para di txora i el pode ti ba brinka otu bês. Ku ténpu, kel pankada ta sara.

2 Má alvês, ten pankada ki é mutu más piór di ki sfola duedju. Alguns mininu ta abuzadu di es. Kel tipu di abuzu li pode kontise sô un bês ô monti bês duránti txeu anu. Na kes dôs situason li, kel abuzu ta dexa marka ô un dór ki ka ta kaba. Alvês kel algen ki abuza di un mininu ta pegadu i el ta kastigadu. I na otus situason pode parse ma kel algen nunka ka ta pegadu i nen kastigadu. Má mésmu ki fazedu justisa kel óra, kel mininu ki abuzadu di el pode kontinua ta sufri ti ki el bira grandi.

3. Di akordu ku 2 Coríntios 1:3, 4, kuzê ki Jeová krê i ki perguntas nu sta ben responde?

3 Alguns irmon ku irmans na kongregason ki oji dja sta grandi, inda ta xinti kel dór pamodi es sufri abuzu seksual kantu es éra pikinoti. Kuzê ki pode djuda-s? (Lé 2 Coríntios 1:34.) Kel testu li ta mostra ma Jeová krê pa kada un di se ovelhas resebe konsolu i amor. Pur isu, kel studu li sta ben responde três pergunta: (1) Pamodi ki alguns algen ki sufri abuzu seksual kantu es éra pikinoti meste di konsolu? (2) Ken ki pode konsola-s? (3) Di ki maneras nu pode konsola-s?

PAMODI KI ES MESTE DI KONSOLU?

4-5. (a) Pamodi ki nu debe ntende ma un algen grandi é ka sima un mininu? (b) Kuzê ki un mininu ki sufri abuzu seksual pode xinti?

4 Alguns algen ki dja sta grandi i ki sufri abuzu seksual kantu es éra mininu meste di konsolu, mésmu ki dja pasa txeu anu. Pamodi? Primeru, nu meste ntende ma un mininu é ka sima un algen grandi. Un algen grandi ki tratadu mariadu ta xinti di un manera. Má un mininu ki abuzadu di el ta xinti diferenti. Odja alguns izénplu.

5 Un mininu meste xinti ma el pode kúnfia na kes algen ki sta kuida di el. Kel tipu di kunfiansa li ta poi kel mininu ta xinti suguru i el ta prende kúnfia na kes algen ki ta ama-l. (Sal. 22:9) Má é tristi di sabe, ma txeu bês abuzu seksual di un mininu ta kontise na se própi kaza, pa un algen di se família ô amigus di se família. Kel mininu ki sufri abuzu pode xinti nganadu i ten prubléma na prende kúnfia na otus algen, mésmu dipôs ki pasa txeu anu.

6. Pamodi ki abuzu seksual di un mininu é un grandi maldadi?

6 Mininus ka sabe proteje ses kabésa, i abuzu seksual é un grandi maldadi ki ta prujudika-s. Un algen ki ta obriga un mininu faze séksu antis di se korpu ô se menti sta priparadu pa kel-la, el sta ta prujudika-l se vida. Abuzu seksual pode poi kel mininu ta pensa mariadu sobri séksu, sobri se kabésa ô di kalker algen ki tenta txiga pértu di el.

7. (a) Pamodi ki é faxi pa un algen ngana un mininu i ki mintiras el pode konta-l? (b) Kuzê ki kes mintira pode poi kel mininu ta pensa?

7 Mininus inda ka ten kapasidadi di ntende un situason, toma disizons ô di odja un prigu i fuji di el. (1 Cor. 13:11) É pur isu ki é faxi pa kes algen ki ta abuza di un mininu ngana-s. Kes ki ta faze kel-la ta konta-s mintira. Es ta fla-s ma es é kulpadu i ma es ka debe konta ningen kuzê ki kontise. I si es konta algun kuza, ningen ka ta ba kridita na es ô djuda-s. Tanbê es ta fla ma relason seksual entri algen grandi i un mininu é un manera normal di mostra amor pa kunpanheru. Pode leba ténpu pa un mininu da kónta ma tudu kes kuza li é mintira. Un mininu pode kria ta pensa ma ten algun kuza mariadu ku el, ma el ka ta sirbi pa nada i ma el ka merese amor ô konsolu di ningen.

8. Pamodi ki nu pode ten sertéza ma Jeová pode konsola kes algen ki sufri abuzu?

8 Kes informason li ta djuda-nu ntende pamodi ki kes algen ki abuzadu di es, pode kontinua ta sufri pa txeu ténpu. Kel tipu di krimi li é un grandi maldadi! É tristi di odja ma abuzu seksual di mininu dja bira un praga na sosiadadi. Kel-li é un próva klaru ma nu sta vive na ténpu di fin, na un ténpu undi txeu algen sta ‘sen amor pa família’ i ‘ómis mau i falsu sta ta bira kada bês más piór’. (2 Tim. 3:1-5, 13) Kes armadilha di Satanás é mau i é tristi óras ki pesoas ta faze kuzê ki Diabu krê. Má, Jeová é mutu más poderozu ki Satanás ô di kes algen ki ta faze kuzê ki Satanás krê. Jeová sénpri ta sta sienti di kuzas ki Satanás sta ta faze. Tanbê Jeová sabe dretu óras ki nu sta pasa pa sufrimentu i el ta da-nu konsolu ki nu meste. Nu ta fika kontenti di sirbi ‘Deus di tudu konsolu ki ta konsola-nu na tudu nos prubléma, asi, ku kel konsolu ki nu ta resebe di Deus, nu ta pode konsola otus na kalker tipu di prubléma.’ (2 Cor. 1:3, 4) Má, ken ki Jeová ta uza pa da-nu kel konsolu li?

KEN KI PODE KONSOLA KES ALGEN KI SUFRI ABUZU SEKSUAL?

9. Di akordu ku palavras di Rei Davidi na Salmo 27:10, kuzê ki Jeová ta ben faze pa kes algen ki maltratadu pa ses própi família?

9 Ten algen ki ses mai ku ses pai ka proteje-s kóntra abuzu seksual, i ten otus ki sufri abuzu di pesoas ki éra txeu ses amigu. Kes algen li meste txeu di konsolu. Davidi, ki éra un skritor di salmos, sabia ma nu pode kúnfia ma Jeová sénpri ta konsola-nu. (Lé Salmo 27:10.) Davidi tinha sertéza ma Jeová ta sérba un Pai pa tudu kes algen ki maltratadu pa ses própi família. Modi ki Jeová ta faze kel-la? El ta uza se sérvus fiel, ki é nos família di irmons ku irmans na kongregason. Pur izénplu, Jizus fla ma kes ki ta adoraba Jeová djuntu ku el éra sima se irmons, se irmans i se mai. — Mat. 12:48-50.

10. Kuzê ki Polu fla sobri se trabadju di ansion?

10 Odja un izénplu ki ta mostra modi ki kongregason pode ser sima un família. Apóstlu Polu éra un ansion fiel ki ta trabadjaba duru pa kongregason. Deus uza-l pa el fla otus algen pa imita se izénplu, sima el ta imitaba Kristu. (1 Cor. 11:1) Repara kuzê ki Polu fla sobri se trabadju di ansion: ‘Nu bira mansu na nhos meiu, sima un mai ki ta kuida i ta da se fidju mama ku mimu.’ (1 Tes. 2:7) Ansions pode imita izénplu di Polu, óras ki es meste konsola un algen. Es pode uza Bíblia i pâpia di un manera mansu i ku amor.

Irmans ku más spiriénsa pode ser di grandi ajuda na konsola otus (Odja parágrafu 11.) *

11. Kuzê ki ta mostra ma é ka sô ansions ki pode da konsolu?

11 Má, é sô ansions ki pode konsola kes algen ki sufri abuzu seksual? Nau. Nos tudu nu ten responsabilidadi di ‘kontinua ta konsola kunpanheru’. (1 Tes. 4:18) Kes irman ku más spiriénsa pode ser di grandi ajuda pa kes irman ki meste di konsolu. Jeová konpara se kabésa ku un mai ki ta konsola se fidju. (Isa. 66:13) Na Bíblia nu ta atxa izénplus di mudjeris ki konsola otus algen ki sta pasaba pa prublémas. (Jó 42:11 ) Jeová ta fika txeu kontenti óras ki el ta odja mudjeris na kongregason ta konsola kes irman ki sta ta sufri. Na alguns situason, un ô dôs ansion pode txoma un irman ku más spiriénsa apárti i pergunta-l si el ta pode djuda un otu irman ki meste di ajuda. *

MODI KI NU PODE KONSOLA OTUS?

12. Ki kuidadu nu debe ten?

12 É klaru ki nu ten ki toma kuidadu pa nu ka mete na asuntus ki un irmon ô un irman ka krê pa otus algen sabe. (1 Tes. 4:11) Nton, kuzê ki nu pode faze pa djuda i konsola kes algen ki meste? Nu ben odja na Bíblia sinku manera di da konsolu.

13. Sima sta na 1 Reis 19:5-8, kuzê ki anju di Jeová faze pa Elias i modi ki nu pode imita-l?

13 Faze algun kuza pa djuda kes algen ki sta sufri. Kantu proféta Elias staba ta fuji di kes algen ki krê mataba el, el fika txeu dizanimadu ki el pidi móre. Jeová manda un anju poderozu pa vizita-l. Kel anju da Elias kuzê ki el sta ta mesteba na kel óra. El da-l kumida i ku bondadi el insentiva-l pa el kume. (Lé 1 Reis 19:5-8.) Kel stória li ta inxina-nu un lison inportanti. Alvês, un kuza pikinoti ki nu ta faze pa un algen pode ser di txeu ajuda. Sima un kumida, un prezenti pikinoti ô skrebe un karta, pode poi un irmon ô un irman ki sta dizanimadu ta xinti nos amor i preokupason. Si talvês é difísil pa nu pâpia ku un algen sobri se sentimentus, nu pode mostra ma nu ta preokupa ku el óras ki nu ta faze alguns di kes kuza li pa djuda-l.

14. Ki otu lison nu ta prende di stória di Elias?

14 Djuda kes ki sta sufri xinti dretu i suguru. Kuzê ki kontise ku Elias ta inxina-nu un otu lison inportanti. Jeová faze un milagri, kantu el da kel proféta tudu kuzê ki el mesteba pa faze un viaji grandi ti monti Orebi. Talvês Elias xinti suguru na kel lugar lonji, undi Jeová fazeba kel kontratu ku se povu. Ti ki enfin el staba lonji di kes algen ki kria mataba el. Kuzê ki nu ta prende ku kel-li? Si nu krê konsola kes algen ki sufri abuzu seksual, talvês primeru nu meste djuda-s xinti suguru. Pur izénplu, ansions debe lenbra kel-li óras ki es ta djuda un irman ki sta dizanimadu. Talvês kel irman pode xinti más suguru i más avontádi di pâpia na se kaza ta toma un sumu, envês di pâpia na Salon di Reinu. Má pode ten otu irman ki ta prifiri pâpia na Salon di Reinu.

Nu pode djuda óras ki nu ta obi ku atenson, faze orason ku kel algen i skodje palavras ki ta konsola-l (Odja parágrafus 15 ti 20.) *

15-16. Kuzê ki siginifika obi ku atenson?

15 Obi ku atenson. Bíblia ta da un konsedju klaru: ‘Tudu algen debe sta prontu pa obi, má ka debe pâpia faxi’. (Tia. 1:19) Nu ta obi otus ku atenson? Talvês nu pode atxa ma obi ku atenson siginifika fika paradu ta djobe kel algen, sen fla nada. Má obi ku atenson é mutu más ki kel-li. Pur izénplu, kantu Elias disidi pâpia di tudu se tristéza, Jeová obi-l ku atenson. El ntende ma Elias staba ku medu, el sta xintiba el sô i el sta pensaba ma tudu se trabadju ka tinha valor. Ku amor, Jeová djuda Elias vense kada un di se sentimentus. Jeová mostra ma el obi Elias ku atenson. — 1 Reis 19:9-11, 15-18.

16 Modi ki nu pode mostra konpaxon i amor timenti nu sta ta obi un irmon ô un irman? Alvês, un palavra ku amor i ku jetu pode mostra kel algen modi ki nu sta xinti. Pur izénplu, nu pode fla: “N fika txeu tristi ku kuza ki kontise ku bo! Ninhun mininu ka debe tratadu di kel manera la.” Talvês bu pode faze un ô dôs pergunta pa ten sertéza ma bu sta ta ntende kuzê ki kel algen ki sta dizanimadu fla. Tanbê bu pode pergunta: “Bu pode djuda-m ntende kuzê ki bu krê fla?” ô “Pa kel ki bu fla, N ntende ma. . . É kel-li ki bu krê flaba?” Óras ki nu ta fla palavras ki ta mostra amor sima kes-li, kel algen ta odja ma nu sta obi-l ku atenson i ma nu sta sforsa pa nu ntende se situason. — 1 Cor. 13:4, 7.

17. Pamodi ki nu debe obi ku paxénxa i ‘ka pâpia faxi’?

17 Lenbra ma nu ‘ka debe pâpia faxi’. Óras ki un algen sta ta pâpia, nu ka debe korta-l konbérsu pa nu da-l konsedju ô pa nu koriji-l se manera di pensa. Ten paxénxa! Kantu Elias abri se korason pa Jeová, el staba dizanimadu i el fla kuzas ki ta mostra ma el staba txeu tristi. Má, dipôs ki Jeová da Elias forsa, kel proféta torna abri se korason, ta fla kes mésmu kuza. (1 Reis 19:9, 10, 13, 14 ) Kuzê ki kel-li ta inxina-nu? Alvês un algen ki sta dizanimadu meste fla kuzê ki el sta xinti más di ki un bês. Sima Jeová, nu ten ki obi-l ku paxénxa. Envês di nu fika ta fla-l modi ki el ta rezolve se prublémas, nu debe poi na se lugar i mostra konpaxon. — 1 Ped. 3:8.

18. Modi ki nos orason pode konsola kes algen ki sta sufri?

18 Faze orason ku kel algen ki sta sufri. Alvês, un algen ta fika txeu dizanimadu ki el ka ta konsigi faze orason. Talvês el ka ta xinti ma el merese pâpia ku Jeová. Si nu krê konsola un algen ki sta na kel situason li, nu pode faze orason ku el i fla se nómi na orason. Nu pode fla Jeová ma kel algen ki sta dizanimadu ten txeu valor pa nos i pa kongregason. Tanbê nu pode pidi Jeová pa da pas i konsolu pa kel ovelha ki ten txeu valor pa el. Kel tipu di orason li pode da txeu konsolu pa kes algen ki sta sufri. — Tia. 5:16.

19. Kuzê ki ta djuda-nu pripara pa konsola un algen?

19 Skodje palavras ki ta kura i ki ta konsola. Pensa antis di bu pâpia. Palavras ki nu ta fla sen pensa pode mágua. Má palavras ki nu ta fla ku amor pode kura. (Pro. 12:18) Pur isu, faze orason pa Jeová ta pidi pa el djuda-u atxa palavras ki ta mostra amor, ki ta konsola i ki ta anima. I nunka ka bu skese ma palavras ki más ta konsola é kes palavra di Jeová ki sta na Bíblia. — Heb. 4:12.

20. Kuzê ki alguns irmon ô irmans ki sufri abuzu seksual ta pensa sobri ses kabésa i kuzê ki nu krê lenbra-s?

20 Talvês, alguns irmon ô irmans ki sufri abuzu seksual ta atxa ma es é suju, ma es ka ten valor ô ma es ka merese pa ningen ama-s. Kes mintira li ta kaba ku un algen! Pur isu, uza Bíblia pa lenbra-s ma es ten txeu valor pa Jeová. (Djobe kuadru “ Konsolu ki Bíblia ta da”.) Kantu proféta Daniel staba fraku i dizanimadu, un anju ben da-l koraji. Jeová kreba pa Daniel sabe ma el tinha txeu valor pa el. (Dan. 10:2, 11, 19) Di mésmu manera, nos irmons i nos irmans ki sta dizanimadu ten txeu valor pa Jeová!

21. Kuzê ki ta ben kontise ku tudu kes algen ki faze kuza mariadu i ki ka rapende, má kuzê ki nu debe sta disididu na faze pa kes algen ki sufri injustisa?

21 Óras ki nu ta konsola otus, nu djuda-s lenbra ma Jeová ta ama-s. I nunka nu ka debe skese ma Jeová tanbê é un Deus di justisa. Jeová sabe sobri kada algen ki sufri abuzu seksual, mésmu ki ningen más ka sabe. Jeová ta odja tudu kuza i el ta kastiga kes algen ki abuza di un mininu i ki ka rapende. (Núm. 14:18) Timenti nu sta spéra pa kel-li kontise, nu faze tudu kel ki nu pode pa nu mostra nos amor pa kes algen ki sufri abuzu seksual. Nu ta fika kontenti di sabe ma ka ta dura Jeová ta ben kura tudu kes algen ki sta ta sufri pamodi Satanás i se mundu! I nu pode ten sertéza ma nos menti ô nos korason ka ta ben lenbra más di kes kuza kasábi. — Isa. 65:17.

KÁNTIKU 109 Nu ama kunpanheru di korason

^ par. 5 Kes algen ki sufri abuzu seksual kantu es éra pikinoti, pode pasa pa txeu prubléma, mésmu dipôs di txeu anu. Kel studu li sta ben djuda-nu ntende pamodi ki kel-la ta kontise. Tanbê nu sta ben odja ken ki pode konsola-s i alguns manera di konsola-s ki ta da bons rezultadu.

^ par. 11 Si un algen sufri abuzu seksual, é el ki ta disidi si el ta djobe ajuda na un dotor ô nau.

^ par. 76 SPLIKASON DI DIZENHU: Un irman ku más spiriénsa ta konsola otu irman ki sta ta sufri.

^ par. 78 SPLIKASON DI DIZENHU: Dôs ansion ta vizita un irman ki sta dizanimadu. El konvida un irman ku más spiriénsa pa sta la.