Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

FARKARKOR 18

Yahwe Fyasnai Saswar ma Ḇaḇenanapes faro Sidang Kristen

Yahwe Fyasnai Saswar ma Ḇaḇenanapes faro Sidang Kristen

”Mkofnoḇekyae mko ma mkoḇar kamnam mkoḇena! Rarirya mkoḇeimnis sasoser Kristus.”​—GAL. 6:2.

DOYA 12 Allah Ḇeba Syadi, Yahwe

ROI NA KOFARKOR *

1. Rosai roi risuru na kokyar ya?

ALLAH YAHWE iswar kaku manfamyan Ḇyesi. Ifrur rarirya ḇesya kwar. I kako iswar ḇaḇenanapes ya. (Mz. 33:5) Inja na kokyar faro roi risuru suine: (1) Fafisu manfamyan Ḇyesya sifrur pyum si ḇa, Yahwe sne Ḇyedi iduf kaku. (2) Yahwe nari ḇyuk samamyai faro snonkaku ḇefrur pyum kawasa Ḇyesi ḇa. Ro farkarkor ḇerandak ro ḇar rifyak, * kofarkor kwar Sasoser Moses Allah ḇyuk ḇe er Israel sya. Sasoser ani ḇyeknam ro saswar ya ma ikanowser ḇaḇenanapes ya kako. Fyarkor fa sifrur pyum snonkaku sya kam, iba syadi faro snonkaku ḇefandun fafnoḇek sya. (Bil. 10:18) Sasoser ani fyasnai Yahwe ima iswar kaku manfamyan Ḇyesi.

2. Fakfuken risai na kokarem ya?

2 Sasoser Moses imnai ro 33 M, fafisu sidang Kristen dores kwar. Inja, sasoser ḇeknam ro saswar ma ḇaḇenanapes naisya wer ḇa ke fa nfarkin snonkaku Kristen sya? Rarirya ḇa! Sisouser sasoser ḇebabo. Ro farkarkor ine, randakya na kawos rosaiso sasoser ḇebabo ani. Ramnai, na kokarem fakfuken nane: Rosai ḇefnai kokyar kaku sasoser ḇebabo ine ḇyeknam ro saswar ma ikanowser ḇaḇenanapes ya? Ro ḇaḇ sasoser ine, rariso snonkaku ḇena papoik sya sifrur pyum ḇesesya rai?

ROSAISO ”SASOSER KRISTUS” I?

3. Rosaiso ”sasoser Kristus” i, imnis ḇeyap ro Galatia 6:2 ya?

3 Wasya Galatia 6:2. Snonkaku Kristen sikunem faro ”sasoser Kristus”. Yesus ikofenḇair sasoser oser-oser faro manfamyan ḇyesi ḇa. Mboi, ḇyuk monda akurfasnai, parenta, ma wos farkin fa sisouser na. ”Sasoser Kristus” kyur ḇe Yesus farkarkor ḇyena kam. Syos-syos ḇeuser na, na nafnoḇek ko fa kofawi pyum sasoser anya.

4-5. (a) Kuker nyan risai monda Yesus ḇyuk farkarkor? (b) Ro fafisu risai Yesus ḇyuk farkor ya?

4 Kuker nyan risai monda Yesus ḇyuk farkarkor? Oser ya, ḇyuk farkarkor roro rosai ikofen na. Wos ḇyena naser papoik snar dawos kakaku ḇerama ro Allah, ikofenḇair fainda ro kankenem, ma Karajan Allah iso nari ḇepyos kandera ro snonkaku syakam. (Luk. 24:19) Yesus ḇyuk farkarkor kako kuker fyasnai nyan ḇepyum. Ro moḇ ikenem raya, fyarkor manfamyan ḇyesi rariso fandun fa sikenem ndraya.​—Yoh. 13:15.

5 Fafisu risai Yesus ḇyuk farkor ya? Fafisu ifarmyan ro supswan ine. (Mat. 4:23) Fyoro ḇa fyor ḇyeḇeḇawes kwar, dakfarkor ḇeso i sya wer. Imnis raris, fyasnai mankundi ḇe manfamyan ḇyesi, indokada se 500 ma ḇyuk parenta ḇe si fa ’sifarkor er sya kam sḇe manfamyan.’ (Mat. 28:19, 20; 1 Kor. 15:6) Rofyor kyaḇer ḇe nanki kwar ma ḇyebukor ro sidang, Yesus fyarkor pdef manfamyan ḇyesya. Rupa ra, indokada taun 96 M, Kristus iwan Manwawan Yohanes i fa syambraḇser ma ḇyuk wos ananun ḇe snonkaku Kristen ḇesmai ramrem sya.​—Kol. 1:18; Why. 1:1.

6-7. (a) Rodiso sfas Yesus farkarkor ḇyena? (b) Rariso kosouser sasoser Kristus ya rai?

6 Rodiso sfas Yesus farkarkor ḇyena? Syap Injil rifyak sfas farfyar ḇebor ḇekur Yesus i, roi ikofen ma ifrur ro supswan. Syap ḇesena ḇero Syap-Syap Yunani Kristen nafnoḇek ko syadi wer fa kofawi Yesus mamam ḇyena, snar manḇefas sya rur ḇesren ya fyarkin si ma sna ”Kristus kakara ḇyena”.​—1 Kor. 2:16.

7 Farkarkor ya: Yesus farkarkor ḇyena nefainda kaku faro kankenem koḇena kam. Inja, sasoser Kristus nfara rosai kofrur ro rum, ro moḇ kofararur roya ḇaido rumfarkor, ma ro sidang. Kofawi sasoser Kristus kuker kowasya Syap-Syap Yunani Kristen ma kowasenkara na. Kosouser sasoser ine rofyor koso akurfasnai, parenta, ma wos farkin kosmai ro fasfas anna. Kosouser sasoser Kristus ido, kyurfasnai kosouser faro Allah ḇesaswar koḇedi, Yahwe, snar Yesus farkarkor ḇyena kam ndramuma ro I.​—Yoh. 8:28.

SASOSER ḆEKNAM RO SASWAR YA

8. Rosai ḇeararef ro sasoser Kristus i?

8 Rum ḇepyum ima rum ḇeḇeḇawes robo araref ḇesambraḇ na. Ḇeḇarek ro rum ani dori na sikain kuker payamyum. Rarirya kako, sasoser ḇepyum neḇeḇawes ro araref ḇesambraḇ na. Snonkaku ḇesouser faro sasoser anna na sismai fainda. Sasoser Kristus ḇyeḇeḇawes ro araref ḇesambraḇ isoine saswar ya. Moḇsa ndrariri?

Rofyor kofasnai saswar faro snonkaku ḇese ido, koisya kosouser ”sasoser Kristus” (Mam syos ḇe 9-14) *

9-10. (a) Rariso Yesus fyasnai roi ifrur nakam neknam ro saswar ya? (b) Moḇsa kakso nyan ḇyena rai?

9 Randak ya, roi Yesus ifrur nakam neknam ro saswar ya. Sne ḇesawarwar, ḇaido sne ḇenaḇye ndramuma ro saswar ya. Yesus fyarkor snonkaku sya, ḇyuk pararei ḇe ḇeduf sya, fyan ḇeḇiser sya, ma ḇyuk kaḇakḇok ḇe ḇemar sya snar sawarwar ḇyena. (Mat. 14:14; 15:32-38; Mrk. 6:34; Luk. 7:11-15) Yesus ḇyuk oras ma samambraḇ ḇyena fa ifrur roi nane, mboi imarisen fyakapon fandun snonkaku ḇesesya ro fandun mankundi ḇardi. Iḇye syadi ya, fyasnai saswar ḇeba kaku kuker imarwarek snonkaku ḇesesya.​—Yoh. 15:13.

10 Farkarkor ya: Na kakso Yesus nyan ḇyena kuker kofakapon fandun snonkaku ḇese ro fandun mankunko ḇardi. Oso wer ido, kosewar fa kakfasnai sawarwar faro snonkaku ḇero moḇ koḇaryas ya. Sawarwar ya idif ko fa koḇaryas ma koḇuk farkor ido, koisya kosouser sasoser Kristus.

11-12. (a) Rosai ḇefasnaiḇair Yahwe ima iswar kaku ko? (b) Rariso na kakso Yahwe saswar Ḇyena rai?

11 Ḇesuru ya, Yesus fyasnai mnis kaku Kmari saswar Ḇyeja. Ro fararmyan ḇyena, Yesus fyasnaiḇair Yahwe ima iswar kaku manfamyan Ḇyesya. Yesus fyarkor ḇe ko farkarkor oser ine: Kma koḇedi ro nanki myam ko oser-oser koḇemaeja kaku. (Mat. 10:31) Yahwe iryaḇ kaku rofyor domba ḇeḇor oso imbror ma kyaḇer ḇe sidang. (Luk. 15:7, 10) Yahwe fyasnai saswar Ḇyeja maro ko kuker ḇyuk Rumkun Ḇyedi fa imarwarek ko.​—Yoh. 3:16.

12 Farkarkor ya: Rariso na kakso Yahwe saswar Ḇyena rai? (Ef. 5:1, 2) Komam naek srar koḇesi oser-oser sima semaeja kaku, ma komarisen kosaser ”domba ḇeḇor” ḇekaḇer ḇe Yahwe I. (Mz. 119:176) Kofasnai saswar ḇe naek srar sya kuker koḇuk oras ma samambraḇ koḇena fa kofnoḇek si, iḇye syadi fyor sifandun fafnoḇek. (1 Yoh. 3:17) Kofasnai saswar faro ḇesesya ido, koisya kosouser sasoser Kristus.

13-14. (a) Imnis ḇefas ro Yohanes 13:34, 35, rosai Yesus iwan ḇe manfamyan ḇyesi, ma rosai ḇefnai fa sap na ḇe parenta ḇebabo? (b) Moḇsa kosouser parenta ḇebabo ine rai?

13 Ḇekyor ya, Yesus iwan manfamyan ḇyesi fa sifasnai saswar ḇefandun mankun ḇa. (Wasya Yohanes 13:34, 35.) Inema parenta ḇebabo snar ro Sasoser Moses siwan si fa sifasnai saswar ḇeradine ḇaim. Isoine fandun fa koswar min koḇesi imnis moḇ Yesus iswar ko raya. Nane nefandun saswar ḇefandun mankun ḇa. * Koswar naek srar koḇansi ḇesyadi ro koswar mankunko. Fandun fa koswar si isof ro komarisen komarwarek si, raris Yesus ifrur yoḇ ko na.

14 Farkarkor ya: Moḇsa kosouser parenta ḇebabo ine rai? Isoine, kosewar fa kofrur roi ḇebor faro naek srar koḇansi. Komarisen kofrur roi ḇeba syadi ḇe si raris koḇuk kankenem koḇena, mḇoi komarisen kofrur roi ḇekasun na kako. Imnis raris, kosewar fa koyun pyan naek srar ḇesinan kwar sya ḇe fananjur, ḇaido korir roi komarisen na fa kofrur ḇesesya simarisen. Oso wer, komarisen koḇuk swaf komnaisu ro fararur koḇena fa kofnoḇek ḇesmai rim ḇeba sya. Kofrur rarirya ido, kofasnai koisya kosouser sasoser Kristus. Ma kofrur sidang koḇedi ḇe moḇ naek srar sya sismai payamyum.

SASOSER ḆEKANOWSER ḆAḆENANAPES YA

15-17. (a) Rariso Yesus fyasnai ikanowser ḇaḇenanapes ya? (b) Moḇsa na kakso Yesus nyan ḇyena rai?

15 Wos ”ḇaḇenanapes” sap ker na ro Refo, kaku ya kyur ḇe kofrur rosai Allah myam na ḇe roi ḇenapes ma komamfarfir ḇa. Rosai ḇefnai fa kokyar sasoser Kristus ikanowser ḇaḇenanapes ya?

Yesus ḇyesyowi ma ifrur pyum bin si, ḇesyadi faro bin smamkyof si (Mam syos ḇe 16) *

16 Ḇerandak ya, kokarapan ro roi Yesus ifrur na nefasnai ikanowser ḇaḇenanapes ya. Ro fafisu ḇyedi, manfarkin agama Yahudi sayin snonkaku ḇeḇe Yahudi ḇa sya, smamkyof snonkaku Yahudi ḇesmai farkarkor agama ḇa, ma sesyowi bin sya ḇa. Imḇape, Yesus ima ifrur rarirya ḇa. Imarisen faro snonkaku ḇeḇe Yahudi ḇa ḇekyar faro i sya. (Mat. 8:5-10, 13) Myamfarfir ḇa ma ḇyaryas ḇe snonkakusya kam, myam si ro nana arasai sena ḇa. (Mat. 11:5; Luk. 19:2, 9) Ipok myamkyof bin sya ḇa. Ḇape, ḇyesyowi ma ifrur pyum si, ḇesyadi faro bin smamkyof si.​—Luk. 7:37-39, 44-50.

17 Farkarkor ya: Kakso Yesus nyan ḇyena kuker komamfarfir snonkaku sya ḇa ma koḇaryas ḇe snonkaku ḇemarisen ḇerower syakam. Komam si ro kankenem sena ro rasras ḇaido agama sena ḇa. Ḇar snon Kristen sya siso Yesus nyan ḇyena kuker sifrur pyum bin sya. Kofrur rarirya ido, koisya kosouser sasoser Kristus.

18-19. Rosai Yesus fyarkor ḇekur ḇe ḇaḇenanapes ya, ma rosai kun ro farkarkor ḇyena?

18 Ḇesuru ya, kokarapan rosai Yesus fyarkor ḇekur ḇe ḇaḇenanapes ya. Ikofenḇair wos farkin ḇefnoḇek manfamyan ḇyesi fa sifrur pyum snonkaku sya. Imnis raris, wos farkin kofawi na ḇe Aturan Emas. (Mat. 7:12) Kokame komarisen sifrur pyum ko ḇae. Inja, fandun fa kofasnai nanapes faro snonkaku ḇesesya. Kofrur na ido, na simarisen sakfrur rarirya yoḇ ko kako. Ḇape rariso fyor sifrur pyum ko ḇa kwar? Yesus fyarkor manfamyan ḇyesi fa sikyar Yahwe nari ”ḇyuk nanapes faro snonkaku kyinfir kwarsya, ma ḇeyori, ro roḇ meser”. (Luk. 18:6, 7) Wos anna naser asas ine: Allah ḇenapes koḇedi ifawi pyum samswen kosmai ro ras-ras ḇepupes na, ma nari ḇyuk nanapes faro ko ro fafisu ya.​—2 Tes. 1:6.

19 Farkarkor ya: Kosouser Yesus wos farkin ḇyena kada, na kofrur pyum snonkaku ḇesesya. Ro dunya Setan ḇepoik ine fyor sifrur pyum ko ḇa ido, na kosmai sneprei snar kofawi Yahwe nari ḇyuk nanapes ya faro ko.

MOḆSA ḆENA PAPOIK SYA SIFRUR PYUM ḆESESYA RAI?

20-21. (a) Moḇsa snonkaku ḇena papoik sya fandun fa sifrur pyum ḇesesya rai? (b) Rariso snonswa fyasnaiḇair saswar ḇefandun mankun ḇa, ma moḇsa fandun fa kma oso ifrur pyum romawa ḇyesi rai?

20 Ro ḇaḇ sasoser Kristus, moḇsa snonkaku ḇena papoik sya fandun fa sifrur pyum ḇesesya rai? Snar sasoser anya ḇyeknam ro saswar i, ḇena papoik sya fandun fa sifasnai sawarwar ma sesyowi ḇe snonkaku sya. Fandun fa siswarepen Yesus imarisen kofasnai saswar ro roi kofrur na.

21 Ro kina yadori. Snonswa fandun fa iswar swari ”imnis Kristus iswar jemaat kwar”. (Ef. 5:25, 28, 29) Snonswa ḇefasnai saswar ḇefandun mankun ḇa raris Yesus i, na sfakapon siswasi fandun ma payamyum sena ro fandun mankunsi ḇardi. Snon ḇeḇeso samswen ḇe si fa sakfasnai saswar ḇeradine. Imbude siba ro moḇ snonkaku sya sifrur pyum yae si ḇa ma siswar yae si ḇa. Na samswen ḇe si fa sibur kenem ḇeḇyeḇa ono. Ḇape siḇe sisouser sasoser Kristus ido, fandun fa sisewar kaku fa sifrur fararwe. Snonswa oso ḇefasnai saswar ḇefandun mankun ḇa na ismai syowi ro swari. Kma oso ḇeswar kaku romawa ḇyesi na ipok ifrur fa sesneso ḇa snar rosai ikofen ma ifrur ya. (Ef. 4:31) Ḇape, fyasnaiḇair ḇe romawa ḇyesi iswar ma imarisen si, rarirya skain kuker payamyum. Kma ḇefrur radirya na romawa ḇyesi siswar ma sikyar i.

22. Imnis wos ḇero 1 Petrus 5:1-3, ”domba” ḇero sidang mansei ḇena kaku si, ma moḇsa penatua sifrur pyum si rai?

22 Ro sidang. Penatua sya fandun fa siswarepen ”domba” ḇero sidang siso ḇena si ḇa. (Yoh. 10:16; wasya 1 Petrus 5:1-3.) Wos ”domba nai Allah ḇyesi”, ma ”Allah domba ḇyesi ikyar faro mko kwar” nḇuk swarepen ḇe penatua sya snar domba ḇero sidang Allah iso ḇena si. Imarisen insama sifrur pyum domba ḇyesine kuker saswar ma mayaryaren. (1 Tes. 2:7, 8) Penatua ḇeyuffarmyan ḇe manfarawdows ḇesaswar nari sismai Yahwe kyaremso Ḇyena. Penatua ansine kako nari naek srar sya siswar ma sesyowi si.

23-24. (a) Rariso penatua sya semankara ḇefrur sasar ḇeba ro sidang ya? (b) Fafisu penatua sisya semankara ido, rosai fandun fa skara ya?

23 Fafisu ono sisya sifrur sasar ḇeba kaku, rosai fandun fa penatua sifrur ya? Rosai sifrur na neḇese ro mankara ma manfarkin ḇero Israel sya. Ro ḇaḇ Sasoser Moses, snon ansine na suf fakamamar ro ḇar rur ya monda ḇa, boi roi ḇesena kako. Ḇape baboine, ro ḇaḇ sasoser Kristus penatua semankara monda ḇefrur sasar ro sidang ya dori. Sifawi pamarenta sya mande Allah ḇyuk fakamamar ḇe si kwar fa semankara snonkaku ḇefamfabri ma ḇefrur ḇarḇor na. Ine kako papoik fa sḇuk samamyai raris sḇak som ḇaido sismai ro bui.​—Rm. 13:1-4.

24 Rariso penatua sya semankara ḇefrur sasar ḇeba ro sidang ya? Na sḇuk Refo fa sḇukikara ma sun snemuk. Siswarepen saswar iso knam ro sasoser Kristus. Saswar ya na idif penatua sya fa sakkara: Rosai fandun fa nkofrur ya, fa nkofnoḇek naek srar ḇero sidang sifrur roi ḇeḇyeḇa yoḇ si? Faro ḇefrur sasar ya, saswar na nadif penatua sya fa skara: Imbror kwar ke? Na nkofnoḇek i fa nya wis ḇepyum kaḇer kuker Yahwe I ke?

25. Rosai nari kawos ro farkarkor ḇeuser ya?

25 Kokofen kasumasa kaku snar koro ḇaḇ sasoser Kristus! Kokame kosewar kaku fa kosouser na ido, na kofrur sidang ḇe moḇ ḇeaski fa naek srar sya siswaryae si, sesyowiyae si, ma sismai payamyum. Ḇape, kokenem kaker ro dunya ine, ”ḇeḇarḇorsya ma ḇesararersya . . . sḇarḇor syadi”. (2 Tim. 3:13) Fandun fa kowaren pdef. Rariso sidang Kristen fyasnai Allah ḇaḇenanapes Ḇyedi fafisu ono sisya sifrur roi ḇeḇemnisḇa yoḇ romawa mkun sya? Farkarkor ḇeuser ya nari kyarem fakfuken ine.

DOYA 15 Kosandik Yahwe Rumkun Rak Ḇyedi!

^ par. 5 Farkarkor ine ma farkarkor risuru ḇeuser ya na skowawos kaker roi ḇewar fa kokyar Yahwe ima Allah ḇesaswar ma ḇenapes. Imarisen kawasa Ḇyesi sifrur pyum si, ma snonkaku dunya ine ifrur pyum si ḇa Yahwe ḇyuk sneprei ḇe si.

^ par. 1 Mam farkarkor ”Yahwe Fyasnai Saswar ma Ḇaḇenanapes faro Er Israel Ḇepon Iwara” ro Baryas Februari 2019.

^ par. 13 KNAM RO WOS ḆEḆESO: Saswar ḇefandun mankun ḇa na nadif ko fa kofakapon fandun snonkaku ḇese ro fandun mankunko ḇardi. Komarisen koḇuk roi oso ḇaido koḇuk kenem koḇena fa kofnoḇek snonkaku ḇesesya.

^ par. 61 SONIN: Yesus myam kabom oso romawa snon ḇyedi imar. Snar sneri iso i, Yesus ḇyawes romawa ani.

^ par. 63 SONIN: Yesus daknan ro snonkaku Farisi oso rum ḇyedi, snori Simon. Bin oso, sifawi i ḇe bin ḇefrur farḇuk, ḇyan Yesus wemin ḇyesuya kuker mkarui ḇyena, ipyos na kuker snonburyam ḇyena, ma ryemi kuker mani spum. Simon imarisen ḇa faro rosai bin ani ifrur na, ḇape Yesus ibriwarek i.