Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 18

Bɔ Ni Kristofoi Asafo Lɛ Hãa Anaa Akɛ Yehowa Yɛ Suɔmɔ Ni Eyeɔ Jalɛ Sane

Bɔ Ni Kristofoi Asafo Lɛ Hãa Anaa Akɛ Yehowa Yɛ Suɔmɔ Ni Eyeɔ Jalɛ Sane

“Nyɛyaa nɔ nyɛkpeekpea nyɛhe kɛterea nyɛjatsui ni tsiitsii lɛ, ni nɛkɛ gbɛ nɔ nyɛbaatsɔ nyɛwo Kristo lɛ mla lɛ obɔ.”​—GAL. 6:2.

LALA 12 Yehowa Ji Nyɔŋmɔ Ofe

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛɛ nibii enyɔ esaaa akɛ wɔyiŋ feɔ wɔ kɔshikɔshi yɛ he kɔkɔɔkɔ?

KƐJƐ blema tɔ̃ɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ sumɔɔ mɛi fɛɛ ni jáa lɛ lɛ, ni ebaaya nɔ esumɔ amɛ kɛya naanɔ. Agbɛnɛ hu, esumɔɔ jalɛsaneyeli. (Lala 33:5) No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ: (1) Kɛ́ aye Yehowa tsuji sane fɔŋ lɛ, edɔɔ lɛ waa diɛŋtsɛ, ni (2) ebaakwɛ ni aye amɛsane ahã amɛ. Yɛ nikasemɔi nɛɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ * mli lɛ, wɔna akɛ suɔmɔ mli Nyɔŋmɔ jɛ ekɛ Mose Mla lɛ hã Israelbii lɛ. Mla lɛ wo mɛi hewalɛ ni amɛye jalɛ sane ekɔɔɔ he eko mɛi ahe ni sane lɛ kɔɔ, ni mɛi titri ni Mla lɛ bu amɛhe ji, mɛi ni ewaaa akɛ abaaye amɛ sane fɔŋ lɛ. (5 Mo. 10:18) Mla lɛ hãa wɔnaa akɛ, mɛi fɛɛ ni jáa Yehowa lɛ asane kã etsui nɔ waa.

2. Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo?

2 Kɛjɛ be ni ato Kristofoi asafo lɛ shishi yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji bɛ Mose Mla lɛ shishi dɔŋŋ. Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ Kristofoi bɛ mla ko kwraa ni ajɛ suɔmɔ mli akɛhã ni baawo amɛ hewalɛ ni amɛye jalɛ sane? Dabi! Yehowa ehã amɛ mla hee, ni ji Kristo lɛ mla lɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni mla nɛɛ ji. No sɛɛ lɛ, wɔbaahã sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo: Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ suɔmɔ mli ajɛ akɛ Kristo lɛ mla lɛ hã? Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ ewoɔ Kristofoi hewalɛ ni amɛye jalɛ sane? Te mla nɛɛ biɔ ni mɛi ni yɔɔ hegbɛ yɛ mɛi krokomɛi anɔ lɛ kɛ amɛ aye ahã tɛŋŋ?

MƐNI JI “KRISTO LƐ MLA LƐ”?

3. Mɛni ji “Kristo lɛ mla lɛ” ni awie he yɛ Galatiabii 6:2 lɛ?

3 Kanemɔ Galatiabii 6:2. Kristofoi yɛ “Kristo lɛ mla lɛ” shishi. Eyɛ mli akɛ Yesu ŋmalaaa mlai eshwieee shi ehãaa Kristofoi moŋ, shi ehã amɛ gbɛtsɔɔmɔi, famɔi, kɛ shishitoo mlai ni amɛhi shi yɛ naa. No hewɔ lɛ, “Kristo lɛ mla lɛ” ji nibii fɛɛ ni Yesu tsɔɔ mɛi. Sanebimɔi ni wɔbaahã hetoo yɛ kukuji ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ baaye abua wɔ ni wɔle mla nɛɛ he saji krokomɛi.

4-5. Mɛɛ gbɛi anɔ Yesu tsɔ etsɔɔ mɛi nii? Ni mɛɛ be efee nakai?

4 Mɛɛ gbɛi anɔ Yesu tsɔɔ mɛi nii? Klɛŋklɛŋ lɛ, etsɔ nibii ni ewie lɛ anɔ etsɔɔ mɛi nii. Nibii ni Yesu wie lɛ ná mɛi anɔ hewalɛ waa, ejaakɛ etsɔɔ mɛi Nyɔŋmɔ he anɔkwa saji kɛ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ adesai. Agbɛnɛ hu, Yesu hã mɛi le akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baanyɛ atsu naagbai fɛɛ ni adesai kɛkpeɔ lɛ ahe nii. (Luka 24:19) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yesu tsɔɔ mɛi nii kɛtsɔ nibii ni efee lɛ anɔ. Bɔ ni ehi shi ehã lɛ hã ekaselɔi lɛ na bɔ ni esa akɛ amɛ hu amɛhi shi amɛhã.​—Yoh. 13:15.

5 Mɛɛ be Yesu tsɔɔ mɛi nii? Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, etsɔɔ mɛi nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. (Mat. 4:23) Agbɛnɛ hu, be ni atee lɛ shi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ ekaselɔi 500 kɛ sɛɛ, ni eeenyɛ efee akɛ, be nɛɛ mli efã akɛ ‘ayafee mɛi kaselɔi’ lɛ. (Mat. 28:19, 20; 1 Kor. 15:6) Be ni Yesu tee ŋwɛi ni ebatsɔ asafo lɛ yitso lɛ, etee nɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi hã ekaselɔi lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ aaafee afi 96 Ŋ.B. lɛ, Kristo tsɔ bɔfo Yohane nɔ ewo Kristofoi komɛi ni afɔ amɛ mu lɛ hewalɛ ni ewo amɛ ŋaa.​—Kol. 1:18; Kpo. 1:1.

6-7. (a) Nɛgbɛ wɔbaana nibii ni Yesu tsɔɔ mɛi lɛ yɛ? (b) Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiiye Kristo lɛ mla lɛ nɔ?

6 Nɛgbɛ wɔbaana nibii ni Yesu tsɔɔ mɛi lɛ yɛ? Aŋmala nibii ni Yesu wie kɛ nibii ni efee lɛ babaoo yɛ Mateo, Marko, Luka, kɛ Yohane wolo lɛ mli. Atsɛɔ woji ejwɛ nɛɛ Sanekpakpai lɛ. Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli woji krokomɛi ni eshwɛ lɛ fɛɛ yeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔnaa Yesu susumɔ yɛ saji ahe, ejaakɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni tsirɛ mɛi ni ŋmala lɛ ni amɛŋmala, ni amɛ fɛɛ amɛyɛ “Kristo jwɛŋmɔ lɛ” eko.​—1 Kor. 2:16.

7 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Shihilɛ mli nɔ ko kwraa bɛ ni Yesu tsɔɔmɔi lɛ nyɛŋ aye abua wɔ ni wɔtsu he nii. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhã Kristo lɛ mla lɛ akudɔ wɔ yɛ nibii fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ amli, kɛ́ yɛ shĩa jio, wɔnitsumɔhe jio, skul jio, asafo lɛ mli jio. Kɛ́ wɔkane Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, wɔbaale Kristo lɛ mla lɛ. Kɛ́ wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi, famɔi, kɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ tsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, belɛ wɔmiiye Kristo lɛ mla lɛ nɔ. Ni kɛ́ wɔye Kristo lɛ mla lɛ nɔ lɛ, belɛ wɔmiibo Yehowa, Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ toi, ejaakɛ lɛ eŋɔɔ nibii fɛɛ ni Yesu tsɔɔ lɛ jɛ.​—Yoh. 8:28.

SUƆMƆ MLI AJƐ AKƐ KRISTO LƐ MLA LƐ HÃ

8. Mɛni hewɔ mɛi ni yeɔ Kristo lɛ mla lɛ nɔ lɛ hiɔ shi shweshweeshwe lɛ?

8 Bɔ ni tsũ kpakpa ni ama yɛ faneshi kpakpa nɔ lɛ hãa mɛi ni yɔɔ mli lɛ feɔ shweshweeshwe lɛ, nakai nɔŋŋ mla kpakpa hu hãa mɛi fɛɛ ni yeɔ nɔ lɛ hiɔ shi shweshweeshwe kɛ́ suɔmɔ mli ajɛ akɛhã. Ani wɔbaanyɛ wɔwie nakai yɛ Kristo lɛ mla lɛ he? Hɛɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

Kɛ́ wɔjie suɔmɔ kpo lɛ, belɛ wɔmiiye “Kristo lɛ mla lɛ” nɔ (Kwɛmɔ kuku 9-14) *

9-10. Mɛni hãa wɔnaa akɛ suɔmɔ ji nɔ ni tsirɛ Yesu ni efee nibii fɛɛ ni efee lɛ? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase lɛ?

9 Klɛŋklɛŋ lɛ, suɔmɔ ji nɔ ni tsirɛ Yesu ni efee nibii fɛɛ ni efee lɛ. Kɛ́ mɔ ko naa mɔ mɔbɔ loo emusuŋ tsɔɔ lɛ yɛ mɛi ahe lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ yɛ suɔmɔ. Mɛi anii fee Yesu mɔbɔ, ni no hewɔ etsɔɔ mɛi nii, etsa helai, elɛ mɛi, ni etee gbohii ashi lɛ. (Mat. 14:14; 15:32-38; Mar. 6:34; Luka 7:11-15) Nibii nɛɛ ni Yesu fee lɛ he ebe kɛ ehewalɛ babaoo, shi no gbaaa enaa kwraa, ejaakɛ esusu mɛi lɛ ahe fe bɔ ni esusu lɛ diɛŋtsɛ ehe. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yesu kɛ ewala shã afɔle ehã wɔ, ni enɛ hãa wɔnaa akɛ esumɔɔ wɔ waa.​—Yoh. 15:13.

10 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Kɛ́ wɔkɛ wɔbe kɛ wɔnibii shã afɔle yɛ mɛi krokomɛi ahewɔ lɛ, belɛ wɔmiikase Yesu. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔmusuŋ tsɔ wɔ yɛ mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ahe lɛ, no hu tsɔɔ akɛ wɔmiikase lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmusuŋ tsɔ wɔ yɛ mɛi ahe ni wɔshiɛ sane kpakpa lɛ wɔhã amɛ ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ, wɔmiiye Kristo lɛ mla lɛ nɔ.

11-12. (a) Mɛni hãa wɔnaa akɛ wɔsane kã Yehowa tsui nɔ waa? (b) Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiikase Yehowa?

11 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yesu hã wɔna akɛ e-Tsɛ lɛ sumɔɔ wɔ waa. Nibii ni Yesu tsɔɔ mɛi be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa susuɔ mɛi fɛɛ ni jáa lɛ lɛ ahe waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu hã wɔle akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ jara wa waa hã Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ. (Mat. 10:31) Agbɛnɛ hu, ehã wɔle akɛ, Yehowa kɛ miishɛɛ baahere mɛi fɛɛ ni ekpalaŋ kɛje ehe tamɔ gwantɛŋi ni elaaje lɛ atuu kɛji amɛku amɛsɛɛ kɛba asafo lɛ mli. (Luka 15:7, 10) Hã ni Yehowa kɛ e-Bi lɛ hã akɛ kpɔmɔ afɔle yɛ wɔhewɔ lɛ hu tsɔɔ akɛ esumɔɔ wɔ.​—Yoh. 3:16.

12 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ tamɔ bɔ ni Yehowa sumɔɔ amɛ lɛ? (Efe. 5:1, 2) Esa akɛ wɔna wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ ni ejara wa, ni kɛ́ amɛteŋ mɔ ko kpalaŋ kɛje Yehowa ŋɔɔ ni eku esɛɛ eba ekoŋŋ lɛ, esa akɛ wɔkɛ miishɛɛ ahere lɛ atuu. (Lala 119:176) Nɔ kroko ni wɔbaanyɛ wɔfee ji, ni wɔkɛ wɔhe baashã afɔle wɔhã wɔnyɛmimɛi lɛ ni wɔye wɔbua amɛ, titri lɛ, yɛ fimɔ beiaŋ. (1 Yoh. 3:17) Kɛ́ wɔkɛ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ, belɛ wɔmiiye Kristo lɛ mla lɛ nɔ.

13-14. (a) Yɛ Yohane 13:34, 35 lɛ, mɛni Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛfee? Ni mɛni hewɔ enɛ ji kitã hee? (b) Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiiye kitã hee lɛ nɔ?

13 Nɔ ni ji etɛ lɛ, Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛsumɔ amɛhe. (Kanemɔ Yohane 13:34, 35.) Yesu tsɛ kitã nɛɛ kitã hee, ejaakɛ esoro suɔmɔ ni ekpaa gbɛ akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ baajie lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ yɛ suɔmɔ ni Mose Mla lɛ bi ni Israelbii lɛ ajie lɛ kpo lɛ he. Kitã hee nɛɛ biɔ ni wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ tamɔ bɔ ni Yesu sumɔ wɔ lɛ, ni tsɔɔ akɛ, ebiɔ ni wɔsumɔ amɛ fe wɔ diɛŋtsɛ wɔhe po, ni wɔkɛ wɔhe ashã afɔle wɔhã amɛ. * Esa akɛ wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa bɔ ni kɛ́ ehe bahia ni wɔkɛ wɔwala po afɔ̃ shi ahã amɛ tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ, wɔbaafee.

14 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiiye kitã hee lɛ nɔ? No ji, ni wɔkɛ nibii baashã afɔle yɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahewɔ. Wɔfee klalo akɛ wɔkɛ wɔwala tete baafɔ̃ shi wɔhã wɔnyɛmimɛi lɛ. No hewɔ lɛ, egbaaa wɔnaa kwraa akɛ wɔkɛ nibii bibii komɛi baashã afɔle yɛ amɛhewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔteŋ mɛi komɛi yawoɔ nyɛmimɛi ni edara yɛ afii amli lɛ kɛbaa asafoŋ kpeei ashishi, eyɛ mli akɛ jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo. Agbɛnɛ hu, wɔkɛ nibii komɛi ni wɔsumɔɔ lɛ shãa afɔle kɛ́ no baahã wɔnyɛmi Kristofonyo ko aná miishɛɛ, ni wɔteŋ mɛi komɛi biɔ gbɛ kɛjɛɔ wɔnitsumɔtsɛmɛi adɛŋ koni wɔyaye wɔbua mɛi ni oshãrai enina amɛ. Nibii nɛɛ fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔmiiye Kristo lɛ mla lɛ nɔ, ni enɛ hãa mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ nuɔ he akɛ asumɔɔ amɛsane.

KRISTO LƐ MLA LƐ WOƆ MƐI HEWALƐ NI AMƐYE JALƐ SANE

15-17. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ esumɔɔ jalɛsaneyeli? (b) Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiikase Yesu?

15 Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, kɛ́ akɛɛ mɔ ko yeɔ jalɛ sane lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ feɔ nɔ ni ja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni efeɔ nakai ni ekwɛɛɛ hiɛiaŋ. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Kristo lɛ mla lɛ woɔ mɛi hewalɛ ni amɛye jalɛ sane lɛ?

Yesu jie bulɛ kɛ mlihilɛ kpo etsɔɔ yei, ni efee nakai ehã amɛteŋ mɛi ni akɛ hiŋmɛi ko kwɛɔ amɛ lɛ po (Kwɛmɔ kuku 16) *

16 Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, susumɔ bɔ ni Yesu fee enii ehã be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he okwɛ. Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, Yudafoi lɛ ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ nyɛɔ mɛi ni jeee Yudafoi. Agbɛnɛ hu, amɛnaa Yudafoi ni eyako Yuda jamɔ lɛ he skul srɔtoi lɛ eko lɛ akɛ amɛbɛ nɔ ko mli, ni amɛbuuu yei hu amɛhãaa nɔ ko. Shi Yesu efeee enii tamɔ amɛ. Ekɛ mɛi srɔtoi fɛɛ ye jogbaŋŋ ni ekwɛɛɛ hiɛiaŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehere mɛi ni jeee Yudafoi shi amɛkɛ amɛnifeemɔ tsɔɔ akɛ amɛheɔ enɔ amɛyeɔ lɛ hiɛmɛɛ. (Mat. 8:5-10, 13) Eshiɛ etsɔɔ niiatsɛmɛi kɛ ohiafoi fɛɛ. (Mat. 11:5; Luka 19:2, 9) Yesu efeee yei hãihãi, ni ekɛ amɛ yeee bɔ ni esaaa. Moŋ lɛ, ejie bulɛ kɛ mlihilɛ kpo etsɔɔ amɛ, ni efee nakai ehã amɛteŋ mɛi ni akɛ hiŋmɛi ko kwɛɔ amɛ lɛ po. (Luka 7:37-39, 44-50) Anɔkwa, Yesu kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ, esumɔɔ jalɛsaneyeli.

17 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Kɛ́ wɔkwɛɛɛ hiɛiaŋ, ni wɔshiɛ wɔhã mɛi fɛɛ ni yɔɔ wɔsane lɛ he miishɛɛ, ekɔɔɔ he eko he ni amɛjɛ, shihilɛ mli ni amɛyɔɔ, loo jamɔ mli ni amɛyɔɔ lɛ, belɛ wɔmiikase Yesu. Esa akɛ hii ni ji Kristofoi lɛ hu akase Yesu ni amɛjie bulɛ kpo amɛtsɔɔ yei. Kɛ́ wɔfee nibii nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiiye Kristo lɛ mla lɛ nɔ.

18-19. Mɛni Yesu tsɔɔ mɛi yɛ jalɛsaneyeli he? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ nibii ni etsɔɔ lɛ amli?

18 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, susumɔ nɔ ni Yesu tsɔɔ mɛi yɛ jalɛsaneyeli he lɛ he okwɛ. Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ shishitoo mlai ni baaye abua amɛ ni amɛkɛ mɛi aye jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etsɔɔ amɛ akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛtaoɔ akɛ mɛi afee ahã amɛ lɛ, amɛ hu amɛfee nakai nɔŋŋ amɛhã amɛ. (Mat. 7:12) Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni mɛi kɛ wɔ aye jogbaŋŋ, aloo jeee nakai? No hewɔ lɛ, ani esaaa akɛ wɔkɛ mɛi yeɔ jogbaŋŋ? Kɛ́ wɔkɛ mɛi ye jogbaŋŋ lɛ, ekolɛ no baatsirɛ amɛ ni amɛ hu amɛkɛ wɔ aye jogbaŋŋ. Shi kɛ́ mɔ ko ye wɔ sane fɔŋ hu? Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, ejaakɛ ‘Yehowa baaye jalɛ sane ehã mɛi ni bolɔɔ tsɛɔ lɛ jetsɛremɔ kɛ jenamɔ lɛ.’ (Luka 18:6, 7) Wiemɔi nɛɛ hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ yeɔ jalɛ sane, ele naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli, ni ebaakwɛ ni aye wɔsane ahã wɔ yɛ be ni sa mli.​—2 Tes. 1:6.

19 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Kɛ́ wɔkɛ shishitoo mlai ni Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ tsu nii lɛ, wɔkɛ mɛi baaye jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ aye wɔ sane fɔŋ yɛ Satan je nɛɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, Yehowa baakwɛ ni aye wɔsane ahã wɔ. Enɛ shɛjeɔ wɔmii waa, aloo jeee nakai?

TE ESA AKƐ MƐI NI YƆƆ HEGBƐ YƐ MƐI KROKOMƐI ANƆ LƐ KƐ AMƐ AYE AHÃ TƐŊŊ?

20-21. (a) Te esa akɛ mɛi ni yɔɔ hegbɛ yɛ mɛi krokomɛi anɔ lɛ kɛ amɛ aye ahã tɛŋŋ? (b) Mɛni wumɛi baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ amɛŋamɛi waa? Ni te esa akɛ tsɛmɛi kɛ amɛbii aye ahã tɛŋŋ?

20 Te Kristo lɛ mla lɛ biɔ ni mɛi ni yɔɔ hegbɛ yɛ mɛi krokomɛi anɔ lɛ kɛ amɛ aye ahã tɛŋŋ? Akɛni suɔmɔ mli ajɛ akɛ Kristo lɛ mla lɛ hã hewɔ lɛ, esa akɛ mɛi ni yɔɔ hegbɛ yɛ mɛi krokomɛi anɔ lɛ abu amɛ ni amɛsumɔ amɛ. Esaaa akɛ amɛhiɛ kpaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, Kristo miisumɔ ni wɔjie suɔmɔ kpo yɛ nibii fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ amli.

21 Yɛ weku lɛ mli. Esa akɛ wumɛi asumɔ amɛŋamɛi ‘tamɔ bɔ ni Kristo lɛ hu sumɔɔ asafo lɛ.’ (Efe. 5:25, 28, 29) Kristo jɛ suɔmɔ mli ekɛ ehe shã afɔle, ni nakai esa akɛ wumɛi hu afee. Esa akɛ amɛhã nibii ni amɛŋamɛi lɛ sumɔɔ kɛ nibii ni he hiaa amɛ lɛ he ahia amɛ fe amɛ diɛŋtsɛ amɛnibii. Ewa kɛhã hii komɛi akɛ amɛbaafee nakai. Ekolɛ he ni atsɔse amɛyɛ lɛ, mɛi ejieee suɔmɔ kpo amɛtsɔɔɔ mɛi krokomɛi, ni akɛ mɛi yeee jogbaŋŋ, ni enɛ hewɔ lɛ, ewa kɛhã amɛ akɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi baaye jogbaŋŋ. Shi kɛ́ amɛmiisumɔ ni amɛye Kristo lɛ mla lɛ nɔ lɛ, no lɛ, esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ amɛtsake. Kɛ́ nuu ko sumɔɔ eŋa ni ekɛ ehe shãa afɔle ehãa lɛ lɛ, eŋa lɛ baabu lɛ waa. Ni tsɛ ni sumɔɔ ebii lɛɛlɛŋ lɛ jɛŋ amɛ ni efeŋ amɛ niseniianii kɔkɔɔkɔ. (Efe. 4:31) Moŋ lɛ, ebaatsɔ ewiemɔ kɛ enifeemɔ nɔ ehã amɛna akɛ esumɔɔ amɛ ni amɛsane kã etsui nɔ. Enɛ baahã gbekɛbii lɛ ana akɛ mɔ ko yɛ ni susuɔ amɛhe, ni no baahã amɛsumɔ amɛtsɛ lɛ sane ni amɛbu lɛ waa.

22. Yɛ nɔ ni awie yɛ 1 Petro 5:1-3 lɛ naa lɛ, asafo lɛ, namɔ nɔ ni? Ni te esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛ nyɛmimɛi lɛ aye ahã tɛŋŋ?

22 Yɛ asafo lɛ mli. Esa akɛ asafoŋ onukpai ahã ehi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, asafo lɛ, Yehowa nɔ ni; jeee amɛnɔ. (Yoh. 10:16; kanemɔ 1 Petro 5:1-3.) Esa akɛ wiemɔi tamɔ “yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ,” kɛ “Nyɔŋmɔ tooku, ni ji egboshinii” ni akɛtsu nii yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ akai amɛ anɔkwa sane nɛɛ. Yehowa miisumɔ ni asafoŋ onukpai asumɔ amɛnyɛmimɛi lɛ ni amɛhiɛ amɛ dɔdɔɔdɔ. (1 Tes. 2:7, 8) Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ jɛ suɔmɔ mli amɛkwɛ amɛnyɛmimɛi lɛ anɔ jogbaŋŋ lɛ, Yehowa baaná amɛhe miishɛɛ waa. Agbɛnɛ hu, amɛnyɛmimɛi lɛ baasumɔ amɛsane, ni amɛbaabu amɛ.

23-24. (a) Kɛ́ mɔ ko yafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, mɛɛ sɔ̃ kã asafoŋ onukpai lɛ anɔ? Ni te amɛtsuɔ he nii amɛhãa tɛŋŋ? (b) Mɛɛ saji asafoŋ onukpai lɛ biɔ amɛhe kɛ́ amɛmiitsu saji nɛɛ ahe nii?

23 Be ni Nyɔŋmɔ webii lɛ yɔɔ Mose Mla lɛ shishi lɛ, jeee saji ni kɔɔ jamɔ he pɛ ebi ni mɛi ni ahala amɛ akɛ onukpai kɛ kojolɔi lɛ atsu he nii. Amɛtsu saji krokomɛi hu ahe nii. Shi jeee nakai eji yɛ Kristo lɛ mla lɛ shishi. Yɛ Kristo lɛ mla lɛ shishi lɛ, kɛ́ mɔ ko yafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ asɔ̃ ji ni amɛtsu sane lɛ fã ni kɔɔ Yehowa jamɔ he lɛ pɛ he nii. Kɛ́ nɔ ni mɔ lɛ fee lɛ tsɔɔ akɛ etɔ̃ maŋ lɛ mla hu nɔ, loo eshishiu mɔ ko, loo ekɛ mɔ ko miitsɔ̃ maŋsɔ̃ lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ashi no amɛhã amralofoi lɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ ehã amralofoi lɛ hegbɛ ni amɛkojo saji ni tamɔ nakai. Hegbɛ nɛɛ ni Nyɔŋmɔ ehã amralofoi lɛ hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛgbe mɛi shika gbele loo amɛwo amɛ tsuŋ kɛgbala amɛtoi.​—Rom. 13:1-4.

24 Kɛ́ nyɛmi ko yafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, te asafoŋ onukpai lɛ tsuɔ sane lɛ fã ni kɔɔ Yehowa jamɔ he lɛ he nii amɛhãa tɛŋŋ? Amɛkɛ Ŋmalɛ lɛ pɛiɔ sane lɛ mli fitsofitso ni amɛkpɛɔ yiŋ srɔtoi yɛ he. Amɛhãa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, suɔmɔ mli ajɛ akɛ Kristo lɛ mla lɛ hã, ni enɛ hewɔ lɛ, amɛhãa suɔmɔ kudɔɔ amɛ be ni amɛkpɛɔ amɛyiŋ lɛ. Amɛbiɔ amɛhe akɛ: Ani esha ni afee lɛ eye mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi awui? Ni kɛ́ nakai lɛ, mɛni abaanyɛ afee kɛye abua amɛ? Ani mɔ ni efee esha lɛ etsake etsui? Ni kɛ́ etsake etsui lɛ, mɛni abaanyɛ afee kɛye abua lɛ koni esaa ekɛ Yehowa teŋ?

25. Mɛɛ sanebimɔ wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

25 Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔyɛ Kristo lɛ mla lɛ shishi! Kɛ́ wɔ fɛɛ wɔmia wɔhiɛ waa wɔye mla nɛɛ nɔ lɛ, wɔmiiye wɔmiibua koni mɛi fɛɛ ni yɔɔ wɔsafoi lɛ amli lɛ anu he akɛ asumɔɔ amɛ, amɛhe yɛ sɛɛnamɔ, ni asusuɔ amɛhe. Shi akɛni wɔyɛ jeŋ fɔŋ mli lolo hewɔ lɛ, esa akɛ wɔle wɔhe nɔkwɛmɔ jogbaŋŋ. Ŋmɛnɛ lɛ, “gbɔmɛi fɔji” ewo wu “yɛ efɔŋ mli.” (2 Tim. 3:13) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi kɛ gbekɛbii náa bɔlɛ loo amɛkɛ amɛ feɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi. Kɛ́ mɔ ko ni kɛɛ nyɛmi ji lɛ lɛ yafee nakai lɛ, mɛni asafo lɛ feɔ yɛ he ni hãa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ yeɔ jalɛ sane? Abaahã sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

LALA 15 Jiemɔ Yehowa Kromɔbi Lɛ Yi!

^ kk. 5 Nikasemɔ nɛɛ ji nikasemɔi ejwɛ ni baaye abua wɔ ni wɔna nɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ Yehowa sumɔɔ wɔ ni eyeɔ jalɛ sane lɛ ateŋ nɔ ni ji enyɔ. Etɛ kɛ ejwɛ lɛ ji nɔ ni nyiɛ nikasemɔ nɛɛ sɛɛ lɛ. Yehowa miisumɔ ni aye ewebii lɛ jalɛ sane, ni eshɛjeɔ amɛteŋ mɛi ni aye amɛ sane fɔŋ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ amii.

^ kk. 1 Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ je kpo yɛ February 2019 Buu-Mɔɔ lɛ mli, ni eyitso ji, “Bɔ Ni Mose Mla Lɛ Hã Ana Akɛ Yehowa Yɛ Suɔmɔ Ni Eyeɔ Jalɛ Sane.

^ kk. 13 WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Kɛ́ akɛɛ mɔ ko kɛ ehe eshã afɔle ehã mɔ ko lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ ehã nɔ ko eŋmɛɛ lɛ yɛ mɔ kroko lɛ hilɛkɛhamɔ hewɔ. Kɛ́ wɔsusuɔ mɛi ahe fe bɔ ni wɔsusuɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe lɛ, no baatsirɛ wɔ ni wɔkɛ wɔhe ashã afɔle wɔhã amɛ.

^ kk. 61 MFONIRI LƐ HE SANE: Yesu ena yoo okulafo ko ni ebinuu kome pɛ ni eyɔɔ lɛ egbo. Yesu musuŋ tsɔ lɛ ni etee oblanyo lɛ shi.

^ kk. 63 MFONIRI LƐ HE SANE: Yesu etee niyeli yɛ Farisifonyo ko ni atsɛɔ lɛ Simon lɛ shĩa. Yoo ko ni eeenyɛ efee akɛ eji ashawo lɛ kɛ eyaafonui efɔ Yesu naji ahe, ekɛ eyitsɔi etsumɔ, ni efɔse mu eshwie he. Simon miiwie eeshi yoo lɛ, shi Yesu miifã yoo lɛ he.