Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 18

Modi ki Jeová ta mostra amor i justisa na kongregason

Modi ki Jeová ta mostra amor i justisa na kongregason

‘Nhos kontinua ta leba karga di kunpanheru, asi nhos ta kunpri lei di Kristu.’ — GÁLATAS 6:2.

KÁNTIKU 12 Nos Deus Jeová é Grandi

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Di ki dôs kuza nu pode ten sertéza?

JEOVÁ DEUS gosta txeu di kes algen ki ta adora-l. Sénpri el ama-s i sénpri el ta ben ama-s. Tanbê el ta ama justisa. (Sal. 33:5) Nton, nu pode ten sertéza di dôs kuza: (1) Jeová ta sufri óras ki el ta odja se sérvus ta tratadu ku injustisa. (2) El promete ma se sérvus ka ta kontinua ta tratadu ku injustisa, i el ta ben kastiga kes algen na óra sértu. Na kel primeru artigu di es grupu di studu, * nu prende ma Lei ki Deus daba Israel através di Muizes fazedu ku bazi na amor. El ta insentivaba pesoas pa ser justu pa tudu algen, inda más pa kes algen ki ka ta pode proteje ses kabésa. (Deut. 10:18) Kel lei li ta mostra modi ki Jeová ta preokupa txeu ku kes ki ta adora-l.

2. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

2 Lei di Muizes tirmina na anu 33, kantu kriadu kongregason di kristons. Kel-li krê fla ma kristons ta fikaba sen proteson di un lei ki fazedu ku bazi na amor i ki ta insentivaba justisa? É klaru ki nau! Kristons resebe un novu lei. Na kel studu li, nu sta ben odja kuzê ki é kel novu lei. Dipôs nu sta ben responde kes pergunta li: Pamodi ki nu pode fla ma es lei fazedu ku bazi na amor? Pamodi ki nu pode fla ma el ta insentiva justisa? Di akordu ku kel lei, modi ki kes ki ten autoridadi debe trata otus?

KUZÊ KI É ‘LEI DI KRISTU’?

3. Kuzê ki ta faze párti di kel ‘lei di Kristu’ sima sta na Gálatas 6:2 ?

3 Gálatas 6:2. Kristons debe kunpri ‘lei di Kristu.’ Jizus ka skrebe un lista di lei pa se sigidoris, má el da-s instrusons, mandamentus i prinsípius pa gia-s. Tudu kuza ki Jizus inxina-s ta faze párti di kel ‘lei di Kristu.’ Na kes otu parágrafus, nu sta ben odja alguns kuza ki pode djuda-nu ntende midjór kel lei li.

4-5. Di ki maneras Jizus inxina i na ki ténpu ki el inxina?

4 Di ki maneras Jizus inxina? Primeru, el inxina pesoas pa kuzas ki el fla. Se palavras tinha puder, pur isu el ta inxinaba verdadis sobri Deus, obijetivu di vida i modi ki Reinu di Deus ta ben kaba ku tudu sufrimentu ki tudu algen ta pasa pa el. (Luc. 24:19) Tanbê Jizus inxina pa kuzas ki el faze. Pa manera ki el vive, el mostra se sigidoris modi ki es debe vive. — João 13:15.

5 Na ki ténpu ki Jizus inxina? El inxina kantu el staba na Téra. (Mat. 4:23) Tanbê el inxina se sigidoris dipôs ki el resusitadu. Pur izénplu, el parse pa un grupu di disiplus, talvês más di 500, i el manda-s pa es ‘faze disiplus’. (Mat. 28:19, 20; 1 Cor. 15:6) Dja ki el é líder di kongregason, dipôs ki el bai pa Séu el kontinua ta inxina se disiplus. Pur izénplu, pa vólta di anu 96 D.J., Kristu fla apóstlu Juan pa el nkoraja i pa el konsedja kes kriston skodjedu ku spritu santu. — Col. 1:18; Apo. 1:1.

6-7. (a) Undi nu ta atxa skrebedu kes kuza ki Jizus inxina? (b) Modi ki nu ta mostra ma nu ta obi ku lei di Kristu?

6 Undi ki nu ta atxa kes ensinu di Jizus? Txeu kuza ki Jizus fla i faze kantu el staba na Téra sta skrebedu na kes kuatu Ivanjélhu. Tanbê kes otu párti di Skrituras Gregu pode djuda-nu ntende midjór manera di Jizus pensa. Pamodi es skrebedu pa ómis ki tinha spritu santu di Deus i ki tinha ‘menti di Kristu.’ — 1 Cor. 2:16.

7 Kuzê ki nu prende: Kes ensinu di Jizus ta djuda-nu na tudu situason di nos vida. Asi, lei di Kristu debe afeta tudu kuza ki nu ta faze na kaza, na trabadju, na skóla i na kongregason. Pa nu prende kel lei li, nu ten ki lé Skrituras Gregu i pensa na kuzê ki nu lé. Nu ta obi ku es lei, óras ki nu ta vive di akordu ku instrusons, mandamentus i prinsípius ki sta na kes livru di Bíblia. Si nu obi ku lei di Kristu, nu sta ta obi ku nos Deus, Jeová, ki ta ama-nu txeu, pamodi tudu kuza ki Jizus inxina ben di Jeová. — João 8:28.

UN LEI KI TEN BAZI NA AMOR

8. Kal ki é bazi di lei di Kristu?

8 Un kaza ki fazedu ku un bon lisérsi ta poi kes algen ki ta vive na el ta xinti suguru. Di mésmu manera, un bon lei meste di un bon bazi. Asi, pesoas ki ta vive di akordu ku kel lei li ta xinti suguru. Lei di Kristu fazedu ku bazi na amor, ki é kel midjór lisérsi ki ta izisti. Pamodi ki nu pode fla kel-li?

Óras ki nu ta trata otus ku amor, nu sta mostra ma nu ta obi ku ‘lei di Kristu’ (Odja parágrafus 9 ti 14.) *

9-10. Ki izénplus ta mostra ma kuzas ki Jizus ta fazeba éra pamodi amor i modi ki nu pode imita-l?

9 Primeru, tudu kuza ki Jizus ta fazeba éra pamodi amor. Xinti péna ô konpaxon, ta mostra amor ki algen ta xinti pa otus. Jizus ta xintiba péna di pesoas, pur isu el ta inxinaba un monti di algen, el ta kuraba duentis, el ta daba kumida pa kes ki staba ku fómi i el ta resusitaba mortus. (Mat. 14:14; 15:32-38; Mar. 6:34; Luc. 7:11-15) Faze kes kuza li ta tomaba Jizus txeu ténpu i forsa. Má simé, sénpri el ta poba nisisidadis di otus algen na frenti di se nisisidadis. I próva más grandi di se amor foi kantu el da se vida pa otus. — João 15:13.

10 Kuzê ki nu prende: Nu pode imita Jizus di dôs manera: (1) óras ki nu ta poi nisisidadis di otus algen na frenti di nos nisisidadis i (2) óras ki nu ta prende mostra más konpaxon pa kes algen na nos tiritóriu. É konpaxon ki ta pô-nu ta prega i inxina notísias sábi. Si nu faze si, nu sta ta obi ku lei di Kristu.

11-12. (a) Kuzê ki ta mostra ma Jeová ta preokupa txeu ku nos? (b) Modi ki nu pode imita amor di Jeová?

11 Sugundu, Jizus mostra ma se Pai ta ama pesoas. Kantu el staba na Téra, Jizus mostra klaru ma Jeová ta preokupa txeu ku kes algen ki ta adora-l. Un di kes kuza ki el inxina é ki kada un di nos ten txeu valor pa nos Pai ki sta na Séu. (Mat. 10:31) Jizus tanbê mostra ma Jeová ten vontadi di resebe un ovelha ki perde, ki rapende i volta pa kongregason. (Luc. 15:7, 10) Jeová prova se amor kantu el da se Fidju pa móre pa nos. — João 3:16.

12 Kuzê ki nu prende: Modi ki nu pode imita amor di Jeová? (Efé. 5:1, 2) Un manera di faze kel-li é óras ki nu ta da txeu valor pa kada un di nos irmons ku irmans. Tanbê nu ta fika kontenti di resebe ‘un ovelha ki perde’ i ki volta pa Jeová. (Sal. 119:176) Nu ta prova ma nu ta ama nos irmons óras ki nu ta da nos ténpu i nos forsa pa djuda-s, inda más óras ki es meste di kel ajuda. (1 João 3:17 ) Óras ki nu ta mostra amor pa otus nu sta ta obi ku lei di Kristu.

13-14. (a) Ki mandamentu Jizus da-nu na João 13:34, 35, i pamodi ki el ta txomadu di un novu mandamentu? (b) Modi ki nu ta obi ku kel novu mandamentu?

13 Tirseru, Jizus manda se sigidoris mostra amor fórti pa kunpanheru. (Lé João 13:34, 35.) Lei ki Deus daba Israel ta flaba pa es amaba kunpanheru. Má, kel-li é un mandamentu novu pamodi el ta manda pa nu ama kunpanheru sima Jizus ama-nu. Kel-li ta iziji pa nu ten un amor fórti. * Nu ten ki ama nos irmons ti más ki nos kabésa. Nos amor debe ser txeu fórti, ki si meste, nu ta da nos vida pa nos irmons, sima Jizus faze pa nos.

14 Kuzê ki nu prende: Modi ki nu ta obi ku kel novu mandamentu? Di un manera sinplis, é óras ki nu ta faze sakrifisius pa nos irmons ku irmans. Nu ka ta faze sô sakrifisius na kuzas grandi, sima da nos vida pa nos irmons, má tanbê nu ta faze sakrifisius na kuzas pikinoti. Pur izénplu, nu ta faze sforsu pa djuda un irmon ô un irman ki dja sta di idadi pa sisti runion, dexa di faze un kuza ki nu gosta pa djuda otu algen, ô uza nos féria pa trabadja na djuda kes algen ki sufri pamodi algun tipu di dizastri. Tudu kes kuza li é maneras di nu obi ku lei di Kristu. Tanbê óras ki nu ta mostra kel tipu di amor li, nu sta djuda kongregason bira un lugar undi tudu algen pode xinti suguru.

UN LEI KI TA INSENTIVA JUSTISA

15-17. (a) Modi ki kuzas ki Jizus faze mostra kuzê ki el ta pensa sobri justisa? (b) Modi ki nu pode imita Jizus?

15 Óras ki Bíblia ta pâpia sobri aji ku “justisa”, txeu bês el krê fla faze kuzê ki Deus ta fla ma é dretu i sen faze diferénsa. Pamodi ki nu pode fla ma lei di Kristu ta insentiva justisa?

Jizus ta trataba mudjeris ku ruspetu i bondadi, mésmu kes ki éra disprezadu pa otus (Odja parágrafu 16.) *

16 Primeru, odja modi ki kuzas ki Jizus faze mostra kuzê ki el ta pensa sobri justisa. Kantu el staba na Téra, kes xéfi di relijion judeu ta odiaba tudu kes ki ka éra judeu. Tanbê es ta atxaba ma es éra midjór ki kes otu judeu i es ka ta trataba mudjeris ku ruspetu. Má Jizus éra diferenti. Sénpri el ta trataba tudu algen dretu i el ka ta fazeba skodjénsa. El seta kes ki ka éra judeu pa ser se sigidoris. (Mat. 8:5-10, 13) El prega pa tudu algen sen faze diskriminason, ka ta nporta si es éra riku ô póbri. (Mat. 11:5; Luc. 19:2, 9) Nunka el ka ta maltrataba mudjeris ô trata-s di un manera duru. Má, el ta trataba es ku ruspetu i bondadi, ti kes mudjer ki éra disprezadu. — Luc. 7:37-39, 44-50.

17 Kuzê ki nu prende: Nu pode imita Jizus óras ki nu ta trata tudu algen igual i nu ta prega pa tudu kes ki krê obi, ka ta nporta si es é riku ô póbri, ô kal ki é ses relijion. Ómis kriston ta sigi izénplu di Jizus óras ki es ta trata ses mudjer ku ruspetu. Óras ki nu ta faze si, nu sta mostra ma nu ta obi ku lei di Kristu.

18-19. Kuzê ki Jizus inxina sobri justisa, i kuzê ki nu ta prende ku kes kuza ki el inxina?

18 Sugundu, odja kuzê ki Jizus inxina sobri justisa. El inxina prinsípius ki ta djuda se sigidoris trata otus ku justisa. Pur izénplu, pensa na kel régra di trata otus sima bu ta gostaba pa es trata-u. (Mat. 7:12) Nos tudu nu krê pa nu tratadu ku justisa. Pur isu, nu debe trata otus ku justisa. Si nu faze si, kel-la pode pô-s ta trata-nu ku justisa. Má i si nu tratadu ku injustisa? Jizus tanbê inxina se sigidoris pa kúnfia ma Jeová ta ‘faze justisa pa kes algen ki ta inplora-l dia ku noti’. (Luc. 18:6, 7) Kes palavra li é un promésa ma nos Deus, ki é justu, ta sta sienti na prublémas ki nu ta pasa pa es na ténpu di fin, i el ta faze justisa na ténpu sértu. — 2 Tes. 1:6.

19 Kuzê ki nu prende: Óras ki nu ta sigi prinsípius ki Jizus inxina-nu, nu ta pode trata otus ku justisa. I si nu sta ta sufri pamodi nu tratadu ku injustisa na es mundu di Satanás, nu sabe ma Jeová ta ben faze justisa. I kel-li ta konsola-nu.

MODI KI KES KI TEN AUTORIDADI DEBE TRATA OTUS?

20-21. (a) Modi ki kes ki ten autoridadi debe trata otus? (b) Modi ki un maridu ta mostra amor fórti pa se mudjer i modi ki un pai debe trata se fidjus?

20 Di akordu ku lei di Kristu, modi ki kes ki ten autoridadi debe trata otus? Amor é bazi di lei di Kristu. Pur isu, kes ki ten autoridadi debe trata otus ku amor i ruspetu. Es debe lenbra ma Kristu krê pa nu mostra amor na tudu kuza ki nu ta faze.

21 Na família. Maridu debe ama se mudjer ‘sima Kristu tanbê ama kongregason’. (Efé. 5:25, 28, 29) Pa un maridu mostra kel amor fórti sima di Kristu, el ten ki poi interesis i nisisidadis di se mudjer más primeru ki di sel. Alguns ómi ta atxa difísil mostra kel tipu di amor li. Talvês es kriadu na un anbienti ki ka ta dadu valor pa amor i justisa. I pur isu, es dizenvolve maus ábitu. Má, es meste muda ses manera di ser pa es pode obi ku lei di Kristu. Un maridu ki ta mostra un amor fórti ta ganha ruspetu di se mudjer. Tanbê, un pai ki ta ama se fidjus di korason nunka el ka ta fla ô faze kuzas di un manera ki ta prujudika-s. (Efé. 4:31) Má, el ta mostra se fidjus ma el ta ama-s i tanbê el ta ilojia-s. Kel-li ta djuda-s xinti suguru. Óras ki un pai ta faze si, el ta ganha amor i kunfiansa di se fidjus.

22. Sima sta na 1 Pedro 5:1-3, ‘ovelhas’ é di kenha i modi ki es debe tratadu?

22 Na kongregason. Ansions debe lenbra ma ‘ovelhas’ é ka di ses. (João 10:16 ; 1 Pedro 5:1-3.) Kes palavra ‘ribanhu di Deus’, ‘dianti di Deus’ i ‘eransa di Deus’ ta lenbra ansions ma ovelhas é di Jeová. El krê pa se ovelhas tratadu ku amor i karinhu. (1 Tes. 2:7, 8) Óras ki ansions ta kuida di ses responsabilidadi i di pastora ovelhas ku amor, Jeová ta fika kontenti ku es i tanbê es ta ganha amor i ruspetu di irmons na kongregason.

23-24. (a) Kal ki é responsabilidadi di ansions óras ki un algen na kongregason faze un pekadu gravi? (b) Kuzê ki ansions debe lenbra óras ki es ta lida ku pekadus gravi?

23 Kal ki é responsabilidadi di ansions óras ki es ta lida ku pekadus gravi? Ses responsabilidadi é diferenti di kes ansion i juízis ki ta sigiba lei ki Deus daba Israel. Kel Lei ta daba kes ómi skodjedu autoridadi pa kuidaba di asuntus ligadu ku adorason pa Jeová, i tanbê pa asuntus ki ka staba ligadu ku adorason pa Jeová. Má lei di Kristu, ta mostra ma responsabilidadi di ansions é di kuida sô di asuntus ki ten aver ku adorason pa Jeová. Es ta rekonhise ma lida ku asuntus ki ten aver ku krimi é un trabadju ki Deus da pa autoridadis di govérnu. É es ki ten direitu di kastiga, sima da multa ô poi na kadia. — Rom. 13:1-4.

24 Kuzê ki ansions debe lenbra óras ki es ta lida ku pekadus gravi? Es debe uza Bíblia pa analiza kel asuntu i pa toma disizons. Sénpri es ta lenbra ma amor é bazi di lei di Kristu. Amor ta poi ansions ta pergunta: ‘Kuzê ki meste fazedu pa djuda kalker algen na kongregason ki sta sufri pamodi kel kuza mariadu ki fazedu?’ I sobri kel algen ki faze kel kuza mariadu, amor ta poi ansions ta analiza: ‘Kel algen rapende? I kuzê ki nu pode faze pa djuda kel irmon rekupera se amizadi ku Jeová?’

25. Ki pergunta nu ta ben responde na kel otu studu?

25 Nu ta fika kontenti di sta dibaxu di lei di Kristu! Óras ki nos tudu ta sforsa pa obi ku kel lei, nu sta djuda nos kongregason bira un lugar suguru, undi ki tudu algen ta xinti ma el ten valor i ma irmons ta ama-l. Má simé, nu sta ta vive na un mundu undi ki ‘pesoas mau’ sta ta fika ‘kada bês más piór’. (2 Tim. 3:13) Nu meste kontinua sienti. Modi ki kongregason pode mostra justisa di Deus óras ki un mininu violadu? Na kel otu studu nu ta ben responde kel pergunta li.

KÁNTIKU 15 Lova Fidju di Jeová!

^ par. 5 Kel studu li i kes dôs ki nu ta ben studa dipôs, ta faze párti di un grupu di artigus ki ta ben mostra pamodi ki nu pode kúnfia ma Jeová é un Deus di amor i justisa. El krê pa se povu tratadu ku justisa i el ta konsola kes algen ki sufri injustisa na es mundu mau.

^ par. 1 Odja studu “Modi ki Jeová mostra amor i justisa na Israel antigu” na Sentinéla di febreru di 2019.

^ par. 13 MÁS SPLIKASON: Un amor fórti é kel amor ki ta pô-nu ta poi interesis di otus na frenti di kes di nos. Kel amor ta pô-nu ta dexa di faze un kuza ki nu gosta, ô faze algun sakrifisiu pa djuda otus.

^ par. 61 SPLIKASON DI DIZENHU: Jizus odja un viúva ki perde se úniku fidju. Jizus xinti péna di el i el resusita kel jóven.

^ par. 63 SPLIKASON DI DIZENHU: Jizus ta kume na kaza di un farizeu ki txomaba Simon. Un mudjer, talvês un prostituta, laba pé di Jizus ku se lágua, el seka-s ku se kabélu i el poi ólhu na se pé. Simon kritika kuzê ki kel mudjer faze, má Jizus difende-l.