Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 18

Dinanga ne buakane mu tshisumbu tshia bena Kristo

Dinanga ne buakane mu tshisumbu tshia bena Kristo

“Nutungunuke ne kuambuishangana majitu, ne mu mushindu eu nenukumbaje mukenji wa Kristo.”​—GAL. 6:2.

MUSAMBU WA 12 Yehowa nNzambi Munene

KADIOSHA *

1. Mmalu kayi abidi atudi ne bua kuikala bashindike?

YEHOWA NZAMBI mmunange batendeledi bende. Utu anu mubanange, ne neatungunuke anu ne kubananga. Mmunange kabidi buakane. (Mis. 33:5) Nunku tuikale ne dishindika dia malu abidi aa: 1) Bitu bisama Yehowa ku muoyo padibu benzela batendeledi bende malu mabi. 2) Neenze bua bantu badi babenzela malu mabi bapete dinyoka. Mu tshiena-bualu tshia kumpala tshia mu biena-bualu binayi ebi, * tuvua bamone ne: Mikenji ivua Nzambi mupeshe bena Isalele ku butuangaji bua Mose ivua mishindamene pa dinanga. Ivua isaka bantu bua kuenzela bantu bonso malu makane, too ne bavua kabayi ne wabu wa kubakuila. (Dut. 10:18) Mikenji ayi idi ileja mutu Yehowa uditatshisha bikole bua batendeledi bende.

2. Netuandamune nkonko kayi?

2 Mikenji ya Mose yakashikila mu 33 panyima pa Yezu pavua tshisumbu tshia bena Kristo tshiledibue. Nunku tudi mua kudiebeja ne: Bena Kristo bavua bashala kabayi mu bukubi bua mikenji idi mishindamene pa dinanga, idi isaka bantu bua kuenza malu makane anyi? Nansha kakese! Bavua ne mukenji mupiamupia. Mu tshiena-bualu etshi, netuanji kumona tshidi mukenji au umvuija. Pashishe netuandamune nkonko eyi: Bua tshinyi tudi tuamba ne: mukenji au mmushindamene pa dinanga? Bua tshinyi tudi tuamba kabidi ne: udi usaka bantu bua kuenza malu makane? Bilondeshile mukenji au, bantu badi ne bukokeshi badi ne bua kuenzela bakuabu malu mushindu kayi?

“MUKENJI WA KRISTO” NTSHINYI?

3. “Mukenji wa Kristo” udibu batele mu Galatiya 6:2 udi ukongoloja malu kayi?

3 Bala Galatiya 6:2. Bena Kristo badi batumikila “mukenji wa Kristo.” Yezu kavua mufundile bayidi bende mulongolongo wa mikenji to, kadi wakabambila malu a kuenza, kubapeshaye kabidi mêyi matuma ne mêyi manene bia kulonda. “Mukenji wa Kristo” udi ukongoloja malu onso avua Yezu mulongeshe. Bikoso bidi bilonda nebituambuluishe bua kumvua tshidi mukenji eu bimpe.

4-5. Mmushindu kayi uvua Yezu ulongesha? Ndîba kayi divuaye mulongeshe?

4 Mmushindu kayi uvua Yezu ulongesha? Uvua ulongesha bantu mu mêyi ne mu ngenzelu wende wa malu. Mêyi ende avua ne bukole bualu uvua ulongesha bulelela budi butangila Nzambi, uleja bua tshinyi tudi ne muoyo, ulongesha kabidi ne: anu Bukalenge bua Nzambi ke bualua kumbushila bantu makenga abu onso. (Luka 24:19) Mu ngenzelu wende wa malu, uvua ulongesha bayidi bende tshivuabu ne bua kuenza.​—Yone 13:15.

5 Ndîba kayi divua Yezu mulongeshe? Uvua mulongeshe pavuaye mu mudimu wende wa kuyisha pa buloba. (Mat. 4:23) Uvua kabidi mulongeshe bayidi bende pavuaye mubishibue ku lufu. Tshilejilu, wakamuenekela tshisumbu tshia bayidi bende (pamuapa bapite pa 500), kubatuminaye dîyi dia ‘kuvuija bantu bayidi.’ (Mat. 28:19, 20; 1 Kol. 15:6) Bu mudiye mfumu wa tshisumbu, wakatungunuka ne kulongesha bayidi bende pakavuaye mupingane mu diulu. Tshilejilu, mu tshidimu bu tshia 96 panyima pa Yezu, wakambila mupostolo Yone bua kukankamija bena Kristo bela manyi ne kubapesha mibelu.​—Kolos. 1:18; Buak. 1:1.

6-7. (a) Malongesha a Yezu mmafunda muaba kayi? (b) Mmushindu kayi utudi tutumikila mukenji wa Kristo?

6 Malongesha a Yezu mmafunda muaba kayi? Evanjeliyo inayi idi ne malu a bungi avua Yezu muambe ne muenze pavuaye pa buloba. Mikanda mikuabu yonso ya mu Mifundu ya mu tshiena Greke ya buena Kristo idi kabidi ituambuluisha bua kumanya mushindu uvua Yezu umona malu, bualu bavua bayifunde kudi bantu bavua benzeja kudi nyuma muimpe, bikale kabidi ne “meji a Kristo.”​—1 Kol. 2:16.

7 Malongesha: Malongesha a Yezu adi alenga malu onso a mu nsombelu. Nunku mukenji wa Kristo udi utulombola mu malu atudi tuenza kumbelu, ku mudimu anyi mu tulasa, ne mu tshisumbu. Tudi tumanya mukenji eu patudi tubala Mifundu ya mu tshiena Greke ya buena Kristo ne tuelangana meji a bitudi tubalamu. Tudi tutumikila mukenji eu patudi tulonda malu adi mifundu eyi itulomba, pamue ne mêyi matuma ne mêyi manene bidimu. Patudi tutumikila mukenji wa Kristo, tudi tutumikila Yehowa Nzambi wetu wa dinanga, bualu malu onso avua Yezu ulongesha avua afumina kudiye.​—Yone 8:28.

MUKENJI MUSHINDAMENE PA DINANGA

8. Mukenji wa Kristo mmushindamene pa tshinyi?

8 Nzubu muimpe yeye muibakila pa tshishimikidi tshikole, bantu badi basombelamu badi badiumvua mu bukubi. Bia muomumue, mukenji muimpe mushindamene pa tshishimikidi tshikole udi wambuluisha bantu badi bawutumikila bua kudiumvua mu bukubi. Mukenji wa Kristo mmushindamene pa tshishimikidi tshimpe tshitambe; tshishimikidi atshi ndinanga. Bua tshinyi tudi tuamba nanku?

Patudi tuenzela bantu bonso malu ne dinanga, tudi tutumikila “mukenji wa Kristo” (Tangila tshikoso 9-14) *

9-10. Mbilejilu kayi bidi bileja ne: dinanga ke divua disaka Yezu bua kuenza malu onso avuaye wenza? Mmushindu kayi utudi mua kumuidikija?

9 Tshia kumpala, dinanga ke divua disaka Yezu bua kuenza malu onso avuaye wenza. Dinanga ditu dimuenekela ku luse ludi muntu nalu. Luse luakasaka Yezu bua kulongesha misumba ya bantu, kuondopa babedi, kudisha bavua ne nzala, ne kubisha bafue. (Mat. 14:14; 15:32-38; Mâko 6:34; Luka 7:11-15) Nansha muvua kuenza malu au kumuangata mêba a bungi ne kumutshiokesha, uvua anu mudiakaje bua kuteka majinga a bakuabu kumpala kua ende. Mushindu mutambe bunene uvua Yezu muleje dinanga diende mpavuaye mufile muoyo wende bua bantu bakuabu.​—Yone 15:13.

10 Malongesha: Tudi mua kuidikija Yezu tuetu tuteka majinga a bakuabu kumpala kua etu, ne tudienzeja bua kumvuila bantu badi mu teritware wetu luse. Patudi tuyisha bantu lumu luimpe ne tubalongesha bualu tudi tubumvuila luse, tudi tutumikila mukenji wa Kristo.

11-12. (a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yehowa udi uditatshisha bikole buetu tuetu? (b) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuleja ne: tudi ne dinanga bu dia Yehowa?

11 Tshibidi, Yezu wakaleja mudi Tatuende ne dinanga. Pavua Yezu uyisha, wakaleja mudi Yehowa uditatshisha bikole bua batendeledi bende. Tshilejilu, wakalongesha ne: Tatu wetu wa mu diulu udi wangata yonso wa kutudi ne mushinga wa bungi. (Mat. 10:31) Yehowa mmuindile ne muoyo kuulu kuulu bua kuakidila mukoko mujimine udi unyingalala ne upingana mu tshisumbu. (Luka 15:7, 10) Yehowa uvua muleje mudiye mutunange pavuaye mufile Muanende bua kutupikula.​—Yone 3:16.

12 Malongesha: Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuleja ne: tudi ne dinanga bu dia Yehowa? (Ef. 5:1, 2) Tuikale tuangata bena Kristo netu bonso ne mushinga wa bungi, ne tuakidila ne disanka dionso “mukoko mujimine” udi upingana kudi Yehowa. (Mis. 119:176) Patudi tudifila bua bena Kristo netu, tshilejilu tubambuluisha padibu bakengela tshintu, bidi bileja mutudi babanange. (1 Yone 3:17) Patudi tuenzela bakuabu malu ne dinanga, tudi tutumikila mukenji wa Kristo.

13-14. (a) Bilondeshile Yone 13:34, 35, mmukenji kayi uvua Yezu muelele bayidi bende? Bua tshinyi mukenji eu mmupiamupia? (b) Mmushindu kayi utudi mua kutumikila mukenji mupiamupia eu?

13 Tshisatu, Yezu wakelela bayidi bende mukenji wa kuikala ne dinanga didi dibasaka bua kudifila bua bakuabu. (Bala Yone 13:34, 35.) Mukenji wa Yezu eu mmupiamupia bualu udi utulomba bua kuikala ne dinanga divuabu kabayi balombe bena Isalele mu mikenji ivua Nzambi mubapeshe. Bilondeshile mukenji eu, tudi ne bua kunanga bana betu anu bu muvua Yezu mutunange, mmumue ne: kuikala ne dinanga didi ditusaka bua kudifila bua bakuabu. * Tudi ne bua kunanga bena Kristo netu kupita mutudi badinange. Tudi ne bua kubananga bikole, tuitaba nansha bua kubafuila, anu bu muvua Yezu mutufuile.

14 Malongesha: Mmushindu kayi utudi mua kutumikila mukenji mupiamupia eu? Mu tshikoso, tuikale tudipangisha amue malu bua bena Kristo netu. Tuikale badiakaje bua kudipangisha malu manene menemene bu mudi kufila muoyo wetu bua bualu buabu. Kadi tuikale kabidi badiakaje bua kudipangisha tumalu tukese. Tshilejilu, patudi tufila dîba dietu ne makanda etu bua kuambuluisha muena Kristo netu mukulakaje bua kubuela mu bisangilu, tudi tutumikila mukenji wa Kristo. Tudi tuwutumikila kabidi patudi tudipangisha tshintu kampanda anyi bualu kansanga bututu banange bikole anu bua kusankisha muinetu, anyi patudi tuangata dikisha ku mudimu bua kuambuluisha bana betu badi bipupu bikuate. Tuetu tuenza nunku, tshisumbu tshietu netshikale muaba muimpe udi muntu yonso udiumvua mu bukubi.

MUKENJI UDI USAKA BANTU BUA KUENZA MALU MAKANE

15-17. (a) Mmunyi muvua bienzedi bia Yezu bileja buakane buende? (b) Mmushindu kayi utudi mua kuidikija Yezu?

15 Muaku “buakane” udi mu Bible udi umvuija nangananga kuenza bualu budi Nzambi umona ne: mbuimpe, kubuenza kakuyi kansungansunga. Bua tshinyi tudi tuamba ne: mukenji wa Kristo udi usaka bantu bua kuenza malu makane?

Yezu uvua unemeka bantu bakaji bonso ne ubenzela malu mimpe, too ne bavuabu bapepeja kudi bantu bakuabu (Tangila tshikoso 16) *

16 Tshia kumpala, mona muvua bienzedi bia Yezu bileja buakane buende. Tshikondo tshiende, bamfumu ba bitendelelu bena Yuda bavua bakine bantu bavua kabayi bena Yuda, bavua bapepeja bena Yuda bakuabu bavua kabayi balonge tulasa tua tshitendelelu tshiabu, ne kabavua banemeka bantu bakaji to. Kadi Yezu yeye uvua wenzela bantu bonso malu makane kayi ne kansungansunga. Kavua ubenga bantu bavua kabayi bena Yuda bavua bamuitabuja to. (Mat. 8:5-10, 13) Uvua uyisha babanji ne bapele, kayi usunguluja muntu. (Mat. 11:5; Luka 19:2, 9) Kavua ne malu makole kudi bantu bakaji anyi ubenzela malu ne tshikisu to. Kadi uvua ubanemeka, unemeka too ne bavuabu bapepeja kudi bantu bakuabu, ne uvua ubenzela bonso malu mimpe.​—Luka 7:37-39, 44-50.

17 Malongesha: Tudi mua kuidikija Yezu patudi tuenzela bantu malu katuyi ne kansungansunga ne tuyisha bonso badi bitaba bua kututeleja, nansha bobu bapele anyi babanji, peshi bikale mu tshitendelelu kayi. Bantu balume bena Kristo badi bidikija Yezu padibu banemeka bantu bakaji. Patudi tuenza malu aa, tudi tutumikila mukenji wa Kristo.

18-19. Ntshinyi tshivua Yezu mulongeshe bua buakane? Malu avuaye mulongeshe adi atulongesha tshinyi?

18 Tshibidi, mona tshivua Yezu mulongeshe bua buakane. Uvua mulongeshe mêyi manene avua ne bua kuambuluisha bayidi bende bua kuenzelangana malu makane. Tuangate tshilejilu tshia mukenji munene udi mu Matayi 7:12. Tuetu bonso tutu basue bua batuenzele malu makane. Nunku mbimpe tuikale tuenzela bantu bakuabu malu makane. Dîba adi, bidi mua kubasaka bua batuenzele pabu malu makane. Kadi tshia kuenza ntshinyi bantu bobu batuenzele malu mabi? Yezu wakalongesha kabidi bayidi bende bua bikale bashindike ne: Yehowa ‘neenze bua kubingisha bantu badi bamudidila munya ne butuku.’ (Luka 18:6, 7) Mu bulelela, mêyi aa adi atujadikila ne: Nzambi wetu muakane mmumanye ntatu itudi tutuilangana nayi matuku a ku nshikidilu aa, ne neatusombuele mu tshikondo tshidiye mulongolole.​—2 Tes. 1:6.

19 Malongesha: Tuetu tulonda mêyi manene avua Yezu mulongeshe, netuikale tuenzela bantu bakuabu malu makane. Bikalabu batuenzele malu mabi mu bulongolodi bua Satana ebu, tukolayi ku muoyo bualu tudi bamanye ne: Yehowa neikale ne bua kutusombuela.

MUDI BANTU BADI NE BUKOKESHI NE BUA KUENZELA BAKUABU MALU

20-21. (a) Bantu badi ne bukokeshi badi ne bua kuenzela bakuabu malu mushindu kayi? (b) Mmushindu kayi udi mulume mua kuleja ne: udi ne dinanga didi dimusaka bua kudifila bua bakuabu? Mmushindu kayi udi tatu ne bua kuenzela bana bende malu?

20 Bilondeshile mukenji wa Kristo, bantu badi ne bukokeshi badi ne bua kuenzela bakuabu malu mushindu kayi? Bu mudi mukenji eu mushindamene pa dinanga, bantu badi ne bukokeshi badi ne bua kunemeka bantu badibu balombola ne kubenzela malu ne dinanga. Badi ne bua kuvuluka ne: Kristo mmusue bua tuikale ne dinanga mu malu onso atudi tuenza.

21 Mu dîku. Mulume udi ne bua kunanga mukajende ‘anu bu mudi Kristo munange tshisumbu.’ (Ef. 5:25, 28, 29) Mulume udi ne bua kuteka majinga a mukajende ne diakalenga diende kumpala kua biende yeye bua kuidikija Kristo uvua ne dinanga divua dimusake bua kudifila bua bakuabu. Bidi mua kukolela bamue balume bua kuikala ne dinanga dia mushindu eu, bualu pamuapa bavua bakolele muaba uvua bantu bamona dienzelangana malu makane ne dienzelangana malu ne dinanga kabiyi ne mushinga to. Bidi mua kubakolela bua kulekela bibidilu bibi, kadi badi ne bua kushintuluka bua kutumikila mukenji wa Kristo. Mulume yeye ne dinanga didi dimusaka bua kudifila bua bakuabu, mukajende neamunemeke. Tatu udi bushuwa munange bana bende kakubamba mêyi mashile anyi kubenzela malu mabi nansha kakese. (Ef. 4:31) Kadi udi ubaleja mudiye mubanange ne ubanyisha, bienza bua badiumvue mu bukubi. Bana nebanange tatu wa mushindu eu ne nebamueyemene.

22. Bilondeshile 1 Petelo 5:1-3, “mikoko” nya nganyi? Bakulu badi ne bua kuyenzela malu mushindu kayi?

22 Mu tshisumbu. Bakulu badi ne bua kuvuluka ne: “mikoko” ki nyabu to. (Yone 10:16; bala 1 Petelo 5:1-3.) Biambilu ebi: “tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi,” “kumpala kua Nzambi,” ne “bumpianyi bua Nzambi” bidi bivuluija bakulu ne: mikoko nya Yehowa. Mmusue bua benzele mikoko yende malu ne dinanga ne bulenga. (1 Tes. 2:7, 8) Bakulu badi balama mikoko ya Nzambi ne dinanga dionso badi banyishibua kudi Yehowa. Bena Kristo nabu badi kabidi babananga ne babanemeka.

23-24. (a) Mmudimu kayi udi nawu bakulu mu dilumbuluisha bilumbu bia mpekatu? (b) Padi bakulu balumbuluisha bilumbu bia nunku, ntshinyi tshidibu ne bua kukonkonona?

23 Mmudimu kayi udi nawu bakulu mu dilumbuluisha bilumbu bia mpekatu? Mudimu wabu mmushilangane ne wa balumbuluishi ne bakulu bavua ku bukokeshi bua Mikenji ivua Nzambi mupeshe bena Isalele. Bilondeshile Mikenji ayi, bantu bavua Nzambi muteke abu bavua balumbuluisha bilumbu bia malu a ntendelelu, bia pankatshi pa bantu, ne bia malu makuabu avua ashipa mikenji. Kadi bilondeshile mukenji wa Kristo, bakulu badi ne mudimu wa kulumbuluisha anu bilumbu bia malu a ntendelelu. Mbamanye ne: Nzambi mmupeshe bakokeshi ba mbulamatadi mudimu wa kulumbuluisha bilumbu bionso bidi kabiyi bitangila malu a ntendelelu. Padi bakokeshi balumbuluisha bantu, badi mua kubakosela bibawu bu mudi tshia kufuta makuta bungi kampanda anyi tshia buloko.​—Lomo 13:1-4.

24 Ntshinyi tshitu bakulu benza padi muntu wenza mpekatu? Batu bakonkonona bilumbu ku diambuluisha dia Bible bua kuangata mapangadika. Mbamanye bimpe ne: mukenji wa Kristo mmushindamene pa dinanga. Nunku dinanga nedibasake bua kukeba tshidibu mua kuenza bua kuambuluisha bantu bonso ba mu tshisumbu badi mpekatu au mushiye ne tunyinganyinga. Dinanga nedisake bakulu bua kukonkonona malu aa: ‘Muenji wa mpekatu au mmunyingalale anyi? Tudi mua kumuambuluisha bua akajilule malanda ende ne Yehowa anyi?’

25. Tshiena-bualu tshialonda netshiandamune lukonko kayi?

25 Tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi mukenji wa Kristo utulombola! Patudi tuetu bonso tudienzeja ne muetu muonso bua kuwutumikila, bidi bienza bua tshisumbu tshietu tshikale muaba muimpe udi bantu bonso badiumvua mu bukubi, bumvua kabidi ne: mbabanange ne badi babangata ne mushinga. Kadi tudi pa buloba padi “bantu babi” bamane “kunyanguka bibi menemene.” (2 Tim. 3:13) Ke bualu kayi tudi ne bua kuikala anu badimuke. Mmunyi mudi bena mu tshisumbu tshia bena Kristo mua kulonda buakane bua Nzambi padibu banyange muana ne malu a masandi? Tshiena-bualu tshialonda netshiandamune lukonko elu.

MUSAMBU WA 15 Tutumbishayi Muanabute wa Yehowa!

^ tshik. 5 Tshiena-bualu etshi ne bibidi bidi bilonda bidi mu biena-bualu binayi bidi bileja bua tshinyi tudi ne bua kuikala batuishibue ne: Yehowa nNzambi wa dinanga ne buakane. Mmusue bua benzele batendeledi bende malu makane, ne udi usamba bantu badibu benzele malu mabi mu buloba bubi ebu.

^ tshik. 1 Tangila tshiena-bualu tshia ““Dinanga ne buakane mu Isalele wa kale” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo 2/2019

^ tshik. 13 DIUMVUIJA: Dinanga didi ditusaka bua kudifila bua bakuabu didi ditusaka bua kuteka majinga a bakuabu ne diakalenga diabu kumpala kua bietu tuetu. Tudi tuitaba bua kulekela tshintu kampanda anyi kudipangisha bualu kansanga bua diakalenga dia bantu bakuabu anyi bua kubambuluisha.

^ tshik. 61 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yezu utangila mukaji mukamba udi mufuishe muanende wa balume mulela umue. Luse ludi lusaka Yezu bua kubisha nsongalume au.

^ tshik. 63 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yezu udia kua Mufalese kampanda diende Simona. Mamu mukuabu, pamuapa mukaji wa ndumba, udi ufuma ku disukula makasa a Yezu ne binsonji biende, muakupule ne nsuki yende, ne muapongoluele mafuta. Simona kena wanyisha malu onso adi mamu au muenze to, kadi Yezu udi wakuila mamu au.