Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-18

Ithando Nobulungiswa Ebandleni LobuKrestu

Ithando Nobulungiswa Ebandleni LobuKrestu

“Ragelani phambili nokuthwalisana imithwalo, ngokwenza njalo nizokuzalisa umthetho kaKrestu.”—GAL. 6:2.

INGOMA 12 Jehova Zimu Omkhulu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Ngiziphi izinto ezimbili esiqiniseka ngazo?

UJEHOVA UZIMU uyabathanda abantu abazinikele kuye. Akathomi nje ukubathanda, kusukela ekadeni bekabathanda begodu uthembisa ukuthi uzokuhlala abathanda. UJehova uthanda nobulungiswa. (Rhu. 33:5) Lokho kusenza siqiniseke ngezinto ezimbilezi: (1) Kumzwisa ubuhlungu ukubona iinsebenzi zakhe ziphathwa kumbi. (2) Uthembisa ukuthi abantu bakhe angeze baphathwe kumbi unomphela. Esihlokweni sokuthoma * sifunde ngokuthi umThetho uZimu awunikela ama-Israyeli asebenzisa uMosi bewusekelwe ethandweni. UmThetho lo bewukhuthaza abantu bona babe nobulungiswa begodu baphathane ngobulungiswa kuhlanganise nalabo abanganamandla wokuzivikela. (Dut. 10:18) UmThetho kaMosi lo utjengisa indlela uJehova athanda ngayo abantu bakhe.

2. Ngimiphi imibuzo esizoyiphendula?

2 UmThetho kaMosi waphela ngomnyaka ka-33 nakuthoma ibandla lobuKrestu. Alo, kghani amaKrestu bewazokuphila ngaphandle komthetho osekelwe ethandweni nokhuthaza ubulungiswa? Awa, akusinjalo. AmaKrestu afumana umthetho omutjha. Yeke esihlokwenesi sizokufunda ngomthetho loyo. Ngemva kwalokho sizokuphendula imibuzo nasi: Kubayini sithi umthetho lo usekelwe ethandweni? Kubayini sithi ukhuthaza ubulungiswa? Alo iinhloko zemindeni nabadala kufuze bawusebenzise njani umthetho lo?

UYINI “UMTHETHO KAKRESTU”?

3. Ngokuya ngokomTlolo webeGalatiya 6:2, uhlanganisani “umthetho kaKrestu”?

3 Funda kwebeGalatiya 6:2. Thina maKrestu siphila ‘ngomthetho kaKrestu.’ UJesu akhenge atlolele abalandeli bakhe irhelo lemithetho, kunalokho wabanikela iinqophiso, imiyalo neenkambisolawulo ebekufuze baphile ngazo. “Umthetho kaKrestu” uhlanganisa zoke iimfundiso zakaJesu. Eengabeni ezilandelako sizokufunda okungeziweko ngomthetho lo.

4-5. Ngiziphi iindlela ezihlukahlukeneko uJesu azisebenzisako nakafundisako begodu wafundisa nini?

4 Ngiziphi iindlela ezihlukahlukeneko uJesu azisebenzisako nakafundisako? Kokuthoma, wafundisa abantu ngezinto ebekazikhuluma. Amezwakhe bewanamandla ngombana bekakhuluma iqiniso ngoZimu, afundisa ngendlela yokuphila ipilo enomnqopho begodu afundisa ngomBuso kaZimu bona ngiwo ozokuqeda ukutlhaga. (Luk. 24:19) UJesu wafundisa nangendlela ebekaphila ngayo. Watjengisa abafundi bakhe indlela ekufuze baphile ngayo, ngokubabekela isibonelo.—Jwa. 13:15.

5 UJesu wafundisa nini? Wafundisa lokha nakatjhumayelako ephasini. (Mat. 4:23) Godu wafundisa abalandeli bakhe ngemva kokuvuswa kwakhe. Isibonelo salokho kulokha nakavela esiqhemeni sabafundi ebekungenzeka bebangaphezu kwama-500, wabapha nomyalo wokuthi ‘bayokwenza abantu babe bafundi.’ (Mat. 28:19, 20; 1 Kor. 15:6) Njengombana uJesu ayihloko yebandla waragela phambili nokunqophisa abafundi bakhe ngitjho nangemva kokubuyela ezulwini. Nasi isibonelo salokho, malungana nomnyaka ka-96 ngesikhathi sabapostoli uKrestu wanqophisa umpostoli uJwanisi bona akhuthaze begodu aluleke amaKrestu azesiweko.—Kol. 1:18; IsAm. 1:1.

6-7. (a) Iimfundiso zakaJesu zifumaneka kuphi? (b) Siwulalela njani umthetho kaKrestu?

6 Zifumanekaphi iimfundiso zakaJesu? Amavangeli amane asitjela ngezinto ezinengi uJesu azenza nazikhulumako nakasephasini. Kuthi eminye imiTlolo yamaKrestu yesiGirigi isisize sizwisise indlela uJesu ebekacabanga ngayo, ngombana labo abatlola iincwadezi bebaphefumulelwe ngommoya ocwengileko begodu ‘bebanomkhumbulo kaKrestu.’—1 Kor. 2:16.

7 Esikufundako kilokhu: Iimfundiso zakaJesu zisisiza kikho koke ukuphila kwethu. Yeke umthetho kaKrestu uthinta izinto esizenzako emakhaya, emsebenzini, esikolweni nebandleni. Nasifuna ukuwazi kuhle umthetho lo kufuze sifunde imiTlolo yamaKrestu yesiGirigi besicabangisise ngalokho esikufundako. Silalela umthetho lo ngokuphila ngokuvumelana neenqophiso, imiyalo neenkambisolawulo ezifumaneka emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi. Nasilalela umthetho kaKrestu, silalela ubabethu olithando uJehova uMthombo wazo zoke izinto uJesu ebekazifundisa.—Jwa. 8:28.

UMTHETHO OSEKELWE ETHANDWENI

8. Umthetho kaKrestu usekelwe kuphi?

8 Indlu eyakhiwe kuhle, enesisekelo esiqinileko yenza abantu abahlala kiyo bazizwe bavikelekile. Ngendlela efanako, umthetho omuhle onesisekelo esiqinileko wenza abantu abaphila ngawo bazizwe bavikelekile. Umthetho kaKrestu usekelwe ethandweni, okusisekelo esiphuma phambili. Kubayini sitjho njalo?

9-10. Ngiziphi iimbonelo ezitjengisa bona izinto uJesu azenzako wazenza ngethando begodu singamlingisa njani?

9 Kokuthoma, koke uJesu akwenzako wakwenza ngethando. Ukuba nesirhawu kutjengisa ukuthi sinethando. Ngebanga lokuthi bekabarhawukela abantu wabafundisa, walapha abagulako, wapha abalambileko ukudla bewavusa nabahlongakeleko. (Mat. 14:14; 15:32-38; Mar. 6:34; Luk. 7:11-15) Ngitjho nanyana ukwenza izintwezi kwathatha isikhathi namandlakhe amanengi, uJesu bekafuna ukusiza abanye ngezinto abazitlhogako. Ngaphezu kwakho koke, watjengisa indlela asithanda ngayo ngokunikela ngokuphila kwakhe.—Jwa. 15:13.

10 Esikufundako kilokhu: Singalingisa isibonelo sakaJesu ngokucabangela abanye besibeke izinto abazitlhogako ngaphambi kwezethu. Singamlingisa nangokuzifundisa ukuba nesirhawu ebantwini esibatjhumayezako. Nangabe isirhaweso sisenza sitjhumayele besifundise iindaba ezimnandi lokho kutjho ukuthi silalela umthetho kaKrestu.

11-12. (a) Khuyini etjengisa bona uJehova uyasithanda? (b) Singamlingisa njani uJehova?

11 Kwesibili, uJesu wafundisa ngethando lakaYise. Nakasephasini, uJesu watjengisa indlela uJehova athanda ngayo abantu abamlotjhako. Enye yezinto azifundisako kukuthi ngamunye wethu uqakathekile kuBabethu wezulwini. (Mat. 10:31) Lokha imvu elahlekileko nayiphendukako begodu ibuyele ebandleni, uJehova uzimisele ukuyamukela. (Luk. 15:7, 10) Enye yeendlela uJehova atjengise ngayo ukuthi uyasithanda kunikela ngeNdodanakhe bona ibe sihlengo.—Jwa. 3:16.

12 Esikufundako kilokhu: Alo singamlingisa njani uJehova? (Efe. 5:1, 2) Ngokuphatha abafowethu nabodadwethu kuhle sibenze bazizwe baqakathekile nangokwamukela ngethabo ‘imvu elahlekileko’ ebuyela kuJehova. (Rhu. 119:176) Nasisebenzisa amandla nesikhathi sethu bona sisize abafowethu nabodadwethu sisuke sitjengisa ukuthi siyabathanda. (1 Jwa. 3:17) Yeke nasithanda abanye silalela umthetho kaKrestu.

13-14. (a) NgokomTlolo kaJwanisi 13:34, 35, uJesu walayela abalandeli bakhe bona benzeni begodu kubayini umyalo loyo kumyalo omutjha? (b) Alo thina siwulalela njani umyalo loyo?

13 Kwesithathu, uJesu watjela abalandeli bakhe bona babe nethando. (Funda uJwanisi 13:34, 35.) Umyalo kaJesu lo mutjha ngombana usitjela bona sithande abanye ngendlela ehlukileko kilokho ebekutjhiwo mThetho kaMosi. Kufuze sithande abafowethu nabodadwethu ngendlela uJesu asithanda ngayo. Lokho kutlhoga bona sizidele. Kufuze sithande * abafowethu nabodadwethu ukudlula indlela esizithanda ngayo. UJesu wasifela ngebanga lethando analo ngathi, yeke nathi kufuze sithande abafowethu begodu sizimisele ukubafela.

14 Esikufundako kilokhu: Siwulalela njani umyalo kaJesu omutjha? Siwulalela ngokuthi sizimisele ukudela okuthileko ngebanga labafowethu nabodadwethu. Sibathanda khulu kangangokuthi singakudela ukuphila kwethu ngebanga labo begodu sizozidela nalokha nakufuze sibenzele izinto ezincani. Isibonelo salokho kukwenza umzamo wokusiza abafowethu abalupheleko bona bakghone ukuya esifundweni, sidela ukwenza izinto esizithandako ukwenzela bona sithabise abantu esibathandako. Kobunye ubujamo sisebenzisa isikhathi sethu sokuvakatjha bona sisize lapho kwenzeke khona iinhlekelele. Okhunye esikwenzako kusiza amalunga webandla lethu bona azizwe aphephile. Nasenza koke lokho sizabe silalela umthetho kaKrestu.

UMTHETHO OTHUTHUKISA UBULUNGISWA

15-17. (a) Izenzo zakaJesu zembulani ngendlela ebekaqala ngayo ubulungiswa? (b) Singamlingisa njani uJesu?

15 “Ubulungiswa” butjho ukwenza izinto uZimu athi zilungile nokuzenza ngaphandle kokukhetha. Kubayini sithi umthetho kaKrestu uthuthukisa ubulungiswa?

16 Kokuthoma, akhucabange bona izenzo zakaJesu zibutjengisa njani ubulungiswa. Ngesikhathi sakhe, amaJuda bewabahloyile abantu abangasimaJuda, bewacabanga bona angcono kunamaJuda angakafundi ngokwekolo yamaJuda begodu bewangabahloniphi abantu bengubo. Nanyana kunjalo, uJesu yena bekangabandlululi kunalokho bekaphatha boke abantu ngendlela efanako. Lokho wakutjengisa ngokuvumela abantu abangasimaJuda kodwana ebebanokukholwa kuye bona babe balandeli bakhe. (Mat. 8:5-10, 13) Watjhumayeza boke abantu, abatlhagileko nabanjingileko. (Mat. 11:5; Luk. 19:2, 9) Bekangabaphathi ngendlela emakghwakghwa abantu bengubo, kunalokho bekabahlonipha kuhlanganise nalabo ebebaqalwa njengezoni.—Luk. 7:37-39, 44-50.

17 Esikufundako kilokhu: Singalingisa uJesu ngokungabandlululi abantu, sibatjhumayeze boke kungakhathaliseki bona bayatlhaga, banjingile namkha bavela kiyiphi ikolo. Amadoda amaKrestu amlingisa ngokuphatha abantu bengubo ngehlonipho. Nasenza koke lokho sizabe silalela umthetho kaKrestu.

18-19. Khuyini uJesu ayifundisako malungana nobulungiswa begodu sifundani kilokho?

18 Kwesibili, akhucabange ngalokho uJesu akufundisako malungana nobulungiswa. Wafundisa abalandeli bakhe bona baphathe abantu ngokulinganako. Isibonelo salokho mThetho weGolide. (Mat. 7:12) Phela soke siyafuna ukuphathwa kuhle. Kungebangelo kufanele sibaphathe kuhle nabanye abantu. Nange senza njalo kungenzeka nabo basiphathe ngendlela efanako. Alo sizokubona senzeni nange siphathwa ngendlela enganabulungiswa? UJesu wabuye wafundisa abalandeli bakhe bona bathembe uJehova begodu bahlale bazi ukuthi uzobenzela ‘ubulungisa abantu abamlilela imini nobusuku’ ngebanga lokungaphathwa ngobulungiswa. (Luk. 18:6, 7) UZimethu usithembisile, yeke kuyatjho bona uyazibona iintjhijilo esiqalana nazo emihleni yokuphela le begodu uzosisiza bona senzelwe ubulungiswa ngesikhathi esifaneleko.—2 Thes. 1:6.

19 Esikufundako kilokhu: Nasilalela ikambisolawulo uJesu asifundisa yona sizokuphatha abanye ngobulungiswa. Nange siphathwa ngendlela enganabulungiswa ephasini lakaSathaneli kufanele sikhumbule ukuthi uJehova uzosenzela ubulungiswa, lokho kuzosiduduza.

IINHLOKO ZEMINDENI NABADALA KUFUZE BABAPHATHE NJANI ABANYE?

20-21. (a) Abadala, amadoda atjhadileko neenhloko zemindeni kufuze zibaphathe njani abanye abantu? (b) Indoda ingatjengisa njani ukuthi iyamthanda umkayo? Abobaba kufanele babaphathe njani abantwana babo?

20 Ngokuya ngomthetho kaKrestu abadala neenhloko zemindeni kufuze babaphathe njani abanye? Phela umthetho lo usekelwe ethandweni, yeke amadoda atjhadileko, abadala neenhloko zemindeni kufanele ziphathe abanye ngethando. Kufanele zihlale zikhumbula ukuthi ithando kufuze libonakale kikho koke esikwenzako.

21 Emndenini. Indoda kufanele ithande umkayo “njengombana noKrestu enza kilo ibandla.” (Efe. 5:25, 28, 29) Yeke kufuze imcabangele umkayo begodu imbeke phambili ekuphileni kwayo. Nayenza njalo izabe ilingisa uJesu, phela uJesu walithanda ibandla wabe wazidela ngebanga lalo. Nokho amanye amadoda angaba nobudisi bokuba nethando elinjalo mhlamunye ngebanga lokuthi lapha akhulele khona bekungakaqakatheki ukuphatha abantu ngethando nangobulungiswa. Lokho kungenza kube budisi ukulisa imikghwa emimbi leyo kodwana kuqakathekile bonyana bayilise. Phela nabenza njalo bazabe balalela umthetho kaKrestu. Kuba bulula ngomfazi bona ahloniphe indodakwakhe nange abona ukuthi iyamthanda. Yeke nobaba obathandako abantwana bakhe ngeze enza namkha atjho izinto ezizobalimaza bezibazwise ubuhlungu. (Efe. 4:31) Kunalokho uyabatjengisa bona ubathanda kangangani abantwana bakhe begodu ubenza bazizwe bavikelekile. Nakenza njalo abantwana bakhe bazomthanda bebamthembe.

22. Ngokuya ngokomTlolo woku-1 kaPitrosi 5:1-3, ngezakabani izimvu abadala abazitlhogomelako begodu kufanele ziphathwe njani?

22 Ebandleni. Abadala kufanele bakhumbule ukuthi “izimvu” abazitlhogomelakwezi akusizo zabo. (Jwa. 10:16; funda yoku-1 kaPitrosi 5:1-3.) Amagama athi “umhlambi kaZimu,” “phambi kwakaZimu” nelithi “abalilifa lakaZimu” atjengisa ukuthi izimvezi ngezakaJehova. Yeke ufuna izimvu zakhe ziphathwe ngethando nangomusa. (1 Thes. 2:7, 8) UJehova uyabathanda abadala abaphatha izimvu zakhe ngethando. Ibandla liyabahlonipha abadala abanjalo begodu liyabathanda.

23-24. (a) Ngiyiphi indima abadala abayidlalako nakunomuntu owenze isono? (b) Abadala nabademba imilandu khuyini ekufanele bayikhumbule?

23 Ngiyiphi indima abadala abayidlalako nange kunomuntu owenze isono? Indimabo ihlukile kunale ebeyidlalwa bahluleli nabadala bangesikhathi sama-Israyeli. EmThethweni kaMosi amadoda la bekangaqali izinto ezithinta ukulotjha uJehova kwaphela kodwana bekaba nesandla ngitjho nezintweni ezingathinti ukulotjha uZimu, mhlamunye njengokweba. Nokho kuyahluka nasesiza emthethweni kaKrestu, ngokuya ngomthetho kaKrestu abadala bafaka isandla ngokusiza isoni bona sizwisise ukuthi umthetho kaZimu uthini ngesonweso. Ngilokho bona abazokudemba nesoni kodwana okungale kwalokho bazokutjhiyela ezandleni zomthetho nakutlhogekako. Bayalemuka ukuthi ezinye zezinto kuzokufanele ziqalwe ngurhulumende begodu kuhle bona bakuhloniphe lokho. Ngombana nguZimu ovumele urhulumende bona abe namandla lawo. Okutjho bona urhulumende unelungelo lokuhlawulisa abantu namkha ukubavalela ejele nakabafumene bamlandu.—Rom. 13:1-4.

24 Alo ngiyiphi indima abadala abayidlalako nange umuntu enze isono? Bayiqalisisa kuhle indaba leyo ngokusebenzisa iBhayibheli bese bathatha iinqunto. Nokho abalibali ukuthi ithando liqakathekile ngombana umthetho kaKrestu usekelwe kilo. Yeke ithando lizokwenza abadala bazibuze umbuzo lo: Khuyini engenziwa bona sisize ilunga lebandla elibe ngungazimbi? Ithando lizokwenza abadala bazibuze imibuzo le nabacabanga ngesoni: Umuntu owenze isono lo uphendukile na? Singamsiza na bona alungise ubuhlobo bakhe noJehova?

25. Khuyini esizoyidemba esihlokweni esilandelako?

25 Kusithabisa khulu ukuphila ngomthetho kaKrestu. Nange singenza koke okusemandleni bona siwulalele umthetho kaKrestu lo abafowethu nabodadwethu esinabo ebandleni bazozizwa bathandwa, baqakathekile begodu bavikelekile. Nokho kuhle ukukhumbula ukuthi siphila esikhathini lapho “abantu abambi . . . basuka kokumbi baye kokumbi khulu.” (2 Thim. 3:13) Yeke kufanele sihlale sivule amehlo. Alo nange kwenzeka kube nomlandu wokutlhoriswa komntwana ngokomseme ebandleni, khuyini ekufanele yenziwe nezokutjengisa ukuthi uZimu unobulungiswa? Leyo sizoyidemba esihlokweni esilandelako.

INGOMA 15 Dumisa Izibulo LakaJehova!

^ isig. 5 Isihlokwesi kuhlanganise neenhloko ezimbili ezilandelako ziziingcenye zeenhloko ezidemba amabanga asenza siqiniseke ngokuthi uJehova nguZimu olithando nonobulungiswa. Ufuna abantu bakhe baphathwe ngobulungiswa begodu uyabaduduza labo abangakaphathwa njalo ephasini elimbeli.

^ isig. 1 Funda isihloko esithi: “Ithando Nobulungiswa Ngesikhathi Sama-Israyeli” esifumaneka esiThaleni sakaFebherbari 2019.

^ isig. 13 IHLATHULULO YAMAGAMA: Ithando lisenza bona sibeke ihlalakuhle yabanye qangi kuneyethu. Sizimisele ukulahlekelwa ngokuthileko ngebanga lokusiza abanye.

^ isig. 61 IHLATHULULO YEENTHOMBE: UJesu uqale umhlolokazi ohlongakalelwe yindodanakhe ekukuphela kwayo. Yeke ngebanga lokumtlhuwela uvusa indodanakhe.

^ isig. 63 IHLATHULULO YEENTHOMBE: UJesu umenywe emzini kaSimoni omFarisi. Kuthi basahlezi badla, kube nomma okungenzeka ukuthi bekathengisa ngomzimba, wahlamba iinyawo zakaJesu ngeminyembezakhe bese wazisula ngeenhluthu zakhe. Ngemva kwalokho wazizesa ngamafutha. USimoni khenge asithande isenzweso kodwana uJesu wambuka umma lo.